Te kuulate raadio kahes saadet ärgaks koolis. Me oleme Mati Kaaluga jõudnud pantrite perekonna viimase liikme jaanuarini. Stuudios on Matikaalia Marii Karell. Tervist, tere. Mati Kaal. Võrreldes tiigrite lõvidega oli Jaaguaride kohta suhteliselt keeruline internetist materjali leida, tema kohta nagu suurt ei teata miskit. Nojah, eks viga on selles või noh, kas viga just on, et, et tegu on fantrite perekonna ainsa uues maailmas levinud liigiga ja olgu küll, et viimase 100 aasta jooksul on seal uues maailmas inimesed, et väga palju ringi pööranud ja, ja, ja loodust ümber muutnud on seal siiski õnneks veel üsna palju niisugust kaunis metsikut ja, ja valge inimese jaoks vähe käidud kanti ja kuna see elukas seal elab, siis, siis sellepärast ilmselt ongi üsna keeruline tema kohta andmeid leida mitte ainult internetist, vaid, vaid üldse suurul andmeid, mis, mis temaga kohtuda. Ta on pärinevadki loomaaedadest ja muudest tehistingimustes tehtud uurimustest, nii et et see on päris õige tähelepanek. Jah. Mismoodi jaaguar välja näeb ja no kui nüüd mõelda selle peale, mismoodi välja nägid muud pandud, kellest me varem juttu tegime, siis tegu on tegelikult pandrite perekonna kogukuselt kolmanda liigiga, kes on, on siis viia ja tiigri järel kõige kopsakam tema siis nüüd küll erinevalt lõvisteeriti tiigrist ja ka leopardikeelest, et me juba rääkinud oleme, ei ole nüüd nii väga erinevate elupaikade elukas ja tema elupaigad on küll suhteliselt ühtlasema väljanägemisega. Jämedalt võiks öelda, et tema niisugune põhiline elupaik on, on troopiline, uue maailma vihmamets mida seal kutsutakse Selvaks. Aga samas on teda üsna palju ka niisugusel esisel Rohtla alal. Samas isegi on teda trehvatud natuke mägisemas ümbruses, nii et isegi Mehhikos on teda nähtud 3,8 kilomeetri kõrgusel merepinnast ja, ja andides kahe koma seitsmeni, et isegi väga nii üldistavalt võiks ütelda, et võib sattuda kuni kolme kilomeetri kõrgusele mägedesse. Aga nagu juttu oli sellest sellest nihukesest vesisest Rahtlast, siis siis üldiselt veekogu lähedus, ükskõik, kas siis on tegu metsas või mägedes või või Rohtlas elava jaaguari kese, et veekogu kusagil lähedal oleks, see tundub olevat nüüd küll niisugune väga oluline eeltingimused jaaguar üldse eksisteerida saaks. Ja väliselt meenutab ta tegelikult kõige rohkem just leopardi, kellest siin rääkisime üsna jaan täpse kirjelduse ja kuna looduses nad kunagi kokku ei saa, siis siis seda hirmu või, või ohtu ei ole, et nüüd looduses võiks segi ajada neid. Aga kus neid kergesti segi ajab, on loomaaed ja eriti kui filmidest või piltide pealt vaadata, sest et siis ei ole ju alati teada esimesel pilgul, kus tegevus toimub ja selle tõttu võib-olla ongi hea, kui mõttes nüüd meenutada, mida me rääkisime leopardi puhul ja, ja hakata vaatama, mille poolest siis see jaaguar, kes esimesel pilgul tundub väga leopardi moodi, et mille poolest ta siis siis tegelikult, et erinev ja üks niisugune, noh, kui me jätame värvi üldse kõrvale, näiteks proovime vaadata neid elukaid, seda enam, et et samamoodi nagu leopardi puhul on, on jaaguari puhul olemas ka üleni must variant siis proovime näiteks võrrelda