Te kuulate Raadio kahe saadet ärgaks koolis. Mati Kaal on meile mitu saadet selgitanud erinevaid pantrite perekonnaliikmeid. Täna räägib ta sellistest kaslastest, kes ei kuulu õieti ei trite ega ka päris kasside perekonda. Tutvume Irbise ja pantrikuga. Stuudios on Matikaalia Marii Karell. Tervist, tere. Alustame Mati Kaal siis sellest, et selgitada välja, kes need Ilvise kontryk on, mis on niimoodi vahepeal kõiguvad? Jah, sest kogukuselt võib küll. Meie tänastest päha kangelastest just Dirbis ehk lumeleopard olla kogukam, kui, kui mõnedki mandrite perekonda kuuluvad lõunapoolse levikuga leopardid näiteks, aga aga ei kuulu sugugi ise sinna panterite kilda ja selle tõttu vist ongi päris paras aeg meil tõesti hakata kuulajatele selgitama, mis on ikkagi see, mille poolest siis pantrid on niisugused noh, ühtset gruppi moodustavad ja ülejäänutest erinevad. Et mis on neil kõigil niisugust, mis siis neid omavahel seob ja, ja, ja mille poolest nad teistest teistest täiesti erinevad. Ja raadiokuulajad, kellel on kodus kasvõi või kes vaatab loomaaias loomi või, või minu poolest koguni televiisorist loodusfilme võiks siis nüüd endale proovida natukene neid asju meelde jätta ja, ja, ja üles leida need detailid ja tunnused, millest, millest me nüüd põgusalt juttu teeme. Kui nüüd vaadata näiteks mõnda pantrite perekonnaliiget seismas, siis üks asi, mis peaks kõigile suhteliselt hõlpsasti silma hakkama, on see, et mandritel, turi või õlavööde nägu, teda teda nimetatakse seisab ristluu piirkonnast kõrgemal. Kui me vaatame päris, kas minu poolest kas kodus kassi või, või mõnda muud niisugust liiki, siis nendel on ristluupiirkond ja, ja õlavööde kas ühekõrgusel või on kogunisti ühe ristlu osa pisut pisut kõrgemal. Nüüd, kui vaadata külje poolt näiteks pandrite pead, siis tänu sellele, et nendel on on kolju ehitus, selline, et on suhteliselt pikk koonuosa ja, ja suhteliselt väiksem, väiksem aju koljuosa, siis selle tõttu on kõigepealt see pea külje pealt vaadates oluliselt niisugune piklikovaalne ja mis hakkab kohe kõigile silma, on see, et laubalt koonu peale läheb üle niisuguse järsuastmega peaaegu nagu trepp. Aga kui me vaatame päris, kas siis nendel on niisugune ümaram pea ja, ja peaaegu ei olegi niisugust järsku üleminekut sellele lauba ja, ja, ja lähedase koonu suhtes nüüd käitumisega tekib veel enam niisugusi iseärasusi, et kui me vaatame näiteks seda, mismoodi pantrid toituvad filmides näidatakse seda palju, kui loomaaeda tulla on hea vaadata, siis siis nemad lesivad kõhuli, on toetanud esikäpad vastu maad, nii et saavad tugevalt toetuda küünarvartele ja hoiavad siis käpaga seda saaki kinni või kui suurem saak on, siis lihtsalt toetavad ise sinna vastu ja rebivad selle saagi küljest siis järskude tugevate jõuliste pea liigutustega lahti. Nüüd kui me vaatame päris, kas siis siis nemad söömise ajal toetavat käpaotstega vastu maad ja, ja mitte kunagi ei rebi niiviisi sealt, et tükke vaid, vaid hammustavad oma põseossa jäävate hästi teravate kisk hammastega lihapalakesi toidu küljest lahti. Ja kui nüüd vaadata puhkama eitvat pantrid, siis, siis nemad jällegi toetavad sirgelt välja oma küünarvarred maapinnale ja, ja najatavat koonu sinna. Ken arvate peale, samas päris kassid kerivad omal käpad rindkere alla. Ja, ja ei, ei ole kunagi sedasi esikäpad pikalt ees ja, ja koon nende peal. Ja nüüd veel üks hoopis niisugune oluline ja, ja anatoomilise ehitusega seotud küsimus. Väga erinev on pantrite ja