Tere õhtust, kell sai kuus. Päevakaja teeb kokkuvõtte pühapäeva, 26. aprilli tähtsamatest sündmustest. Stuudios on toimetaja Evelyn Villers. Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 604 Covid 19 viirusetesti, millest üheksa proovi ehk 1,5 protsenti tee osutus positiivseks. Hommikuse seisuga vajab Eestis uue koroonaviiruse tõttu haiglaravi 94 inimest, kellest kuus on juhitaval hingamisel. Saaremaal korraldati täna keskpäeval kodanikualgatuse korras pooletunnine protestiaktsioon, kuna saarlased sooviksid neile alates 14.-st märtsist kehtestatud liikumispiirangute leevendamist. Viru keskuse endine juht usub, et lähiajal Eestis uusi kaubanduskeskusi ehitama ei hakata, kuna tarbijaharjumused on muutunud. Kuidas see kriis mõjunud tarbijaharjumuste? Ma arvan, et mitte keegi ei suuda täna adekvaatselt sellele vastata aga kindlasti need tarbijad, kes olid meil veel jaanuarist nende tarbimisharjumused enam ei ole need peale kriisi, mis olid. Kas olla maskiga või maskita, küsib ajakirjanik Toomas Sildam oma nädalakommentaaris. Metsaomanikud muretsevad, et kavandatav seadusemuudatus lageraiete piiramiseks ei arvestada nende huvidega. Selle tulemusena võivad sattuda ohtu maapiirkonna töö kohandit, kui ikkagi väga suured alad. Metsa võetakse majandamisest kõrvale piirangute selgelt hakkad siis mõtlema töövõimalusi sealsamas maapiirkonnas. Ilm on nii öösel kui päeval muutliku pilvisusega, kohati sajab lörtsi ja vihma, puhub nõrk tuul. Sooja on öösel miinus kaks kuni pluss neli, päeval neli kuni 10 kraadi. Ja nüüd kõigest lähemalt viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 604 Covid 19 viirusetesti, millest üheksa proovi ehk 1,5 protsenti osutus positiivseks. Kokku on Eestis tänaseks tehtud 47933 esmasttesti. Nendes 1643 ehk 3,4 protsenti on olnud positiivsed. Hommikuse seisuga vajab Eestis uue koroonaviiruse tõttu haiglaravi 94 inimest, kellest kuus on juhitaval hingamisel. Haiglatest on välja kirjutatud 233 inimest. Ööpäeva jooksul suri Lääne-Tallinna keskhaiglas 84 aastane naine ja Pärnu haiglas 78 aastane naine. Senisest arvestusest on tehnilise vea tõttu välja jäänud inimene, kellel tuvastati Covid 19 surmajärgselt. Kuna inimene suri kodus kokku, on Eestis koroonaviirusega surnud 49 inimest. Viimase 24 tunni jooksul lisandus maakondade vaates positiivseid seitse Harjumaal, üks Pärnumaal ja üks Saaremaal. Kuna Saaremaa on aga Covid 19 viiruse üks suuremaid koldeid, siis on sinna kehtestatud ka palju piiranguid ja Saaremaal korraldatigi täna kodanikualgatuse korras keskpäeval pooletunnine protestiaktsioon et juhtida tähelepanu sellele, et saarlased sooviksid neile alates 14.-st märtsist kehtestatud liikumispiirangute leevendamist valitsuselt. Praegu saab Saaremaal ainult range eriloaga ja üle väina saavad liikuda kaubaautod. Margus Muld jätkab. Tänane saarlaste protestiaktsioon oli rahulik, ütleks isegi, et väga rahulik sajad fotod sotsiaalmeedias näitavad seda, et inimesed osalesid selles lihtsalt vaikides oma koduõuedes või koduväravates istudes ja istutud mitte ainult Saaremaal, vaid ka saarlaste toetuseks mandril. Kõige enam häiribki saarlasi, liikumispiirang, kus Saaremaale nii-öelda sissekirjutust omav inimene ei saa käia mandril tööl või siis mandril elav töötav saarlane või Saaremaa sõber ei saa