Te kuulate raadio kahe saadet ärgaks koolis tänasest Soloogia tunnis kõneleme paljude lemmikloomast, kassist, kelle kohta miskipärast liigub kohutavalt ohtralt müüte. Stuudios on loomaarst Tiina Toomet ja Marii Karell Kristiina. Tere, Tiina, kuidas teile tundub, kumba lemmikloom üldse kodus rohkem peetakse, kas kassi või koera? No Eestis praeguse seisuga küll ilmselt koera aga mujal maailmas tendents liigub väga kõvasti kassi poole ja ma arvan, et niite suurlinnades on ikka kas juba esikoha vallutanud kassipidamine koera ees, need on põhiliselt see siis, et ta võtab vähem ruumi või noh, võtab vähem ruumi, aga meil on toi tõugu koerad palju ruumi võtta. Aga ma arvan, et põhiargument on ikkagi see, et kassiga ei pea põhimõtteliselt väljas käima. Koeraga mingit väga üksikud erandid välja arvatud ikkagi peab ja kui me siis võtame mingisuguse suurlinna, kus ei olegi tegelikult kusagil koeraga jalutada, inimene lemmiklooma tahab pidada, siis on igal juhul, kas on parem variant. Teine asi on ka see, et kas vajab vähem tegelemist, kas selle lemmikloomana, tema võib lihtsalt olla, ta on esis vahel silitama teda ja kord ta tuleb juurde ja ronib sülle, aga, aga noh, reeglina ei ole temaga vaja nagu pidevalt, et tegeleda teda, õpetada talle mingisuguseid ülesandeid, välja mõelda, et kas on laisa inimese koer, ma ütleks niimoodi kui kassi hakata koju võtma, siis kui vana see kassipoeg peaks olema? Kassipojad antakse ära tavaliselt kusagilt kuu vanuselt, et siis nad on juba võimelised ise sööma ja ja, ja ei igatse enam nii väga oma ema ja, ja õdede-vendade järele, nii et selline kuu-poolteist enam-vähem võiksime vanus olla, millal nad millal need ära andma hakatakse? Kui nad pikemalt EMO juurde jäävad, kas sellistes juhtubki midagi? Ei, sellest ei juhtu midagi, see sõltub palju rohkem sellest, et kus ema elab kellega ta elab, missuguses nii-öelda ühiskonnas ta elab. Sellepärast et kasside puhul üks põhiprobleeme, mis võib esile kerkida, on see, et need kastid ei ole nii-öelda sotsiaalsed. Et inimesed, kes on nii-öelda, päästavad ära sellised hulkurkassipojad kusagilt turukuuri alt või, või kuskilt prügikastide juurest. Nüüd aga ähvardab oht, et nad saavad tegelikult metsiku kassi, sellepärast et et kui selle kassiema on juba elanud nii-öelda metsikutes tingimustes, mitte koosluses inimesega eriti selle kassi isa, tavaliselt on mingi tõeline selline multifilmi rääbakas selline linnaosa kuningas see annab juba geneetiliselt edasi sellist, niisugust, sellist niisugust nii-öelda natuke metsikut või nihukest kodustama Ta jooni. Ja, ja nüüd, kui need kassipojad on ka juba sellised paarikuused ja ema neile juba õpetanud nii-öelda sellist ellusuhtumist, et inimene tegelikult on vaenlane ja kõigi eest tuleb ennast ikkagi peita. Ja kui peita ei õnnestu, siis tuleb rünnata siis ükskõik kui head me oleme, siis meil on väga raske seda kassipoega ümber veenda, et maailm tegelikult ei ole selline, et maailm on palju ilusam, sõbralikum kassipoeg on juba kaks kuud kuskil tänaval olnud, et siis on päris raske juba kodustada. Jah, aga see ei ole ka reegel tänavalt võib saada väga hea kassipoja. Aga, aga noh, muidugi oht, et kipub metsikum olema, on muidugi oluliselt suurem, kui, kui sellise kodukassipojal ja kodukassi peaks samamoodi, et kui ta on elanud laudas, kas näiteks inimestega kontakt on olnud tal ainult selline, et keegi mingid jalad tulevad, hommikul panevad tassi sisse piima ja siis need jalad lähevad jälle ära siis ka ei saa temalt nõuda. Ta on väga sotsiaalne ole. Kas need, kas ütles, tahavad nagu kodust ütleme, korterisse võtta need lauda kastid, kassid ja tänavakassid, et kas nad tahavad siis pidevalt putku panna, et igal võimalikul juhul kui aken irvakile jääb, siis uni läinud? Noh, ma muidugi nüüd nii, aga asi psühholoog ei ole, et ma võiks öelda, et mu vastus nüüd absoluutne tõde on, aga ma aga mulle tundub, et pigem ei et nende probleem on rohkem see, et nad tahaksid kuskilt vaikselt nurgas kulutada, ainult sööma tulla, nad ei täida nagu seda ülesannet, mis inimene tegelikult neile taha panna, et oleks niisugune mõnus nurru, selline kaisuloom. Et need kassid reeglina ei taha, et neid üldse sülle võetakse ja nad võivad rünnata, kui neile midagi ei meeldi ja see kodust plehkupanemine, see on pigem ikkagi seotud sugutungi ja jooksuaegade selliste asjadega. Ja muidugi tihti juhtub see, et kassid, kes on oma loomult