Tere, lugupeetud raadiokuulajad tänases koolitunnis me räägime sellisest huvitavast asjast isegi võib öelda nähtusest nagu Kaali kraater. Ilmselt inimesed, kes on Saaremaal käinud, on kahtlemata külastanud ka Kaali kraatrit ja me saanud sealt üsna sellise võimsa kogemuse, sest midagi nii sellist kuidas nüüd öelda maaväliste samas inimesi mõjutavad, et vist kuskil mujal Eestimaal ei näe. Tere tulemast raadio stuudiosse, arheoloog Ain Mäesalu. No mis see Kaali kraater õigupoolest siis endast kujutab? Tegemist on ju meteoriidikraatrit? Tegemist on ühe huvitava meteoriidikraatri ka tegelikult on muidugi Eestis on veel teisigi meteoriidikraatrid aga need ei ole nii hästi lähedale pääsetavad ja osa neist on isegi merepõhjas. See on ka kogu Euroopa ulatuses üks üks selliseid huvitavaid meteoriidikraatrit, kus saab kohe juurde minna, kus saab kohe vaadata ja tänu sellele, et meteoriit langenud sellisesse paepinda on sinna tekkinud hästi suur ja võimas vall. Kõige huvid odavam on kindlasti asja juures see, kuidas see omal ajal võis toimuda. Ega meteoriitide langemise ju inimesed nii eriti palju ei näe. Need on ikkagi väga haruldased, kui kui mingi taevast tulev kamakas siis maa sisse tungib. Ja üks kõige suuremaid meteoriit, mis on langenud ja mida, mille jälgi on vähemalt looduses väga palju olnud võimalik vaadata. See leidis aset 1908. aastal Siberi taigas nimetatakse seda ka tunguusi meteoriidiga. Ja selle kohta on olemas siis nende omaaegsete pealtnägijate jutustusi. Ja siin võiks lugeda kohe mõne kirjelduse ette. Näiteks üks mees räägib, et sel hommikul tegin ma tare juures tööd, istusin väljas trepil näoga põhja poole ja seal tegelikult tekkis loodetaevas tule valgus. See tule valgus püsis väga lühikest aega. Ma jõudsin vaid sinnapoole pilgu heita ja näha, kui suur ta oli, kui ta momendil kadus. Pärast selle kadumist muutus pimedaks, kas ja samal ajal tuli plahvatus, mis paiskas mind trepilt umbes ülla kaugusele või rohkem kuid ma jäänud teadvuseta olekusse kuigi kauaks ajaks. Ja siis kostis selline mürin, nagu vapuksid, liiguksid paigast kõik majad, majadel purunesid aknad ja raamid. Üks teine kuus rääkis metoridikule järgmiselt. Minu vend rämbles sel ajal plahvatuskohast mõnekümne kilomeetri kaugusel. Plahvatuse hetkel lendas õhku nagu lind, tema tradest sai osa surma langevate puude läbi, teine osa jooksis laiali, vend ise aga kaotas ehmatusest mitmeks aastaks. Kõnevõime. Ja analoogilisi kirjeldusi on veel olemas. On ka juttu näiteks sellest, et et inimesed magasid tol hommikul püstkojas, kui järsku see püstkoda koos inimestega õhku lendas. Nii et tegemist oli küllaltki jah, sellise katastroofilise sündmusega. Ja hiljem, kui seda paika külastati, siis oli näha, et see plahvatus oli 30 40 kilomeetri raadiuses NUT võimsad taiga puud jalalt kõrkjaid maha ja veel 400 kilomeetri raadiuses murdis õhulaine maha, tarad 600 kilomeetri kaugusel lõi jalust inimesed ja hobused maha. Kusjuures mürin vis plahvatusega kaasnes kostist 1300 kilomeetri kaugusele. See tunguusi, meteoriit, et see tõenäoliselt koostas esmajoones jääst ja see plahvatas õhus, tähendab tema maale ei langenud. Aga Kaali meteoriit seal langenud päris maale. Ja sellega kaasnes muidugi ka hästi võimas tulesammas, nii et selle langemist on võrreldud nagu mõningas mõttes tuumapommi plahvatusega. Need inimesed, kes ta nägid, võib-olla isegi mitmesaja kilomeetri kaugusel, ka nemad võisid näha just sellist hästi heledat tulekera, mis liikus taevas ja siis kohut tavakärgatusega siis maha langes. No see oli midagi, midagi hirmsat, eks ole, ja tol ajal inimesed hakkasid otsima ja püüdsid seda seletada, mis oli toimunud. Tõenäoliselt võis hele sähvatus sarnaneda kesega, sarnaneda päikesemaale langemisega. No ilmselt see plahvatus, kui see meteoriit tabas maad paiskas õhku ka väga palju kindlasti sellist mudamulda tolmu, mis