neid kahte musta, ilma et meil oleks seal mingit muud, siis esimene niisugune asi, mis kohe paugupealt silma hakkab, on see, et kui leopardi puhul oli tegemist niisuguse hästi siredaja nõtke elukaga, siis jaaguar on, on niisuguse jässaka ja Hendriku kehaehitusega oluliselt suurema peaga ja, ja sama selle oluliselt lühema sabaga ja niisuguse hästi avara jämedam rinnakorviga neetud ütleme võib-olla kõige piltlikum niisugune võrdlus oleks, et kui nüüd panevad sporti tegema, siis Mart sobiks väga hästi mingi niisuguse kergejõustiku mitmevõistluse jaoks, aga jaaguar sobiks rohkem nagu raskejõustikuga tegelema ja eks see tulenebki oluliselt, et elupaigast, sest kui nüüd meenutada filme sellest samast relvast siis inimesel servast läbiminekuks ei piisa heast tahtmisest. Ta vajab selleks Metzeetot, millega siis ennast läbi selle serva raiuda. Jaanuaril teatavasti seda ehk niisuguse suure kiini võimalust ei ole, tema peab sealt servast läbi murdma ennast ise ilma abivahenditeta ja seal on, on siis niisugusest turskemast kehaehitusest oluliselt rohkem abi kui, kui, siis väga-väga nihukesest viletsast kehaehitusest. Kuigi nõtkusest nagu kassidel ikka, ei tule temal puudust. Ja kui nüüd siis minna selle musta Jaagoria musta pantri juurest normaalselt värvunud isendite juurde, siis, siis on ka vahe. Ja ütleme nüüd samamoodi, nagu normaalselt värvunud leopardi puhul on, on ka Jaaguarilise karvastiku niisugune üldine foon, värvus on siis küll piirkonniti pisut pisut erinev, niisugune kas kollakas või, või niisugune ruuge või isegi oranžikas. Metsas elavatel vormidel on see nagu natuke punakam kui vamastikul elavatel Jaaguaridel. Ja sellel niisugusel foonil ongi siis temal samamoodi nägu nagu leopardid rosetid. Aga kui nüüd hakata hoolega neid rosette vaatama, siis, siis saab üsna ruttu selgeks, et, et kui meil leopardi rosetid olid seest tühjad ja natuke pisemad siis jaaguari külgedel ja seljal on niisugused suured rosetid, mille sisemine Valendik on nii suur, et sinna mahub ära kakskolm pisikest Täpi ja need niisama nagu leopardi puhul on nad siis niuksed, mustjaspruuni värvi, need rosetid ja käppadel lähevad nad, et üle siis lihtsalt täppideks ja üsna tihti on, on rinna ees nisukesed rist, vöödid lausa see ei ole siis ei täppidega rosetid. Nii et niisugune noh, esimesel pilgul samasugune Rosentidega kaetud kaetud elukas, aga lähemal vaatlemisel selgub, et need rosetid on, on suured ja nende sisemisel Valendikul on veel ruumi täpikeste jaoks. Et see on, on niisugune asi, mis siis eristab neid elukaid omavahel, kui nad pildi peal või loomaaias juhtuvad kõrvuti olema, aga, aga looduses seda hirmu, et neid segi peaks ajama ei ole. Aga isegi kui videvikus ainult siluett on näha, siis, siis on, on selge, et et see niisugune natuke jändrikum ja jässakas turske kehaehitus on see, mille poolest ilma värvi vaatamata võib üsna hästi jaaguari leopardi omavahel eristada. Kui te mainisite, et jaaguar on väga kogukas loom, kui palju ta kaalub? No jaaguari on jah, niiviisi, et ta on, on oluliselt suurem kui pardi ja ütleme tüvepikkus, millest me oleme kõikide eelmiste keerukate puhul rääkinud, mis siis