Te kuulate Raadio kahe saada targaks koolis, räägime täna sellisest toredast lemmikloomast, nagu seda merisiga stuudios on loomaarst Silvia Maarja selli rändia Marii Karell. Tervist. Tere. Kust merisiga üldse oma nime sai? Selles suhtes on nagu vaidlusi, et osa väidavad, et ei pea ja väljamõeldud, aga tegelikult mina arvan, et, et see võiks olla seotud sellega, toodi üle mere ja merisiga tõepoolest oskab Ruiata nagu siga. Ta küll muidu ei, ei näe välja nagu siga, aga aga eestikeelne nimetus merisiga võiks viidata sellele ja, ja tegelikult ka ütleme näiteks saksakeelne ja venekeelne nimetus räägivad siiski meriseast inglisekeelne nimi. Oletatakse päritolu kuskiltki saartelt kõik, et ma sellest nüüd ei ole päris kindel ja soomekeelne nimetus marsu, neid nagu ei saa samamoodi tõlkida, aga eestikeelne merisiga ja saksakeelne meer Swayne ja venekeelne marska ja siin ja need on nagu puhtalt siiski nagu merisiga, nii et seda võib oletada, et see on nagu selle kaudu tunnust, teleLuigamise on tal veel midagi ühist tavalise seaga. Võivad olla natukene räpakalt küll, jah, neile meeldib oma toitu laiali loopida mööda puuri ja kui neil on niisugune väga kerge Kaus, siis nad keeravad seda sageli ümber ja neile teinekord meeldib söömise vahepeal oma joogipudelist juua ja siis selle joogipudeli otsa kogu selle toidupudruga kokku teha, nii et seda nagu peab regulaarselt kontrollima. Aga muidugi jah, see vist on ka kogu kogu seos nende sigade vahel. Luikab enam-vähem samamoodi kui tavaline siga, sõltub olukorrast selles mõttes, et näiteks kliinikus siga, kellele tehakse protseduure, mis talle ei meeldi, see võib küll Ruiata sõna otseses mõttes nagu siga aia vahel, nii et siukene, heledahäälne, niukene killumise Ruigamis, vahepealne, aga muud hääled, mida nad teevad, need ei ole jälle väga sigade moodi, sest et teil on sihukesi trummeldavaid hääli ja selliseid Kurinaid ja siis selliseid viiksumisi, et päris niisamamoodi ei ole, kas verisiga on kuidagi aretatud spetsiaalselt koduloomaks või, või ta on loodusest ikkagi ta on ikka toodud loodusest üle nende kodumaa on originaalis Lõuna-Ameerika, seal muidugi nende minevik on suht tume, sellepärast et muistsed inkad kasutasid neid nii söögiloomadena kui ka ütleme, ohverduseks, rituaalides näiteks erinevalt tšintšilja, st, kes siis toodi sealt üle ja hakati Ta on aga meie maadel kasuka eesmärgil siis merisiga Euroopas tõenäoliselt söögiks kasutatud otseselt ei ole. Võib-olla keegi on ära proovinud, aga pealelõunal Ameerikast Euroopasse toomist on ta siiski rohkem olnud lemmikloomana ja labor loomana, kui suur ta täpsemalt on, keskmine merisiga on 800 grammi kuni üks kilo, aga on ka selliseid, kes kaaluvad mitusada grammi üle kilo ja on muidugi ka sihukesi, kes on seal viie-kuuesaja grammi hulgas, et ta väga-väga massiliselt suur ei ole, ütleme, et ta on nagu poolküülikut võiksid seal noh kas teda on ka erinevates värvides, on merisigu, võib olla ühevärvilisi, kahevärvilisi, kolmevärvilisi, ühevärvilisi, võib-olla valgeid, musti, pruune, šokolaadikarva, punaseid ka näiteks sellist kuldbeeži või seda värvitooni koos sellise hästi pehme, sileda karvaga nimetatakse satiiniks, siis on olemas Himaalaja merisiga, kes on muidu valge karvaga ka nina, kõrvad ja käpad, Nad on sellised, kas siis tumepruunid või mustad ja on olemas loomulikult ka albiino merisiga, kes tõenäoliselt on labor Lindast tulnud, kes on siis täiesti lumivalge ja ilma pigmendita ehk siis punaste silmadega põhimõtteliselt Euroopas teda ikkagi peetakse lemmikloomale karva tõttu teda ei kasvatata. Oma tõttu teda ei kasvatata, kui kett on olemas pikakarvaline Peruu vorm, kelle karv võib ulatuda 20 sentimeetrini, et selline väga imposantne, aga ütleme nii, et need pikakarvalised merisead rohkem isegi ei peeta mitte lemmikloomadena, vaid tõeliste näitusteloomadena, sest et see karv vajab nii meeletult palju hoolt ja, ja seda keeratakse papilleutideks ja pannakse, pakitakse paberisse nagu väga pikakarvaliste koerte omaette, et see säilitaks nagu oma ilusa välimuse, siis näitusel sellega uhkeldada, aga peale selle pikakarvalise versiooni sellised tavalisemad lemmikloomad on