Austria teadlase võrdlevasse analüüsi boreaalsete metsade ja parasvöötme metsade kohta on kaasatud ka kaks Eesti maaülikooli inimest. Teadur, floor diaVode ja metsaökoloogia juhtivteadur Kalev Jõgiste. Jõgiste ütleb, et kui kliima muutub kas siis temperatuuri õhu liikumise näitajate poolest või kiirgusrezhiimi tõttu kanduvad need muutused edasi ka elusloodusele. Nii näiteks avaldavad kliimamuutused Eesti metsaelustikule mõju tugeva tuulekujul, mis siinsetel pikkus ja laiuskraadidel üha sagedasemaks külaliseks jätkab Kalev Jõgiste. Lisaks tugevatele tuultele võib kliimamuutuste osana nimetada Eesti metsades ka kuuse-kooreüraski tegevust, mille tagajärjel on kahjustatud alad järjest laiaulatuslikumad. Näiteks võetakse sel aastal kooreüraskitegevuse tõttu Eestis maha sadu hektareid metsa. Jõgiste sõnul pole tõenäoline, et kliimamuutuste tagajärjel mets päriselt otsa saab. Küll aga põhjustavad muutused kliimas muudatusi ka metsas ja selle elustikust. Näiteks huvitava teoreetilise suunaga on ka selles analüüsis mainitud, et metsades võib ilmnema hakata rohumaaelemente ehk kui praegu rohumaad pigem metsa looduse eest taanduvad, siis mingil hetkel võib olukord muutuda vastupidiseks. Kõikidest nendest suurtest meteoroloogiliste tegurite Spiaga metsabioloogiast lähtudes on tendents sellele, et puistu eluiga, puistu, rotatsiooni periood, ka majanduslikus mõttes hakkab lühemaks jääma, kui seda püütakse lühemaks muuta. Valminud analüüs on siiski üks osa suuremast ja laiemast uurimusest, mille eesmärgiks on Jõgiste sõnul jõuda mudeliteni, mille abil tulevikku ennustada. Kuidas täpsemalt, kas siis ühe või teise Kliimateguri muutumine mõjutab metsade eluringi? Või siis püüame ennustada seda, milliseid samme me tulevikus peaksime astuma, et meil seda metsast tulevaid hüvesid ikkagi oleks kasutada, kas me saame läbi ajada sellise metsaga ja sellise metsakasvatusega metsamajandusega, mida meie oleme teinud pikema aja vältel, või on siis tõesti?
