Te kuulate raadio kahe saadet ärgaks koolis. Aleksei Turovski on käinud kuus korra rääkimas ookeani loomadest. Ta on rääkinud siin korallidest korallilaadsetest. Täna jõuab ta otsaga peajalgsete ookeanikalade juurde. Stuudios on Aleksei Turovski ja Marii Karell. Tervist. R pihta mul on väga hea meel Meie rännakutega ookeani süvikutesse. Me jõudsime tutvuda juba nii paljude huvitavate mereloomade rühmadega. Jõudsime lausa kõrgemate. Aga ma mõtlen just nimelt seda igas mõttes kõrgeimate, tõsi küll, selgrootute mere elukate juurde peajalgsete ehk tsefallo poodide juurde. Nad on tõepoolest niivõrd huvitavate omadustega niivõrd võimekad loomad. Romantilisel 18. või siis teadusest eriti vaimustatud, 19. sajandil, vait isegi 20. sajandil ja meie ajal vahest nende kohta öeldakse, peajalgsed on merede esikloomad, on muidugi, see on naljaga pooleks esikloomad, oleme kallid sõbrad, meie teiega ja teised päris afilised ka, mõned Leemurid nende juurde kunagi võib-olla pääseme. Kuid see võrdlus esikloomadega annab selget vihjet sellele, et inimesed on olnud alatasa vapustatud peajalgsete võimetest. Kes nad siis on, nad on molluskid. Nad on limuste, õieti kuude ja merikarbile sugulased ja isegi mitte väga kauged sugulased, nendel on Mayntia nagu igal teol, nendel on siis jalad, nendel on sifoon nagu pump torukesega, mille abil nad tõmbavad vett, siis see siis oma kehast jälle välja. Sifoon ehk pumbacki toruga on kõikidel limustele väga vajalik organ, vähemalt kõikidele, kes elavad vee sees, on ju küll ja küll libusid, molluskid, tigusid, kes elavad maa peal ja lompi ei taha, no kasvõi võsatigu või liitlane või Viidumäetigu ja paljud teised sellised, näiteks nendest kõige suuremad aafriga ahhaat, tigu hiljuti nägin neid ja neid oli päris palju valitsuse saarel, mõni kaalub poolteist kilo ja vaat ei taha ta vette. Üks õnnetu selline tigu lausa pidi ära uppuma, kui ta kukkus lompi minu ees Tässita aga kõik need molluskid, kes elavad vees ja hingavad lõbustega idee kohaselt on ka sellised, kes hingavad kopsudega, aga ikkagi elavad vees kuid nendest me ei räägi. Praegu me räägime peajalgsete, muidugi nad hingavad lõpuste, aga nendel on vaja selliseid. Shifoonid pumbad torukistega pea jalgsetel täidavad ka teisi funktsioone, näiteks nende kaudu üks nutikas kaheksajalg, kui ta näeb enda eest hirmsat kiskjad ja arvab ja ma ei karda öelda. Kahjuks ei ole kohta eta, vahest arvab minu meelest nad on vägagi vägagi kõrge mõtlemisvõimega loomad tegelikult mõelda oskavad kõik loomad mingil määral kuivõrd see, nende mõtlemine on inimese oma, aga see on teine küsimus, erinev lugu. No ütleme niiviisi, kui kaheksajalg tõesti arvab, et tal pääsu ei ole. Et vaenlane kohe jõuab tema juurde, hakkab teda söömata. Ma ahistama, mida teeb see meie kaheksajalg sifooni, vot selle turuga pumba kaudu paiskab ta vete suut tindipilve. See on must, jätibitav ja väga huvitava, lihtsalt ebameeldiva, aga huvitava ligi tõmbama lõhnaga ja maitsega ollus. Mis võtab, kui kaheksa seda tahab, siis ta teebki, niidab, paiskab seda, seda tindipilvevete sedasi, et see pilv võtab kaheksa jälle enda kuju. Vaenlane näeb enda ees muustor suurt, huvitavalt, natukene vastikult, siiski ahvatlevalt lõigati saag, olgugi et veidi haiseb, no