väga uudishimulikud, nad ronivad akna peale ja nad ei arvesta kõrgust, lähevad mingisugust kärbest või lindu püüdma, lihtsalt kukuvad alla. Ja siis noh, niimoodi selles segaduses lihtsalt kaovad kuhugi ära, kui tänavakass ja, ja lauda, kas nemad ei taha hästi sotsialiseerida, et see on vist üks põhjus, miks ei soovitata kassi varjupaigast erinevalt näiteks koertest seal on jälle teised probleemid, noh, eks muidugi see ka. Aga kasside puhul on selles mõttes väga raske tema sellist tervislikku seisundit hinnata. Et kasside nakkushaigused kulgevad hoopis teisiti kui koertel. Ja kuivõrd on selliseid konkreetselt koerte katk, võib arvu, et kui arst näeb seda katku, sööb arus, koera teda vähegi natukene üle vaatab, siis on selge, et selle kastist koera, seal on mingi selline iga kasside nakkushaigused väga paljud kulgevad varjatult, krooniliselt, kord ägenedes, kord niimoodi paranedes neil võib-olla neid korraga mitu. Ja seetõttu see tõenäosus, et inimene saab varjupaigast küll pealtnäha sel hetkel terve looma, aga tal on sellega probleeme elu lõpuni, see on nii suur, et varjupaigad nagu ei taha sellega väga riskida, sellepärast et kui inimesed ikka korduvalt saavad sealt loomi, kes elavad neile ainult võib-olla mõned kuud aasta kusjuures samal ajal nüüd on kogu aeg peab ravima nendega palju probleeme siis siis nad pigem ei, ei taha neid välja anda. Ma ei oska täpselt öelda, kuidas on olukord Eesti varjupaikades, aga ma tean, et paljudes läänemaades on see nii et tegelikult on küll neist väga kahju ja neid tahaks nagu edasi anda, aga, aga neil on väga sageli probleeme ja muidugi veel ka see, et kuna kassidel näed Need haigused ka, kuna tal on seal varjupaigas juba kas või nädal aega olnud, siis nad väga kergesti kõik seal omavahel levivad, segunevad ja, ja seetõttu varjupaigast nagu haige kassisaamise võimalus on, väga suur. Mitte harvad ei ole juhud, kui kuskile pannakse kuulutused üles, et ära anda kassipojad, et kui nüüd inimene kassipoega võtma läheb ja ta ei tunne eelnevalt omanikku. Et mis need küsimused on, mis te küsima peaks, et teab kindlalt, et ta saab terve kassi, et kass on inimestega harjunud, ei karda neid. Kõige varem on muidugi näha seda ema seda pesakonda ja seda, kus nad elavad seepärast, et kui ta on selline tubane kass, kes kõnnib saba püsti, tähtsalt ringi mööda korterit ja tuleb juurde ja hakkab ennast nühkima nurruma, siis on selge, et see, see, ma kas on sõbralik asjaoluga eelsoodumus, need pojad on sõbralikud. Ehkki nagu ma eelpool ütlesin juba, et kasside puhul küll sageli heid isad jäävad teadmata. Aga see oleks hästi oluline teada, sest et see on küll nüüd teaduslikult kindlaks tehtud, et just need nagu sellised agressiivsed jooned pärinevad isadelt. Ja, ja see niimoodi lumepallina progresseerub sellepärast et et tavaliselt, kui ütleme, kas ei ole paaritatud nii-öelda teadlikult talle Teist sellist kodust niuksed mõnusad peigmeest vaid vaid ta ongi õue pääsenud ja seal kohtunud mingisuguse sellise nii-öelda piirkonna kuningaga, siis need ju ongi reeglina hästi agressiivsed ja nemad ka nagu külvavad oma seemet laiali ja, ja noh, neil on nii-öelda rohkem ja rohkem tekib neid, selliseid selliseid kasse, kellel on ees ootamas agressiivsuseks. Nii et noh, hea oleks üritada õngitseda infot isa kohta, aga noh, reeglina ei tea see vaene ema kassiomanik, seda isegi. Nii et et seal on jah üks niisugune oht peidus, aga, aga noh, selle ema järgi just, et kuidas need kassipojad seal on, kas nad lubavad ennast sülle võtta? Ta noh, sellised, kes on umbusklikud, neid juba väga väiksest peale siis jäävad ja ja sellised poevad nurka ja, ja niisuguseid asju, et kas nad on julged ja ja tulevad uudishimulikult inimest vaatama ja muidugi noh, kassi puhul väga sageli ikkagi näitab ära tema välimus, et selline haigekassa kohe niisugune nagu natuke rääbakas et ta karvand, niuke, tuhmim tokerdanud ja ja mida muidugi on palju. Kassipoegadel on ussid ja võib-olla ka täiesti korralikust perest pojale sellepärast et nende lemmikloomade just nende solkmetega on suhteliselt raske võidelda, isegi nendes peredes, kus aga korralikult ussirohtu antakse, võib ikkagi juhtuda, et kassipojad sünnivad solk, et ega ja nendel on siis reeglina niisugune suur punnkõht, et nad ise ei pruugi sellised paksukesed olla, aga ta on selline ebaloomulikult suur kõht. Ja noh, alati kui on mingi kahtlus, see käib ka muidugi selle