Teadust kõigile kuidas läheb lõhedel kalakasvanduses, kas kõik kalad saavad piisavalt süüa? Ega ometi mõni neist läbi võrgurebendi, avamerre lipsa. Neile küsimustele võib aidata vastuseid leida väike sõbralik allveerobot ja Tallinna tehnikaülikooli biorobootika Maarja Kruusmaa käiski ühes Norra lõhekasvanduses uurimas, kuidas kalad nende sekka ilmunud robotiga läbi saavad. Aga veel eriline aeg vajab erilisi ideid. Läinud nädalavahetusel töötasid sajad ikka pead ja osavat kätepaarid üle maailma välja tehnilisi lahendusi, mis aitaksid inimestel koroonakriisis paremini toime tulla. Mõnedest silmapaistvatest teadusmahukatest prototüüpidest räägime saates Ühe Global häkki korraldaja Priit Salumaaga. Olen saatejuht Priit Ennet, kes kuulab, saab teadust. Norras on suured lõhefarmid ja just sealt paljud lõhet ka meie toidulauale jõuavad. Nii hästi või halvasti, kui nad praegusel ajal jõuavad. Ja Need on tõesti suured farmid ja ühes farmis võib olla kümneid tuhandeid sadu tuhandeid kalu. Isegi ühes tiigis, nagu ma olen aru saanud, aga Meil on täna labori saates üks teadlane, kes on Norra lõhetiike ja seal kasvatatavaid lõhesid lähemalt ja põhjalikumalt näinud ja oskab nendest rohkem rääkida. See on Maarja kruusmaa, Tallinna tehnikaülikooli biorobootika professor. Ja muidugi Samaaria ei käinud seal lisama lõhesid vaatamas, kuigi nad on toredad kalad vaid viisid lõhede sekka ühe kalaroboti nii-öelda selle päikesega, kilpkonnakujulise juuketi. Millest on tegelikult kas laborisaateid on kuulanud siin ka mitu korda varem juttu olnud, nii et väga-väga viljakas väike seadeldis. Aga mispärast oli vaja viia nende kalade sekka, keda on seal tõesti isegi palju veel üks tehisobjekt? Jah, tõesti, meie eesmärk ei olnudki niivõrd tingimata võtta oma robot ja minna sellega kalafarmi, vaid küsimus, mille me esitasime, olin märgatavalt laiem. Võiks öelda, et, et väga lai küsimus on, kuidas kalad üldse reageerivad, kui keegi neid jälgib või siis vastupidi mul küsimusi esitada niimoodi, kuidas jälgida kalu niimoodi, et nad ei ole selleks häiritud, et neid jälgitakse. Ja nad käituvad nii, nagu nad loomulikult võiksid käituda. Ja milleks selline küsimuse püstitamine oluline on? Kui kalakasvatuses või kasvõi looduses, kui me tahame loomi jälgida ja vaadata, mis nad teevad siis printsiibina alati, see jälgija ei tohiks selle looma käitumist muuta. Kui ta seda teeb, siis need järeldused, mis nad looma käitumise kohta teevad, tõenäoliselt ei päde. Ja samasugune küsimus siis oli meie poolt esitatud, kuidas me saaksime loomadele nii lähedal, et me tõesti näeksime, mis nad teevad, kuidas nad elavad millises tervislikus seisundis nad näiteks on ilma, et see nende lähedal oleksime, muudaksid nende käitumist. No seda on kindlasti lõhekasvatajal huvitav ja tähtis teada, kuidas tema lõhedel läheb. Et siis saab ka rohkem saaki, kui lõhe on, on rahulolevam. Jah, just täpselt see ei ole lihtsalt, ainult uudishimust, et lõhekasvataja tahaks teada, kuidas nende lõhed elavad vaid pigem on see tõesti küsimus, mis nüüd selles kontekstis otseselt mõjutab. Kui palju sa pärastama lõhe farmist kasumit saad? Lõhe on tegelikult selline, kuidas bioloogid ütlevad, et hierarhiline loom, ta armastab looduses hierarhiaid ehitada, et on dominantne isend, kellel on siis hästi palju võimu ja on subdominant, sed isendid nii-öelda, kes on, kes on vähem olulised. Ja see selline jaotus lõhede vahel tähendab seda, et ka ressursid nende vahel ei ole päris ühtlaselt jaotatud. Ja teinekord võib karta, et tekib olukord, kus toitu nagu oleks väga-väga palju. Ja see farmer, kes oma lõhesid toidab, arvab, et noh, nad peaksid olema nüüd küll saanud. Aga tegelikult, et see toit jaotub seal lõhede vahel