kordan veel kord üle, tähendab nina otsast kuni saba juurikani selle pikkus ulatub jaaguari puhul siis olenevalt alamliigist meeter 12-st kuni meeter 85-ni ja saba on kõigest 45 kuni 75 sentimeetrit. Nii et kui siin leopardi saba oli praktiliselt tüvega pikkune või vaata, et veel pikem, siis, siis temal on, on ta oluliselt, et noh, pool sellest tüvepikkusest, nii et see hakkab, hakkab väga hästi silma ja, ja kaaluvad nemad siis nii, et isased 90-st kuni 120 kiloni ja emased 60-st kuni 90 kiloni ja õlakõrgus on on umbes 80 sentimeetrit. Nii et niisugune suhteliselt suur elukas ja täpselt samamoodi nagu me rääkisime siin eelmiste liikide puhul ilmneb päris selgelt see kunagi üle-eelmisel sajandil elanud saksa füsioloog, Karl Bergmani avastatud reegel. Et kui minna ekvaatorist pooluste suunas, siis, siis muutuvad need jaaguari kogukamaks, need kõige väiksemad Jaagoride elavad Kesk-Ameerikas ja kõige kogukamad on siis kas Mattogrosso ümbruses Argentiinas. Et see reegel kehtib nende puhul päris hästi. Kuulame siia vahele ühe luu ja siis tuleme Mati Kaaluga jaaguari juurde tagasi. Mati Kalle Teeennist kergelt mainisite, tundub, et jaaguari eluks on üsna vajalik veekogu. Ja selles mõttes ta päris osav ujuja ujub üsna suuri vahemaid küll risti ja piki jõge ja järvedel ja päris meelsasti püüab ka veest omale saada. Nii et selles mõttes on v eludel hästi kontimööda ja kui nüüd vaadata tema levikut sealpool maakera, siis on see kunagi olnud oluliselt avaram, kui, kui praeguseks järele on jäänud tema seda, seda formaalset levilat võiks, võiks vaadata Põhja-Ameerikast koguniselt California poolsaarelt ja Arizona ja Mehhiko ümbrusest kuni praktiliselt Lõuna-Ameerika lõunatipuni peaaegu välja, nii et ütleme, praeguse Argentina lõunaosani osani välja. Aga samas on nüüd jällegi nii, nagu me rääkisime lõvide puhul Aafrikas, et ega selle õuna Ameerikagi keskameeriklaste, Põhja-Ameerikast rääkimata pole enam nii metsik, nagu ta kunagi on olnud ja seal tungib peale põllumajanduskarjakasvatus ja see inimese tegemised. Praeguseks on ta Mehhikos oma levila selles põhjaosas noh üliharuldaseks muutunud ja, ja ka siis levila lõunaotsas on, on tõmbunud asi nii palju tagasi, et tegelikult on ta säilinud ainult praegu kusagil Argentiina põhja ja, ja loodeosas ja, ja kogu see niisugune lõunapoolsem, Argentiina on juba juba tühi. Ja, ja nüüd selle niisuguse levila peale siis nagu juba jutuks oli, et suurus muutub ja natuke ka siis elupaigast tulenevalt on siis toimunud need kohastumised, et ka jaaguar on nagu jagatud kuni kaheksaks alamliigiks ja kõige tüüpilisem või niisugune nominaatne, mille järgi siis kõigepealt see liik, kui niisugune on kirjeldatud anduma soonia jaaguar, kes siis on pärit, et just sellest vihmametsade servatsoonist alates kuskilt Venetsueelast ja lõpetas siis Brasiilia ümbrusega, et, et see on siis niisugune nagu kõige tuntud nüüd järgmine alamliik, kes, kes siis on kirjeldatud Ecuadori, Peruu ja Boliivia kandist, teda siis nimetatakse Peruu jaanuariks Yucatoni jaaguar on, on siis Põhja-Guatemalas ja peale selle siis kunagi palju laiemalt levinud ja, ja praegu viimasel aastakümnetel suhteliselt