tänavalt võetud kassi kohta, et on ikka kõige õigem siis koer vaenlaste viisakas kaenlasse võtta ja tulla siis oma loomaarsti juurde. Kuulame siia vahele ühe loo ja siis tuleme tagasi, et rääkida Tiina Toometiga kassidest. Tiina Toomet, et kui nüüd inimene saab kassipoja kätte, läheb ta koju, millised ettevalmistused ta peab siis tegema, kas see esimene asi on see, et ta paneb loomaarsti juurde aja kirja? Noh, jälle sõltub sellepärast, et kui ta võtab, ütleme, tõukassi korralikult kassikasvataja alt ja ka mitte tõukassiga tavalise mida nimetatakse siis Euroopa kodukass kes ei ole nii-öelda tõupaberitega, kui see inimene, kes talle seal oma müüb, on hästi teadlik, Esskab talle palju asju selgitada, rääkida siis ei ole ju vajalik kohe tulla, sellel on aga looma kar juurde. Reeglina tullakse siis, kui on tarvis teha esimesed vaktsineerimised ja ja need tehakse siis kusagil umbes kolme kuu vanuses. Enne seda oleks hästi tähtis Itaasia kassipojaks oleks saanud ussirohtu ja jälle, kes on selline korralik kassimamma, see annab nendele kassipoegadele juba neljanädalaselt esimese ussirohukuuri ja seda tasuks siis teha niimoodi kuue aasta vahedega paar korda tollega, täitsa kindel, et õnnest ussidest lahti saadud. Ja noh, mis on jälle kodugast kodust võetud kasside puhul, eelis on see, et ema on tavaliselt need kassipojad õpetanud juba liivakastis käima, et sellega ei ole enamasti mingeid probleeme ja ega see kassi vaja ju midagi väga erilist ja sellepärast, et me võime teha küll igasuguseid imemaju ja mida kõike, kas kas valib ikka selle koha, kus temale magada meeldib ja kus te tavaliselt meeldib kuskil kapis linade vahel? Pihl oli niisugune väga nagu selline pesa või noh, selline kuidagi niisugune kui saab ennast mõnusalt kerra tõmmata ja noh, muidugi loomulikult inimesevoodis, et see on ikka lemmikkohtadest neil tavaliselt, et kui sinna vähegi lubatakse, siis seal muidugi magavad. Kass kassipoegade majutamisel peab nagu järgima mingeid ohutusreegleid, mina teen neile, kassipojad, põrutasid otse puupliidi peale, kõrvetasid käpad ära. Jah, vot see on nüüd küll selline täitsa tõsine probleem, mina võtsin just hiljuti oma kassi esimest korda sauna kaasa, sellepärast et ma olen kuulnud, et et mitmed tuttavate kassid armastavad väga sauna, mõtlesin, ma vaatan, et kuidas tema sellesse suhtub ja siis ma olin ka väga närvis, sellepärast et ma vaatasin, et lava pealt hüppaks kerise peale, sest kas võib sihukse naljaga hakkama saada küll, et ta hüppab, ega ta eelnevalt ei juuri kuudel. Ja ausalt öeldes ma jään praegusel hetkel vastuse võlgu, et kuidas seda lahendada, sellepärast et noh, reeglina kõik õppimine toimub kogemuse kaudu, et siis peaks nagu umbes laskma tal korrusele kogemuse saada. Aga noh, selleks natuke liiga julm. Jah, meil on Endel elektripliit, me kas ei ole sinna peale hüpanud, vastus ei ole selle peale mõelnud. Aga ohutusse, mis puutub, siis muidugi aknad on ikkagi see, et kuigi inimene arvab, et kassil on ohutunne, siis nad täiesti vabalt on võimelised jumal teab kui kõrgelt hüppama, kui nad lähevad mingit kärbest püüdma. Ja ehkki kas tõesti reeglina maandub käppadele, siis see ei ole absoluutne, et neid igasuguseid jalaluumurd, vaagna, murdeigasugused, neeruvigastus, susi, lõualuumurde kopsuverejooksusid, noh, neid on küll ja küll ette tulnud nendest nendest õhulendudest, nii et et sellega peab ettevaatlik olema, et ja, ja kusjuures noh, ta ta ka ei õpi, et on kassi, kes korduvalt aknast alla kukkunud. Et seal üks ohtlik asi ja siis on muidugi kassipoeg on uudishimulik, et ta võib igasugust jama endale sisse süüa. Et just ütleme siin mingi jõulude ajal või kuuseehted ja kard ja niisugused asjad, et et nendega väga vaatamata ei ta midagi veaks mingisugust hõbeniiti enda järel, et pärast võib juhtuda, et see on kadunud ja anda selle endale alla neelanud need asjad oleksid jah, niisugused, millele võiks tähelepanu pöörata. Vanasti oli tugitoolide peal sellised katted, kas olid hästi pikad narmad ja siis liikus ringi legend, et nii armastega katteid tuleb igaks juhuks ära korjata, et kas ennast kuidagi üles ei poks? No ma ei, kujuta-d peaks nüüd väga lausa pea silmusesse pista, et ei tea selliseid juhtumeid küllalt, kastsin ennast mingi nööriga, suudaks üles puua. Ma ma ei, seda, ma küll ei usu, et seda peaks tegema. Kas ongi niisugune loom, kelle kohta see on nagu hästi palju igasuguseid legend