võis varjutada ju tegelikult ka päikese või pimedana natukenegi vähemalt seda päeva. Ja muidugi, meie üleüldse ei tea ju millal see aset leidis, kas tariidsusest päeval, öösel, õhtul või hommikul, kui praegu teadlased isegi vaidlevad selle üle, millal, millisel aastatuhandel leidis siis muidugi jah, me seda täpselt ei tea. Aga kindlasti igal juhul oli tal pealtnägijaid ja nüüd on arvatud, et selline suur katastroof see võis jätta jälje. See tõest jõudsite tol ajal hõimude vahendusel hõimudele teistele ja need teated võisid jõuda üsna kaugele. Kindlasti kaasnes sellega ka igasuguseid seletusi, igasuguseid legende. Ja muuseas on ju arvatud, et üks selline tuntud antiikaegne legend tonist et selle aluseks võis ollagi riidi Maale langemine. Ja üheks võimaluseks on just, et see on tekkinud Kaali meteoriidi põhjal. Vahetan on siis päikesepoekesi, isalt sai selle päikese kargama. Ja ta sai isalt jah, päikese kaarikuda väga palus, et isa laseks tal juhtida seda päikesekaarik, kutt ja atari noor uljaspoiss ja ei suutnud neid tuliseid ratsusid talitseda. Ja siis muidugi asi muutusega katastroofiliseks, kuna see kaarikus hobustega lendas siia-sinna ja maal süütas nii metsi kui kui maju ja kõike muud, nii et naine hädakisa olevat olnud väga suur, nii et sugustiska jumalate kõrvu Jupiter siis viimases hädas saatis oma piksenooled siis Paetoni pihta ja ka, et on koos oma hobustega kukkus maale, kus siis arvatakse, et see paik oli mingi salapärane eridanuse jõgi mida polevat näinud ühegi sureliku silm. Seda jõge on muuseas paigutatud ka siis Väinajõeks või on arvatud, et järsku see oli väina ehk siis Daugava praegusel Lätimaal ja kui me vaatame sealt siis otse Saaremaa poole, siis ta jääb sinna selle jõe suudme lähedale. Nii et mõned jah, teadlased mitte ainult Eestis, vaid ikkagi ka mujal on üritanud seostada seda selle legendi kujunemissiis Kaali meteoriidi langemisega. Kuigi see legend, seda ju tuntakse kõige paremini, siis Rooma tuli Vergiiliuselt põhjal, eks ole. Aga aga sellest legendist on juttu teinud ka teised antiikautorid ja näiteks on tuntud filos plaatunud sellest kirjutanud. Ta oli järgi, oli see legend hästi tuntud ka Egiptuses. Ja mõned teadlased on teinud selliseid umbkaitset kaudseid arvestusi ja leitud, et, et võib-olla see legend kujunes kusagil umbes 1500 aastat enne Kristust. Täpsemalt muidugi jah, keegi ei saagi neid legendi paika panna. Nii et see on tegelikult ajal, mil kindlasti ka Eestimaal elasid inimesed Ja Eestimaal olid juba väga kaua inimesed elanud ja, ja 1500 enne Kristuse oli niinimetatud pronksiaeg ja uuritud siin juba pronksriistu ja ja elati päris päris jõukalt. Elasid inimesed ka Saaremaal, aga selline suur katastroof võis üsna laastavalt mõjuda sealsele populatsioonile. Saaremaal ju elati ka juba selleks ajaks juba mitu 1000 aastat tähendab Saaremaal juba kiviajal kusagil seal 5800 enne Kristust vist on esimesed asukad. Loomulikult ja kindlasti sellega kaasnes ka väga suur häving ümber selle kraatri ka metsad põlesid ja puud langesid jalult kindlasti ja ilmselt sai inimesi kihuka. Varasemal ajal on isegi pakutud välja, et see Kaali meteoriit, et siis hävitas Asva linnuse Asva pronksiaegse linnusega. Need blokeeringud on muidugi väga ebamäärased, siin ei saa päris kindel olla. Aga kui sa sinna maale langes, eks ole, siis kõige suuremat hirmu tekitas selle kohaliku rahva seas kohalik rahvas, Krista Ta käis seda, seda auku seal lausa imestumas ja üritati leida siis selgitust ja ja ka nemad nägid suurt päikesesähvatust või, või suurt tulevalguste katastroofi. Tõenäoliselt siis hakkasid sedasi seostuma päikese hauaga. Ja sellest võis juba ju üsna pea kujuneda hästi oluline ja tähtis ohverdamispaik, sest mõelda vaid päike, hetkel on meil maale langenud ja, ja, ja see peab ju midagi erilist tähendama, niiet taolisi imelisi sündmusi omal ajal ikkagi. Jah, siis