päris kasside keeleluu. Kuulajad võivad ütelda, et mis jama see on, et kuidas me seda keeleluud siis jälgida saame? Tegelikult on asi selles, et, et, et sellest kellelu ehitusest väga palju seda, milleks on, on need elukad võimelised. Nimelt on siis pantrite keeleluu keskelt luustumata ja koosneb nihukesest kahest ustunud osast, mis on omavahel suhteliselt lõdvalt niisuguse kõhria pidemega ühenduses. Ja see võimaldab nendel mandritel väga hästi määrata. Aga ei anna neile võimalust nurru lüüa. Ja nimelt nüüd natukene läks, nurruvad häälitsust suudavad nad küll kuuldavale lasta, kui nad välja hingavad, aga aga kui me vaatame päris kasse, siis nemad noh, igaüks, kes kassi silitanud on, on seda kuulnud. Lasevad laia nurru mõlemat pidi hingates, aga samas ükski väike, kas ükski päris kas ei suuda määrata. Ja kui me nüüd vaatame lähemalt loomaaias on seda hea teha, kui need elukad klaasi taga on vaatame päris kasse ja, ja pantrid siis selgub, et pantritele ulatust niisugune lühike, tihe Brüsias karvkate üle nina otsa peaaegu nihukeste mandlikujuliste ja omavahel suhteliselt õhukese vaheseinaga eraldunud ninasõõrmed. Seni aga päris kassidel ulatub see ilma kõrvadeta ninapeegel üle ninaotsaga veel veel isegi kaalu peale ja, ja nende niisukese pisut oma või, või niukse siksakki. Kujulised ninasõõrmed on omavahel eraldi, suhteliselt laia vaheseinaga. Need on niisugused asjad, mis peaksid silma torkama, kui loomi jälgida. Peale selle on muidugi terve rida igasuguseid anatoomilise füsioloogilisi omadusi, mida, mida saab mõõta ja vaadata ainult spetsiaalselt uurimisvahenditega ja ja see niuksed põgusal vaatlemisel loodusehuvilisele silma ei torka. Aga need küsimused, millest praegu juttu oli, neid tasub küll meeles pidada ja proovida iga kord nagu pilku peale visata, kui mingi niisugune kassitaoline elukas kusagil filmis või, või, või loomaaias peaks nähtaval olema. Kui minna irvise juurde, siis arusaadavalt, kuivõrd ta ei kuulu nagu kumbagi perekonda, peaks tal kuidagi need tunnused, mida Mati Kaal just siin pikalt selgitas üks ühest tulema teineteisest perekonnast kuidagi kokku sobitama, talle. Ja nii ongi, kui ma nüüd proovime Irbist ehk lumeleopardi nende tunnuste põhjal võrrelda pantritega, siis selgub niisugune tõsiasi, et ta on küll üsna paljus nende nende sarnane, kuid siiski evib ta samas üsna palju päris kasside jooni. No nii näiteks ei suuda mitte kunagi mürata, seevastu oskavad nad küll mitte nii hästi kui tüüpilised päris kassid, aga aga siiski on nende keeleluu niisuguse ehitusega, et see keskmine osa ei ole küll nii võimas ja tugev, kui ta on, on nüüd hulgal, päris kassidel aga ei ole ka niisugune vedel kõrreline nide ja see annabki selle võimaluse, et ta suudab pisut nurru lüüa. Aga mitte määrata. Nüüd, kui vaadata, kuidas Irbised söövad, siis on pilt jällegi väikse kassi moodi, et ta küll toitub nagu pantrid just suurtest saakloomadest, aga natukene ei suuda nende küljest lahti rebida suuri lihatükke vaid täpselt samamoodi nagu päris kassid toetub käpaga otsaga vastu maad ja ja püüab siis oma omavahel kiskja hammastega mis suunurgas paiknevad siis sealt saaki küljest lihapalakesi lahti hammustada. Ja kui nüüd vaadata, võrrelda külje pealt Irbise ja mandritepäid, siis selgub, et Irbise pea ei ole küll mitte nii päris ümarik nägu. Päris kassidel aga con suhteliselt lüheldane ja ja kõrvad on teravatipulised, mitte nihukesed. Kumerad ümarad, nagu ta on pantritel, aga samas, kui