räägib, et üks legend on ka see, et kassi lemmiktoit on kala, kas siis on jah, vot see on üks naljakas asi, me oleme arutanud seda omavahel kolleegidega kala ja piim, et et kust sa nagu võetud on, et kas siis nüüd tõesti kassid elasid kõik siis mere ääres, et neile nii ohjeldamatult kala anti. Et et tegelikult on ta hiirepüüdja ja lindude sööja, ta peaks ikkagi nagu sellise sellise lihatoiduga hakkama saama ja on palju kasse, kes näiteks ütleme, piima üldse ei kannata, vanemas eas läheb kõht lahti piimast ja kalaga moodsalt öeldes soovitas ka ettevaatlik olla, noh muidugi seda kala vahele anda, aga senine ainult kalaga toitmine mõjub väga mitmeti tervisele halvasti, just sellepärast, et seal väga seal on, nad saavad väga palju proteiini valku ja vanemas eas kassi kimbutab tihti neerupuudulikkus ja siis on just eriti ohtlikuma sellise väga valgurikka toiduga. Neid toidame. Nii et, et mina arvan, et ikkagi selline korralik valmistuda, et oleks ilmselt kõige mõistlikum, sest kui me nagu mõtleme ajalukku võtta sellise talu kassi, siis ilmselt muidugi talle anti piima küll mingil määral, aga vaevalt et väga palju, sellepärast et ega siis võtame siin paar sajandit tagasi see vaene talupoeg, ta pidi ise kahjusta piima jooma, oma lastele andma, et ta ei saanud oma kassi nuumata. Ja nad pidid ise hakkama saama, Nad püüdsid hiiri ja ega neid keegi ka mingid värsket räime iga päev reserveerinud, nii et et kuna meie nüüd neid hiirtega toitma hakata ei saa, mis oleks nagu see kõige loomulikum toit, ehk siis siis peab olema see toit selline, mis on sarnane. Ja see ei tähenda seda, et oleks puhas valk, et ainult kala ei ole küll mingisugune hea variant. Kassitoitusid on ka ühed müüakse supermarketis, teised on kliinikus loom apteegis. Supermarketid kassitoite kohta on ka öeldud, et et võivad tekitada miskeid, neerukivisid, et võib-olla pole päris õiged minu meelest need toidud, mis tõesti tekitasid neid. Ta põieliivakivisid ja muidugi hiljem kavad neerudes ja see probleem edasi minna, need neid enam ei müüda ja neeru või põiekivid võivad tekkida ka sellise kvaliteettoidu peal mingitel tingimustel, kui seal eelsoodumusega põiepõletik. Aga niisugust massilist nüüd seda põiekivide probleemi, nagu me nägime tõesti siin teatud toitude puhul seda enam minu meelest ei ole. Et ma nagu selles mõttes ei ole väga seda meelt, et nüüd supermarketi toit üldse ei, ei kõlba, et noh, ma olen siin vist ennegi öelnud, et et noh, tegelikult šampoon poešampoon peseb ka vea puhtaks ja salongi šampoon on oluliselt kallim. Ja küsimus on nüüd selles, et, et noh, mida me tahame, et kui me tahame nagu kindla peale välja minna ja meil on mingisugused juukseprobleemid või asjad, siis me ostame selle sealt. Ja samas, kui me vahel pesema pead, poešampooniga ilmselt ei juhtugi mitte midagi ja sama kehtib ka toitude kohta. Et, et selline tavakass, kellel ei ole mingeid eel soodumusi, kes on keskmises eas, heas toitumuses, kõike. Ma arvan, et Deutsche supermarketid on juba täiesti vabalt elada. Aga aga noh, elu on selline, et paraku kipuvad neil juba juba mingisugusest teatud vanusest igasugused probleemid tekkima ja vot siis on nagu küll arukas minna nende profitoitude peale üle. Ja see sõltub nagu kaestiga tõust ja sellest kassist endast ja kõikidest niisugustest asjadest, et ma ei saa küll öelda, et nüüd seda supermarketi toitu ei tohiks üldse anda, aga olid jah, teatud teatud margid, mis, mida ma mõtlen, õnneks ma ei ole üldse kuulnud, müüdaks osadesse kodudesse, võetakse kas ka sellepärast, et kas hiirtekuningas siis kiired kaovad ära sahvrist ja igalt poolt, kus nad ei peaks olema kui palju, kas seda funktsiooni täidab, et mingil hetkel saab küll nendest hiirtest villand või võib-olla ei oska üldse neid seal põnev? Tähendab, minu meelest küll enamus kasse ikkagi püüavad hiiri ja siin olid jälle, vot kui te ütlete, et igasuguseid niukesi väärarvamusi liigub, et siis oli üks jutt oli selline, et kui kaske ära lõigata ega siis emane või isane, et siis nad ei püüa enam tegelikult nii palju, kui mina tean, meie patsient, need on küll jätkama viir hiirepüüdmis sellest operatsioonist hoolimata, et see on tegelikult ikkagi mitte nii palju siis nagu söögijaht, vaid see on põnev mäng. Ja, ja tegelikult on kurb kohta ütles ei ole iiri sellepärast et et kassid ei ole midagi teha, see on selline nagu heaoluühiskonna probleem nüüd, et kassid on kohutavalt