üritati kuidagi austada ja see oli nagu mingi selge märk, mis oli taevast tulnud. Me teeme siit oma esimese muusikalise vahepausi ja jätkame pärast sõda. Raadio kahe koolitundi jätkub, stuudios on arheoloog Ain Mäesalu ja millel on Reimo Sildvee? Me jõudsime natukene rääkida sellest, et ilmselt jättis üsna tugeva sellise märgi maha ka inimeste uskumustes vahetult enne seda muusikapala. No kas on teada ka seda, et Eestis mingit pidi on, on see Kaali kraater muutunud selliseks tähenduseks noh, koht, kuhu päike on, on langenud maa peal, aga aga midagi veel. Eestis muidugi on, ütleme, meie rahvaluules on ka mitmesuguseid selliseid huvitavaid märke, tõsi, mitte küll väga selgeid, sellepärast et meil on ikkagi ristiusk olnud ju päris pikka aega ja ja meil vanu uskumusi on üritatud välja juurida. Aga muidugi üht-teist leiab, on üht-teist huvitavat, näiteks ka Kalev alas kusjuures seal on osa uurijaid isegi näinud päris konkreetsed, kohe räägitakse siis või kirjeldatakse meteoriidi langemist ja kuidas siis siis Kalevala tegelased käivad ka seda kohta vaatamas, kuhu sellest üritan langenud ja ja see reisikirjeldus, mis seal on olemas, see viitab väga ilusasti tullakse just siia Eestisse, tullakse Saaremaale, aga kõige põnevam reisikirjeldus pärineb taas jälle sealt kaugelt Vahemere äärest. Nimelt on üks kreeka linnkolooniast massaaliast pärit reisimees püütjas käinud siis reisimas, tuulemaal tähendab pütt ja enda reisikiri ei ole säilinud. Aga tema reisikirja teised antiikautorid siis lugenud ja, ja selle kohta märkmeid teinud ja, ja seda siis nii-öelda refereerinud. Pütias käis tuulemaad otsimas kusagil ajavahemikus 350 kuni 320 enne Kristust ja ta rändas seal massaaliast siis põhja poole, kõigepealt käis läbi ka britanniast, veis seal tina kaevandusi vaatamas ja edasi jätkas teekonda veelgi põhja poole ja siin on huvitav, et ta külastas neid paiku, kus päev olevat kestnud vaid 17 18 tundi ja olnud parajasti nii lühike, et väldanud vaid kakskolm tundi. Ja üks eriline paik oli siis tuule mille iseloomustamiseks siis püütas olevat lausunud, et barbarid näitasid meile kätte koha, kus päike heidab magama, kõlab. Selline suvine Eestimaa suvine Saaremaa, kus jaanilaupäeval on tõesti võib-olla paar tundi. Ja muidugi väga paljud lääneeurooplased on seda uurinud, noh antiik neid teateid ikkagi üritatakse paika panna ja enamus leiab. Ta on külastanud siis piki Norra rannikut läinud, et kusagil seal on käinud. Aga leidub ka üksikuid ajaloolasi, arheolooge, kes on, ei välista võimalust, et tegelikult on püütjas selle tuulesaare all silmas pidanud just Saaremaad. Nii et see on üks ja sugugi mitte, et siis selline vähe veel võimalus. Sellest haaras kinni ka ju meil president Lennart Meri omal ajal, ta on kirjutanud kaks väga põnevat ja huvitavat raamatut, kõigepealt Ta üks, 77 ilmunud siis hõbevalge ja, ja sellele järg hõbevalgem 1984, mis ilmus ja ja noh, seal, Nendest raamatutest võib seda tüütuse merereisi kohta väga huvitavat informatsiooni lugeda ja väga huvitavat sellist käsitlust, mida on siis võimalik leida ka meie rahvaluules ja, ja kõiges muus. Nii et ta tõenäoliselt võis olla selline üsnagi oluline sündmus kogu Põhja-Euroopas, mis siis sai laiemalt tuntuks ja sellest Kaali järvest võis kui juured, aga mitte ainult kohalikele pühapaik, kohaliku ohverdamispaik, vaid sellel võis olla laiem tähendus. Kas Ebavere mägi on kuidagi ka seotud kaali? Triga. Kaline meteoriidi langemist seda on uuritud igast küljest ja on nende kraatrite asendi järgi on üritatud paika pida, paika panna ka seda, mis suunas ta langes ja ja selline kõige enam tunnustust leidnud teooria ongi. Ta tuli kusagilt siis ütleme kirde ida poolt ja see meteoriidituleku jälg see tõepoolest on siis üle Virumaa. Ja selle jälje lähedale jääb ka siis Lääne-Virumaal olev Ebavere mägi. Ebavere mägi on veeretatud juba ju Henriku