jõudsalt nagu kahaneva leviku ja arvukusega on parana jaaguar, kelle elupaigad ongi siis need niisugused vesised Rohtlat, mida kutsutakse sealkandis pantanaalideks, teda siis tinglikult nimetatakse parana jaanuariks kaks Mehhiko alamliik, ehkki on praeguseks üliharuldaseks muutunud ja tõenäoliselt välja surnud on siis Arizona jaaguar, kes elas koguni Põhja-Ameerikas veel põhja pool Mehhikot võib ütelda, et nendest kaheksast, et on siis üks täielikult välja surnud kaks tükki vaaguvad nagu väljasuremise ääre peal ja siis kolmeseis käib, käib oluliselt, et alla ja võib-olla see noh, kõige läbipääsmatu omas servas elav alamliik sisse nominaalne anasoonia jaaguar, tema käsi käib suhteliselt Kas nende Jaagurite puhul on nende kahanemise põhjuseks? Inimese tegevuse peale tulemine on mitte niivõrd nagu salaküttimine. Tikkimine tähendab kõikide elukatega on sedasi, et kõige niisugune mõjusam ja pöördumatum on see, kui inimene rikub ära nende elupaigad, tähendab, nagu ma siin alguses isegi paari sõnaga ütlesin ka Lõuna-Ameerika ja Kesk-Ameerika muutuvad järjest enam põllumajanduslikult kasutatavateks, vaadatakse seda Selvat kuivendatakse pantanali ja asendavad need siis suurte hiigelsuurte karjamaadega ja, ja põldudega. Ja siis pole palju sel jaanuaril enam võimalust. Kuid muidugi jaaguari puhul on üsna olulist rolli mänginud ka noh, mitte võib-olla isegi sel ajal ei saa öelda, et see oli salakütt esimene, sest see oli tol ajal nagu rohkem isegi päris legaalne küttimine aga, aga tähendab jaaguari tema kauni kasuka pärast on üsna intensiivselt kütitud ja eriti just seal, kus, kus inimene rohkem tegutses, nii et kui vaadata näiteks 60.-te aastate pilti, siis selgub näiteks kuuekümnendatel aastatel ainuüksnes selles suhteliselt läbipääsmatu samasoonias tapeti, saadeti maailma karusnahaturul umbes 15000 jaaguari nahka. Ja ainuüksi 68. aasta, mida, mida Statistika järgi loetakse rekordaastaks siis jõudis 68. Ameerika Ühendriikide karusnaha turule 13516 jaaguari nahka üheainsa aasta jooksul. Ja nüüd, mis salaküttimist puutub, siis, siis seal on nagu kaks liini üks salaküttimise liin johtub sellest samast põllupidaja ja karjakasvataja konfliktist põliselaniku Jaaguariga. Sest eks ta kipub seda rumalat ja kergesti kättesaadavat kodulooma saagiks pidama, kui tal, see on niiviisi kätte toodud ja, ja see on tema jaoks suhteliselt uus nähtus, sest alles kusagil paar-kolmsada aastat tagasi hakkas üldse see valge inimene vanast maailmast sinna viima neid oma tavapäraseid koduloomi. Muidu on jaaguari niisuguseks põhiliseks saakloomaks alati olnud hirved, vesisead, mitmesugused need Lõuna-Ameerika suhteliselt suured närilised ja jäneslased ka üsna palju. Kalad, kilpkonnad ja muud roomajad. Selles mõttes on ta noh, väga nihukese, avara diapasooniga ei pirtsuta ühegi toidu puhul ja on nagu selles mõttes mis kätte saab, see, see nagu põske pistetakse ja kui, kui siis on tekkinud sinna järsku suuri lambakarju ja veisekarju, siis, siis miks mitte, et hakata neid püüdma. Ja siis on kohe kuri karjas on inimestel jälle peos, nii et see on üks niisugune salaküttimise põhjused. Kui kui ilmub silmapiirile