ülekaalulised, kassid on tähti rasvunud ja, ja kastide hulgas on üha enam enam diabeeti suhkruhaigust. Mis on tüüpiline heaoluühiskonna haigus, nagu inimestelegi on suhkruhaigus seal, kus on liiga hea elu, liiga palju rafineeritud. Seda suhkrut ja jahu niimoodi samamoodi on ka, on ka kassidel, kassidel on väga palju, on rasvtõbe ja diabeet, kuulame siia vahele ühe loo ja siis tulime tagasi, et rääkida Tiina Toometiga kassidest. Tiina Toomet, kui te siin eelmise lõigu lõpus mainisite, et ka paljudel kassidel on suhkruhaigust, kuidas kassidel selle suhkruhaigusega siis toimetatakse, süstitakse neile, siis? Ma ei saa öelda, et meil veel oleks palju, aga esimesed juht ikkagi on kassi suhkruhaiguse diagnoos on jälle nagu kas kõikide haiguste diagnoosid problemaatilisemad kui koeral? Sellepärast veresuhkur teatavasti tõuseb ka stressisituatsioonis ja kas see on praktiliselt alati stressis, kui ta loomakliinikusse tuuakse. Ja seetõttu me ei saa nagu seda alati tõepähe võtta, et tal on see, tal on veresuhkur kõrge. Aga no sinna kaasnevad ka muud probleemid, enamasti omanik tuleb sellise jutuga, et kas hakanud palju jooma ja rohkem pissima ja, ja see haigus on edasi arenenud, siis kaasneb sellega kõhnumine. Aga muidugi palju jooma, pissima hakkavad nad ka paljude teiste haigustega, nii et, et noh, selle põhjal üksinda ei saa midagi öelda, aga, aga see on jah, see on tõsine probleem tegelikult juba mujal maailmas, meil on alles nii-öelda esimesed õied ilmuvad kui paljud kassid, Nõukogude mainisite, on ka juba rasvunud sellisest heast elust. Milline kõige raskem, kas mida te kunagi näinud olete? Ma arvan, et selline 10 ja natuke peale võib-olla kilo. Et tegelikult noh, selline Harju keskmine võiks olla neljakilone kass aga enamasti, kui nad tulevad paar aastat peale operatsiooni meile, siis nad ikka viis kuus ja rohkem. Ja muidugi noh, see ongi see, mis inimesed ei taha oma kassi tihti lõigatuna. Tahad, et hoida, läheb paksuks kas ei lähe ise paksuks, mehe söödame ta paksuks, see on nagu asi, mis tuleb endale selgeks, ta ei lähe iseenesest mitte kuidagi. Peremees mõtleb, et noh tolmu, kas peabki suur olema, et ta oli juba suur isa? Ei taga, et noh, ega tegelikult need suured kassid näevad ju mingil hetkel vahvad välja, aga nagu me teame, missugune kui palju probleeme see tekitab kõikide organi ütlen, et siis siis seda ei saa kuidagi soodustada ja muidu on üks huvitav tähelepanek, ta rääkis kunagi üks looma käitumisspetsialistiks inglanna. Ta ütles, et inimesed tõlgivad kassikeelt valesti. Et kui kass tuleb kööki siis praktiliselt kõik arvavad, et ta tahab süüa, tead, külmkapi ukse lahti, aga tegelikult kastab suhelda. Et noh, seal ka natuke selline, et lapsel on lihtsam telekas käima panna kui rääkida elust ja ilmast ja asjadest ja see on ka ta, kas tuli tahab midagi, noh, anname talle natukene ja, ja niimoodi me tegelikult kujundame temas ka sellise nii-öelda tingitud refleksi. Ühel hetkel ta mulle tundubki, et nii kui ta on hea, ütleme juba süüa saama ja avalik ütleb, et aga ma ei saa, selline näljane tuugneljana nõuab nii et see on niisugune nii-öelda surnud ring, et tegelikult peab nagu enda vääraru saamidest lahti Isamaa ja siis on võimalik ka nagu musta kassi hoida, saleda. No see ei ole ilmvõimatu. Aga muidugi pärast, kui ta on juba ülekaaluline, siis hakata seda tagasi võtma, see on küll päris suur töö, seepärast, et see paks kassi taha ju midagi teha. Koeraga hea küll, lähme siis jalutama, eks ole, kõigepealt jalutame siis juba jalgratta taga nii, aga no mis selle kassiga teha. Ta ei saa ju sundida tegelikult eriti liik. Paljud inimesed võib-olla ei ole ka harjunud sellega, et, et kas tahabki suhelda, et niukene stamparvamustest kinni, kas on omaette loom, keda ei huvita üldse, mis ümber toimub, tema elab oma elu. Ja kui mina oma kassi vaata, ma olen tegelikult selline algaja kassipidaja, mul on alles, kuna kaheaastane, kas siis tema küll igavesti kõva suhtleja ja, ja ta tõesti ta jookseb ja möllab ja ma ootasin hirmuga ta nüüd juba üle aasta lõigatud, et millal ta siis mul Priske maks hakkab minema, et see on alati see, et ise küll loomiteesija siis enda enda loomi vastu sugugi standarditele, aga aga kuna ta praegu küll tundub, et ta nii õudselt tuiskab mööda maja ringi, et et õnneks on mingeid märke, ei ole sellest, et ta võtaks juurde. Kas, kas samamoodi nagu koer valib endale ainult ühe peremehe