Te kuulate Raadio kahe saadet ärgaks koolis tänasest bioloogiatunnis, räägime rottidest, stuudios on Uudo Timm ja Marii Karell tervistuda. Oota, kui palju üldse võib maailmas rott olla, et on siin pakutud, et võib-olla isegi kaks korda rohkem kui inimesi. Noh, eks eks neid rotte on, kui, kui neid võtta rottide suguvõsa kõik kokku, siis siis võib neid olla kes teab, kui palju. Ja kuna nad nad on praktiliselt üle maailma levinud ja kui nende arvukust ei piirata eriti siis, siis nad on sigivad maru kiiresti neid võib-olla isegi rohkem kui, kui kaks korda rohkem inimesi. Muidugi siis, kui rott oleks sama suur kui inimene, siis paistaks nad hästi välja, aga õnneks on ikka tunduvalt väiksemad ja varjatud eluviisiga ka osaliselt. Nii et neid palju on ja eriti palju on, on sellistes piirkondades, kus on soe ja toitu piisavalt, nii et seal kindlasti ületab rottide arv tunduvalt inimeste arvu. Ja kui nüüd üleüldiselt maailma võtta, siis kui me ütleme, et sama palju kui inimesi, siis on ka neid päris Palju, kuivõrd rotid on üle maailma levinud, kas neid on kuidagi siis erinevaid liike, et siin Põhjamaades on üks liik kuskil seal Aafrikas teine liik või kuidas nendel levialal? No kui me vaatame üldse, kus kohast rotid on oma evolutsioonilise arengu stardipunkti saanud, siis see piirkond on Kagu-Aasia ja sealt on tegelikult siis rotid aegade jooksul laiali levinud üle kogu maailma. Ja neid osa liike on siis oma looduslikke tekkekohas seal edasi ja, ja nad nad ongi jäänud looduslike liikide, eks nad ei ole mitte inimestega seotud. Aga teine osa liike siis on kohastunud kergema vastupanu teed, võiks öelda alguses inimestega kaasa öeldes on levinud nad üle maailma ja, ja kasutavad siis meie lohakusest tekkinud toidujäätmeid ja juhul kui kui muidugi sellest napib, siis, siis nad üritavad tulla sinna, kuhu me ei taha näha neid sahvritesse keldritesse ja võtta sealt siis Mati, nii et need liigid, kes siis on inimkaaslejad, need on valdavalt ka siis ülemaailmse levikuga, noh, neid on nii ja naa. Ja valdav osa rottide lähisugulasi on ikkagi jäänud siin Aasia lõunapoolsesse osasse. Alguses olevat olnud kodurotte oluliselt rohkem kui rändrott. Nüüd vastupidi. Kui me räägime Eestist, siis noh, Eesti on suhteliselt kaugele ikke sellest Kagu-Aasiast ja millal täpsemalt, et neid kodurotid siia jõudsid, seda nüüd päris täpselt ei tea, aga igatahes kodurait on, on tunduvalt varem meil siinkohal olnud ja tema on levinud mööda maad, nii et ta on tulnud läbi Hiina ja siis ilmselt ka ajalooliste kaubateede teid pidi jõudnud siia Eestisse. Et rändrott, tema on tegelikult Euroopas suhteliselt siis hilisem tulnukas ja tema tulek, kes siia Euroopasse käis meritsi just laevaühenduste tekkimisega Lõuna-Aasia ja selle piirkonnaga sealt siis laevadega tulid eelkõige need rändrotid siis sadamalinnadesse, sadamakohtadesse ja sealt siis hakkasid edasi levima ka mujale asulatesse. Nii et jah, see rändroit on meil hilisem. Aga kuna ta on suurem ja agressiivsem, ta tõrjub meie tavapärasemat loomakadujaid. Välja Kund vaadata tändvat koduroti peale, mis vahe neil üldse on? Ütleme välimuselt. Kui meil on rändroiti võidurott võtta niimoodi kõrvuti siia ette kuskile siis ja vaadata neid, noh siis rändrott on oma kogult