siis inglise lühikarvaline, kes on siis see tõesti täiesti tavaline lühikarvaline merisiga ja siis on Nabessiivne karmikarvaline ehk rosett merisiga, kellel siis Karl moodustab erinevaid pööriseid. Põhimõtteliselt on ta looduses olemas ka veel või on neid elab endiselt Lõuna-Ameerikas, neid on Kolumbias, Venezuelas, Brasiilias, Argentiinas, Paraguai, Peruus, sealsamas kandis, kus nad nagu pärit. Aga kuidas nad seal elutsevat mingis koopas või pesad nad ikkagi elutsevad nagu maapinnal selles mõttes, et nad kaevuvad orgudesse ja, ja elutsevad elutsevad seal. Mis ajast saadik teda lemmikloomana takse, oletatakse, et merisiga on kodustatud juba 1000 aastat enne meie aja arvamist väga-väga-väga ammu, teisest küljest ka incad on ammuseks välja surnud, nii et kui need inkad neid kasvatasid, siis see tõesti on, on väga ammu, aga Euroopasse nad toodi umbes 400 aastat tagasi, kui Eestis tahta endale merisiga, palju ta maksab, nad ei tohiks väga kallid alla, ma arvan, et nad jäävad vast sinna kuhugi 100 krooni ja 500 krooni vahele sõltuvalt sõltuvalt meriseast. Kui hakatud koju muretsema, siis tuleb võtta ka puur. Kindlasti tavaline meriseapuur nii-öelda või. On olemas küll jah, sellised ühekorruselised suht-koht, suured puurid, kas siis väiksemat sorti küülikupuur või, või siis konkreetselt niukene merisea jaoks mõeldud puur, paremad on sellised, mis on plastikpõhjaga ja pealt traadiga. On ka sellised mis on nagu täies ehituses plastikust, aga seal see ventilatsioon on nagu veidikene kehvem ja muidugi mida suurem puur, seda mõnusam meriseale, tal peab seal ikkagi olema korralikult ruumi erinevateks elamistingimusteks ehk siis söögituba ja WC-nurk ja magamistuba ja kui ta vähe korteris ringi liikuda saab või kodus, et siis peaks ka niisugune eluruumi osalema. Kes sinna sisse tuleb, talle panna mingeid atraktsioone, rattaid või torusid? Merisiga ratas ei jookse, küll aga võib talle panna torusid erinevaid, sest et tunnelitest ronida ja turnida, meeldib talle küll väga. Mis on see kõige väiksem mõõtmise puur, peaks kindlasti olema. Ma arvan, et niisugune võib olla pool meetrit korda meeter, minimaalselt võiks olla. Mida väiksem puur, seda, seda rohkem tegelikult peaks võimaldama sellele meriseale liikumist toas kuskil vabalt. Sest et ta on, on siiski parajalt vilgas loomakene ja lihtsalt ainult ühe koha peal konutadest võite ise ette kujutada, läheb väga igavaks, millega tuleb ta aset täita ja millega see puur nagu veel sisustada tuleb peale selle, et selle sinna mõni toruke panna, allu panuks sobib kõige paremini saepuru, mida on meil kauplustest ilusti saada. Mida vähem tolmava, seda parem ja pisinärilistele üldiselt ei soovitata okaspuudest tehtud saepuru, et see peaks olema siiski puu, saepuru, see, mis müügil on, ma usun, et on korralik, aga kui keegi tahab kuskilt saeveskist endale hankida, siis tuleks olla kindel, et tegu on lehtpuu omaga. Sest et okaspuude on palju vaikuja eeterlike auramise mõju, meri seal hästi teistele pisinärilistele, samamoodi. Aga heina kindlasti võib panna talle ka allapanuks, kuigi, et see on nagu toidu põhikoostis. Ja muidugi võib kasutada ka näiteks saepuru ja põhu segu. Teeme siia väikese pausi ja siis tuleme tagasi, räägime veel meriseast. Silvia Maria Selirand kuidas meriseale tuleb toitu ja jooki pakkuda? Joogi jaoks, nagu siin eespool mainitud, kuna ta meeldib hirmsasti oma toitu laiali loopida, siis kõige parem oleks, kui oleks selline tugev savikauss. Sest et seal on piisavalt raske ja seal ei ole väga hästi hambaid ka kuhugi taha ajada, et seda ümber keerata. Joogi jaoks kõige paremini sobib siiski joogipudel, sest et kui panna talle joogikauss, siis kahjuks kipub ta seal sees platerdama ja kandma sinna sedasama puru ja oma väljaheiteid ja toit. Ja sel juhul meenutab see puur õige pea tõelist seasulgu, nii et joogipudelist Nad joovad väga ilusasti, aga joogipudelid tuleb regulaarselt puhastada ja kontrollida just nimelt seda, et see joogipudeli otsas olev kuulikene ei oleks toidumassidega kinni kleepunud. Kogu see puur ja sisustus on olemas, kuhu see puuris omakorda paigutada tuleb. Tegelikult soovitatakse meriseapuuri põrandale