kassi peremehega reisi, keerulised suhted, mina arvan, et kast ja mine tea, võib-olla peremeheks. Et kas on hoopis teistsugune loom, et, et koer tõesti võtab, valib omale peremehevahiks selle suhu ja silma. Nii et mis talle nüüd ütleb ja kas me nüüd midagi teeme veel? Helme, kas on minu meelest rohkem selline loom, et ta tuleb, ütleb, et ahah, et sina elad ka siin tore, noh, elame koos ja mõnega ta ei taha siis näiteks koos elada. Et talle mõni ei meeldi, aga, aga ta ei. Ma imestasin, et ma kutsusin oma kassi ja ta tuli kutsumise peale, mille pärast ta siiamaani pole leidnud. Aga samas muidugi kassi on võimalik õpetada ja noh, siin on olnud need Venemaalt mingi tsirkusekastid ja ja ma tean, mujal maailmas just seesama inglanna rääkinud ja ja on üks väga huvitav inimene, kes elab Austraalias, kes ta tegelikult eestlanna, aga ta on sündinud juba austraallased, annus maailmakuulus kassi käitumise spetsialist ta paar korda siin Eestis ka käinud ja ja tema rääkis, et nendel tehakse ikkagi kassipoegadele sellist, nagu kutsikatele tehakse kutsikakooli. Et kassipojad juba kutsutakse kokku ja hakatakse neile igast asju õpetama ja nad tegelikult on õppimisvõimelised küll aga ilmselt õppimine jälle toimub natuke teistmoodi, sest koerte siis enamasti on see valmisolek, nad tahavadki õppida, nad, nad vahivad vahivad omanikule silmad, mis sa ütled ja mis ma võiksin teha sinu jaoks siis kassiga on see natuke keerulisem. Kas kasside iseloomud erinevad tõuti ka pärslased natukese rohkem diivanil Läsutada, tavaline eurooplane metsas? Noh, mingil määral küll, ehkki eurooplasi on küll absoluutselt igasuguseid, et seda on. Aga pärsia kassid on reeglina rahulikud, et asjaga sealhulgas on väga harva selliseid, keda ei saa kliinikus vaadata või kes ei anna ennast käsitleda, aga muidugi on ka neid siia, meid, mis on ka tegelikult see, mida me siia mees, nimetame selle kohta päriselt, kassikasvatajad ütlevad, et seal polegi see päris õige hiljem, aga noh, nimetame nii, nemad kipuvad olema sellised tigedad ja isekad ja siis on mina neid kassitõugusid ka, kõik ei pea nii palju, aga sellised mingisugused. Ma ei taha pesiinia kassid või niisugused, mis on hästi kõrgejalgsed, hästi peenikesed, et osad nendest, need on jälle hästi sellised uudishimulik. Et mõni käitub nagu koer, et tuleb kohe kliinikusse ja nuusutab ja käibe uurib, sest kas reeglina kui ta tuleb arsti juurde, siis ta käsitab laua peal, et noh, siis mingi aja pärast ta võib-olla hüppab alla ja natukene niimoodi etemad, kus noogutab, aga need kassid on olnud mõned sellised, kes tõesti kohe tuleb siis niimoodi. Nii siin ma olen, nii innustab kõiki ära siis istuma, et vaatab, mis sa räägid. Hästi koeralikul ta käitunud, et et on kindlasti neid erinevaid, aga siin oleks ilmselt õigem inimene rääkima. Mõni kassikasvatajaga tõugusid rohkem tunne. Kas teie kliinikus näete selget vahet, kas inimene on ostnud endale tõukassi või, või tavalised asjad? Aga ei, ma ei ütleks, ma arvan, et neid tavalisi asju hoitakse küll täpselt samamoodi noh, too kassiga võib-olla mõni on ostnud mingisuguse natukene eputamiseks pärast ja ja pigem ongi see suhe selline, et et siis ta on avastanud etappi, et sellega peab veel ka tegelema, ta tuleb kammi kammida, aga no need on nii, üksikud erandid minu meelest küll vahet ei ole, kas õues või, või tavakassi, kui inimene ikka juba arsti juurde oma loomaga tuleb, siis ta hoolib toast ja seal ei ole vahet taluvusega asju, et mõni inimene ütleb, et tõukassipidajad, et küll nad hirmsasti ikka kiusavad. Kas kassid tahavad rahulikult omaette olla, niimoodi ta mingile näitusele minna? No vot seda ma ei, ei oska väga hästi öelda, sellepärast et ega need kassid muidugi ei ole selles mõttes niukseid hirmus Seltsivad loomad, et kuidas neile nüüd jah, see selline tohutu kastsid julgsel mõjub, aga samas tõukassid ilmselt on juba aretatud näituse kassideks, et ju ju seal on ka need rahulikumad indiviidid edasi läinud närvilisemaid nii-öelda välja praagitud, et et ma ei oskagi seda nagu kommenteerida ja samas nad ei ole. No need peetakse seal niimoodi, sellest tehti oma puuris oma patjade peale, et ta on ikkagi nagu mingil määral oma olukorras. Aga noh, samas jah, seal võib tõepõhi all olla, sest et me näeme seda isegi oma töö juures, et need kassid, kes meil on sunnitud päevade viisi kliinikus olema ja Ta on vaheldunud just neeruhaiged, kes peavad tilguti