suurem, tema kere pikkus on kuskil 20 sentimeetri sest alates kuni kuni seal 30 sentimeetrini ja kehakaal seal kuskil 250-st grammist kuni poole kiloni isegi on veel raskemaid isendeid olnud, aga noh, need on, need on nagu kõrvalekalded, aga koduret, tema on saledama kerega ja tema kere pikkus on seal kuskil 15 kuni 25 sentimeetrit ja siis keha kaal ka vastavalt väiksem, seal kuskil 150 250 grammi vahele ja siis muidugi on veel karva, värvuses on erinevusi, tavaliselt kodurotid, keda kutsutakse vahest kand mustadeks rottideks, ongi tumedama karva värvusega, kuigi neil esineb ka selliseid värvivariante ja isegi ühes pesakonnas võib-olla eri tooni loomi, aga rändrott on teiselt poolt selline pruunikas või punakas varjundiga ja rohkem hall. Rait noh, on ka jälle rahvakeeli hallideks võetideks või Rumugeteks rottideks kutsutud, nii et rohkem selline halli ja pruuni poole ja rändrottidega harva värvus peale selle veel üks väga oluline erinevus on, on see, et kui vaadata rändroti ja kodulati pikkuse suhet Jerebikusse, siis siis rändrottidel on see lühem kui keha aga koduratidel on pikem kui kere ja sealt muidugi tuleneb kohe siis ka edasi nende erinevad ökoloogilised ja käitumuslikud eripärad sest saba on väga oluline element looma elukäitumises. Missugused need eripärad siis on, et kui rääkida, ütleme, rottide iseloomust? Kõigepealt, kui, kui rääkida sellest, et kus ja millist elupaika üldse üks ja teine roti liikmeil kasutab, siis rändrotid on üldiselt rohkem maapinnal liikujad ja urgude kaevajad ja siis noh, kui kui ta majas ette tuleb, siis nad reeglina asustavad esimest korrust, alumisi, korruseid ja, ja keldreid eelistatult, kuigi jah, nad on võimelised vanima küll pööningule ka ja või näiteks kassid ei lase neil rahulikult allkorrustel elada, siis, siis nad tulevad ka üles pööningutele, aga eelis Softadeks on ikkagi maapinna lähedus. Neid kodurätid seevastu on head ronijad ja vatsa saba. Just selline pikk saba, haarda, saba, see on väga oluline, selle abil ta siis hoiab tasakaalu ja, ja ka noh, viiendaks käpaks anda, et paremini turnida ja ronida. Ja nüüd, kui siis vaadata jälle majades, kui, kui nad paiknevad, siis siis nemad eelistatult käivad treeningutel kõrgematel korrustel ja keldritesse. Kui üleval midagi süüa ei ole, noh, siis peab ikkagi kuskilt söömas käima. Teeme siia väikese pausi ja siis tuleme tagasi ja räägime veel rottidest. Uudo Timm, mida rotid söövad? Rotid on selles suhtes head, head laamad, nad söövad kõike nii nagu inimenegi. Nad on baarid ja noh, see tähendab siis, et nad söövad nii taimset toitu kui ka loomsed toit. Taimse toidu põhilised asjad on näiteks ravile ja see kõik, mis on hea energiasisaldusega aga loomse toidu poole pealt. Kuna valguvajadus on ka päris suur, siis nad söövad nii meile omaseid toiduaineid. Võtame seal kas kohupiimast või, või vorstist või lihast või kalast, mida üldiselt rotid üsna hästi ja meelega söövad puuvilju ja kui, kui neil ei ole piisavalt toitu, siis aeg-ajalt nad ei ütle ära ka oma liigikaaslaste söömisest. Nii et kannibalism on rottide juures ka täiesti esinev nähtus ja siis, kui nad 11 sööma hakkavad, siis eelkõige nad söövad kõigepealt teise mehe. Härra kas siis valitakse välja kõige nõrgem nende klannist