väga ebaühtlaselt, mõned isendid, kes on väga dominantsed, lihtsalt vaatavad teised isendid ei saaks sellele toidule ligi ja selle asemel, et kõik kalad söönuks saavad, siis tegelikult see toit lihtsalt kukub sinna selle sumba põhja, sealt läbi merepõhja ja läheb kaduma. Sump on tore termin ja see ongi see kalatiik, mis on merest siis eraldatud mingi võrguga. Jah, ta ei ole niivõrd tiik või jah, võtke selline aiabassein, mis teil võib olla aias on ja, ja pange selline ümmargune asi, pange merre. Siis te saategi sellise pisikese kalatiiki ja kas selles sumbast siis ei ole mitte sellised seinad nagu Teie basseinis on aias, kust vesi tuli läbi tulla, vaid ta on selline võrgust tehtud seintega, et vesi, vastupidi peaks läbi tulema sellisest summast. Ja, ja ta peaks hästi läbi käima selles summas, sest treila koos tuleb siin aga hapnik ja tulevad toitaineid ja, ja lähevad kõik jääkained minema. Et see veeringlus läbi selle summa on ka tegelikult väga oluline ja natuke saab selliseid asju ka selle robotiga jälgida. Jah, kui kalafarmi ette kujutada, siis ta on selline merre uputatud selliste võrkude kogu. Kui sa ütlesid, et ühes kalas on 200000 lõhet, siis meie katse puhul see täpselt niimoodi oli, aga selliseid põrke, mis olid seal vees kõik 50 meetrise läbimõõduga, 50 läbimõõduga, selline Boeing 707 mahuks sinna siis terve oma tiivaulatusega sisse. Selliseid võrke oli seal 16 tükki ja nagu mulle sealt öeldi, tegelikult, et see on suhteliselt väike arm. Aga kindlasti see sumpa kihab siis lõhedest, sellepärast et ma kujutan seda umbes ette, et Boeing on küll suur lennuk, aga, aga 200000 on ka päris suur arv. 200000 on väga suur arv, aga need lõhed ei olegi seal sumbas päris ühtlaselt jaotatud, see oli ka väga huvitav vaadata. Me käisime seal nii-öelda ringi oma robotitega seal sumbas ja on sellised nurgad, kus ei ole mitte ühtegi lõhet ja siis on sellised kohad, kus on hästi, palju, neid kipuvad olema teatud kindlates kohtades, näiteks meie avastasime, et tõenäoliselt Termo kliini all, just see on siis selline koht, kus on väga suur vahe soojema ja külmema vee vahel, et nad kipuvad jääma sinna veidikene jahedama veega ümbrusesse ja, ja seal on neid tõesti väga tihedalt. See on ka selline huvitav näitaja tegelikult kalakasvatajale, et kuidas need lõhed siis tegelikult on seal jaotunud selle suure sumba peale. Ja see oligi üks tulemus, mis sealt siis välja tuli, ilmselt et et näha, kus lõhe täpselt on. Ja seda siis selleks, et viskan siia väikese vimka sisse, et, et lõhede vahelist lõhet vähendada. Et lõhede vahelist lõhet vähendada, jah, see on väga hea ütlemine ja, ja samuti saada aru, millises tervislikus olukorras need lõhed ikkagi on. Lõhed, kõige suurem probleem Norras on parasiidid ja see on väga-väga suurt majanduslikku kahju, põhjustab probleem peale selle, et ka põhjustab loomadele kannatusi. Aga kala, kes on parasiitide poolt ära söödud, ei kasvaga korralikult ei söö. Kui ta tervis on halb ja, ja kõik see tähendab, et tegelikult siis farmer saab ka sellest kalast vähem kasvus, liha ei ole nii maitsev ja nii edasi, kui kala stressis, ehk siis stress on ka veel kolmas faktor, mis tihti arutlemisele tuleb. Kui neid lõhesid ikkagi nii palju koos ühes sumbas, siis see tähendab, et, et see olukord on seal väga palju teistsugune, kui oleksin looduslik, kus olukorras ja ja kahtlemata, kui see sump nüüd lõhesid liiga liiga paksult täis toppida, siis tekivad Nendel loomadel omavahel probleemid, kuna ta on üksteisele liiga lähedale ja need lähevad stressis, nad võivad hakata agressiivselt käituma, mida nad näiteks muidu võib-olla ei teeks, kui neil oleks piisavalt palju ruumi ja nii edasi ja nii edasi. Ja siin me tuleme jälle selle