mis siis, kõht on tühi, eks ole, hai tahab süüa moreeni, angerjas tahab süüa moreenite teate kindlasti sõbrad. Mureenid Nad on angerjad, aga väga suurte hammastega nende juurde me lähme siis, kui tuleb meil juttu kaladest. Need just nimelt kaladest on kaheksa jalgsetel eriti palju vaenlasi. Ja mida selline kana rööskonna näeb? Kaheksajalg kombitsatega. See must tindipilv. Kiskja röövkala ees vingerdab mitte ainult lõhnad, vaid Ingerdab ja lausa kutsub, hirmutab, aga suurt vahelmas lausa kutsub enda juurde võtta söömid. Tegelikult muidugi. See pilv on kaheksajalast reeglina suurem. Äkki hirmutab hoopis ära. Just nimelt must pilv oli niivõrd jultunud vaenlane kiskja, et meie kaheksajalg nii suur või väike, kui ta on. Teda meelitas ainult saakloomana. Aga pilv on ju kahjuks ei ole suurem, võib-olla see suurus, see must vingerdab asi, distid hirmutab vaenlasel, kui hirmuta lasta võtab, las ta võtab Hampsu. Tal hakkab suus ja kõris nii hirmsasti kipitama, et äkki mõtleb ümber, jätab rahule. Ja mis on tegelikult veel tähtsam? Seal on tõesti suur, seal kahjuks ei ole suurem, nii et selle varjus kaheksajalg kiiresti-kiiresti muutes oma värvi taustavärviks. Nii et halli näiteks põhja kohal Don Hay punase-musta-pruuni-rohelise-kollase kirju põhja, taustalt, punase-musta-rohelise-kollase kirju ise. Ta muudab värvi momentaanselt. Te teate loomulikult, kes on kameeleon tegelikult, neid on mitukümmend, tublisti üle 40 nelik, kõik kaneelisisalikud oskavad värvi muuta suhteliselt kiiresti, mõnekümne sekundiga. Kaheksa jaoks suudab seda pooleteise sekundiga. Ja need värvitoonid ja mustrid erinevad, mida kaheksajalg momentaalselt enda peale võtta. Neid on ilmselt sadu tuhandeid ja miljoneid kombinatsioone. Muidugi ka meeleoli hoolepapist tehtud, tema võime oma värvi ja mustri muuta on suurepärane, väga peen, kuid kaheksajalad on tast üle kaugelt üle. Niisiis põgeneb meie väike kaheksajalg läheb näiteks kahe kivi vahele ja kohe võtab kivi värvi endale peale. Kui vaenlane ei lase ennast petta. Ja ikkagi läheb, kuhu suundus meie kaheksajalg, teate, mida teeb siis väike kaheksajalg, kes kivide vahel ta laseb. Tal on silmad kehakoti kohal, hästi kõrgel, nii et tegelikult isegi, kui ta on kõhuga vastu maad tihedasti silmata ikkagi nii kõrgele, ta näeb kaugele kõrgele vasakule, paremale ta igale poole. Kui ta näeb, et vaenlane on parajal kaugusel siis ta oma keha peale. Ma tahan öelda, joonistab, aga teeb nii, et tema keha peal kaheksa ei ole keha peal. Äkitselt hakkavad helendama kaks tohutu suurt helesinist või helerohelist pruunil taustal silma. Nii suured silmad võivad olla ainult kõige suuremal valgel mõrtsukhai. Ja Inga moreen kogub vähemalt hetkeks. Ja ega see ei ole vähe, kui sul õnnestus ja sa oled loomake mereloomake või maismaa loomadel. Ühesõnaga väike loomake. Ja sind rünnatakse. Kiskja jälitab sind. Sul õnnestus hirmutada kiskjad paika pooleteise sekundiga. Sa võitsid väga tõsist ajavõitu, sa said pooleteise sekundiga. Reaalses looduslikus maastikus võid kindlasti ronida näiteks mõne praasis koopa sisse kivide vahel. Taimestikku ennast peita, seal suur, see on suur suur eelis võime teatada. See on tõesti suur ja väga kasulik võimet kaheksa elanud teatavasti kaheksa jalga. Kõik