vä? Kas kõige nõrgem või noh, üldiselt reeglina elu on niimoodi, et kui elu ja surma peale juba olukord on läinud, siis siis reeglina nõrgemad ja väetimad siis ära süüa. Aga millest see aju eelistamine? Sealt on ajus kontsentraat lihtsalt hea energia ja seal on siis rasva ja valgusisaldus on päris kõrge, nii et noh, mis asest kondistike närid võtaks ikkagi energiarikkamat ja, ja pehmemad. Kõigepealt kas rotid kuidagi varuvad ka endale toitu? Üldiselt, kui rottidel on tavapärane elustiil ja elu arvukus, siis üldiselt nad ei varu toitu, aga samas, kuna neil on selline elukorraldus, nii nagu inimestel ja teistel loomadel on territooriumi ikkagi valvavad ja, ja hoiavad tugevamad isendid ja juhul kui arvukus on üsna kõrge, siis siis tekib roti asurkonnast ka teatud hierarhia ja need allasurutud või eemale tõrjutud loomad. Nende puhul on tõesti täheldatud sellise asja, et juhul kui neil õnnestub enne toidu juurde pääseda, siis nad igaks juhuks tassivad endale kuhugile varu ära. Et siis, kui pärisperemehed kohale tulevad ja platsi puhtaks löövad, siis oleks nurga taga vähemalt kõhutäide olemas. Aga sellist toidu varumise või noh, ütleme näiteks talvevarude varumist nii nagu on, on mõningatel teistel närvilistel, nagu võtame uruhiirtel või siis oravatel või ka siis näiteks jänese liste hulka kuuluvatel viiks jänestel, kes endale suured kuhjad talvevarusid koguvad, selliseid asju. Rotid üldiselt ei tee. Kui nüüd rotid seal sahvris rahulikult pesitsevad ja aeg-ajalt haukavad inimese toidulaualt endale osakesi, et et kas siis ütleme prot võttis ampsu leivast lõikan selle nuka ära, ülejäänud leiva võin ära süüa või. Sellega on nii ja naa, tähendab, kui, kui rott on terve noh, me teame ju, et meil ka üsna paljud peavad roti lemmikloomana ja, ja nad on kindla kontrolli all, kogu aeg on puhtuse käes hoitud ja siis on enam-vähem teada ka, et nad noh, mingisuguseid erilisi haigusi ei kanna. Aga kui metsikute rottidega või, või noh, looduslikult päritolu rottidega tegemist, siis me kunagi ei tea mille või kellega see rott on varem enne sinna leiva juurde tulekut kokku puutunud ja seetõttu see roti üle käidud. Leib, noh, seal võib, võib ka olla sellist asja nagu kõik loomad on poolläbilaskvad ja mida suust sisse aetakse, nad seal peab ka mingil moel tagant välja tulema. Et nad võivad olla siin pealegi uurineerinud või, või siis seal kõrval on, on rottide pabulad ja noh, kes ikka siis seda saastunud toitu noh, ei ole üldiselt soovitav süüa. Rottide puhul on tõesti ka see, et trotid võivad levitavadki väga paljusid haigusi. Kund rotid on sattunud mõne inimese koju, et neid ikkagi püütakse neist kuidagi lahti saada, et ei ole ju väga mõnus nendega koos elada. Nojah, üldiselt ega inimene ei taha tõesti näha enda kõrval siis rotte, kes oma elu sättides püüab korraldada siis ja elukeskkonda talle mugavaks ja sobivaks närides inimese mõttes ebasobivates kohtades oma käike ja, ja siis tehes endale kuskile varjulisse kohta pesa ja siis tassides võib-olla mõningad, et toitu ja, ja ühest kohast teise, noh juhul kui see on näiteks mingi kala ära lohistatud, siis ta hakkab haisema ju kuskil seal mööbli vahel, see ei ole sugugi niimoodi meeldiv. Nii et üldiselt jah, rotti sellise metsiku roti vaid loodusest