käitumise küsimuse juurde tagasi, et kui lõhet elu eest kabuhirmus roboti eest põgenevad siis sa ei saa teada, kas nad loomulikus olekus põgenesid ka üksteise eest. Ja praeguse uuringu mõte oligi siis selles, et, et vaadata, et kas selline väike kilpkonna robot lõhesid hirmutab või tekitab neis uudishimu või kuidagi muudab nende käitumist võrreldes võib-olla mõnede teiste robotite või tuukrite. Jah, täpselt, kuna me oleme teadlased, siis üritasime sellele probleemile väga süsteemselt läheneda, meil oli siis oma väike robot kaasas ja meil oli suur tööstuslik robot, mis lõhe farmis ongi, mõnikord siis kasutusele hakkasid jälgida. Ja meil oli ikka üks tuuker, kes sukeldus sinnasamasse. Miks me need sellised valikud tegin, oli just Neid lõhe sumpasid ju jälgitakse regulaarselt. Kõige suurem probleem nende pumpadega on tegelikult see, kui sellesse võrgust seina tulevad augud sisse ja, ja seda väga kardetakse, sest nende aukude kaudu võivad need lõhed sisse välja lipsata, sellest sumbast nad seda teevadki. Ja see on tegelikult väga suur õnnetus. Sellepärast et need arendatud aretatud lõhed on veidike teistsuguse geneetilise materjaliga välislooduslikud ja kui nad sealt välja saavad, siis nad tegelikult, et muudavad ka selle loodusliku õhe lõhe geneetikat, mis kokkuvõttes ei ole üldse üldse mitte hea. Ja, ja sellepärast neid pumpasid regulaarselt inspekteeritakse. Aga meie küsimus oligi, et kui me võtame sellised regulaarsed meetodid, kuidas sumpasid, inspekteeritakse ja võrdleme selle mingisuguse muuga, kas me näeme lõhede käitumises vahet? Ja, ja tõesti, me nägimegi vahet, kuidas lõhe reageerib sellele, kui läheb sisse tuuker, kui läheb suur tööstuslik robot, kellele päike, robot ja sellest me isegi läksime ühe sammu kaugemale, nad proovisime kooma robotit panna erinevat moodi ujuma ja erineva kiiruse kujuma ja teha teda erinevat värvi. Ja vaadata, kas kalade käitumine sellisel juhul muutub. Nii et tegelikult selline kaugem eesmärk sellel tööl ei olnudki mitte tõestada, et meie robot on nii hirmus hea vaid tegelikult selle töö eesmärk oli leida, mida peaks arvesse võtma. Kui sa tahad ehitada roboteid sellise ülesande lahendamiseks. Kas kalade käitumine muutus ka robotit, muutes roboti liikumist muutes värvi muutes? Ta mingil määral muutus, aga tegelikult need tulemused olid veidike üllatavad meile. Ma võib-olla ei tahaks niimoodi öelda, aga minu selline järeldus sellest oli. Kala on tegelikult palju rumalam, kui mul on, siiamaani arvasin. Ega teda väga ei huvita, kas robot liigub ühtepidi või teistpidi ja kas ta on seda või kolmandat või neljandat värvi. Ta on põhiliselt huvitatud sellest, kui suur see robot on. Ja kui kiiresti ta liigub. Ja kui see niimoodi mõtled, siis see ju tegelikult on väga loogiline. Kui see lõhe elab kuskil looduslikult avameres ja tal on vaja ellu jääda, siis pikalt ei ole vaja mõelda, kui mingisugune väga suur asi tuleb sulle lähedane või mingi asi tuleb väga kiiresti, see tõenäoliselt tähendab mingit ohtu, tuleb minema minna, eks ole. Ja kõik teised asjad on tegelikult sellise pikema harjumise tulemus võib olla, et need lõhed seal kindlasti ei suutnud meie robotitega ära harjuda, noh see on ka küsimus, mida käitumisbioloogid väga tihti küsivad, et kuidas seda robotit paned sinna väga tihti siis lõpuks iga loom harjub ära sellega ka arvestades, et seal sumbas oli 200000 loved, siis tõenäosus, et me ühte lõhet kaks korda nägin, tegelikult väga väike. Aga aga võib-olla siit tulekski mõte ja edasi, et, et kui teha ikkagi päris lõhe, sarnane robot, sest see ju kätt on lihtsalt tegelikult üks toru. Aga kui teha päris päris lõhe, saarlane robot äkkinud harjuvadki kohe esimesest hetkest ära. Me ju alguses seda