need jalad on iminapadega iminapa ümmargused ja nad töötavad nagu vaakum iminapat kunagi nute teata sõbrat kui vann näiteks vannitoas mõni toru vannituru äravoolutoru umbe minutid võtad pulka, pulga otsas on selline kummi, Kaus pressiti seda, kummikausid toru ava peale ja siis tõmmati üles lahti. Järsult. Tõmme tekib siis nii suur, et vesi lausa kanalisatsioonitorust tuleb sellele järele ja niiviisi saabki torud pumbata puhtaks vaata sellisel põhimõttel, nagu see kummiKaus töötavad. Et ka meie kaheksa ei ole ja tema sugulaste kalmaari täid, tindikalade, seebiate ja paljude teiste iminapad. Aga enamusel peajalgsete iminapp ei ole lihtsalt mitte nagu kummist vaakum iminapa selline kausike vaid selle iminapa ümmargune serv on ääristatud kas ühe või kahe või rohkem teravad tekki kiinistagu mardikakest, vat samast hullusest teravatest ogadest, millega võib saakloomast kinni võtta nii et too ei pääsegi kõik kaheksajalad ja kõik kalmaarid absoluutselt kõik peajalgsed tegelikult kiskjad ja üle kõige armastavad nad krabisid. Yahomaare. Aga teeme siia vahele väikese pausi ja siis tuleme tagasi ja räägime veel pisut nendest peajalgadest. Aleksei Turovski räägib pea jalgsetest ja jätkab siit. Kaheksajalgadega läheb kõvasti tema sugulaste tutvustamise juurde. Teeme nii, sest kaheksajalad ja nende sugulased on tõesti nii põnevad, et nad on seda väärt, et nendest rääkida palju pikalt ja ma loodan põnevalt nimelt kaheksajalga, see on ju mitte niipalju kui 10 sõrme arega mitte palju vähem inimene oma 10 sõrmega ehitab teatavasti tsivilisatsioone rakett kirjutab raamatuid, loob kompuutrid ja mida muud. Ega kaheksajalg oma kaheksa kombitsad kaheksa jalane väga tullingute otstega palju viletsam inimesest ei ole kompuutrid, ta ei loo, aga ega tal eriti ei ole ka neid tähele pookeanis. Ja ookean on meie planeedil ikka kõige suurem asi. Kõige suurem koht maismaad on jõulumeie planeedi pindalalt, no mitte üle 30 protsendi, eks ju. Kõik ülejäänud on ookean ja ookeanides kaheksajalad ja nende sugulased, teised peajalgsed valitsevad tegelikult, kui ma pakun teile 450 miljonit aastat. Smaskur teeksin. Vaadake, mida kõike saab teha, kaheksa jalaga saab väga korralikult puhata. Loomulikult saab püüda krabisid, saab pragudest igasuguseid maitsvaid ussikesi võtta. Väga tundlikud ja väga paindlikud on kaheksajalgade jalad. Aga metsikutele, loomadele, kes elavad vabalt looduses oma elu kõige suurem, kõige ohtlikum, kõige tõsisem väljakutse on leida võimalus korralikult puhata, toitu kogenud kaheksajalg ikka leiab, loomulikult leiab aga võimalust rahulikult sügavalt magada. Looduses, kus sul on vaenlasi? No tõesti kaheksajalaga segada. Vaat sellist võimalust leida on tõesti raske, mida teeb siis Kaheksajalg, ta läheb magama, puhkavad tema seitse, kaheksast jalast üks jalg valvab 200-le pea kohal, väga erksalt, kompab vett, kas tuleb kuskilt lainikene või vibratsioon või kasvõi lõhn oma jalgade otstega ka lõhnad, maitsed suudab siis tabada kaheksaialt, kui kaheksas valve jalg väsib, ütleme, et ta on 20 minutit kogu aeg usinasti mere lõhnasitakseeriv, siis äratab ta naabrijalga. Et kuule, naabernumber, seitse ärkasid üles. Ma tahan niisama ära ja läheb loiult puhkama. Teine jalg hakkab valvama ja siis, kui