kõikidel nendel pantritel on, on, on nende ümarate kõrvade tagaküljel niisugune heledam laik mida arvatakse, on vaja selleks, et, et videvikus pojad saaksid hästi emale järgneda siis lumeleopardi-il hiljem näeme, miks see niiviisi on? Nihukesed laigud puuduvad ja, ja tema kõrvad ei ole küll nii teravad kui päris kassidele, aga ikkagi nihukese aheneva tipuga. Samas on tegelikult tegu ikkagi tõeliselt koguka elukaga. Kui me vaatame lumeleopard ehk Irbise kehamõõtmeid, siis selgub, et et nende tüvepikkus kõigub meetrist kuni 1,3 meetrini koguni ja saba on on hästi pikk, enam-vähem kusagil seal meetri kandis ja, ja õlakõrgus on 60 sentimeetrit ja nagu kassidel ka kõigub, siis kehakaal enamasti erinevalt isastel ja emastel ja nii kaaluvad siis isase Dirbised 45-st 55 kiloni ja, ja, ja emased Irbised siis 35-st 40 kiloni. Teeme siia vahele väikese pausi ja siis vaatleme veel Irbist lähemalt. Mati Kaal. Irbisel on kaks nime, Irbis lumeleopard, lumeleopard annab nagu kergeid vihjeid sellele, kus kohas ta ilutseb. Jah. Aga Sologid soovitavad kasutada küll rohkem seda, seda Irbist et just rõhutada tema mittekuulumist sinna pandrite ja leopartide hulka, sest inimesed, kuna leopardid, nagu me nägime, oli väga palju erinevaid alamliike, niipea kui, kui tuleks juttu väga nii lumeleopardid, siis inimestel tekib kohe eksitav arvamused, et tegemist on mingi alamliigiga leopardid hulgast ja, ja kuna see hirm, mis on nüüd niisugune kohalikust keelest tulnud nimi, siis, siis on enamik maailma keeli ametlikus pruugis võtnud võtnud selle irvise tarvitusele ja, ja meie, siin, Eestis holoogid, oleme ka seda meelt, et tegelikult tuleks seda seda kasutada, sest et kui me nüüd vaatame, kuidas see leopardi Kasama kasvu elukas välja näeb, siis on Irbise kasukas niisugune vesihalli põhitooni, mis on suviti natuke tumedam ja ja, ja talviti siis pisut heledam ja sellel niiskusel vesi hallil foonil on siis hajusalt paiknevas niuksed väga ebamäärase kuju ja erineva suurusega, pisut laialivalguvat piirjoontega nisukesed rosetid pisut ütleme võib-olla meenutavad siis tõesti leopardi neid rosette, kuid nad on, on, on palju suuremad ja ja hägusama servaga ja, ja asetuvad mitte nii kindla süsteemi järgi, kui, kui, kui seda on, on, on leopardi ja mis muidugi on kõige iseloomulikum on see, et nende karv on, on hästi-hästi, pikk, kohev ja siidpehme. Ja ka nende see pikk saba, mis nagu jutuks oli, on, on umbes meetri pikkune. Ka see on ülenisti kaetud hästi koheva pika-pika karvkattega. See tuleneb sellest, kus ta elab. Sest et kui me nüüd võrdleme Irbist kas või kogu selle pantrite seltskonnaga, kellest meil on juttu olnud, siis ei saada sugugi hoobelda oma nii ulatusliku levila poolest, sest ka kõige parematel aegadel on on siis Irbise formaalne levila kujutanud endast Niukest rõngast ümber Sise-Aasia kõrgmägede ja tegutsevad nad siis seal suvekuudel enamasti nii 2700 kuni 4000 meetri kõrgusel ja, ja mõnes piirkonnas koguni 6000 meetri kõrgusel. Ja see on on see ala, kus, kus tegelikult on, on igilume ja igijää piir siis alpiaasade ja, ja rododendroni võsastikega. Ja ainult siis sügava talve ajal tulevad nad saakloomade kannul allapoole ja, ja tegutsevad siis talvel kusagil seal 1,2 kuni kahe kilomeetri kõrgusel. See kunagi enam-vähem pideva ringina olnud formaalne levila on kahjuks tänapäevaks muutunud niisuguseks katkendlikuks omavahel eraldunud leviku kolleteks. Selles mõttes nagu kogu levila ulatuses ei ole võimalik