otseselt mitte panna, sest et põranda lähedal siiski õhk liigub päris aktiivselt ja tuuletõmbust on seal kõige kergem saada. Ja nagu teistelegi pisinärilistele meri seal ei sobi, samuti tuuletõmbus, aga ta võiks olla vähemalt 20 sentimeetri kõrgusel rahast ja võimalikult rahulikus nurgakeses, selles mõttes, et merisiga ei, ei armasta väga seda, kui tema ümber käib suur trall ja tants. Et see võiks olla niisugune vaikne rahulik nurgake, kus ei tõmba tuult ja kus saab merisiga vaatamas käia, aga mis ei jää nagu igapäevast elu, toimetuste jalgu, meriseale, oma tuba ka see oleks muidugi väga ilus ja sel juhul ei pea teda ju puuri panema talle täielikult oma toa. Kui palju ta seal korteris ringi joosta tahab, sõltub muidugi meriseast. Mõni on väga aktiivne tegelane, mõnega on niimoodi, et panete põrandale maha, ta vudib esimesse kapi alla ja kükitab terve aeg seal ja ei taha üldse ringi tegutseda. Et eks see sõltub ka harjunud, sest sest et nad on uudishimulikud ja päris head suhtlejad, loomad teda nüüd täiesti üksinda sinna tuppa ringi kolama ei ole vast mõtet jätta, et see aeg, kui ta lahti on, peaks keegi juures olema jälgima ja temaga tegutsema. Kas õue ta tahab ka jalutama minna? Meie soojade suvedega võib teda tegelikult õue lasta, aga tuleb jälgida, et see territoorium, kus ta ringi mudi, poleks korralikult piiritletud ja jällegi peab olema tal keegi järelvaataja, sealjuures, kes siis vaatab, et ei tuleks mõni koer või kass talle liiga tegema ja et merisiga ise kuhugi putku ei paneks. Aga kindlasti talle meeldib päikeselisel päeval kuskil muru peal materdada ja natukene värsket rohtu süüa. Kui hästi ta üldse sotsialiseerib teiste loomadega, ütleme kodus on olemas koer või kass või mõni teine näriline. Koera ja kassi puhul tuleb ikkagi olla ülimalt ettevaatlik, et on, on koer ja kass, kes saavad aru, et see on ka pereliige ja temaga tuleb viisakalt suhelda, aga koer ja kass meriseale mängukaaslaseks ei sobi, sest et esiteks nad on täiesti eri liiki loomad ja teiseks, nende mängude puhul nad võivad võivad isegi suuta mingeid mänge välja mõelda, ka jõuvahekord on niivõrd suur, et seal lihtsalt võib kogemata see väiksem pool ehk siis merisiga viga saada. Paljudes kohtades peetakse merisigu koos küülikutega. Lemmiklooma kauplustes ja loomaaias on neil suur aedikus, nad jooksevad seal kõik koos ringi. Suurel territooriumil on see mõeldav ja kui on küülik ja merisiga algusest peale harjutatud, aga väga sageli juhtub niimoodi meriseast saab küülikupeksupoiss, sest küülikul jõud käib meriseast üle ja väga sageli kasutab küülik teda lihtsalt oma halbade tujude maandamiseks. Selles mõttes, kui võtta küülik ja merisiga koos elama, siis see peaks olema algusest peale ja soovitavalt väiksemat sorti küülik. Kui merisiga seal toas ringi lippab, siis kui palju ta nagu vaatab seda, et ta läheb oma asjale sinna. Puuri ma arvan, et kui ta toas lahtiselt ringi lippama, lastega ta siis väga põhjalikult seda ei tee ja tegelikult ütleme ka puuris enamasti hakkab pissil käima ühes kohas, aga pabuldamada kipub siiski suht-koht laialdaselt üle terve puuri ja arvata Toas vabalt ringi joostes ta ikkagi pabuldab ka sinna, kuhu juhtub, et pabulate suhtles ta nagu väga karmi korda järgi, kui hästi ta tunneb ära oma peremehe või perenaise päris hästi. Selles mõttes, et nad õpivad tundma hääli ja tajuvad, lõhnasid ja eks nad näevad ka päris hästi, et ütleme nii, et nendes nägemises kuulmises Aitmises nad koerale ja kassile vast ligi ei pääse, aga samas inimesest olnud siiski üle. Kas ta reageerib ka mõnedele käsklustele või kutsele. Paljud mürisevad õpivad ära nimele reageerima, seda küll, eriti kui seda seostada mingisuguse, väga meeldiva asjaga, mingi isuäratava maiuse või sellisega. Ja paljud merisead tervitavad oma omanikke, kui nad koju tulevad, et neil on niisugune mingisugune eriline hääl selle jaoks, mida, mida nad siis teevad, et piiksuvad rõõmsalt või mõned kurisevad või, või niisugust teevad sellist häält seal selle järgi. Tegelikult võib öelda, et nad ikkagi tunnevad oma pereliikmeid päris hästi. Et see on nagu täitsa tavaline, et kui inimene tuleb koju, siis ta merisiga näitab