mõtlesimegi ja selline mõte on ka teadlaste hulgas, ütleme roboti teadlaste hulgas küllaltki populaarne, et teeme siis lõhe moodi roboti näiteks siis arvame, et äkki lõhe arvab, et see ongi teine lõhe. Aga Ma arvan, et me oleme siin natukene eksiteel, sellepärast et me ei kujuta ette, kuidas loov, mis on meist nii väga erinev tegelikult maailma tajub. Meie ise oleme ju sellised loomad, kes saab endale väga palju informatsiooni nägemise kaudu, see on meile ülimalt oluline ja, ja värvid ja kuju ja, ja mustrid ja, ja kõik, see on meile oluline. Samas teised loomad on võib-olla hoopis muude selliste primaarsed infoallikatega, neil on näiteks lõhn väga oluline või, või, või midagi muud sellist ja ja tihti ei taju seda, et see on niimoodi. Ja on väga suur oht, et me võtame sellise väga naiivse lähenemise, kui meie arvame, et seal lõhe sarnane robot, siis lõhe arvab sedasama tegelikult lõheli arva, mitte midagi. Ja see on natuke suur pettumus tihti roboti teadlastele, et kuidas siis niimoodi, aga noh, roboti teadlased ei ole bioloogid, sellepärast ongi hästi hea bioloogidega koostööd teha, et et vaadata, mida nemad sellisel juhul arvavad. Ega see artikkel väga populaarne meil ausalt öeldes alguses ei olnud, 10. saatsime retsenseerimisele, sest tegelikult on tehtud väga palju katseid, kus On laboritingimustes pandud kalad ja siis pisikesed robotid kokku ja vaadatud, kuidas kalad neile reageerivad. Ja sealt on tekkinud nagu arusaamine, et kaladel on tõesti oluline, kui kiiresti see saba käib või, või midagi muud sellist. Või mis värvi see robot on, aga aga väga ohtlik on teha selliseid järeldusi. Bioloogid on sellest ka varem väga palju hoiatanud. Kui sa paned selle kala Raborite laboritingimustes näiteks üksi või väga vähe isendeid, siis ta kipub käituma teistmoodi, kui ta käituks looduslikes tingimustes või siis, kui ta on väga suures kambas koos teiste isenditega. Siis hakkavad teised sellised signaalid primaarseks. Kas teil oli bioloogia ka pundis? Ja meil oli kõigepealt pundis Arvot huvikene, kes on Eesti maaülikooli kalabioloogia ja tema paljugi aitaski selle katse esiteks üles ehitada niimoodi, et ta oleks üheselt mõistetav ja sellest järeldusi teha ja samuti aitas meil siis hiljem nende kalade käitumist interpreteerida. No nüüd jah, mõtleme natukene edasi, et mida nüüd võiksid farmipidajad selle selle informatsiooniga nüüd peale hakata, kui me teame kaladest nüüd rohkem kuidas nad käituvad ja kuhu ujuvad. Kas farmer teab nüüd, et kuhu visata rohkem sööta? Ja ta teab, võib-olla seda, kui hästi loomad tegelikult elavad, kas nad on stressis? Kas võib-olla tuleb Nendest asustamistihedust vähendada või paremini parasiiditõrjet teha või, või midagi muud sellist, see on kindlasti üks näitaja, mida hoolega ka praegu tegelikult jälgitakse nende vahenditega, mis võimalik, kui on kasutada, aga ka näiteks see kõige olulisem küsimus tagasi tulles, et kas võrk on ikka terve? Hea oleks jälgida ju seda sellise tehnoloogiaga, mis kalasid gaaladele mingit lisastressi tekitaks. Ja kas teie robot juba ise ka jälgis, jälgis neid kalu kuidagi nii-öelda kasulikul viisil, et tegin neist pilti ja kuulas või nii-öelda registreeris seal midagi. Jah, meil oli kokkuvõttes lõpuks 360 gigabaitti videomaterjali, mida me siis vaatasime selle pealt kalade käitumist, analüüsisime selles konkreetses sumbas, kus me käisime, katsetamas olid kalal väga hea tervise juures ja sellist agressiivset käitumist ka kalade vaheline näinud. Ja kuna mina olin väga algaja, ma ei olnud kunagi elus varem kalafarmis käinud, siis mulle tunduski, et kogu see jutt, kuidas kalad on nii hirmsas olukorras kalafarmis, et seal üle võimendatud tegelikult Ta on kaladel seal väga hea olla, Nad