enam enam nende nende loomulik nagu paiga paiga vahetus. Ise võite ette kujutada, et niisugune piirkond seal seal üleval nii kõrgel ja nii karmides oludes on varasematel aegadel peaaegu olnud puutumatu inimtegevusest ja selle tõttu nüüd irvistel puudub kogemus ja ettekujutus inimlooma salakavalusest ja, ja see on temas praeguses mõttes tänapäeva inimesele väga kummalisena tunduvaid iseärasusi esile kutsunud just just käitumismaneerides. Nii on tegu kõigepealt päevase aktiivsusega kiskega, mis on, on kiskjate puhul suhteliselt harvaesinev nähtus ja, ja kui me siin vihjasime natukene sellele, et lumeleopardid ei ole vajadust nende heledate plekkide järele seal kõrva taga, sest kuna nad tegutsevad põhiliselt päevavalges küll pisut intensiivsemalt hommikutundidel ja õhtu hakul aga ikkagi valges, mistõttu pojad probleemitult leiavad ema ülesse ja neil ei ole vaja nagu, nagu pantrid seal kottpimedas neid pisut helendavaid täpikesi silmas pidada. Ja peale selle on lumeleopard elanud nendes paikades ilma ühegi loodusliku vaenlaseta ja tal on vajadus olnud rinda pista ainult teiste omasugustega ja selle tõttu näiteks kohtudes inimesega ta enamasti mitte ei page, vaid vaid vastupidi demonstreerib ennast, näitab, kui suur ja võimas ta on ja kui leplikud, mis mõtted tal tal peas on ja, ja muidugi, kui siis inimene, kellel on näiteks tulirelv, sellest asjast aru ei saa, isegi, siis, siis on tulemuseks niisugune asi. Et näiteks ma rääkisin aastaid tagasi nendel teemadel Kõrgõstani Soloogidega ja nemad ütlevad, et et statistika on väga kummaline, et, et igal aastal registreeritakse üsna palju juhuseid, kus kus väidetavalt inimesed on lasknud Irbise maha. Enesekaitseks. Samas ei ole statistikas absoluutselt ühtegi aastakümnete jooksul absoluutselt ühtegi inimesele kallaletungimise juhtu, kui inimesel pole olnud kaasas püssi. See tähendabki seda, et, et siin on, on keeleprobleemid, et noh, rääkimata muidugi kuritahtlikest salaküttidest, kes seda meelega teevad, aga, aga, aga tähendab, see niisugune ennast demonstreerib ja mitte hirmu väljendav lumeleopard on paljudele nõrganärvilistele inimestele signaaliks, et äkki nüüd ta tuleb mulle kallale ja siis ära ootamata seda, seda võimalikku rünnakut kiputakse vaesele lumeleopardi pihta laskma, nii et, et selles mõttes see on, talle on talle saatuslikuks saanud ja ja kuigi nüüd arenenud maailm on asunud vältima püünisraudu kasutatakse kahjuks neid siis aasia mägedes siin ja seal veel ja, ja näiteks erinevus lumeleopardi käitumises, nende püünisraudadega seoses noh, võrreldes minu poolest kas või meile tuttava hundiga, keda on kunagi raudadega meil endal siin eestimaal püütud, siis on teada niisugune asi, et kui, kui satub näiteks hunt püünisrauda, siis ta pikalt ei piinla seal, vaid hammustab katki läinud koha pealt käpa puruks ja jookseb kolme jala peal mine. Kui Irbiseks lumeleopard satub kasse väikse karvatutiga püünis raua vahele, kust võiks väikese käpa liigutusega tegelikult tõmmata oma käpa ära jättes halvemal juhul siis sinna rauda tuti koos nahaga, siis ta ometigi ei tee seda, vaid ta võib seal solvunult nädal aega lamada ja teha nägu, et mis nad minuga küll teevad. Ja, ja kui arvestada, et, et sealkandis see ring ümber nende Sise-Aasia kõrgmägede ulatub ju läbi paljude riikide ja ja meil on juttu olnud pantrite juures rahvameditsiinist, kes kasutab neid niukseid elukate kehaosi mitmesuguste niinimetatud imerohtude segamiseks, siis paraku kipub