välja, et, et nüüd on hea meel, nüüd keegi tuli, nüüd saab süüa ja noh, mis iganes siis endal see mõte on või millega ta seob seda inimest, aga, aga igal juhul nad rõõmustavad küll, kui pere koju tuleb. Nagu palju temaga tegelema peab, et niisama passiivselt ka vist ei taha, nagu kogu aeg ollakse. Eks temaga tuleb suhelda nii nagu teiste lemmikloomadega päris akvaariumikalaks teda ei saa liigitada. Mida rohkem taga suheldaja tegeleda, seda rohkem pakub ta ise nagu suhtlemist ja tegelemist vastu. Sest et osad merisead on siiski päris arglikud. Aga sellest arglikkusest saab tasapisi üle, kui harjutada, nendega on täpselt see, et nad vaevalt tahab hommikust õhtuni ainult inimesega koos olla. Aga mingi osa päevast võiks küll olla selline, kus siis teda kõrva tagant sügada ja temaga põrandal natukene mängida ja lasta liikuda. Kas Meris jaksa pile tegeleda, ta väsib nii ära, et kukub, kui ma arvan, et ei saanud, ma arvan, et kui ta ei taha enam tegeleda, siis ta lihtsalt keerab seljajuht. Suhteliselt vähe rääkisime sellest, et millega merisiga toitma peab, jällegi nagu nagu enamus nende närilist tegelaste juures hein on see põhiline ja kõige tähtsam. Et päris hea hambad vajavad kogu aeg tööd, sest et tema hambad kasvavad terve tema elu jooksul, mis ongi vajalik, sest et arvestades, kui palju ta peab närima, kui tal oleksid ainult ühekordsed hambad, siis need kuluksid päris kiiresti ära. Järgmiseks on merisigade kuivtoit merisea puhul kindlasti tuleb valida just nimelt merisigade jaoks mõeldud kuivtoit, sest et merisigadele on väga tähtis selline asi nagu C-vitamiin nemad ei suuda seda ise sünteesida, nad peavad selle kõik saama toidust korralikult. Ja sellepärast enamus merisigade kuiv toitusid on rikastatud C-vitamiiniga. Seal on nüüd väike, aga on see, et kui see kuivtoidupakend on väga suur siis see C-vitamiin tegelikult lahtub sealt mingi aja jooksul õhu käes. Et sellepärast tuleks valida siiski väiksemat pakendit ja iga kord peale toiduvõtmist, pakend võimalikult õhukindlalt sulgeda. Siis ta säilitab oma väärtuse kõige kauem, lisaks seinale ja kuivtoidule loomulikult puu- ja juurviljad, praktiliselt kõike, mis meil kaupluselettidel pakkuda on, võib neile anda. Rabarber on see, mida ei soovitata ja kartulit, et ka väga ei soovitata anda. Rabarber väidetavalt peaks nende jaoks suisa mürgine olema. Küll aga võib anda neile hiina kapsast, lehtsalatit, porgandit, kurki, tomatit, paprikat, tilli, peterselli, täiesti vabalt õuna, pirni merisiga, siit saab osta zoo kauplustest ja kas ka Eestis tõuarendajate käest. Väiksel määral olen kuulnud, et tegeldakse juba ka meil tõumerisigadega ja tõenäoliselt on ka esimesed paberitega merisead meil olemas. Päris ametlikes Merise näitusteks veel ei ole läinud kindlasti aja pärast, see juhtub, sest et merisiga on kergemini peetav loom, kui ütleme koer, kas nendega on vähem tegelemist? Neid on mugavam käsitleda, sest et nad ei ole nii aktiivselt ringi liik. Ja arvestades, kui võrratutes, värvides ja karvatüüpides neid on, siis tegelikult on, mida vaadata ja mida näidata näituselt. Kas seal on ka mingi oluline vahe, et kui vana merisiga uude koju võetakse hõõrutakse tegelikult kuskil kahe kolmenädalaselt, see tähendab siis seda aega, kui nad enam oma emast ei sõltu ja võivad juba omaette tegutseda. Vanemat merisiga on võimalik ka ümber paigutada, aga loomulikult võtab see rohkem harjutamist ja mida mida kodusemalt ümber paigutada, ehk siis kui tal kaasa kõik puurid ja vanad harjumuspärased alla panud toidud ja asjad ja seda rutiini üritatakse nii vähe muuta kui võimalik, seda kergemini muidugi ümberpaigutamine läheb. Aga nagu teistegi loomade puhul, kõige parem on ikkagi võtta Tammeri siga siis, kui ta on alles selline umbes kuuvanune poeg. Kui nüüd inimene seisab seal zookaupluses käed puusas, kuidas ta aru saab, et merisiga konkreetselt, mille ta on välja valinud, et aga tervel vastu pead, ta peaks olema aktiivne see tähendab seda, et kui ta kulutab kuskil puuri nurgas ainult ja sealt üldse välja tulla ei taha, siis, siis see ei ole just kõige parem valik nagu teistegi tegelaste puhul. Silmad puhtad ja säravad, nina puhas ja