saama ja ja mõned, kellel on mingeid uuringuid, vaja seal päevade viisi teha, et eks nad ikka stressis ole küll, jah. Et kodus nad tegelikult tunneksid ennast oluliselt paremini, kuulame siia vahele ühe loo ja siis räägime taas kassidest. Tiina Toometiga. Tiina Toomet kui see, kas nüüd kodus olemas, kas, kas kassi pead pesema? Ei reeglina pea kassi pesema, sellepärast et kas on ikkagi erakordselt puhas loom ja ta ju puhastab ennast ise oma Klakkudes selles mõttes kassid on natuke nagu rumalad ka, võiks öelda, et, et enamus mürgistusi, mis kastid saavad, on just seetõttu, et kui nad on kusagile sisse astunud või ennast ära määrinud, siis nad rakkudes ennast puhastada ja nad võivad mingisuguse, päris koleda mürgi endale niimoodi sisse süüa. Nii et selles mõttes see kassipesemine küll ei ole vajalik. Iseasi nüüd nende Pärsia pikakarvaliste kassidega, et neid on küll vahel vaja pesta, karnel ilus oleks. Ja, ja muidugi, kui ta tõesti satub kuskile, mingisuguses oli siis õigudel on kirbud või kui tal on mingisugune nahaprobleem, mis eeldab pesemist. Et, et see siis oleks teda vaja pesta. Ja muidugi seetõttu, et mingisugused paariaastased kassi veenda, et nüüd on sinu elus jõudnud kätte kordmil, pesta tuleb, et see on natuke keeruline, nii et võib-olla võiks seda kassipoega nagu harjutada veega, et see õnne üks see pesemine, kui seda on vaja teha. Aga põhimõtteliselt ma arvan, et kui ta liiga tihti pesta või üldse seda ühte eriti seda tavalist euroopa kiisut, mis ta siis vastupidi, võtab tal nagu selle naha ja karvakaitsevõime vähemaks, nii et ma ei Disuvit. Kas kassiga peaks jalutama, et kas saaks ka värsket õhku natuke? See on nii ja naa, et tegelikult kui ta ei ole harjunud väljas käima, siis ta ei naudi seda väljas käia. Noh, mina olen oma kassiga rihma otsas välja viinud ja esimesed korrad oli ikka täiesti paanikas, üritas kokk välja, tagurdada oma Troksidest ja koju tagasi põgeneda. Noh, ega siis meil nüüd see õhk, noh see niuke, et nüüd värske õhk, no ma arvan, et seal rohkem selle luu selline tunne tuua, kas seda võiks, võiks jalutada? Kui nad ei ole sellega harjunud, siis nad ei naudi seda. Kui nad on olnud sellised väljas käivad kassid ja siis sundida neid tuvasteksisse. Muidugi tekitab stressi ja nende jaoks väga keeruline. Nii et peaks valima siis niisuguse variandi, mis, mis sobib endale ja kassile ja arvestama ümbrusega ja sest noh, see, et nad päris vabalt selline tingimustes ringi käiksid, seal ikka päris ohtlik. Kassiga vist ongi nii, et põhiline on jälgida seda, kuidas ta nagu harjunud on, et kui on ka legend selle kohta, et kassile ei meeldi absoluutselt autoga sõita, et teda ei tohi sinna mitte kunagi panna. Et siis kui kassipojast välistada, et siis rahulikult muidugi keda on harjunud, siis, siis ei ole vahet, et aga noh, tavaliselt jälle ei ole seda kassi vaja eriti soiutada ja siis teda viiakse ainult kord aastas arsti juurde, mis on negatiivne emotsioon, siis tal seostubki sõit ja kõik see on ebameeldiv. Nii et selles mõttes ma saan neist kassidest aru, autoga sõita ei meeldi, aga kui ta on harjunud ja muidugi kassi säilitamiseks oleks ikkagi hea, kui ta oleks kas puuris või mingis kastis või korvis. Sest et kas on selline ootamatu äkiline loom ja see, Ta hüppab sohvrile äkitselt pähe kuskile selga, see loob avariiohtliku olukorra. Rääkimata sellest, et et on olnud kaskis, ronis piduri allasõidu ajal, mis tähendas seda, et omanik ei saanudki pidurdada, lõpuks siis kuidagi käsipiduriga sai oma auto pidavanesid saju kassi laiaks litsuda, selleks et pidurdada siis on meil käinud kunagi üks proua, kes tuli, tuli sisse ja ütles, et kassiga arsti juurde tulema, aga aga ma ei saa, sest kass puges mootorisse ja siis esimesed asjad kuskilt moodi otsimas. Nii et, et seetõttu oleks muidugi parem, kui ta ikkagi oleks, oleks kuskile kindlalt suletud, aga mitte lipuks mööda mööda autot ringi. Sinna mootorisse auto juurde on mitmed kassike tänavalt ronivad, nad lähevad sinna sooja otsima. Midagi, millega seletada üldse seda, et hulkuvaid kasse oluliselt rohkem kui hulkuvaid koeri. Sellega, et kas saab ise hakkama, kas on nii palju iseseisvam? Kas tegelikult ei vaja ju inimest? Et kui öeldakse, et millest see nüüd siis loom kiindub, siis koer kiindub inimesesse ja ükskõik kus inimene siis ka ei lähe, ta ei koli ära võita, Läheb kaasas eilsega kasside puhul olnud küll juhuseid, kus kus kassi ja