Liivimaa kroonikast, ehk siis läti Hend rikult ja tema on ju kirjeldanud Ebavere mäel oli selline vanade eestlaste pühamu, seal olid hiiepuud ja ja räägib ka, et seal olevat siis sündinud saarlaste suur jumal, Tarapiita, kes siis sealt lendas Saaremaal. Et kas tõesti on ammustest aegadest siis jälg, et meteoriit on sealt üle lennanud. Nii et jah, igastahes on tegemist väga huvitava sellise Hendriku kirjeldusega. No räägime natukene sellest vanusest, need legendid ilmselt annavad alust määrata ka selle enam-vähem nii-öelda Kaali kraatri tekkimise vanust. Hanseni legendide põhjal on üks asi, aga ega me ju ei tea, kas tegelikult Phaetoni legend on ikkagi tekkinud kaali põhjal Jakas püütiase reisikirjeldus käib kaali kohta ja teadlased temat üritavad ikka võimalikult täpselt dateerida, legende doteerida. Hästi keeruline ja nüüd Kaali puhul on söödav teerimise küsimus olnudki üks olulisemaid ja seda on siin aastakümnete jooksul üritatud lahendada. No kõigepealt on, ega nende Kaali järve põhjast või selle kõrval olevat kraatrite põhjast sellist kraami eriti ei saa, mida dateerida see kraam, mis seal on siin kõik hilisem. Kui sul siis nendest kõige alumistes setetest siis otsitud ja sealt on leitud ka söeproovi põhiliselt siis kõrval kraatoritest ja seda vanasid. On võimalik dateerida ja no need dateeritud on, mis on saadetud erinevad, aga enamasti nad langevad ikkagi esimesse aastatuhandesse, ei soostunud selle Kristust. Aga nüüd on meil siis nii geoloogid kui ka õietolmu uurijad, nad on pööranud suurt tähelepanu siis Kaali ümbruses olevatele soodele. Soodes on ju teatavasti see turbakiht olemas ja selles turbakihtides, vot seal leidub ka väikseid osakesi. Me siin enne rääkisime, eks ole, et kui see plahvatus toimus, siis kõik see kraam lendas õhku kõik tolm. Lokaalis oli tegemist raud meteoriidiga, eks ole, aga ega rauda sinna suurt maha jäänudki. See kõik nagu pihustus lendas laiali, see oli, oli midagi katastroofilist nüüd nendes soodes ju võiks olla siis sellest turba kihist teatud põlengu jäljed või siis seda plahvatanud just siis näitavad mingid osakesed. Ja. Kui väga lihtsalt öelda, siis geoloogitame on võetud proove nimetanud täita sellisteks plahvatus kerakesteks, mis on pisike keset sellised munakesed, mis sisaldavad raua ja nikli jäänuseid. Ja meie tuntud geoloog akadeemik Anto Raukas, tema siis üritas neid ja sellega seotud kihte doteerida siis täppisteaduslike meetoditega, siis kasutades siis radiosüsiniku trateeringuid ja ja tema sai muidugi hästi suure vanuse, sai isegi 7500 enne aasta tagasi, tähendab 7500 siis viies aastatuhat enne Kristust. Varasemal ajal oli, nagu ma siin ütlesin, oli põhiliselt siis nende väikeste kraat olete põhjustanud selle proove võetud, eks ole, ja ja nüüd muidugi asi muutus väga kahtlaseks. Tähendab, kui siin ikka mitu aasta 1000 vahet Nende legendide tekkimise ajani siis on, siis tundub see kõik väga ebausutav olevat. Aga no meil on neid, eriteadlased on kasutanud erinevaid meetodeid ja siin viimasel ajal on tehtud ka koostööd siis Taani teadlastega ja ja rootsi teadlastega ja muidugi kõige värskemad. On pärinevad siis meie meie metoriidikutelt ja siis loodusteadlastelt koostöös rootslastega, need on siis eelmisest suvest ja need pluateeringut pakuvad välja meteoriit võis maa peale langeda kusagil 1690 kuni 1510 enne Kristust. No see see dateerida muidugi nende legendidega sobid, et see oleks nagu klapiks, isegi Phaet oli legendiga ja kuna tol ajal oli kindlasti Saaremaa-asustus olnud, siis ikka ka võib-olla isegi püüti asemele reisiga. Nii et pealtnägijate ütlustega klapib, me teeme nüüd siit taas kord väikese muusikalise vahepausi, jätkame pärast seda. Raadio kahe koolitund jätkub, me räägime täna Kaali kraatrist ja sellega seonduvast. Tegemist oli raud meteoriidiga või meteoriidiga, mis sisaldas rauda. Kas näiteks on võimalik Ain