särav hingamine peaks olema ühtlane, et ta ei ole mingi selline pinguldatud või seal hingamise juures ei ole kuulda mingeid krõbinaid, kahinaid, karm peaks olema ilus, puhas kindlasti tuleks vaadata, et tal ei ole parasiite, sest väga sageli tulevad merisead koju täidega. Neiu on muidugi kerge hävitada. Puuris ei tohiks olla selliseid kõhulahtisuse märke, selles mõttes mingeid sihukesi laiali määrdunud pabulaid, et need pabulad, mis seal puuris on, peaksid olema kõik siuksed, korralikud ja kompaktsed. Kuulame siia vahele ühe loo ja siis tuleme tagasi. Kas merisiga tahab aeg-ajalt ka maiust saada, ütleme, et on mingisugune tund aega mänginud inimesega tegeletud, nüüd peaks kiitma nagu koera. Kauplustes on müügil küll eraldi niisugused pisinäriliste maiustused, jogurtitopsid ja puuviljad, ropsid ja närimispulgad ja sellised asjad neil võib pakkuda meriseale, aga merisiga on niisugune vahva loomet, oma toitumisharjumused, ta kujundab siis, kui ta on pisikene poeg alles ja täiskasvanud meriseale midagi täiesti uut pakkudes võib omanik saada pettumuse osaliseks, sest merisiga mitte ei rõõmusta oi kui isuäratav, vaid vaatab teda sellise pilguga nagu omanik tahaks teda mürgitada, et nad on nagu hästi umbusklikud uute toitude suhtes. Aga maiustuseks võib suurepäraselt kasutada mõnda puu- ja juurvilja, sest et väga paljud merisead näiteks jumaldavad tilli ja peterselli värsket. Sest et see on hea, mahlane ja suht tugeva maitsega, et seal tulebki lihtsalt vaadata omaenda Modsute, üritada aru saada, mis, mis asjad talle nagu kõige rohkem maitsevad. Ja ütleme nii, et kui, kui leida mõni sihukene võtame näiteks kas või till, et siis seda ei tasuks nagu hommikust õhtuni suurtes kogustes sööta, sest et eks seal tasapisi tekib ka tüdimus. Et siis võiks mingisuguse sellise asja, et ta tõesti selliseks tremeerimis vormiks, et siis, kui on merisiga väga tubli olnud. Ta saab just nimelt seda väga isuäratavat asja, sest eks tema õpib siis ka seda rohkem nagu ootama. Väga huvitav mõiste on tubli merisiga. Ei, aga ma arvan tegelikult, et ma arvan, et Merise omanikud mõistavad seda, mida tähendab tublim. Kui sa ütlesid merisiga on natukese räpakas, kas tuleb siis ka pesta? Ta enamasti hoolitseb oma karva eest ise ja merisiga püsib puhtana, kui omanik hoiab tema puuri puhtana koguse märg alla palu tuleks ikkagi nii sageli kui võimalik alt ära korjata ja vähemalt kord nädalas tuleks teha niisugune suurem puhastus, kus siis puurist kõik asjad välja ja puur korralikult kuuma veega üle pesta ja ja kui mingit puhastusvahendit kasutada, siis kindlasti pärast hoolikalt ära loputada ja siis sinna uued asjad sisse arvestades, et merisiga elab siiski oma puuritingimustes, siis mida puhtam on puur, seda puhtam on ka merisiga. Aga millistel ekstreemsetel juhtudel teda näiteks vestlus on, kui ta tõmbab kuskilt endale õli peale või värvi? Kui ta määrdub kuskil, siis kindlasti on teda vaja pesta teinekord näiteks haiged merisiga ja pesta, kui ta ei suuda ise enda eest hoolitseda. Teatud nahaprobleemide juures on, on siiski soovitav pesta, sel juhul tuleb merisiga lihtsalt tasapisi selle pesemisega harjutada. Sest et ega teda vette visata ei tohi, ta ei ole suurem asi ujuja. Aga pesemiseks sobib mingisugune väiksem kauss natukene sooja vett sinna sisse, kindlasti tuleb merisiga käega rinnaku alt toetada, teda sinna päris päris ninapidi vette ei pane. Ja samal ajal teda rahustada ja siis ettevaatlikult sooja veega märjaks teha. Šampoonidest, kui kasutada, siis kasutada mingisugust koera või kassi jaoks mõeldud šampooni. Inimeste šampoonid kipuvad seda nahka natukene liialt kuivama ja pärast hästi hoolikalt ära loputada, sest kõik šampooni jäägid, mis nagu karvatesse jäävat, kui merisiga iseennast siis surema hakkab, siis ta neelab need alla ja see ei ole nagu väga hea, nii et põhjalikult loputada ja pärast hästi põhjalikult kuivatada. Et vältida külmetumist käskabüünitada, sõltub meriseast, kui ta on sellega nõus, kui ta ei karda, kui on selline vaiksemat sorti tööl, siis täiesti võib, aga muidugi sihukese pigem jahedamapoolse ka, et väga kuuma fööni õhku ei ole soovitav. Tsehh rikub meriseanahka ja