pärit rotti ja inimese elulaad nagu hästi ei sobi ja siis siis tõesti püütakse neid igasuguste võimalike vahenditega. Missugune neist kõige tõhusam on? Sa tõhusus on kõik suhteline, sest rotid on väga targad loomad ja kuna nad on sotsiaalsed loomad ka veel, siis, siis tarkus antakse teistele ka edasi noh, vahest ütlema, et kui, kui mingisugune rotipesakond on tulnud majja või on majas ja, ja püütakse rotist kuidagi lahti saada, no oletame, et pannakse üks lihtsamaid meetodeid panna lõks või neid keegi rottidest ükskõik sellest karjast sinna lõksu läheb siis siis või peaaegu 100 protsenti kindel olla, et rohkem sellest pesakonnast sellest kambast enam keegi sinna lõksu ei lähe. Pange ta sinna peale, nii maiuspala, kuitahes nii loll seal vait ei ole ja ta lihtsalt ei lähe siin. Nüüd järelikult siis tuleb leida mingi muu lahend, naasis teine. Ka sellega on täpselt sama lugu, et kui keegi juba mürgi on saanud ja sellest sai kõmutulena levib see kuuldused, nii, nüüd on pandud sellist sellist mürki või, või noh sellisel kujul mürksis praktiliselt enam järgmistel päevadel või või sellest klannist pärit rottide hulgast mürgi ohvriks loota enam kedagi ei ole, siis on järelikult inimene ise on ka pidevalt selle rotiga koos elades mõtelnud välja uusi uusi lõksu ja nende rottide hävitamise meetodeid. Ja samas otsis õpib kogu aeg ka, et mitte ennast lasta ära tappa ja niimoodi ongi tegelikult kõige efektiivsem rottidest kodus lahti saamise meetod on see, et tuleb lihtsalt hästi palju erinevaid projektipüüdmise võimalusi kasutada pidevalt vahetades, nii et see seltskond ei suudaks kõiki neid võimalusi edasi öelda teistele, et kuulge, siin on järgmine oht jälle jälle midagi on välja mõeldud. Aga kui tõhusaks kassipidamist pidada? Kassidega on ka nii, et on noh, kasside hulgas on üldiselt väga häid hiire ja rotipüüdjaid ja eelkõige kõige sellisemad. Agaramad rotipüüdjad ja hiirepüüdjad on, on teadagi poegadega emakassid, et ühelt poolt poegi õpetada, teiselt poolt ka süüa tuua ja nemad aeg-ajalt ikkagi murravad ka päris suuri võite, aga üldiselt on nii, et ega päris täiskasvanud rottidega eriti käsid, ei, ei taha ka kokku minna, kuigi nad võivad naist jagu saada küll ja mõne noh, võib-olla isegi efektiivsem on näiteks jahikoerad, kes saavad rotist palju hõlpsamini jagu ja püüavad kinni, näide murravad maha, kui kassid hiirte puhul on, on käsk palju tõhusam kui rottide puhul. Teeme siia väikese pausi ja siis tuleme tagasi ja räägime Uudo timmiga veel rottidest. Uudo timm tõi kergelt vihje, esitasin, et, et rotipesakond võib väga kiiresti kasvada, kui tihti nad sigivad? Kuna nad on inimkaaslejad, siis heades tingimustes võivad rotid sigida läbi aasta, aga noh, reeglina siiski sellise tavapärasem sigimise aeg on, on kevadest sügiseni kanda aeg, rottidel on nii nagu nagu enamus närilistel seal kuskil 21 25 päeva vahel ja kui nüüd rääkida pesakonna suurusest, siis keskmiselt on pesakonnas kuus, seitse poega, aga aga poegade arv võib kuni seal 15 16 pojani pesakonna kohta olla. Ja nagu närilistel sellise kiire sigimise tsükli juures reeglina praktiliselt peale pesakonna sündi seal ühe või kahe päeva jooksul juba paaritatakse uuesti ära, nii et paarikümne päeva pärast on, on juba järgmised