olid sihuksed, rõõmsad, rahulikud ja meeldivad siuksed, prisked. Aga ma olen ka hiljem käinud kalafarmis erinevaid tehnoloogiaid katsetamas ja ma pean paraku ütlema, et ma olen ka näinud natuke teistsuguses olukorras isendeid ja ja päris kurb on seda kohati vaadata. Nojah, loomakaitse on ju tegelikult tõusev teema, aga nüüd ongi küsimus ja selles loomakaitse ja looduskaitse ka, et et kui nüüd edasi mõelda laiemalt kaugemale siis noh, me võime ka näiteks sat roboteid ka looduskeskkonda jälgima, mis seal toimub. Metsa ja. Jah, see oligi tegelikult artikli kaugem mõte, et kuidas arendada välja sellist tehnoloogiat, millega saab Allveeloomi jälgida nii, et sa neid ei häiri või nende käitumist ei muuda, siis ütleme niimoodi. Ja, ja kindlasti me saame sellest tööst teha järeldused mitte ainult bioloogidele, vaid põhiliselt siiski just tehnoloogia jaoks ja minu põhiline järeldus sellest uurimusest oligi see, et see tehnoloogia, mis me teeme, võib-olla tunduvalt lihtsam, kui me siiamaani ette kujutasime, neil ei ole vaja teha lõhe sarnaste robotitega, meil ei ole vaja teha hülgesarnaste robotitega vaala sarnast robotit ilmtingimata vaid vaid tihti. Me võime mingisuguse märksa märksa lihtsama tee valida, et see robot odavamalt, et valmis ehitada. Ja see hind siin ja selle roboti keerukus on tegelikult väga-väga oluline faktor sealjuures, et kas see tehnoloogia hiljem võetakse kasutusse või. Tegelikult on see väga hea sõnum, et see robot ei tarvitse olla liiga keeruline selleks, et teda saaks edukalt kasutada. Ma lihtsalt toon ühe näite, et ühe järelduse, mis me sellest tegime, oli, et need lõhed üldse ei reageeri sellele häälele, mis robot teeb. Ja isegi bioloogidel oli see alguses üllatus, sellepärast et me ju teame kõik, et heli levib vee all väga hästi sellel robotil just meie robotil. Ta peaks küll vaikselt ujuma nagu tihti videotest on näha, aga tegelikult on tal elektrimootorid, kes teevad väga kõva lärmi. Ja ausalt öeldes sinna sumpa minnes ma olin suhteliselt kindel, et lihtsalt selle lärmi peale kalad jooksevad minema. Ja me keegi tegelikult ei arvanud, et neil on sellest täiesti ükskõik sellest loost. Ja mis see järeldus on siis tegelikult. Me saame ju väga odavalt sel juhul need robotid teha, me pea üldse mõtlema selle peale, kui palju nad mootorid häält teevad, eks ole, vähemalt selles konkreetses rakenduses võib-olla mõne teise looma jaoks on kuskil oluline, aga seal vähemalt mitte. Ja minu jaoks on see väga positiivne järeldus tegelikult, et lõhe, pea lõhe häält tegema. Tegelikult on alati hea, kui asja saab lihtsamaks teha ja absoluutselt muidu meie elu kipub ju keeruliseks minema igatpidi. Aga nüüd on siis jälle natuke paremini teada, kuidas lõhesid farmis vaadelda. Nii et me saame ka teada, kuidas nad tegelikult käituvad. Ja selleks käis siis Maarja kruusmaa koos kolleegidega Norras, lõhe farmis asja uurimas. Ja Maarja kruusmaa ka jutt ajasingi. Raskel ajal võib inimestele tegelikult tulla päris palju häid mõtteid pähe panevad pea tööle, otsivad võimalused, kuidas raske aeg üle elada. Ja pole ka teinekord imestada, kui mõned võimalused kõlbavad ehk ka pärast parematel aegadel kasutada. Umbes kuu aega tagasi, siis kui eriolukord tuli, siis korraldati Eestis kiiresti kaheks, virtuaalne häkaton, häkre krossis ja tundub, et see osutus vägagi õigustatuks, sest et umbes nädal tagasi eelmisel nädalavahetusel sai teoks koguni ülemaailmne häkaton global häkk enam-vähem samade korraldajate poolt, aga natukene siis ka muidugi laiendatud vormis. Priit Salumaa üks üks Global äkki korraldajaid on minu vestluskaaslane täna. Kuidas me võiksime endale üldse seda globaalset häkatoni ette kujutada, et mis, mis ettevõtmine see selline