see kohalik elanikkond arvama ka ka eelmise suhtes, et tema kehaosadest niisukese asja saab ja, ja, ja ka salaküttimine paljudes piirkondades ei ole haruldane nähtus, aga, aga just ka nihukesed tahtmatult esimesel pilgul tahtmatult konfliktid tekivad just tänu sellele, et inimene ei tea, mida tegelikult taotleb Virbis kui ta, kui ta käitub just nii, nagu ta, nagu ta käitub. Teeme siia ühe pausi ja siis tuleme tagasi ja räägime veel Irbisaste pantlikust. Mati Kaal. Ma tean, et mägironijate alpinistidel on selline aunimetus nagu lumeleopard ja seda omistatakse neile, kes üle 7000 meetri kõrgusel on käinud mitmeid kordi, et Irbisu nii kõrgele ei lähe. Ta saab ikka oma söögi kuskilt madalamalt kätte. Jah, no nii, kõrgele ei olegi tal peale alpinistide kedagi süüa, selles mõttes ta nii kõrgele ei Egiptusest. Kuigi ta oleks võimeline minema ilmselt nii kõrgele, kui maa peal mägesid on, on loodus ikkagi praktiline ja ei tee ühtegi nihukest tobedust, sest et ei lähe, ei lähe nüüd üks Kirbis vallutama neid kaheksa kilomeetrise mäetipp selle nimel, et et see vallutus oleks, oleks tehtud, aga kuna saakloomad mõnes piirkonnas kuni kuue kilomeetri kõrgusele käivad, siis, siis kuue kilomeetri kõrgusel tegutsevad nad kohati küll. Aga mis siis on need saakloomad, mida ta, mida ta toiduks tarvitab, no kõige niisuguseks põhilisemaks toiduks lumeleopardi tele on, on kaljukitsed ja, ja mägilambad ja vähem siis ümiseja, viiksjänesed ja muud niuksed, pisemad elukad. Ja, ja nad on nii kitsalt spetsialiseerunud tegelikult nende, nende sõnaliste söömise peale, et isegi mitmel pool, kus, kus need inim tegevuse tõttu on, on kaljukitsede ja mägilambad otsa saanud siis seal hoolimata sellest, et, et seal võib-olla neid viiksjäneseid ja, ja ümiseid küllalt toe leopard hästi-hästi ära elatada kannatavad ilmselt ikkagi nälja all, sest nad ei oska seda pisikest seltskonda. Nonii, õigeks toiduks nagu pidada. Nii et selles mõttes on, on nad hästi kitsalt spetsialiseerunud toitumisse kalduvustega, olenevalt sellest, millises, millises piirkonnas need need irvised elavad, on siis nendel rohkem või vähem vajadus tegelikult mitte ainult ronida mööda neid mägesid nagu alpinist vaid, vaid teha ka hiigelhüppeid. Ja selles mõttes on küll kasside hüpperekord, et kindla peale Irbise käes, sest et ta suudab ilma erilise pingutuseta teha 15 meetriseid hüppeid kuni 15 meetriseid hüppeid, kusjuures kasutab ajal oma seda pikka saba nii osavalt seda siseõigel ajal õiges suunas vangutades keerutades. Et ta siis selle pika hüppe lõpus suudab teinekord isegi maanduda nurga taha. Et selles mõttes on ta on ta on ta hästi osav ja, ja poegimine nüüd. Kuna oleneb just sellest samast kõrgusest, et millal, et need kevade meeleolud tekivad, et rohkem, siis, siis kõigub see, see poegimine aprillist juunikuuni. Ja pojad sünnivad siis kusagil kas mingis kaljulõhes või, või orvualuses unaruses ja enamasti sünnib küll kaks või harva kolm, aga on olnud juhus, et isegi kuni viie poja sündimise siin aga need on, need on eri tihti elujõuliste asurkondade juures, kus on toidubaas kohutavalt hea ja inimese segamine on väike ja tegemist on niukse ideaalses eas ema Irbisega, siis, siis võib see olla olla viis. Ja ütleme, kui nüüd võrrelda tehistingimusi, siis on, on asi niiviisi, et kuna seal kõrgel on nii tugev päikese intensiivsus, siis ei ole nendel arengu jooksul lumeleopardi del välja kujunenud väga häid kaitsemehhanisme pisikute vastu. Päike on