pojad jälle nii et see konveier käib üsna kiiresti ja kui on soodsad tingimused, siis tõesti rottide arvukus tõuseb niisuguse kiirusega, et annab imestada muidugi neid, miks siis rotid ei uputa nagu üldse kogu kogu maailma ära, et nad sigivad ju nii maru kiiresti siis loomulikult juba juba nagu me enne rääkisime, et ega inimene ei, ei taha ju näha roti enda juures, kuigi kuigi ta ta ise on selle roti endaga kaasa toonud siia näiteks euroopassegi. Muidugi see suremus on, on küllaltki suur ja noh, kui rääkida neid rottide sellisest maksimaalsest elu east või siis siis nad võivad elada kuskil seal kolme aasta kanti siiski looduses. Nii vanaks nad tavaliselt ei ela, seal piirdub mõnus kuskil pooleteist aastaga ja kui nüüd rääkida tegelikult Nendest sündinutest suhteliselt kiiresti seal paari kuu jooksul tegelikult kuskil 80 protsenti 75 80 protsenti juba on jõudnud mingisuguse lõpuni, üsna suur suremus on, selle jaoks ongi vaja hästi hea sigimine ka, et üldse elu ja liik säilida. No mis nendega seal paari kuu jooksul Kõigepealt on kiskjat, kes, kes nendest toituvad või röövlinnud siis noh, see inimese enda tegevus, et nii kui rotid kuskile ilmuvad, nii, nii kohe klaperjaht lahti läheb ja ja piisab ju sellest, kui imetlevad poegade ema õnnetult otsa, saab siis kogu pesakond kohe loojakarja läheb nii, et see on põhjus mikspärast, siis, siis tegelikult see suremus on ikka päris suur. Rottidel on oma pesakonnas selline huvitav hierarhia, et on nagu kindlad kuningad välja kujunenud, kes on tähtsamad kui teised või. Kui me nüüd lähme rotikuninga juurde, siis rotikuningaks nimetatakse ühte väga huvitavat nähtust, mis on suhteliselt haruldane ja eelkõige praeguste teadmiste juures ainult kodurattidel esile tulev nähtus. See nimelt on selline nähtus, et rotid erinevad tavalised rotid, nii nagu nad on, Lähevad sabapidi sõlme ja, ja noh, siis tekib selline rotipundar ja noh, sellel rotipuntra saatus on muidugi küllaltki karm ja julm, sest need rotid on, on määratud suremisele lühema või, või pikema aja jooksul, igatahes reeglina ta eriti üle mitme päeva selline rotikuningas nende rotikuninga liikmed siis elada ei, ei suuda. Kuidas selline nähtus tekib? See on siiamaani suhteliselt segane veel. Aga mõningad mõningad sellised teooriad selle rotikuninga tekkimise puhul siiski on välja pakutud. Kui me räägime üldse rotikuningatest siis läbi aegade, mis on kirjanduses nähtus, iseenesest on küllaltki huvitav ja kirjanduses nende Roti kuningate kohta infot on siis roti Kunikaid ei ole, ei ole maailmas üldiselt väga palju leitud ja kuna need rotikuningad tekivad just kodurottide puhul, kellel on siis pikemad sabad ja, ja see haard saba, siis see on nagu selline lõiv ökoloogiline või evolutsiooniline lõiv, siis kodurottide puhul et väärt haard saba, siis võib teinekord osutuda lõksuks ja teiste rottidega see saba sõlme läheb siis sealt enam väljapääsu ei ole, neid, kus piirkonnas on rotikuningaid leitud, neid need on siis valdavalt Saksamaal, mõningad juhtumid Prantsusmaal ja Hollandis. Ja noh, Eestis on ja tegelikult neid isegi viimase 100 aasta jooksul teada tervelt kolm rotikuninga juhtumit, üks neist oli Tartus kuskil möödunud sajandi alguses. Siis teine oli seitsmekümnendad Nendel aastatel