Mäesalu, et siis kohalikud elanikud on seda rauda kasutanud ka näiteks oma tööriistade ees või muudes sellistes raudesemed? Põhimõtteliselt on võimalik muuseas isegi ühes kooliõpikus olen ma näinud teadet, et Eesti vanim raud siis Kaali meteoriidikraatrist korjata, et siis töödest raudosakestest tehtud. Tegelikult muidugi see raud on eriline, ta on väga suure niklisisaldusega kusagil üheksa protsenti niklit ja meil on neid vanemaid raudasid põhjalikult uuritud, meil on tehtud nendest proove ja ei ole ühtegi siis aitäh iidse päritoluga rauast eset. Ega sinna maha jäänudki seda rauda ju mingil märkimisväärsel hulgal. Sinna jäi maha rauatolm, ainult tõsi ja siis 1900 kolmekümnendatel aastatel vist leitud esmakordselt ka pisikesi raudosakesi. Kui seda neid kõrvalkraatrid oli kümneid aastaid juba uuritud, siis siis seda leiti nii et vaevalt usutav, nii suuri rauatükke sinna maha jäänud ja see vee rauaaja algusest siiski ei pannud. Räägime sellest Kaali kraatri uurimisest just just selle pilgu läbi, et kui me räägime müütidest ja üks selline osa müütidest on, on see, et tegemist võis olla siis selle piirkonna sellise pühapaigaga, kas, kas on mingit märki selle kohta ka arheoloogilised leitud, et tegemist tõesti võis olla pühapäevaga? No me teame, et seda Kaali kraatrit ümbritseb osaliselt vist vähemalt, kui ma nüüd ei eksi, selline paekivist müür, kas ka sellel on oma mingi tähendus? Ja seal peab muidugi seda kaalistatavasti põhjalikult vaatama, et kõigest sellest aru saada seal tõesti seda graari, kraatri valli, nii-öelda välisküljele, sinna on olnud omal ajal rajatud mingi spetsiaalne, hästi võimas, siis kividest müür mille kogupikkus oli kusagil kell 470 meetrit ja ja mis on erakordselt lai. Kui me võrdleme näiteks teiste noh, tuntud siis Saaremaa kiviaedadega ta kusagil kaks ja pool meetrit lai, kusjuures selle müüri tegemiseks on kasutatud hästi võimsaid kive, mille läbimõõt kusagil poolteist meetrit rohkem on raske ette kujutada isegi, kuidas seda, seda müüri või aeda sinna tehtud. See oli ka üks arheoloogilise uurimise objekt. Võib-olla peaks alustama veidi varasemast ajast peale, tähendab miks üldse seal kaevamisi alustati? Tegelikult tuli üheks oluliseks ajendiks oli just Lennart Meri raamat. Hõbevalge. See muidugi tekitas 1009 seitsmekümnendatel aastatel kogu meie ühiskonnas ju suhteliselt satsioodia ja siis Teaduste Akadeemia presiidium tolleaegne, siis eraldas selleks raha arheoloogidele ja, ja pakkus välja, et uurige nüüd ära, kas ikka on tegemist nii olulise tähtsa kohaga. Arheoloogidest hakkas tekstitsiooni juhatama Vello Lõugas. Tol ajal oli ta vaieldamatult meie kõige tugevam ja asjatundlikum siis selle pronksi ja vanema raua ja uurija. Nii et seal toimusid siis mitmel aastal siis 1009, seitsmenda aastate lõpus siis arheoloogilised uurimistööd ja need arheoloogilised uurimistööd. Need haarasid ka seda kraatrit ümbritsevat müüri. Need haarasid ka valli harja. Kõige esimene ja kõige huvitavam leid, mis tegelikult seal kaalis välja tulid, oli see noh, järve ümbritseb ju hästi võimas vall, mis koosneb siis nendest kivilahmaka, kas tõesti on mullast ja prahist, mis sellest august, eks ole, välja lendas. Aga nüüd mingil momendil siis kohalikud kasutasid seda siis mingil kindlal otstarbel ära, tähendab, selle valli peal ühes osas ühte nurka. Nad rajasid asula, mis oli nagu küllaltki hästi kindlustatud. Et üks osa vallist sinna veel tehti teekividest, sellile tara ümber, ilmselt olid ka siis puidust kaitserajatised ja, ja tegemist on sellised pronksiaega kuuluva asulaga. Eestis tunneme ju ka teisi pronksiaegseid asulaid, tähendab noh, praktiliselt kindlustatud asulaid Saaremaal on neid varem oli teada juba kaks, üks oli siis siis spaas ja Teide on Ridalas tallil lähedal, Iruus on üks taoline pronksiaegne kindlustatud asula olemas ja siis on veel viies Narva lähedal. Nii et