tulla oma sünnikoju või koju. Ja seda jätkuvalt olukorras, kus Saaremaal on haigestunute arv oluliselt langenud. Viimati teatati ainult ühest haigusjuhust ja üks markantne näide olukorra iseloomustuseks. Saaremaal elav kaugsõidukapten, kes eriolukorra ajal läks laeva tööle ja peaks nüüd järgmisel nädalal vahetusel õpetama ja tahaks koju tulla on seotud karmi valiku. Aitäh, et peaks nagu järgneva puhkusekuu elama Virtsu sadamakail autos. Kuna eriolukorra ajal võib saarlane liikuda üle väina ainult ühel korral ja kehtiva korra kohaselt meremees enam oma koju praegu ei pääsegi. Aga kuuleme veel lihtsaid arvamusi täna Kuressaare kesklinnas vaikselt istunud inimestelt, miks nad osalesid protestiaktsioonis. Aitab. Tab Saaremaa eraldamisest Eestist ütleksin niimoodi kõige lihtsamate otsemalt, et kui Pärnu inimene vaid tartu Tartu sõita ja Tallinna inimene võib Narva sõita, siis haaran ei tohi, polnud kuhugi minna. Saarlased on täna eestlaste jaoks. Ma arvan, oluliselt ohutumad, kui keegi teine on. Vähemalt andke mingi lootuskiir, et praegu elab kiir on kuskil nii kaugele, et ei paista, et kui mujal mandril, kus olukord tundub kehvemaks minema on lubatud kaks pluss kaks reegliga kohvikuid lahti teha, et miks me siis siin nagu koerakuudis istun. No ma küsingi, et kui Tallinna kortermajades on selline suured plahvatusohtlikud olukorrad, et no ma ei tea, piirake siis seal see territoorium ära Margus Muld Eesti rahvusringhäälingu raadiouudistele Kuressaarest. Kaubanduskeskused on praegu suletud ning pole teada, millal need täpselt avatakse. Seetõttu võivad ka ostuharjumused muutuda ning nii mõnigi kauplus võib uksed sulgeda, jätkab Brent pere. Viru keskuse endine juht Ants vasar leiab, et valitsuse kehtestatud piirangud kaubanduskeskustele olid mõistlikud, kuid lõplikke järeldusi kriisi mõjudest saab teha alles pärast selle lõppu. Vasara sõnul pole lähiajal uusi kaubanduskeskusi oodata ning raskest seisust tulevad välja vaid need, kes olid juba enne koroona kriisi tugevad. Kõik ootavad ära, milline on selle kriisi reaalne mõju ja mis on jälle eriliselt raske, on see, et väga raske on hinnata kuidas see kriis mõjunud tarbijaharjumustele, ma arvan, et mitte keegi ei suuda täna adekvaatselt sellele vastata, aga kindlasti need tarbijad, kes olid meil veel jaanuaris, nende tarbimisharjumused enam ei ole, need peale kriisi, mis olid enne sõda üldreegel on et head muutuvad kriisis paremaks, halvemat on sunnitud uksi sulgema või, või täna väga raskelt seda üle elama. Ja noh, ütleme üks kindlasti üks argument on ka siin suurus ehk suured on elanud kriisid üldiselt paremini üle. Vasar usub, et on palju neid inimesi, kes jäävad e-kaubandusele truuks ning enam niisama lihtsalt kaubanduskeskustesse tagasi ei kipu. Oma võlud, ütleme, rõivaäris jääb vist alati, see tahetakse ikkagi katsuda selga proovida, tunda ennast selles hästi, meil on, see on ikkagi rohkem emotsionaalne elustiiliost, see ei ole, see pole pükse, jalga lähen ostan uued püksid, eks ole, tulla ei tõmbaks väga või uue kleidi kõigil meil on neid oluliselt rohkem ja kui hakata vaatama, mis seal taga on, siis pakun, et 80 protsenti on emotsioonid, aga terve rida asju, kus noh, mis ei ole tegelikult seda ajakulu väärt, väga lihtne on tellinud, tuuakse koju, viiakse Pauka pake