jaaguar siis karjakasvatajad katsuvad teda kui oma niisugust otsest konkurenti võimalikult kiiresti teise ilma saata. Aga muidugi, mingil määral toimib ka see salaküttimine Karus naa huvides ja kuigi on kõik suured kassid, väiksemad kassid on kantud Washingtoni konventsiooni, eks saites, lisades, mis ei luba nendega kauplemist, on probleem ikkagi selle musta turuga ja seda toitva salatiga ütlemisega neid mingil määral see see protsess kestab, sest igal aastal konfiskeeritakse piiridel ja, ja hävitatakse üsna üsna suured kogused neid jaaguari ja muude siis Washingtoni konventsiooni lisades kuuluvate elukate nahkaside takistada. Seda see musta turu toit ära kaoks. Oskate peast pakkuda palju üks salatit? Ühe jaaguari pealt teenib? Ei, need asju ei saa tähendab sedasi otseselt üldse võrreldagi. Aga mida saab ütelda, on see, et need Washingtoni konventsiooni lisadesse kantud liikidega toimuv salakaubandus arvatakse olevat isegi koja relvaäri vahel, mitte nende järel. Nii et ühesõnaga, et tõenäoliselt on narkoäri nüüd ainsana, mis ületab seda musta turu ärirelvaäri, on juba taandumas. Et see probleem on, on maailma looduskaitsel ikkagi tõsiselt olemas. Teeme siia väikese pausi ja siis tuleme tagasi ja räägime koertest. Mati Kaal Jaaguaril pidi olema komme natukese teistmoodi oma saaki tappa kui teistel kallastel. Jah, see on, on küll ja, ja tal on olemas niisugune kisk, hammas on kõigil kiskjatel olemas ja võib-olla inimesed arvaksid, et nüüd toimub see ilmtingimata just kihvade või silmahammastega, aga tegelikult jaaguari tjah kasutavatma hästi võimsaid ja tugevaid kiskjahambaid, mis on siis ütleme kui võtta nüüd tavaliste inimeste modeimetajate hammastust, siis, siis kiskjatel on see ühe poole nagu viimane eespurihammas ja teise poole esimene purihammas, mis on siis kujunenud ekstra niukseks kiskja hammastaks ja jaaguar kasutab just surumisel eriti nende hammaste mõjujõudu. Nii et selles mõttes noh, tõenäoliselt on see kõige efektiivsem seal vees kui, kui vee ääres püüdmisel või ka siis selles tihedas rapikus, kus peab kindla peale ja kiiresti nagu välja minema ja ja tegemist on tõesti ikkagi väga niisuguse võimeka ja võimsa elukaga meie loomaaias kusagil ligi 30 aastat tagasi juhtus ükskord niisugune õnnetused, talitaja lasi kogemata jaaguari kokku temast oluliselt kogukama tiigriga ja siis siis oli nii, et samas puuris oli ootamatult kaks tiigrit ja jaaguar ja kuni siis seda märgati ja nad uuesti ära lahutati. Seni suutis isane jaaguar vastu pidada kahe tiigri rünnetele, nii et kaotas ainult ühe kõrva ja sai pisut häda, aga ülejäänud noh, nagu osas suutis ennast isegi kahe nii palju kopsaka eluka vastu kaitsta, nii et tegu on tõeliselt hästi tugeva ja, ja võimsa viskega. Aga samas on niisugune asi, et, et nüüd tema suhtumine inimesse on juhuseid muidugi, kus on jaaguar inimesi ka murdnud, aga pole kunagi teada ajaloo jooksul ega, ega ka praegusel ajal, et oleks olemas Jaagori, mis analoogiliselt nüüd tiigrite lõvide ja, ja leopardi tega spetsialiseeruks nagu inimsööjaks ja isegi on, on indiaanlaste hulgas teada juhuseid, kus kokkupuutes lastega jäänud nad puutumata ja selles mõttes