selle töö ära teinud ja nende kodulooduses seda probleemi ei ole ja selles mõttes on, on lumeleopardid olnud kunagi mõistatuseks. Teist tingimustes sigimise ja üleskasvamise mõttes nüüd tänapäevaste kaitsevahenditega on, on, on see asi ületatud, aga, aga muidu on, nad on nad selles mõttes nagu bioloogilist kaitsemehhanisme on neil vähem kui, kui nendele elukatele, kes peavad kogu aeg saasta sees sees tegutsema. Ja tiinus kestab meil 90 kuni 103 päeva ja, ja siis sünnivad need pojad pimedatena ja saavad siis küll üsna ruttu nägijateks juba juba kusagil nädala vanuselt ja kolme kuuselt hakkavad juba jalutama tegelikult emaga koos jahile. Nii et selles mõttes on nad suhteliselt niukse kiire kiire arenguga ja elavad siis emaga koos tegelikult oma poolteist aastat. Jaa jaa, siis leiavad endale naguniisuguse tegevuspiirkonna ja, ja niisugune aktiivne sigimise vanus asurkonnas on vist 16 aastat ja kõige pikem fikseeritud Irbise eluiga on siis olnud 21 aastat, nii et aga kui nüüd vaadata seda pilti eriti noh, oli jutuks, et see levik on nüüd niukse kolletena siis ei ole see pilt sugugi väga-väga õnnelikku nägu. Ja looduslikult ulukina elavate Irbiste koguarvuks arvatakse maailmas väga kõikuvalt nüüd alates neljaste poolest kuni kuni kuni seitse koma 3000-ni. Noh, mõistagi on seda raske hinnata selle tõttu, et et need piirkonnad, kus nad elavad, on ikkagi suhteliselt halvasti, läbipääsetavad ka praeguse aja inimesele. Nii et täpsemalt ei ei julge keegi keegi ütelda, aga, aga ütleme siis kuskil jämedalt nii neljast kuni 7000-ni võiks see arv olla ja samas siis teist tingimustes loomaaedades elab umbes 10 korda vähem, ehk ehk tsirka 600. Õhtul me siit lumeleopardid juurest pantrikute juurde, kes sarnaselt Irbisele ei kuulu juskui pantrite perekondadega, kasside perekonda just. Tähendab pantrik nagu väiksest nimest Ta on pisut vähema kogukusega võrreldes vankritega ja täpselt samamoodi nagu nagu Irbiski evib siis mitmeid nii päris kasside kui kui pantrite jooni selle tõttu siis teadlased tavatsevadki neid mõlemaid pidada siis nagu vahevormiks nende kahe perekonna vahel. Jaagu püüame lähemalt vaadata, milliste, milliste joontega nad siis siia või sinna nagu lähenevad, siis kui me vaatame näiteks seisvat pantriku siis nendel on ristu piirkond ilmselgelt kõrgemal, kui, kui õlavööde pantlikud suudavad päris kasside kombel täie auruga nurru lüüa ja ei suuda eirata. Kuigi kui nüüd vaadata nende nende peaehitust, siis on nendel hästi piklik ja pika koonuga pea ja, ja nende silmahambad või, või kihvad on, on kogunisti tänapäeva kaslaste hulgas suhtelises mõttes kõige pikemad ja suuremad. Nii et kui vaadata näiteks muuseumis pantriku koljut, siis siis tulevad kohe meelde need omaaegsed mõõkhambulised kaslased igasugused kui siis vaadata nüüd puhkama heitvat pantriku, siis selgub, et tema ei tõmba nagu päris kassid sugugi oma käppasid rindkere alla, vaid sirutab need pantri kombel välja ja naljatab oma onuga siis nende küünarvarte peale. Imelik, imelik, kui pandrik sööma hakkab, siis paneb ta küüned pantri kombel oma saagi külge, toetab küünarvartele ja hakkab jõuliste pea liigutustega rebima sealt küljest lahti liha. Kuigi nende mitte nii kogukas kui Irbis. Aga aga neid toitumise maneerilt on, on just temast palju enam pantri kommetega. Kõik on kindlasti näinud, kui, kui kassid ennast pesevad, kassid ju pesevad käppade abil ennast päris kassid, ma mõtlen väga põhjalikult, et kõikvõimalikud kõrvatagused