Viljandimaal ja nüüd siis oli tänavu aasta Sarus ja kõik need rotikuningad on siis olnud talve ajal meil ja, ja noh, kui kui hakata arutama, miks siis sellised juhtumid, et tekivad siis eile oli tõrjoloogia seltsi koosolekul Andreimiliootil meie kõige parem rotitundja. Tema tegi ettekandes seal ja tõi välja siis selle, et et üheks võimalikuks juhtumiks on see, et kui on külmilmses rotid püüavad sooja saada ja, ja poevad üksteise alla ja üksteise noh, ikka väljastpoolt sissepoole järjest soojemat kohta leides ja juhul, kui seal neid pesas on märg siis siis sabad võivad lihtsalt ära külmuda kokku korra või, või teine võimalus, kas see, et rotid noh, on ka mõningaid roti kuningaid leitud suveajal, et siis siis sabad on vigastada saanud ja, ja kui veri süüvib, siis ta kleepub nii või teisiti, kuidagi peavad need sabaotsad üksteise külge kinni jääma klassis jäätudes või siis verega hüübides kleepima ja nüüd, kui siis rotid püüavad vabaneda, siis nad hakkavad üksteise alt läbi põimuma järjest rohkem ja rohkem ja see sõlm tekib järjest tugevam ja siis hiljem pole enam üldsegi võimalik. Lahti saada sealt see võimalus on välistatud, et nad näiteks saba läbi näriks, seda. Sellist juhtumit nagu ei ole, et, et nad ise saba on läbi näriksid, aga aga rotikuningaga selles haru rotikuninga juures oli see, et ilmselt oli võib-olla tuhkur seal ühe roti ära söönud. Nii et ainult saba oli järgi seal puntras. Aga vaevalt, et et see rott ise või teised rotid selle läbi närisid ja, ja see siis pääses sealt. Ilmselt söödi sealt ära ja noh, siin juhul, kui selline suur roti pundar koos on, siis, siis tahes-tahtmata keegi jääb alla ja, ja kui, kui seal püütakse liikuda või varjuda, siis siis osa lihtsalt tallatakse või lämbub ära ja niimoodi ükshaaval nad siis ära surevad ja samas ei ole võimalik sellisel puntral Nahkude sedasama. Saru Roti kuningas koosnes ilmselt 16-st rotist, neist 13 oli seal veel alles siis selline suur rotipundar ei, ei saa kiiresti liikuda ta vaenlastele kättesaadav. Vaenlaseks tuleb lugeda sedasama inimest, kes, kes ta lihtsalt maha lööb siis või, või üks üksikut ta maha lööb. Aga igatahes selline nähtus nagu rotikuningas on see see on väga huvitav nähtus, selle kohta on läbi aegade nii graviire tehtud kui, kui kirjanduses kirjutatud nendest rotikuningatest ja nüüd loodetavasti järgmises. Eesti looduses tuleb pikem jutt Eesti rotikuningatest ja üldse seda rotikuninga nähtusest. Selles kuulame siia vahele ühe loo ja tuleme tagasi ja räägime rottidest, elude timmiga. Uudo timm, me rääkisime pikalt sellest, kuidas rotid inimesega ühes majas aidas sahvris elavad aga põhiliselt või, või suuremas osas ma siiski loodan, et nad inimese majas ei ole. No jälle oleneb liigist või me võtame rändrotti siis siis rändrottide puhul on, on tõesti nii, et suveperioodil ja kui me lähme lõuna poole, kus on soojem kliima, siis siis rändrotid elavad meelsasti hoopiski tõesti ka veekogude kallastel kaevavad omale urge ja nad ei pea olema inimese tegevusega ja inimese elamisega seotud. Nüüd Eesti tingimustes on ka nii, et suveperioodil rändrotte võib kohata suhteliselt sageli ka metsaservades või, või siis põldudel rohkem ja loomapidamise ruumide ümbruses ja kui, kui näiteks on karjamaad, kuhu