mitmedki indiaani suguharud, nagu arvavad ennast põlvnevad Jakaritest ja seda enda niukseks pühaks kaitseingliks peavad, saavad sellest aru, et tal on tarvis seda, mis tal on tarvis, aga nad ei pea teda sugugi niisuguseks kohutavaks vaenlaseks, nagu, nagu on võib-olla valge inimene harjunud pidama. Ausalt öeldes on natuke raske ette kujutada, mismoodi jaaguar veest saaki püüab. Ujub, ujub ja siis Krabat krokodilli hambusse või. Tähendab, ta ujub, sukeldub, Ta kasutab oma võimsaid käppasid ja just kargebki sellele kaimanile kraesse ja, ja oma nende ülitugevate kiiska hammastega võtab, teeb tale kukla tagant krõps krõps ja ja ongi lahendatud ja kuigi krokodill on ka väga võimas elukas, on ikkagi see, et ta jääb peale ja noh, võtame praegu kasvõi kilpkonnad, mis on ju väga võimsa loodusliku kaitsevahendi või turvisega jaga ka nendest saata oma väga tugevate hammastega jagu kalu, suudab püüda nii et ta on ikkagi tõeliselt osav, aga eks ta püüab ka mingil määral ütleme, madalas vees ja kalda ääres, aga vajadusel saab Ta päris hästi hakkama ka päris sügavas vees jahti teata põhiliselt öösiti või üldiselt arvatakse teda jah, nagu põhilise tööloomaks, aga nüüd viimaste aastate tehnilised võimalused on lasknud neid natuke uurida ka raadiodelemeetriliselt, ehk teisisõnu pannakse siis neile kaelarihmaga niisugune raadiosaatja külge, mis siis annab ühteteist informatsiooni üle satelliitide kättesaadavaks uurijale. Ja nüüd on selgunud, et, et seal, kus eriti palju neid ei segata, nad on tegevad mitte ainult öösel, vaid ka igal ajal ja kõige intensiivsemalt võib-olla videvikutundidel, see tähendab siis nii õhtuse videviku, hommikuse videviku ajal, nii et et vaata, see ei ole sugugi tegemist nüüd niisukese eranditult õilaktiivse elukaga. Ja jällegi nii nagu eelmistel kordadel on jutuks olnud, et see kodupiirkond ja tegutsemise raadios, et see sõltub suuresti toidubaasist ja selle tõttu on ka erinevad need need alad, mida, mida Jaguari siis, kes elavad üldreeglina niisuguseid nagu erakuelu siis näiteks pelises on enamasti kaks kuni viis kilomeetrit, ainult päevateekond Edela-Brasiilias tuleb umbes üks jaaguar 25 ruutkilomeetri kohta aga, aga põhilises, kus toidubaas on ilmselt kõige parem, siis seal on üks jaaguar umbes 10 ruutkilomeetri kohta ja samas siis on niukseid piirkondi, kus siis ulatub kogulise kodupiirkond 390 ruutkilomeetrini. Selles mõttes noh, seal peab toidubaas suhteliselt vilets olema ja segamise faktor väga tugevalt mõjuma. Nii et selles mõttes ei ole nagu ühte nihukest tüüpilist suurust ja ja kunagisi erakuna elavad siis siis näiteks hinnaajal võib emane jaaguar ette võtta õige pikki rännakuid, et leida kuskilt üks kena ja tugev poisslaps. Muidu ta nagu niuksed, suuri rännakuid reeglina ei võta. Teie elab üsna vaikselt, aga just just linnaajal hõredama asustusega, nagu piirkondades ei jää siis sellel ema Jaagoril tihti muud ette, kui, kui hakata siis kõvasti ringi rändama, et oma lõhnamärke maha panna ja, ja meeldib Ta lähedale neid isaseid. Kui nüüd jaaguar parasjagu magab ja puhkab, kas ta teeb seda päikeses varjus puu otsas koopas? No tähendab kõike, elukad ikkagi püüavad