karva täpselt nagu inimeselgi hambaid kulutada. Ta ise. Kas küüsi peab lõikama? Küüsi võib lõigata küll, sest tubastes tingimustes ta enamasti ei kuluta neid lühikeseks. Eriti probleeme võivad tekitada just esinejad, talle küüned. Need kipuvad paljudel merisigadel krussi kasvama, nii et nad on täitsa nagu siuksed spiraalselt nagu india Fagiiriga. Et neid tuleb regulaarselt lihtsalt lühikesena hoida. Kui on krussi läinud, kas siis ära lõigata saab ikka ära lõigata, sest et merisigadel tavaliselt see veresoontega varustatud osa ei, ei kasva järgi nendele küüntele, nagu ütleme, mõnede koerte puhul tundub olevat, et kui neid küüsi lasta väga kaua kasvada, siis veresoontega varustatud osa kasvab ka nagu järge. Et selles mõttes küünte lõikamine ei ole meri seal keeruline. Aga esimeseks korraks muidugi võib alati, kas lasta näidata kogenud meriseaomanikul ja kasvatajal või käia loomakliinik, kus, et, et siis seal saada nõksud kätte, kuidas hoida ja kuidas lõigata. Meriseaga pidi olema üks ütlemata peen asi, kui tahta temalt poegi saada. See on see valus asi, tõenäoliselt et emane merisiga peaks oma esimese pesakonna saama enne seitsmendat elukuud, et ütleme, neljandast seitsmenda elukuuni on see aeg, kus oleks sobiv esimest korda emasele meriseale pojad teha. Põhjuseks on selline asi, et, et meri, seal pojad, kes sünnivad, on nagu miniatuurset täiskasvanud merisead, nad on karvased silmad lahti, hambad suus, valmis liikuma ja tegutsema ja tänu sellele on nad ka suht-koht suured, võrreldes nüüd päris hea endaga. Selleks, et nad normaalselt sünnitusteedest läbi pääseksid, peaks mericia vaagen laienema sünnitustegevuse käigus. Ja seda ta teeb vaagnaliidus arvelt selles mõttes, et seal nagu vaagna allaossa jääv selline kahe luu ühinemiskoht, mis mingi aja jooksul tekib sinna kõhkude vahele ja siis ühel hetkel ta nagu luustub, juhul kui merisiga ei poegi varakult. Ja nüüd ongi see asi, et kui see, see vaagnaliidus luustubki umbes kuskil peale seitsmendat kuskil seitsmenda, kaheksanda kuni 10. elukuu jooksul. Et kui merisiga nüüd enne seda ei ole poegi saanud, siis kui ta mingi aja pärast ikkagi tiinestub siis on see vaagna läbipääs täpselt nii lai, nagu ta on ja ta ei venigrammi võrdki laiemaks ja siis võib juhtuda selline asi, et need Merise pojad lihtsalt ei mahu sealt välja. Kui aga ta saab oma esimese pesakonna enne seitsmendat elukuud, siis sünnitustegevuse käigus nagu vaagnaluud lükatakse teineteisest eemale ja siis liidus ei kasvaselt alt kinni ja siis jääb sinna just piisavalt suur selline läbipääs, kus siis meri seal pojad välja pääsevad. Arvestades seda, et need meriseapojad on nagu suhteliselt suured, siis sünnitustegevus on oluliselt raskem kui mingitel teistel loomadel. Ei ole üldiselt, et kui seal ongi see asi, et kui, kui see vaagen ei ole liitunud ja sünnitusteed ilusti laiaks lähevad, siis tegelikult tuleb merisiga päris hästi oma oma poegimisega toime. Ta võtab siukse naljaka istuva pool istuva asendi ja, ja natukene väikest sihukest Ruigamise moodi häält sinna võib-olla juurde. Ja kui poja nina juba välja paistab, siis ema teinekord lausa kasutab tema hambaid nagu haagib ennast nende taha ja tõmbab ta sealt vaikselt välja. Et mina kahjuks ei kuulu nende õnnelike hulka, kes on näinud, kuidas merisea poegimine käib, aga olen kuulnud, et seal unustamatu elamus selles mõttes, et see on nagu iga sünta on unustamatu elamus, aga, aga ta ikka on täiesti omamoodi. Ja, ja kui sünnitustegevus kulgeb normaalselt, siis ei ole seal mitte mingeid probleeme, kui paneks merisiga, elab kuus kuni kaheksa, öeldakse selliseks keskmiseks vanuseks, aga on kuulda olnud ka üle 10 aastastest merisigadest. Neid muidugi kahjuks on üksikuid, looduses elavad nad vähem. Ma arvan, et nad looduses elavad vähem tänu oma looduslikele vaenlastele. Et paljud kindlasti leiavad oma lõpu mõne röövlooma hammaste vahel kellelegi kõhu täita. Need on siis nagu pigem linnud või loomad ja ma arvan, et pigem loomad kui linnud. Teeme siia väikse pausi ja siis tuleme tagasi. Sylvia Maria Selirand, mille järgi looma omanik oma meriseajuures kõige sagedamini täheldab, et midagi on valesti, äkki ta