nii-öelda sunnitud kolima, seepärast perekond kolib ära ja kas tuleb oma vanasse kodusse tagasi, sest tema nii-öelda kinnistanud ennast selle selle maja külge, nii et kassil ei ole seda inimese lähedust nii vaja. Ja, ja teine asi on noh, ja ta tõesti saabki hakkama paremini, eks ole, ta saab prügikastist paremini toitu kätte ja ja ta on ikkagi võimeline mingit hiiri, rotte ja linde püüdma. Ja muidugi ka see, et inimesed hülgavad kassi, kerge. Et see on muidugi selle asja nagu kurb pool. Kui kassid teie juurde kliinikusse satuvad, kas on mingisugune tüüp, haigus, mis kassidel on sagedamini kui koertel, näiteks kassidega, paljuste neerupuudulikkust, vanemas eas on küll oluliselt. Ja, ja sellega on niisugune huvitav fakt, et et inimesed ütlevad, et oi, et külas nüüd niimoodi, et näed, vanasti polnud üldse selliseid haigusi ja nüüd niukene kole haigus tulnud, et küll see ümbrus on ikka saastunud ja kole ja noh, tegelikult on tõde see, et vanasti lihtsalt kassid ei elanud nii vanaks, et nendega juhtusid igasugu tunnetasid, nad kadusid ära ja võeti jälle uus kassett, selle keskmise kassi elu oligi paar-kolm aastat, aga praegu on ikkagi 12 aastane. Kas pole ju mingi imena mehe kliiniku patsiendina seda ilmselt jah, võib-olla kõige rohkem, mida me, mida me kohtame, kui kass on väljas, kui tihti ta on võimeline saastast sigima, mõni ütleb, et tõi alles Saibujad lasi korra välja ja read kohe ta kahjuks on küll võimeline saama, ma arvan, mingi kolm, neli pesakonda peaaegu sellepärast, et tal on kaks kuud, on tal tiinus ja ta võib siis imetab seal mingisugune kuu aega ja siis võib kohe uuesti eks jääda. Nii et selles mõttes, kas. Ei jõua randa? Ei, ei, see on, see on tegelikult hästi rumal tegu, las ta kassil kontrollimatult paadiga ja see on ka üks müüt, mida inimesed räägivad, et kas peab tingimata ühed pojad tooma. Pooled kõik pannakse, kõik kassid peavad vaatama seal, seal ei ole mitte mingit nihukest veterinaarteaduslikku põhjendust, et miks ta peaks tooma seal on mingisugune mihuke naljakas põhjendus võib olla vanemast ajast, ma ise mäletan, kui ma tööle hakkasin, siis algajal arstid realise kassi, laste nimetatakse stabilisatsioonioperatsioon emasel kastile, aga tegelikult õige veterinaarnimetus oleks ka konstratsioon, sellepärast et emakas lõigatakse välja. Et see operatsioon oli tehnilised ikka noh, algajale niisugune keeruline ja see kassi emakas niuke, imepeenike seal. Ja kui see kas on korra poeginud, siis emakas on palju lihtsamini leitav, aitäh. Et ma kahtlustan, et võib-olla mingitel vanadel aegadel arstid ise levitasid seda müüti, et lihtsalt ei oleks lihtsam seda operatsiooni teha. Aga jaa, mingit veterinaarseaduslikku alustasin küll ei ole. Et kui see poegimise asi on üks asi, et miks kassi arsti juurde tuua, siis kassi tuleb ju ka vaktsineerida või et see on nagu selline ka uuem arusaam inimestele, et koer ei olegi ainus, keda on vaja vaktsineerida, et kassid on ka ikkagi vaja ära ristida. Kati vaktsineerimine on väga tähtis, mulle vahel isegi tundub, et see võiks olla tähtsam kui koera vaktsineerimine. Eriti nende kasside puhul, kes vabalt ringi liiguvad, sellepärast et et me ei saa, ei tohi kunagi ära unustada, et Eestis on selline nakkushaigus nagu marutaud. Ja mis seal ohtlikke inimesele. Ja kui ütleme koer noh, muidugi teatud eranditega ikkagi reeglina jalutab koos peremehega siis kas vabalt ringi liikuv kass käib jumal teab kus ja kohtub, ei tea kellega. Ja, ja kui selline kassis peaks saama marutõbise, teise kassi, koera, rebase, kelle iganes käest hammustada siis see kas on ju täiesti ohtlik tervele perekonnale, seda enam, et marutaud on selline ebamäärane haigus. See ei tähenda seda, et kas läheb hulluks, ründab kõiki ja et me tunneme ära, et oli Voloogiliste, võib lihtsalt olla natuke imelik, ära surra. Kas maetakse maha ja alles pärast, kui selgub, et ta kedagi kas küünistanud või jaksanud ja sealt areneb infektsioon, siis, siis on juba hilja kahetseda. Et noh, õnneks siin tahaks üle vasaku õla sülitada, selliseid juhtumeid ei ole olnud, aga see on tegelikult reaalsuses võimalik, nii et kui teeloom liigub väljas ja ka isegi selline kass, kes on tubane sest kunagi ei tea, millal ta oma kärbsejahil aknast välja siis need kassid tuleb igal juhul marutaudi vastu vaktsineerida kord aastas. Aitäh Tiina Toometi leiame, rääkisime täna kassidest-kassipidamisest ja kassist, hoolitsemisest.