automaatini. Kas käia maskis või ilma, arutleb ajakirjanik Toomas Sildam oma nädalakommentaaris. Kas maskiga või maskita, selles on küsimus riigihalduse minister Jaak Aab tegi valitsusele ettepaneku kehtestada kohustus et eriolukorra lõpuni peavad kõik Eesti inimesed kandma avalikes kinnistes ruumides näomaski. Valitsus pole sellist korraldust oma kodanikele õnneks veel andnud ja loodetavasti ei annagi peaminister Jüri Ratas. Eriolukorra juht ütleb juba mõnda aega, et teeme kaitsemaskide kandmise sotsiaalseks normiks. Temaga sama meelt on teadlased ja eksperdid, kes meenutavad, et kaitsemask ei ole vaktsiin, mis nakatumist väldib. Sel nädalal nägime, kuidas valitsuse pressikonverentsile saabunud siseminister võttis püksitaskus käkras kaitsemaski ja harjutas siis telekaamerate ees selle kõrvade taha kinni. Tegemist ei olnud viirusetõrje seisukohast väga usutav vaatepilt. Kui kellelgi on köha-nohu või ta aevastab siis on maski kandmine praegu poes või peagi kaubanduskeskuses, kui neil jälle avatakse täiesti normaalne. Kui keegi tunneb uue viiruse ees hirmu, siis selle üle me ei naera ega ironiseeri ja kui inimene tunneb end kaitsemaskiga turvalisemalt väga hea. Aga meedikud hoiatavad kaitsemaskide massilise kandmisega, võib tekkida väär enesekindlus, otsekui oleks viirus nüüd kindlalt eemal hoitud. Tegelikult ei ole, teaduspõhiselt kindlasti mitte. Ent palju olulisem on vaadata mõned kuud ettepoole. Kui sügisel tuleb viiruse puhang tagasi, nagu mitmed eksperdid ei välista, mis siis, kui oktoobris on viirusekolle näiteks Õismäe kortermajas, kas siis läheb karantiini ainult see maja kogu Tallinn või ka Kihnu kool? Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart ütles paar päeva tagasi, et uus viirusepuhang saab tähendada kokkulepitud karme käitumisreegleid. Aga ühiskonda ei või enam pausile panna. See tähendab, et me käime edasi tööl, õpime edasi alg- ja põhikoolis, gümnaasiumis ja ülikoolis toimivad asutused jääri. Meil on ehk mõned kuud, et arutada ja kokku leppida, kuidas selle viirusega koos elada. Valitsuse koostatud kriisist väljumise strateegia kolmas etapp, kannabki pealkirja, valmisolek järgmiseks puhanguks. Eesti metsa- ja puidutööstuse liidus on tekitanud küsimusi rahandusministeeriumi kavatsus anda omavalitsustele suurem õigus otsustada lageraiete piiramise üle. Seejuures poleks edaspidi enam vajalik maaomaniku nõusolek. Kadri Põlendik avab teemat. Rahandusministeeriumis on töös seadusemuudatus, millega kohalikud omavalitsused saaksid metsaraiete üle suurema otsustusõiguse sealhulgas piirata lageraiet maaomaniku nõusolekuta. See on tekitanud muret metsa- ja puidutööstuse liidus, mille tegevjuht Henrik välja näeb, et seetõttu kannataks oluliselt elu maapiirkondades. Näiteks väikemetsaomanik ei pruugi olla piisavalt võimeline tegelikult oma huvisid sellises olukorras kaitsma. Selle tulemusena võivad sattuda ohtu maapiirkonna töökohad, et kui ikkagi väga suured alad metsa võetakse elliks majandamisest kõrvale läbi nende piirangute, selgelt hakkad siis nimelt tema töövõimalusi sealsamas maapiirkonnas. Rahandusministeeriumi planeeringute osakonna nõuniku Külli Siimu selgitusel on muudatuse eesmärk ühtlustada kahe seaduse sõnastust. Need on metsaseadus ja planeerimisseadus, mis mõlemad panevad paika, millisel