selleks leida niukse rahuliku rõdupaiga ja Jaguari ronivad sama hästi puu otsas kui leopardid ja jällegi olenevalt piirkonnast ütleme need, kes seal pantanalis elavad, nendel väga palju võimalusi ennast puude otsas peita ei ole, need katsuvad leida siis kõrgema kuivema künka ja, ja kõrge paksu rohu, mille sees redutada selles niukses tihedas Selvas ronivad nati niisiis kusagile puu harude vahele või, või hiigelsuure puu mingisuguse õõnsusi juurde. Seal, kus on niuke mägisem piirkondandides või ka Mehhikos, seal kasutavad nad üsna tihti ära mingisugust kalju, Horma alust või, või lõhet mägedes. Igatahes valivad nad niisuguse koha, kus nad oleksid Heali kuiva sihukese ümbrusega ja et neile ei saaks märkamatult läheneda selles mõttes kuigi mingit niisugust noh, väga olulist looduslikku vaenlast jaanuaril ei saa seal Lõuna-Ameerikas ja Kesk-Ameerikas olla, aga ikkagi eelistavad nad kasvõi selleks, et oma suguvend ei satuks ootamatult Nende territooriumile lähistele, eelistavad ikkagi redutada nii, et nendel oleks võimalikult raske märkamatult juurde pääseda. Kuulame siia vahele ühe laulu ja siis tuleme taas tagasi. Räägime Mati Kaaluga Jaagoritest. Kui palju neid jaaguari võiks umbes olla Lutsus? Nojah, tähendab ega nüüd looduses ju kunagi väga täpselt ei saa elukate arvukust teada, mida metsikum kant on, seda, seda vähem, aga kui nüüd praegust seda pilti vaadata, siis, siis kui hakata põhja poolt tema siis oli jutuks, et Arizona jaaguar on tõenäoliselt välja surnud sealkandis, nagu ei ole enam ühtegi. Üsna napiks jäänud seis Mehhiko ümbruses. Sealt käib väga harva nüüd ka Ameerika Ühendriikide piiridesse, mõni isend sisse, nii et on teada näiteks Texase ja ka Arizona osariigi piirimailt. Et 86. aasta detsembris on olnud juhus, kui on tuldud mehhiko poolt üle piiri jaaguar ja ka 96. aasta märtsist ja septembrist on sealt vahepeal. Ta on siis nagu kaks teadet. Aga kui nüüd edasi lõuna poole liikuda, siis on pilt niisugune, et ta on muutunud niukseks levikukolletega ühtlast levikut Mehhikos ja, ja Kesk-Ameerikas enam ei ole, on, on üksikud levikukolded ja arvatakse, et ütleme, kui nüüd tulla Mehhikost läbi Kesk-Ameerika, et siis seal võib siis olla võib-olla sadakond isendit. Kui vaadata edasi, siis on paarsada jaaguari, võib-olla tuleb kokku siis ütleme, Paraguay ja Argentiina peale. Nüüd üllatuslik pilt on, on ma olen siin juba paar korda pelise nimetanud, kus toidubaas oli väga hea ja kus, kus levila sees koduterritooriumid olid suhteliselt väikesed ja, ja nii ongi, ongi pilt niisugune, et tegelikult üks niisugune üllatuslikult heas seisundis asurkond on peli sees, kus arvatakse, kuni ütleme, 600 kuni 1000 jaaguari olevat. Tegemist on tegelikult ju Kesk-Ameerika väikselt, teise riigiga, nii et niisugune suhteliselt väike kitsas territoorium, aga, aga väga noh, ütleme kogu saareriigid välja, jätame siis siis uue maailma mandririikidest pelise väikselt teine ja arvatakse niiviisi, et nüüd kõige suurem kogus on siis seal Amasoonias, kus siis arvatakse, võib olla kuni 20000 jaaguari olevat, nii et niisugune on praegu looduslikult elavate Jaagorde levikupilt vaenlas. Et need jaaguari