kõik on kuidagi niimoodi merega muidugi seotud. See on jälle täiesti omaette, väga huvitav tuttav teema, miks need pronksiajal mõningaid asulaid niimoodi kindlustati? Ja nüüd esimesed ja olulisemad uurimistööd seal kõigepealt toimusidki selle kaali pronksiaegsed kindlustatud kindlustatud asulas, tõsisem materjal nüüd ka eriline ei olnud see, mis sealt välja kaevati, see oli täiesti sarnane Meie teiste pronksiaegsete asulatega. Põhiliselt tuli seal välja selliseid savinõu kilde ja siis tuli seal välja pronksi valamis vormide tükke ja valamis tiigrit. Ja, ja siis seal luust mitmesuguseid töö- ja tarberiistu ja jahve kive ja ja need on igati igati sarnane. Üks väiksem leib muidugi väärib tähelepanu seal merevaigu tükikene merevaiku. Ega meil seda tol ajal väga palju ei olnud. See oli nagu ehteasi, aga noh, Myra Paikul on ilmselt ka meil omistatud mõnevõrra suuremad tähendust. Ja siis kõige sensatsioonilised leid selle asula territooriumilt olid muidugi hõbedast esemed. Nii, aga enne nendest hõbeesemete juurde minekust ma paneksin paiku ka need pronksiajaks asulatateeringut, tähendab see on ollut kusagil? Umbes kaheksas sajand kuni teine sajand jääb kuhugi sellesse ajavahemik. Muidugi enne Kristust jah, kaheksas kuni teine sajand, ta ei ole mitte kuus, seitse sajandit järjest olnud see proxy asul, aga mingisugune ajalõik kahjuks need leiud ei võimalda nii täpselt seda sorteerida. Kusjuures me ka ei tea, tähendab, mis oli selle Brok saax asula funktsioon, võib ainult oletusi teha, et seal elas näiteks siis see pere või või need pered, kes olid selle pühajärve haldajad ja preester konda kuidagi seal jahedaks seal läbi rituaalide läbiviijad ja nii edasi, kes kaitses ja hoolitsesid ja, ja kõike seda tegid. No need leiud muidugi, mis nüüd sellest pronksiajast pärinevad, need Villekile taoliselt konkreetse levita, nagu ma ütlesin, juba väga sarnane teiste kindlustatud asulate leidudega. Aga muidugi nüüd vaataksid hõbeesemeid, mis sealt leiti, nimelt tuli seal välja veel kaks spiraal, käevõru tähendab, et on selline õhuke, hõbedast nagu traat, veidi küll jämedam, et seal oli nagu mitu tiiru ümber käe keeratud, nimetame spiraal käe puruks, kaks sellist spiraal käevõrujaks hõbedast kaelavõru tuli ka välja. Need olid täiesti kuus. Ja lisaks tuli välja veel üks hõbesõrmus. Et need on siiski mitu sajandit hilisemad. Need võivad pärineda kusagilt kolmandast, neljandast sajandist peale Kristust piat isegi juba vähemalt võib-olla pool 1000 aastat hilisemat ja kuidas nüüd sinna selle asula territooriumile sattunud, vot see on nüüd natukene mõistatuslik. Loogiline on, et nad on sinna siis kaevatud. Aga mis eesmärgil? Kas tõesti? Mida siis mingi kombe põhjal kaevati sinna, selle valli peale või on tegemist nagu mingisuguse sellise peidupaigaga, näiteks üks rikas mees leidis, et tema varandust ei puutu seal mitte keegi, kuna pühakoha peal ei tohtinud midagi eriti teha, eks ole, ta veidike kaevas väiks augu pärit asjad sinna võib-olla ka arvas, et näiteks seal järve järve järves elavad vaimud või hinged või jumalad või kes nad seal olid, eks ole, et ka nemad kaitsevad selle eest. Nende hõbeesemete pealt mõne kujutisega kuidagi väikest vihjet ei saanud. Võis olla Need hõbeesemed seal ornament oli väga vähe, tähendab selle kaela, krõbistan mingi siksak Carnumeid peal, aga mis on huvitav? Kolmas, neljas sajand, tähendab, sel ajal on Eestis õppeesemed äärmiselt haruldased asjad. Nii et ega isiksused, tee ring ei ole praegu päris täpne veel arheoloogid, kes, kes nende ehetega tegelevad, nad ei oska seda päris täpselt paika panna, nii et nii et nad on jah, täiesti erakordne leid, sest üldiselt veel tol ajal eriti hõbeesemeid ei ole. Ja nüüd millegipärast tunud sealt Kaali järve siis peale peidetud. Me teeme siit taas kord väikese muusikalise vahepausi, jätkame pärast sõda. Raadio kahe koolitundi jätkub