oli? Osalisi oli seal ju palju paljudest maadest aga ega mitte ühtegi suurt rahvahulka ka kuskil ju otseselt koos ei olnud. Jah, nii ta juhtus, et me olime esimesel Eesti hakkaline mentoriks ja siis kohe peale seda saigi see mõte alguse, kui reageerisid lätlased ja poolakad ja siis kohe sakslased, hästi palju teisi rahvaid ka. Kes ütlesid, et kuulge, me tahame samasugust asja korraldada nagu teie ja siis me toetasime neid sellega, et me lihtsalt kirjutasime ühe dokumendi valmis, kus me ütlesime, et noh, kui sa tahad sellist häkatoni teha online'is, siis sa peaksid seda nii tegema. Ja sellest sai tõesti nagu liikumine alguse, sest noh, tõesti vist 53 häkatoni on toimunud ja pelgatist nüüd nelja ja poole nädalaga, et see on, see on uskumatu, et niisugune liikumine alguse sai ja siis samal ajal, kui juba esimene nädal oli möödas ja me nägime, et nüüd hakata tuleb nagu seeni peale vihma, siis me otsustasime, et me peaks tegema ühe globaalse, kus me võtame siis kõik need organisaatorid, kes Neid häkaton on korraldanud siin üle Euroopa ja mujal, et paneme seljad kokku ja teeme midagi suuremat koos ja niimoodi, et et eks nagu asju, mis nagu töötavad võib-olla ka globaalselt. Ja siis jah, see saigi niimoodi käima lükatud. Ja see toimus ära, jah, tõesti, nädalavahetusel meil oli seal 1032 ideed kohal. Säkis oli suhtlema selle 12000 inimese ja 500 projektitati valmis. See ja niimoodi ta läks. Ja paremad selgitati välja ja ja loota on, et paljud neist ongi juba ka otsapidi töösse läinud ja paljud varsti lähevad. Ja, ja selles mõttes oli päris pull, et me suutsime nüüd selle häkatoni ära korraldada niimoodi kahe poole napilt kolme nädalaga ja siis ütleme nii, et meil õnnestus ka nagu raha tõsta. Annetajaid oli päris palju niimoodi, et kõik võitjad tegelikult said ka seal 20000 euroseid auhindu selleks, et just selle jaoks, et neid asju edasi viia. Ja võitjad tõesti sai välja selgitatud ja neid oli tõesti väga erinevaid, et osad, kes nüüd küll hakkavad kohe edasi viima oma asju, aga oli ka näiteks neid tiime, kes tegelikult olid juba Eesti sellest päris esimesest nakatumist tulnud, välja tulite, töötasid edasi oma oma nende toodete kallal või nende ideede kallal, et näiteks seesama eesti tiim, ventid, kes ehitavad neid ventilaatoreid noh, umbes see, et sa lähed Bauhofi või, või, või suvalise ehituspoodi ja ostad sealt asjad kokku ja, ja ehitadki samasuguse aparaadi, mida nagu haiglates kasutatakse, selleks, et kuulda olnud, et mind, ventilaatoreid või neid, mitte ventilaatorit, mis seal õhku ringi ja niisama võid selle õhku kopsu puhuvad. Et neil ventilaatoreid on kohutavalt puudus ja siis noh, need tüübid kohe reageerisid selle peale, aga neid võitjaid oli teisigi, et võib-olla oled isegi märganud, et seal oli näiteks päris mitu sellist nagu ultraviolett kiirguse tekkinud situatsiooni projektiks. Jah, seda panin tähele ja üks neist ka võitis. Aga, aga see on ka üsna selline teadus teadusteadmuse mahukas idee, eks ole, et nõuab nii ultraviolett kiirgusele tundmist kui ka kui ka siis päikesepaneel oli seal võidu ideel. Integreerida nad nad olid, selles mõttes nad vajutasid, mulle tundus see riide ja hindajate mõttes nagu eriti olulistele nuppudele sest noh, enamus ju maailma ei ole võib-olla sellistes oludes ja ütleme ka ütleme enamus maailma, kes kõige rohkem kannatab, ei ole sellistes oludes nagu meie siin Eestis, kus on elekter koheselt ja, ja haiglad käepärast ja, ja Hiinas ehitatakse sulle 10 päevaga haigla, kui vaja. Et kui sa näiteks lähed mõnda riiki, kus võib-olla elektrita, et ei ole nii palju, et, et siis nad vajutasid selles mõttes väga huvitavatel nuppudel. Esiteks nad vajutasid sellele ökonupule, et nad võtavad neid päikesepaneele, mis