ja kaelad ja, ja kuklatagused, rääkimata siis kõrvad ja silmad, mis iganes. Antryk niiviisi käpa kaasabil peseb ainult natuke ninaotsa ja, ja ei, ei, ei saa hakkama põhjaliku protseduuriga. Nii et, et need on, on noh, niisugused segadust tekitavad käitumise ja välimuse, välimuse maneerid, mis, mis siis pantlikule on. Aga kui nüüd vaadata tema kehamõõtmeid, siis selle poolest on ta suhteliselt kasinavõitu, kuigi suurema enamusega päris asjadest võrreldes on ta on ta ikkagi suuremat sorti, nii on temal siis tüvepikkus, tuletab meelde, et see oli siis ninaotsast kuni saba alguseni. On ta siis 60 sentimeetrit kuni meeter, tere ja saba suhteliselt pikk. Kas see on siis 55-st sentimeetrist kuni kuni 90 sentimeetrini. Aga kaaluvad nad kõigest 16 kuni 23 kilo. Ja see tuleb sellest, et nad on hästi niisukese Vilaja saleda kehaehitusega lisaks sellele, et nad, et nad on natuke väiksemate üldmõõtudega. Ja kui nüüd vaadata pantriku karvastiku värvus, sest see on ju üsna oluline, et eluks meelde jääks, siis, siis on tema kasukas Niukest kollakashalli põhitooni ja, ja seda, seda niisugust fooni katavad siis hästi hajusalt asetuvad ebamäärase kujuga, hästi suured, nii pisut võib-olla pilvi meenutavad niuksed, suured laigud. Ja, ja see on ka põhjus, miks näiteks mitmed keeled on seda ära kasutanud ja inglise keeles nimetatakse teda Klodid lõpet, et mis on siis nagu pilvine leopard või midagi niisugust, need pilved on, on ja, ja saksa keeles öeldakse Nebel pardar, mis on siis nagu udu panter ja nüüd küll pea ja rinnaesine ja, ja jäsemed ja saba on, on siis kaetud mustade nihukeste väiksematel tähnidega. Nii et niisugune noh, väga omapärase karvastiku värviga. Põnev elukas on, on tegelikult siis pilvine leopard või, või pantri. Kuulame siia vahele ühe luu ja siis räägime veel pantrikast. Mati Kaal pantriku Vilajast kehast oli pisut juttu, et see ei ole tal üldse mitte ilmaasjata. Ja ega looduses ei ole miski ilmaasjata ja, ja selle tõttu, et nad on niisuguse sportvõimleja kehaehitusega on nad äärmiselt liikuvad ja tegutsevad üliosavasti metsades puude otsas ja, ja risu vahel ja nad suudavad liikuda näiteks isegi rippudes mõnikord, et selg allapoole, mööda oksi ja veel enam nad suudavad hoida ühe või, või kahe tagumise jalaga puuoksast kinni ja tegutseda peaaegu nagu, nagu ahvid puuvõras ja nad suudavad läbi pugeda õige kitsastest piludest ja pisikestest avadest ja keerulistest kõveratest käikudest noh, peaaegu nagu nagu madusid, nii et selles mõttes on nad kohutavalt hästi kohastunud. Mitte ainult, et ütleme, selle kehaehituse, vaid ka tema, tema liikuvuse ja, ja osavuse poolest ja nemad on, on tegusad valdavalt videvikus ja, ja, ja, ja öötundidel ja kuigi nagu oli jutuks, sarnanevad nad nad pigem väliselt suuresti päris kassidega on nendel kõrvadel need laigud olemas, sest et nende pojakestel on vaja ema üles leida nende nende laikude järele. Kunagi arvati, et nad, et nad noh, peaaegu üldse nagu maa peal, ei tegutsenud nad tegutsevadki puude otsas, rohkem aga tänapäevased telemeetrilised uurimused on näidanud, et nad siiski siiski tegutsevad üsna palju ka ka maapinnale. Et nad on osavad igal pool ja kui vaadata, kus nad siis siis elavad, siis on niiviisi, et nad asustavad väga erinevaid Metsi, ulatudes isegi kuni kahe ja poole kilomeetri kõrgusele mõnel pool ja nende levila hõlmab siis üsna suurt ulatuslikku osa Kagu-Aasiast alates keskne Paalist kirde suunas kuni Shangxi provintsi nii Kesk-Hiinas