meie jutuajamine pooleli sinnamaale, kus me rääkisime nendest arheoloogilistest leidudest, mis Kaali kraatri juurest on leitud. No mida veel lisaks nendele hõbeesemetele on on leitud ja kas ka tolle paekivimüüri juurest on, on üht-teist midagi leida. Ja seal tehti nagu mitu kaevandit, üks oli see kindlustatud asula nüüd siis üks kaevalt, see oli kohe selle ringmüüritagune ala, et näha, mida seal on ja võib-olla saada selgitus, siis milleks ringmüür tehtud on? Seal 1009 79. aastal tehti seal kaevalt ja seal tuli siis peamiselt välja loomaluid, esmajoones muidugi looma hambaid. Tõsi ka sealt tuli veidikene siis savinõu kilde ja no miks need loomaluud seal on, see muidugi tekitas küsimusi. Et kas tõesti, et noh, loomaluud võivad ju ka niimoodi maha jääda, et eks seal võib-olla juba varasemal ajal käidi ja peeti seal kui eks ole ja söödi ja siis visati need loomaluud lihtsalt sealt nõlvast alla. Seejärel tehti väike kaevad ka sellest müürist väljapoole, eks ole, mitte järve poole järve järvepoolses, eks ole, val impulss oli hästi, paljud luulud väljaspool ei olnud mitte midagi. Muidugi ka need savinõukillud tekitavad sellist, selliseid selliseid mitmesuguseid küsimusi, kas ei Alt tuli jälle välja killukene siis merevaiku. Ja kui need nüüd loomaluud ära määrati, millistelt loomadelt pärinevad, siis muidugi selgus, et seal oli kõige rohkem oli siis veiseluid, aga piisavalt palju ka hobuseluid ja teisi loomaluid oli vähe, Oliver sealuid ja lambaluid ja ja mõningad koeraluud ja mis seal üllatamisel täielikult puudusid, näiteks metsloomaluud? Muidugi nii nagu on, väga lahtine on tegelikult selle müüriladumise aeg tõsine kajumise juhtinud Vello Lõugas siiski leidis, et see müür on ikkagi küllaltki vana. Tema leidis, et ta on võib-olla tehtud isegi juba enne keskaega. Sellepärast et seal selle kraatri kõrval seal on olnud ka piigoda seitsmeteistkümnendal 18. sajandil ja igastahes sepikojaoleku ajaks oli see müür juba ammu olemas ja Vello Lõugas tema siis seostus ikkagi neid koduloomaluid ka siis teatud ohver rituaalidega ja ta pakkus ühe võimalusena välja seda, et, et näiteks siis keskajal siis talupojad käsite ikka edasi veel salaja seal ohverdamas. Võidud tõid teateid, et vanu ohverdamispaik, kui alustate keskajal üpriski palju ja võib-olla siis viidi sinna, mis neid nii-öelda lova koljusid või, või midagi taolistest hambaid oli seal hästi palju. Või muidugi teine variant on, kui oli tuntud ohvripaik, siis ju eks meid on ohvripaikades alati olnud ka ju sellised pühad puud ja siis pühapuude okstele võib-olla seal riputatud, et ka järsku mingisuguseid kindlaid siis loomaluid või ka koljusid. Et kõike päris üksikasjades ei tea. Aga kas sellest järve põhjast endast on ka midagi välja kaevatud, üles toodud? No nüüd me jõuame võib-olla selle kõige põnevama kohani selle pärast loomulikult nende kaevamist esmane eesmärk oli ikkagi tungida nüüd sinna järvemuda sisse. Sellepärast kui seal oleks toimunud mingeid ohverdamise, siis need ohvriannid, need on kindlasti järves sees seal järve põhjas. No kõigepealt ütlema, et seal on väga paks nii-öelda põhjakiht, seal on mitu meetrit muda ja siis tulevad on sellist turbalaadset kihti, siis on seal risti-rästi sees siis mitmesuguseid puid. Vaat kõige all on veel selline nüüd plahvatuse ajal tekkinud selline dolomiidi kõikidest ja kõigest muust siis kujunenud kiht. Niiet et see on kahtlemata kõige huvitavam seda aega, kui Vello Lõugas seda järve nagu üritas uurima hakata ja siis ta oli muidugi kohutavalt elevil, sellepärast et ta oli põhjalikult vaadanud millised leiud on välja tulnud siis mitmesugustest Skandinaavia ohvripaiku, kuidas tähendati sellel ajajärgul kilkus kindlasti Kaali järve olemasolu on ju teada neid ohvripaiku, kui seal on küll mõõku ja odasid ja kuld- ja hõbeehteid ja mõnel palun isegi ohverdatud inimesi ja teatud soodes sellistes