Rahandusministeeriumis on töös seadusemuudatus, millega kohalikud omavalitsused saaksid metsaraiete üle suurema otsustusõiguse sealhulgas piirata lageraiet maaomaniku nõusolekuta. See on tekitanud muret metsa- ja puidutööstuse liidus, mille tegevjuht Henrik välja näeb, et seetõttu kannataks oluliselt elu maapiirkondades. Näiteks väikemetsaomanik ei pruugi olla piisavalt võimeline tegelikult oma huvisid sellises olukorras kaitsma. Selle tulemusena võivad sattuda ohtu maapiirkonna töö kohandit. Kui ikkagi väga suured alad metsa võetakse majandamisest kõrvale, läbi nende piirangute selgelt hakkab, siis ei olnudki ma töövõimalusi sealsamas maapiirkonnas. Rahandusministeeriumi planeeringute osakonna nõuniku Külli Siimu selgitusel on muudatuse eesmärk ühtlustada kahe seaduse sõnastust. Need on metsaseadus ja planeerimisseadus, mis mõlemad panevad paika, millisel juhul võib lageraiet piirata ühe olulise erinevusega. Üldplaneeringuga võib seada lageraiele kitsendusi asulavi ehitise kaitseks, õhusaaste, müra, tugeva tuule ja lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks lageraie tegemisel langi suurusele raievanusele. Seal planeerimisseaduse sõnastus ja metsaseaduse sõnastus on täpselt samasugune, ainult et seal on sõna. Lisaks on, et see eeldab kokkulepet maaomanikuga. See on tekitanud väga palju segadust. Kumb seadus on siis tähtsam, kummastav lähtuma? Henrik nalja siis ei oska ausalt öeldes sellist olukorda ette kujutada. Millal lageraie võiks inimeste elukeskkonda niivõrd ohustada, kui inimene elab metsaservas, siis ta peaks siiski saama aru, et mets ei ole seal staatiline sõltumata sellest, kes seda majandada või mitte, seal muutused toimuvad, klompija kohustab teda ka torm või või tuli või muud asjad. Siin selgitas, et üldplaneeringuga saab seada ka palju muid piiranguid, näiteks rohealadele ja maastikule ent ühegi teise piirangu puhul ei ole eeldust, et vajalik on kokkulepe maaomanikuga. Samas ei tohi omanik jääda kitsenduste seadmise otsustusprotsessist kõrvale. Kui mindigi piirang omanikule võib tekkida üldplaneeringuga, siis tuleta menetlusse kaasata, temaga tuleb ühendust võtta, tema arvamus tuleb kindlasti välja selgitada ja võimalusel ka arvestada ja mittearvestamist siis põhjendada, et see on nagu kõikide piirangute seadmisel täpselt ühtemoodi. Rahandusministeerium vaidleb seaduseelnõu üle keskkonnaministeeriumiga, kes muretseb samuti, et muudatusega ei ole metsaomanike õigused piisavalt kaitstud. Külli Siim loodab, et paari nädalaga on arutelud läbi ja eelnõu saab saata justiitsministeeriumisse kooskõlastusringile. Praegune ootus on, et seadusemuudatus jõustub sügisel.