on millegipärast juba nagu maha korjatud, et nad ei ole ka enam nii efektiivsed, aga samas seal on piisavalt efektiivsust. Et teatud ultraviolett kiirguse LEDid tööle panna siis teiseks nad tegid selle mobiilse, et sul on võimalik selle asjaga ringi liikuda ühest kohast teise. Ja kolmandaks nad tegelikult kasutas ultraviolett kiirgust ja selle surmavat mõju mikroorganismidele tegid seda, et, et sul ei ole vaja vett. Vedelik selle jaoks, et mingisugust, kas pinda või käsi näiteks desinfitseerida. Et nad kasutavad ainult seda valgust või ultraviolett kiirgust, eks lainepikkust, mis mõjub hävitavalt sellel mikroorganismil Avisiirusele, siis. Aga kirjeldaks natuke seda, mismoodi see seadeldis välja näeb. See prototüüp, mille nad sind häkatoni valmis ehitasid, see oli, kui ma ei eksi, nad olidki sakslased või võis neil olla ka tiimile üle maailma oli selline, noh kui sa kujutad ette hästi kellelegi väga ilus välja, nagu väga lihtsalt kujutas ette, et sul on üks päikesepaneel, mille sa nagu tavaliselt me teame neid päikesepaneele sellises nagu kolmnurgale ükski kolmnurksele raamile asetatud, need on nagu päikese suunale natukene viltu, ilusti kalduseta, võtab päikeselt kinni ja siis teisel pool seda raami oli justkui selline nagu riiul. Kuhu sa saad kus, nagu riiulinurkades ja üleval laes on need leedid. Sinna saades saad lükata, kas käed siis hoida oma käsi seal panna mõned nagu esemed, siis päike paistab, ultraviolett, lambid töötavad selle päikese mõjul ja nii ongi ülilihtne asi. Nojah, huvitav on siin see, et päikesel ju endal on ka ultraviolett kiirgus olemas, aga see mõnes mõttes on siis nagu võimendi. Jah, nagu nagu võimendi selles mõttes tõstetud, ta võtab selle päikesevalguse ja muudab selle elektrienergiaks ja selle elektrienergia pealt ta paneb tööle. Mulle tundus, et ma ei mäleta, mis termin täpselt oli, kas oli mingi UV-c või mingisuguse kindla UV-kiirguse tüübi tekitab see, mis on eriti efektiivne nende mikroorganismide tapmise jaoks. Ma loodan, et see on ka selline suhteliselt ohutu kiirgus, sest kui seda prototüübi videot vaatasin, siis see riiul on ju äärest lahti, et inimene lihtsalt paneb oma käed sinna vahele, aga silmnägu on katmata. Jah, mulle mulle mulle tundub, et, et selle selle häkatoni raames ei saagi võtta ühtegi tehnoloogiat, mis ei ole nagu varem kontrollitud, eks ju. Et ma kujutan ette, et nad võtsid mingisuguse tehnoloogia, mis tegelikult meditsiinis on juba kasutusel, lihtsalt rakendasid seda nagu sellise kiire ja natuke teistsugustes tingimustes mõeldud lahenduse loomiseks, eks. Et ma millegipärast usun, et, et kurat ega nad oma silm ikka ei hakka seal rikkuma või, või, või muid asju, eks. Jajah, no arvata võib, aga, aga see on selline jah, tõepoolest hea, hea riistapuu, mida siis kuskile sellistesse vaesematesse maadesse kaasa, mida ta kuskile kaugematesse küladesse kus elektrit ei ole, aga puhastada vaja, on? Just eriti kui me räägime ka mingeid selliseid meditsiinilises mõttes mingeid, olgu need needsamad kaitsevahendid, võib-olla või mingi muu asi, eks ju, et kui mingi pind või, või mingi pakend mis ei tohiks seda viirust edasi kanda. No üks äramärgitud töö oli seal ka kus oli ühendatud ultraviolett kiirgusele desinfitseeriv toime ja siis robootika. Jah, see oli selles mõttes päris pull, et, et tegelikult need see tiim ju mõnes mõttes pani kokku ju koristusrobot. Ja, ja selle desinfitseerimise mõte ja, ja Me oleme näinud kaubanduskeskustes, kuidas sõidavad ringi noh, tavaliselt seal inimene peal, eksju kes sõidab koristusrobotiga ja puhastab neid põrandaid, aga nende noh, on, on teada, et on olemas ka need autonoomset noh umbes nagu meil need tolmu imeda, mis, mis inimestele kodudes on, aga