soojades paikades on ju need laibad ka päris päris hästi säilinud. Nii ja noh, kogu aeg on ta siis või tähendab, seal on siis üritas ta seda järvega uurima hakata, esimene katse oli nii, pumpab järve tühjaks ja siis hakkame seal mudases kaevama. Tõsi, sellest suurt midagi välja ei tulnud, sest et kuigi nad said järve tühjaks, aga sealt ikkagi immitses kusagilt seda vett juurde ja mudalini pudel ja sealt nagunii jah kaevata ei saanud siis muidugi jah, väiksemad kaevandad tehti päris kohe järve kaldale päris veepiiri lähedal, aga, aga sealt nüüd midagi leida ei tulnud. See on ka muidugi ju võib arvata, et kui ikka mingit väärtuslikku vahvriandi visata, eks ole, viisat enam-vähem siis ikka järv sisse ta ikka sinna veekogu põhja langeks siis kuidas on kõige otstarbekam seda järvemuda uurida, siis tehti selline spetsiaalne, kes sool. No see on siis ütleme, kahe meetri jämedune selline raud toru, see pandi siis püsti sinna kaldalähedasse vett. See ilusti vajus kohe vähehaaval, eks ole, ja siis arheoloogid läksid sellessisse, pumpasid vee välja ja siis oli võimalik seda muda seal kaevata. Ja jah, aeg-ajalt muidugi vett natukene valgus siis, aga, aga see toru oli piisavalt raske, ta kogu aeg vajus järjest sügavamale, eks ole, kui altuuristasid ära ja nii edasi ja siis seal tiga pumpasid, millega siis ta vett välja pumbata. Ja nii muidugi, et isegi paar meetrit kaevata, tõsi, leide suht ei tulnud, mõned luu killudest tulid aga siis hakkasid vastu tulema hästi võimsad puutüved, mis olid risti-rästi all, tõsi, alguses üritati ikkagi saakidega neid saagid, eks ole, ühes servas saagida, teises servas saagida. Aga, aga need puud, putuka jämedad, üks puu, mis välja võeti, Ta oli 65 sentimeetri jämedusega Tamm ja seal tehti sellest siis ristlõige, oli võimalik ikka neid aastaringe loendada ja kuna meil on dendrokronoloogiline skaala on olemas, siis muidugi selgus, et see, see tamm on hakanud kasvama sel aastal 1981 ja 1426 on ta mahalangenud. Noh, lõpetanud elutegevus, hakkas ta kohe järve, kukkus seda ei tea, aga, aga siis lõpetanud virutegevuse. Aga mida sügavamale mindi, seda seda muidugi jämedamat puuduvaid, et tuli ja ega nüüd üle kahe ja poole meetri suurt midagi kaevata ei saanud, sest need olid jämedad, nii võimsad. Tõsi küll, proovisid veidikene, keda, eks ole ja lükkasid varras sisse, et vähemalt selle kuidagi paksust teada saada. Aga sinna alla jäi veel kusagil 2,7 meetrit tegelikult isegi enam sellesse 2,7 meetrine varras muidugi kõva pinda all velg Te ei saanud. Ja siin võiks öelda, et need kõige paremad ohvriannid. Kui nad on, siis on nad kindlasti seal just kõige alumises kihis. Kaali järve saladuse uurimine tegelikult on, on nii-öelda katkenud saladuses ikkagi on, on seal sees peidus. Ja muidugi Vello Lõugas, tähendab ta siis üritas edaspidi otsisid neid võimalusi ja rääkis erinevate teadlastega, et kuidas on kõige otstarbekam seda teha. Nii et nagu teatud Ta siis tegi nagu selliseid ettevalmistustöid ja tal oli kogu aeg. Ikka jõuab ka Kaali järves põhjani, aga kahjuks seda mõned aastad tagasi suri ja nüüd ei ole meil ühtegi arheoloogi, kes nüüd seda kaali probleemidega edasi tegeleks. Ma siiski loodan, et, et kindlasti kerkib mõni noor arheoloog, kellel on suur ettevõtlik, kus ja ja suur tahtmine. Ta suudab leida sponsoreid. Kindlasti on siin vaja koostööd teha ka teiste Põhjamaade arheoloogidega ja võib-olla siis tulevikus leiavad uued kaevamised seal aset ja jõutakse põhjani ja siis saab ka selgeks, kas ta on, on olnud see suur ja tähtis ohvripaik siin kogu Eesti jaoks ja võib-olla ka kogu Põhja-Euroopa jaoks. Jah, nagu tänane saade on näidanud seda huvitavat materjali, mis vajaks tõestamist, on, on kahtlemata väga palju. Aitäh teile, arheoloog Ain Mäesalu. Tulite siia raadio kahte ja rääkisite meile Kaali kraatrist ja nendest saladustest, mis seda kraatrit ümbritsevad.