viiakse loomadele jõusööta, siis siis rotid võivad üsna sageli ka neid ümbrusi kasutusele võtta enda enda püsivaks suvekohaks. No üks selline rottide alaliseks elupaigaks on ka prügimäed, seal reeglina on toitu palju ja, ja seal ei käige inimesed neid kimbutama seal tavaliselt siis headel soojadel suvedel on, on rottide arvukus väga kõrge sealses reguleerib juba nende arvukust, kes siis rebased või või kärplased, kes neid püüavad, või siis või siis röövlinnud. Kui me neid koduräti poole jälle vaatame, siis siis koduraita võid ka suveti olla kultuurmaastikus. Aga ja tema on rohkem ikkagi hoonetega seotud loom nahka, prügimäed on, on siiski sellised kohad, kus nad meelsasti elavad, aga no kui, kui neid Nendest kahest rotiliigist rääkida Eestis veel, siis tegelikult kodurott on juba nii haruldaseks meil jäänud, et et on täiesti kaalutud tema võtmest punasesse raamatusse kui ohustatud liik. Kas see nimi on kuidagi seotud sellega rendud nagu rändab, palju liigub ühest Eesti otsast teise? No päris ühest Eesti otsast teise, nad ei liigu, aga ta ja ta tõesti suurema liikuvusega on. Jaan uurimised on näidanud, et rändrott võib siin Ühe ööga läbida kolm-neli kilomeetrit lausa. Ja niimoodi järgmise soodsa elupaiga, leides siis tegelikult nad on väga paiksed, nad liiguvad seal kuskil sajakonna meetri raadiuses ainult ringi ja Neil ei ole tarvidest eriti liikuda, aga see nimi, rändrott võib-olla on pigem tulnud just sellest, kui rändrotid suveajal on niimoodi vabas looduses ringi liikumas ja, ja teda vähem majade juures näha on siis siis külmade tulekul see paneb nagu rotid jälle uuesti liikuma, endale soojemat kohta leidma ja, ja sellega seoses nad tulevad jälle majade hoonet juurde, siis jääb nagu selline mulje, et ahaa, nii nagu rändlinnud meil lähevad ära nüüd rändrotid tulevad siis May. Et nad nagu rändaksid, aga, ja tegelikult sellist otsest vändamistet, vaat neid rotid võtavad kätte ja hakkavad liikuma lõuna poole. Või sügisel ja kevadel tulevad siis jälle põhja poole, sellist sellist rändamist muidugi ei ole neil. Rottide kohta liigub ka üsna palju legende, et rottidele meeldivad läikivad asjad. Et nad on väga head orienteerujad või siis ka see, et üks rott suudab pilguga teise roti tappa. Selliste asjade kohta ma ei oska eriti kommentaari anda, aga eks need sellised legendid tulenevad sellest, et noh, eriti see, et kas üks toitvaid teise roti pilguga tappa. Võib-olla tuleb sellest, et trottide klannis on siis teatud hierarhia ja kui see hierarhias kõrgemal olev loom ta võib-olla pilguga otseselt ei mõjuta, aga teatud poosid või, või nad kommunikeeruvad võtavad üksteisega ühendust sageli ultraheli, see aga ka inimkõrvale kuuldavate helide saatel siis selle muud komponendid, millest neid madalamal tasemel olev või alamal astmel olev rait aru saab, sellel kindlasti hirmud tekivad ja, ja kui see, kui see hirm on noh, võib-olla tõesti äkiline, siis nii nagu muudelegi loomadele inimesele, et, et äkki võib ka süda seisma jääda. Aga, aga pigem ma, ma arvan, et need on seotud jah, selliste teiste kehakeelte ja akustiliste ja ka lõhnamärkidega, et selline stress tekib madalamal olevatel Aitäh Uudo timm meile ja me rääkisime täna rottidest Eestis olevatest koduretidesti rändrottidest.