juhul võib lageraiet piirata ühe olulise erinevusega. Üldplaneeringuga võib seada lageraiele kitsendusi asulavi ehitise kaitseks, õhusaaste, müra, tugeva tuule ja lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks lageraie tegemisel langi suurusele raievanusele. Sa oled planeerimisseaduse sõnastus ja metsaseaduse sõnastus on täpselt samasugune, ainult et seal on sõna. Lisaks on, et see eeldab kokkulepet maaomanikuga. See on tekitanud väga palju segadust. Kumb seadus on siis tähtsam, kummastav lähtuma? Henrik nalja siis ei oska ausalt öeldes sellist olukorda ette kujutada, millal lageraieni üks inimeste elukeskkonda miinimum ohustada. Kui inimene elab metsaservas, siis ta peaks siiski saama aru, et mets ei ole seal staatiline sõltumata sellest, kes seda majandada või mitte, seal muutused toimuvad, lampia kohustab teda ka torm või või tuli või muud asjad. Siin selgitas, et üldplaneeringuga saab seada ka palju muid piiranguid, näiteks rohealadele ja maastikule ent ühegi teise piirangu puhul ei ole eeldust, et vajalik on kokkulepe maaomanikuga. Samas ei tohi omanik jääda kitsenduste seadmise otsustusprotsessist kõrvale. Kui mindigi piirangut omanikule võib tekkida üldplaneeringuga, siis tuleta menetlusse kaasata, temaga tuleb ühendust võtta, tema arvamus tuleb kindlasti välja selgitada ja võimalusel ka arvestada ja mittearvestamist siis põhjendada, et see on nagu kõikide piirangute seadmisel täpselt ühtemoodi. Rahandusministeerium vaidleb seaduseelnõu üle keskkonnaministeeriumiga, kes muretseb samuti, et muudatusega ei ole metsaomanike õigused piisavalt kaitstud. Grilli siin loodab, et paari nädalaga on arutelud läbi ja eelnõu saab saata justiitsministeeriumisse kooskõlastusringile. Praegune ootus on, et seadusemuudatus jõustub sügisel. Ja ongi jäänud rääkida ilmast ja seda teeb sünoptik Ülle Jõemaa. Ööl vastu homset on pilvi rohkesti, ent nende vahel on ajuti taevakaar ka selgem. Kohati sajab vähest vihma ja lörtsi. Puhub valdavalt lääne ja loodetuul kolm kuni üheksa, öö hakul rannikul puhanguti 12 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus kahest kuni pluss kolme kraadini. Homme päeval on vahelduva pilvisusega ilm, ennelõunal vaid mandri idaservas sadada, mõnel pool veidi vihma ja lörtsi. Mandril puhub valdavalt lääne ja loodetuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis. Lääne-Eesti saartel on tuul nõrk ja muutliku suunaga ning õhutemperatuuri maksimum on taas viis kuni üheksa kraadi. Teisipäeva öösel on väheliikuv madalrõhkkond Norra lõunaosas, kuid selle idaservas areneb päevaks uus osatsüklon mis liigub arvatavasti üle Läänemere põhjaosa Soome lahele. Öö vastu teisipäeva tuleb meil vahelduva pilvisusega, kuid vastu hommikut hakkab siis Hiiu ja Saaremaal vihma ja lörtsi sadama. Tuul on muutliku suunaga, kuid hommikuks pöördub kagusse ja itta üks kuni seitse meetrit sekundis ning õhutemperatuur on miinus kolmest pluss kahe kraadini. Saartel on kuni neli kraadi sooja. Teisipäeva päeval on siis ilm enamasti pilves. Sadu levib üle Eesti, sajab vihma, ennelõunal ja õhtul sekka ka lörtsi. Puhub valdavalt idakaare tuul kolm kuni üheksa, rannikul puhanguti 12 kuni 15 meetrit sekundis ning õhutemperatuuri maksimum on neli kuni 10 kraadi. Selline saigi tänane Päevakaja ilusat õhtut ja kuulmiseni.