hakkab haigeks jääma, mis need tunnused on? Tavaliselt on, on esimene märk siiski see, et merisiga on naljakalt omaette ja, ja loid ja ei taha korralikult süüa. Mõnikord avastatakse ka sellist asja, et merisiga nagu hirmsasti tahaks süüa, aga isa tullakse sageli kliinikusse selle probleemiga, et panen toidu puurisid, ta jookseb sinna juurde kohe ja ta kohe tahaks seda, võtab kõiki asju hammaste vahele ja siis loobib neid laiali ja on nagu tige merisigadel esineb kahjuks päris palju hammaste probleeme. Kas siis on tegu siin nüüd geneetikaga või, või lihtsalt sellega, et ta ei söö päris sellist looduslikku toitu, seda on keeruline öelda. Aga kuna tema hambad kasvavad ka terve eluaja jooksul, siis kui ta peab mingisugusel põhjusel kas siis stressi või, või, või mingi teise haiguse tagajärjel näiteks kolme, nelja päevase siukse näljaperioodi, kus ta üldse midagi ei taha suurt süüa ja siis on tükk aega ka sihukese pika hambaga sööja. Sel juhul võib juhtuda, et tema tagumised hambad kasvavad liiga pikaks. Ja see on tegelikult hästi paha olukord, sellepärast et neid lühendada saab ainult narkoosis neid tagumisi, hambaid. Olen küll lugenud internetist ka seda et see narkoos on loomaarstide pealesunnitud värk ja saab küll niisama lõigata, aga tunnistan ausalt, et ei ole julgenud ühelgi meri seal seda teha, sest et kui neile üritada sinna suhu vaadata, siis seal on põsed kummuvad neil sissepoole ja keel on seal kohe hammasterea vahel seal nagu ruumi hästi vähe. Ja kui see merisiga siis veel rabeleb ja võitleb ka, et hoida tal seda suud lahti ja samal ajal üritada sealt midagi teravate tangidega lõigata siis ma ei pea ennast nii osavaks, julgeksin seda teha, sest ma kardan, et pigem võib sinna tangide vahele siis jääda keel või tükikene põske, aga esihammaste probleeme merisigadel on suht-koht harva. Kahjuks juhtub sageli see, et kui merisea omanik vaatab oma meri seal esimest korda suhu siis ehmatab ta ära, et need esihambad on nii jube pikad, need tuleb kohe lühikeseks lõigata. Ja kui ta siis seda ise teeb või käib veel kuskil loomakliinikus, kus ei ole ka väga merisigu nähtud ja sealne loomaarst vaatab neid hambaid ja Talle tundub ka, et püha taevas, kui pikad need on, need hambad siis lühikeseks lõigatakse, siis tekib sellest tegelikult probleem, sest et siis ei ulatunud hambad omavahel kokku ja neid ei saa kasutada selleks, milleks neid originaalis kasutatakse. Ja kui need esihambad liiga lühikeseks lõigata, siis ta ei saa toitu korralikult tükeldada ja ei saa korralikult süüa. Ja siis selle tagajärjel kasvavad tagumised hambad veel pikemaks ja see on niisugune väga paha nõiaring. Mis on, on suht-koht kurva lõpuga. Et normaalselt merisea esihambad ongi niimoodi, et alumised hambad on praktiliselt kaks korda nii pikad kui ülemised hambad. Et kui keegi oma meriseale suhu vaatab ja seda näeb, siis see on täiesti normaalne. Ja kui merisiga sööb korralikult, siis tal ei ole nende hammastega probleeme. Aga kui panna tähele, et meri, seal on suunurgad pidevalt märjad ja, ja lõuaalune on, on süljene ja, ja ta käib ja tuustid seda toitu ja valib üksikuid asju välja ja ja miski nagu ei sobi, et see on kindel vihje selle kohta, et hammastega on mingi probleem ja tuleks minna kliinikusse. Aga selle narkoosiga nad saavad nagu enam-vähem hakkama või. Pisinärilised on üldse hästi tundlikud narkoosivahenditele. Või ütle sellele narkoosi protseduurile, sest et esiteks me ei saa neid kuidagi rahustada ja seletada, et kõik on hästi nende jaoks, mida iganes me neile teeme, see on rünnak nende isiku vastu. Ja teine asi on see, et narkoosi vahendid kipuvad nõrgendama hingamist, aga kuna Kopsud on nagu väga väikeses ruumis ja siis on suur kõht seal taga aetud, siis kopsumaht tal ei ole väga suur ja, ja hingamine on kergesti häirub. Et see võib olla ka üheks põhjuseks, mis pärast narkoosi väga hästi ei talu. Mida haigem merisiga, seda kehvemini ta narkoosis on ja merisiga kahjuks ei ole väga hea patsient, sellepärast et ta ei tee arstiga koostööd. Ta ei taha mitte mingil viisil kaasa aidata oma paranemisele, vaid ta pigem nagu töötab kogu selle ravimise ja parandamise vastu. Mis on merisigade