selliste suurte nagu kontorihoonete ja, ja selliste muude pindade jaoks või noh, selliste nagu või tähendab professionaalselt asutuste jaoks professionaalses kasutuses on väga palju roboteid, mis, mis teevad sellist koristustööd kas õhtuti või kuskil mujal. Et need, et see tiim on jah, hästi kavalad, sisuliselt panid samasugused, noh ma kujutan ette, et see koristusrobot annab välja noh, niisugune natuke suuremat sorti, eks ju. Kui see tolmuimeja pange nagu, ma ei tea, oma ma ei tea, viis Kärcheri tormamine, kruvitakse sihuke tolmuimeja sinna pannakse peale siis need ultraviolettlambid, mis ujutavad terve selle ruumi selle ultraviolett kiirgusega üle, et sa oled sisuliselt paned ju kaks asja kokku, et sa ühtisid, desinfitseerib neid ruume ja teisipidi sa võid ka ju puhastada, et jällegi väga nutikas ja leidlik idee Ja, ja siis haiglapalatites ja ja kus on vaja, seal saab kasutada just muidugi patsiendid selleks ajaks välja. Jah, just, aga mis kihvt sellise lahenduse juures veel paneme tähele, et see on autonoomne robot, et sa ei saada tegelikult sinna keskkonda, seda inimest, mis on, mis on minu arust nagu eriti nagu äge, kui sa mõtled, et, et esiteks me võtame mingi teatud toimiva mehhanismi Apgreidime või arendame seda uue nagu tulemuse saavutamiseks pluss tegelikult eemaldame selle inimese, kes võiks saada nakkusohtlikuks, isegi vale, mis siis noh, siin on nagu mitu head aspekt jällegi, mis, mis tõenäoliselt neile ka selle teatud võidu tõi, ekse. Muide, kui noh, nagu laiemalt vaadata neid tiime, on see siis see oli mõnes mõttes nagu hästi äge sotsiaalne eksperiment. K, sest meil oli mingid tiime, kus mul mentorite tagasi just nagu selles checkpointis, eks nagu nagu vahe vahepunktis, kus tiimid raporteerivad oma oma progressist, eks. Tuli tagasi. Tead, kui kihvt, ma olen siin üks tiim, inimesed on siin, Norrast, Rootsist, Eestist, Venemaalt, Indiast ja, ja kas kuskilt Lähis-Ida riigist ka, et nagunii rahvusvaheline tiim ja siis tuli keegi tagasi, ütles, et mul on siin üks tiim, kus on abikaasat ja niimoodi, et mees on juhuslikult piiri taga kinni teeb generaatoriga autole elektrit ja naine on abikaasana Tallinnas isal nagu karantiinis. Et see nagu selles suhtes, et, et see virtuaalne häkaton kui selline, kus inimesed ei pea nagu ühte ruumi kokku tulema. See on kui sotsiaalses mõttes nagu kohutavalt lahe eksperiment. No see on iseenesest juba selline leiutis, eks ole, mis vääriks võib-olla mingit peapreemiat, aga noh, see iseendale ei saanud anda. No selles mõttes meile jäi korraldamise ja rõõm ja vahel siin päevas 18 tundi tööd, eks ju, et, et see asi juhtunud. Aga tõesti ei arva, et, et noh, kui nagu nagu mõelda selliste nende masside peale, kes meil seal olid ja, ja nii edasi, et noh, mõnes mõttes kanname sedasama vaimu, mida teeme, ära kunagi kandis, et me inimesed mingi ühe sellise olulise ühiskondliku eesmärgi nimel Tõime kokku ja nad tulid sellega väga hästi kaasa. Kas global häkk kaks on ka juba kuskil silmapiiril? Kui ma päris aus olen, siis on, küll juba käivad, mõtled, et võiks poole aasta pärast uue teha, aga seekord natukese pikema ettevalmistusaega siis kolm nädalat oli küll natuke liiga liiga hull meile kõigile, et inimesed läksid katki natuke isegi vahepeal. Aga raskel ajal, mis teha, mis teha, tuleb, tuleb teha, eks. Jah, selge, et niisugune häkaton on siis ja niisugused olid mõned seal välja käidud ideed, prototüübid ja rääkisin neist häkaton, ühe korraldaja Priit Salumaaga. Tänases saates oli juttu robotitest lõhede seas ja üleilmsest kriisi hakkatonist. Juttu ajasid Maarja Kruusmaa, Priit Salumaa ja saatejuht Priit Ennet. Uus saade on kavas nädala pärast, veel uuem, kahe nädala pärast kuulmiseni taas.