ikka päris otsa ei saaks, siis kui tihti nad paarituvad, mitu poega nad saavad? Asi sedasi, et, et kuna suurem enamik, nagu te kuulsite, tema levilasti jääb niisugusele alale, kus on kaks aastaaega, on kuivem ja märjem et ei ole nagu meil harjunud on, seda mitut kevad-suvi-talv ja ja sügis siis selle tõttu võib ette tulla, et see poegimine on mis tahes ajal ja ütleme, tehistingimustes loomaaias ongi aastaringselt juhtunud seda poegimist, aga kui nüüd vaadata seda siiski mingil määral maailma pidi laiali laotanud levilat, siis kuigi aastaringselt, et juhtub ette tulema poegimist on mõned piirkonnad, kus siis need nagu tihedamate sendimiste perioodid nagu asetuvad natuke natuke erinevalt ja nii on näiteks enamik poegimisi, Paraguay langeb novembrile detsembrile ja siis näiteks Brasiiliast detsembrist maini, Argentiinas, märtsis juulini ja ütleme, Mehhikos juulist septembrini ja pelises juunist augustini, nii et siiski on mingi perioodilisus olemas ja ja see tuleneb ilmselt sellest, kuidas üldse loomariigis asjad nii sätitud, et poegade üles kasvatanud olemise aeg on see, kus toit on kõige rohkem, olenevalt siis nendest piirkondadest, nende nende maastiku iseärasustest ja ja ka ja ilma iseärasustest on siis ilmselt need perioodid, need, kus on ka saakloomad, kasvatamas poegi ja mingite saakloomade ränded võivad koguni olla põhimõtteliseks, aga aga niiviisi nad siis siis grupeeruvad ja ja, ja tiinus kestab meil tegelikult, et kuni 100 päeva seal ütleme kolm kuud kuni kuni 100 päeva ja sünnib üks kuni neli, aga enamasti siis kaks poega ja mis on suhteliselt üllatav, on, on see, et nad on sündides väga kogukad. Et jaaguari pojad, kui nad sünnivad, on 700 kuni 900 grammi ja siis nii nagu kassi ja koerakutsikat, Ki on nad siis alguses sündides pimedad hakkavad tasapisi nägijaiksi alguses nagu kõikide imetajate lapsed, piirdub nende toitumine emapiimaga. Aga emapiimast võõrutatakse nad siis kusagil viie kuni kuue kuu vanuselt umbes pooleaastaselt. Ja siis nad hakkavad nagu toituma põhiliselt lihatoidust, mida siis alguses ema Neile toob. Ja üldse tegutsevad nad tegelikult nagu kuni kaks aastat koos emaga ja alles siis võtavad hõlmad vöö vahel nii-ütelda ja otsivad omale tegevuspiirkonda. Nii et selles mõttes kui õnnestub leida vastassugupoolt innaajal, siis tuleb kõne alla niisugune kahe-kolme aasta tagune poegimine, tihedamini ei tule sellised emastel välja. Ja nüüd need noored Jaaguarid, kes siis kaheaastaselt nagu ema silma alt lähevad ja iseseisvat elu hakkavad elama, nende suguküpsus saabub siis olenevalt noh, eks ta kõigub nii nagu inimestelegi. Aga kusagil kahe kuni nelja aasta vahel on siis see, kus see suguküpsus saabub ja nagu kassistlased ikka, on nad suhteliselt pika elu eaga. Ja teadaolevalt kõige pikem elu kestus, mis Jaaguaridele on fikseeritud, on olnud 24 aastat. Aitäh Mati kaalule ja me rääkisime täna Jaagvaridest väga võimsast loomast. Tundub, et võimsus on ka üheks põhjuseks, miks auto on jaaguar endale nimeks saanud. Nojah, seal on võimsus ja, ja, ja hääletus Ühe kuu aja pärast vaadake hoolega saatekava, siis tuleb motigaldaasia, räägib Irbistest ja pantlikutest.