juures veel sellised hellad kohad, lisaks nendele hammastele? Kopsud külmetustuule tõmbusest, hingamisteede probleeme neil esineb. Ja muidugi seedimine on neil hästi tundlik, sest et tegelikult nad söövad siiski peaaegu, et hommikust õhtuni, et enamasti merisiga sööb või magab või siis vahepeal tegutseb niisama ringi, et ega tal niisugust väga palju sihukest puhkehetke ei ole. Aga kõhulahtisust neil esineb. See võib olla tingitud nii stressist kui valest toidust, kui, kui ka näiteks teatud ravimitest, juhul kui ta mingit ravi saab ja kõhukinnisust esineb. Isastel merisigadel võib vanemas põlves esineda sellist probleemi, et ta ei saa kakamisega korralikult hakkama. Pabulad kogunevad sinna taha kuhugi vahetult enne pärakute, siis tagumik läheb koledasti paiste. Ja see on kahjuks selline probleem, mida ei ole võimalik parandada, et seda saab ainult lihtsalt merisiga aidata selles mõttes, et teha talle sooja istumisvanne ja masseerida lihtsalt omanik peab aitama tal sel juhul nagu selle protseduuriga nagu lõpule saada. Traumasid neil on suhtkoht vähe, sest et nad ei ole väga aktiivselt ronijad ja hüppajad loomad, et nad rohkem pudivad nagu ühel tasapinnal ringi. Ja nahaprobleeme parasiite maha parasiite täitmist, põhilised allergiad ta suht-koht vähe. Aga viimasel ajal tundub, et et esineb ka, tähendab, häirib neid ka see, kui on korteris väga kuiv õhk. Teinekord selle tagajärjel kipuka meriseanahk väga kuivaks minema ja siis see põhjustab jälle omamoodi kratsimist, aga merisiga kahjuks ei ole võimalik regulaarselt kreemitada, selleks tuleks ta tõenäoliselt paljaks ajanud. Võrreldes. Tšintšiljahiirte rottidega merisiga nagu laias laastus tervem loom või. Ma ei oskagi seda nagu niimoodi võrrelda. Kindel on see, et kui üritada tema elamise pidamistingimusi võimalikult ideaalilähedastele hoida sel juhul tõenäoliselt Ta pääseb ta paljudest haigustest ja ka merisea puhul kehtib reegel, et teda tervemana hoida on tunduvalt lihtsam, kui teda ravida, siis kui haigeks on jäänud. Aga sellist päris võrdlust selle haigestumise suhtes ei ei saa niimoodi teha, sest et neid peetakse erinevates kogustes ja noh, võrreldes ütleme nüüd palju hoitšintsiljasid palju merisigu, palju on hiiri, rotte, lemmikutena ja kahjuks ka päris paljude nende pisitegelaste puhul, nagu, nagu näiteks hiired ja hamstrid. Ma arvan, et arsti poole pöördutakse harvem, sest et tema enda eluiga on nii lühikene, väga sageli arvatakse, et ongi normaalne lõpp. Ja teisest küljest ega nad ei taha näidata oma haigestumisi välja enne, kui asi on juba väga tõsine ja siis sageli ei jõuta lihtsalt loomaarsti juurde. Mis muidugi karta on, et isegi kui jõutaks, siis meil ei oleks enam väga midagi teha. Merisead stressitaluvusega. Ta on siiski stressitundlik nagu, nagu need pisitegelased ikka. Aga ta nüüd päris päris nii hull, ma ei ole kuulnud, et ükski merisiga oleks nüüd stressi tagajärjel päris otseselt, et otsad andnud, aga eks see mõjutab nii tema söögiisu kui siis ka selle tagajärjel seedimist. Et selles mõttes, kui ta on alles pisikene poeg, siis võiks seda harjutada igasuguste erinevate olukordade ja erinevate helidega. Et ta ei läheks paanikasse, kui ta esimest korda tolmuimejat kuulab toas tal puuri ümber seal tegutsemas. Et lihtsalt teda tuleks harjutada, et tuleks hoolikalt järgi mõelda, mis, mis olukordades seda võiks sattuda oma elu jooksul, et kui on plaanis temaga kuhugi mingi hetk reisida, siis esialgu tuleks teda tasapisi harjutada väikest autosõitudega. Pikemale puhkusele ikkagi merisiga kaasa. Pikemale puhkusele võib Meriza kaasa võtta oma suure puuriga ja kõik head asjad seal sees. Aga lühemate reiside jaoks oleks hea, kui harjuda taks kellegi tuttava või sugulase või naabri Kameri seaga suhtlema. Kes siis käib ja, ja kord päevas lihtsalt puhastatav puuri ja vahetutel toidu. Sest et kui heina kuivtoit võivad päris pikka aega ees olla, siis värske toit vajab siiski kord päevas välja, vahel Ta on niisugune närtsinud ja, ja juba kergelt oma isu äratavuse kaotanud. Värske toit tuleks puurist ära võtta. Aitäh Silvia Maarja Selirand ja rääkisime talle merisigadest ja merisigade pidamisest kodus.