ja kagu suunas kuni Vietnami ja malaka poolsaareni, haarates kaasa ka taiwani ja hinnani Sumatra ja Borneo saare. Nii et niisugune suhteliselt, et suur, väga eriilmeliste, küll Mägiste, küll märgade ja vesiste metsade ala, siis kogu selles Kagu-Aasias on, on siis pandriku kodumetsad. Pantrikul on hoopis huvitav toidulaud võrreldes siin pantritega ja ka eespool räägitud Irbisega. Ja tema on erinevalt tervisest, kes oli väga kitsalt spetsialiseerunud, on, on hästi-hästi niisugune mitmekesise toidulaua armastav gurmaan ja tema siis saakloomad on, on pisi irvikud ja ahvid ja linnud ja kohalikud, seal on need hirvik sead ja, ja, ja igasugused niisugused loomad, noh, praktiliselt kõik, kellest jõud üle käib, see kõlbab põske pista ja siis on vahelduse võimalusi palju. Ja niisugust olukorda ei saa Mandrikuga kunagi tekkida, nagu nagu Irbisega, et kui kui mingisugune Meelis toiduobjekt nagu, nagu otsa saab, et siis siis lestad laiali ja nälga. Temal ei ole seda hirmu karta. Vaadata tandriku sigimisbioloogiat, siis tänu sellele, et ta niukses džunglimetsades elab on looduslikest oludest nende asjade kohta väga vähe andmeid, et, et mitte ütelda, et peaaegu ei olegi ja selle tõttu kõik, mis tema sigimise kohta teada, on pärit loomaaedadest teist tingimustest, kus siis on teada, et et nad võivad. Praktiliselt küll küll aastaringselt, et aga jooksuaeg on siis et, et juuni ja oktoober on imelikul kombel niisugused kuud, kus, kus peaaegu ei ole nagu aega olnud aga samas väga palju enam teistest kuudest on seda juhtunud detsembris ja, ja kuna tiinuse kestus on 93 päeva, siis, siis sellest samast tulenevalt on siis nii, et. Pojad sünnivad küll aasta ringi, aga, aga mitte detsembris. Ja kõige sagedamini siis juhtub see märtsis ja pesakonnas on on üks kuni viis poega, aga kõige sagedamini ikkagi kaks. Ja sündides on need pojad kõigest 140 kuni 170 grammi raskused, need päris tillu, pisikesed ja ilma niisuguse mustrite praktiliselt süsimustad. Ja silmad avanevad kahenädalaselt mittenädalaselt, nagu nagu eelmise puhul nägime. Ja kusagil 11 10. nädalal hakkavad nad siis emapiimale lisaks natuke lihapalakesi sööma. Emapiimast võõrutatakse nad enamasti kuskil seal viie, kuue kuu vanuselt ja, ja siis, kui nüüd vaadata elu kestust, siis loomaaedades saavutatud rekord on olnud napilt 20 aastat, kuskil 19 diamõned kuud. Pantrikule on ka päris suured konfliktid seal põliselanikega, et nad vist ei mõista taaskord üksteise keelt. Nojah, nendega on sedasi, seal ei ole võib-olla nii palju keeleküsimus kui, kui see, et inimene on ju selle metsiku loodusega pahasti ümber käinud ja ja kuna tegemist on elukaga, kes ei ole, valib oma toiduobjektidest, siis siis ei lööda risti, et põske pista ka neid elukaid, keda inimene ise kasvatada, seda enam, et, et niisugused elukad on, on tantsi meelega ja, ja suhteliselt hästi kergesti tabatav tabatav saak ja, ja samas, kui ta on tupikusse aetud, siis ta seisab enda eest raevukalt ja niisuguste hiigelsuurte kihvadega ei olegi seda nii raske teha. Ja selle tõttu muidugi kipub kipub selle pandriku kohta levima palju rohkem kuuldusi ja legende, kui ta ise suudab, suudab tegelikult, et tegelikult teha nii, et et selles mõttes on, on, on jah, see konflikt võib-olla pantriku ja, ja kohalike elanike vahel märksa suurem, kui, kui mõnel teisel võib-olla kogukamal ja muude elukommetega kaslased. Aitäh Mati kaalule ja kuu aja pärast räägib Mati Kaal juba nii-öelda päris kassidest.