see väsib, ta lükkab, äratab jälle ärkvele, upitab jällegi oma naabruses olevad jalga, nii et kaheksajalg saab magada rahulikult, sügavalt magada, tegelikult mitu tundi. See on hiilgav võime ja see kindlasti on seotud kaheksajalaaju suuruse ja keerulise arenguga. Kaheksajalad oskavad suurepäraseid lahendada labürindi ülesandeid, mis isegi rottidel ja mõnedel ahvidel ei ole jõukohased. Kaheksajalad võivad minna ükskõik kuid kitsast torust läbi kui ainuld, silmad vot kaks silma üksteise kõrval, eks ole, kui mahuvad. Kui nii lai on see toru, et mõlemad silmad mahuvad isegi nad ei pea mahtuma põikitoru üksteise järele, võivad mahtuda sellest torust läheb läbi isegi suhteliselt suurele paistev kaheksajalg, aga nad olid väga huvitavad loomad ja nad on ainsad loomad. Neid on mitu liiki, aga üldjuhul kaheksajalad on need loomad, kelle nägemine on inimese omaga võrreldav. Inimese nägemine on maailma loomariigis parim. Pimeduses, kuid värvinägemine, mustri nägemine, sügavuste nägemise järgi hindamine, see on inimesel. Mustrid ja aru saama, kui kaugel on need või teised asjad nagu inimenegi kaheksa ei ole sugulaste seas muidugi on väga palju mõnusaid loomi sealhulgas nende hulgas ka hiidkalmaarid, kelle silmad on hoopis nagu jalgpall nii suured või suuremad, sellised loomad. Kui võtta neid kogu pikkuses nii-öelda noh, kolme kolme poolemeetrine kehatükis silmadega ja tagakehaga ja seal mõnede uimedega siis on lühikesed suised kaheksa. Nad ei ole päris suised muidugi kombitsad suu ümber olevad kaheksa tükki ja kaks väga pikka nagu nutele, krahvi poist või lambipostlaterna poiste näol nii jämedad kaks hästi pikka kombitsad, mille otsad on labidakujulised terava otsaga labidakujulised, hästi suurte iminapaga. Just nimelt krabid nõia teiste maitsvate asjade püügiks. Need hiidkalmaarid eluaeg veedavad suurt sügavust, reeglinud pinnale ei tule. Aga nende järele sukelduvad mõned väga huvitavad mereimetajad, nagu Kaselotid. Nutikad ja tarka ja toredat, mitte väga suurt, aga väga nutikad ja väga ilusad minu meelest Edingi kala ehk see pead, kes elab madalikel ja meresügavustest, mitte kõige suuremates sügavustes, kuni 700 800 meetrit elavad veel nautilused, laevukesed, väikese mütsikese, ka kolmnurkse mütsikest, mütsikest kassisilmadega, pisikeste kombitsatega ja imekaunis sellisest nagu kigu, jah, nagu Dio mitte karm vaid koda, vot vot sellises sellises majakeses sellises kodukeses sellises majakeses elavad. 400 miljonit aastat tagasi nende sugulasi oli kõik seal meredes ja ookeanides kuid ka meie ajal elavad nad sugugi mitte halvasti. Inimene kütibleid, ilusad nende kojakes, keda inimene ei kütti, aga see on juba teine lugu. Kuulame siia vahele ühe luu ja siis tuleme tagasi ja Aleksei Turovski jätkab siis ookeani kaladega. Aleksei Turovski on jõudnud otsaga ookeanikalade juurde. Aleksei valjude bakter palju neid ookeanikalu üldse kokku olla võib? Vaadake kaladega on selline lugu, alamad selgroogsed, nagu nad. Kui rääkida nende esivanematest ja nende põlgnemisest üldse ja nende seas on ka noori hiljuti tekkinud lausa terveid perekondi ja isegi sugu hundi. Niiet nende evolutsioon, nende areng, mitmekesistumine On kestnud. Oma üle 300 miljoni aasta noh üldkokkuvõttes. Ja tormilised kestab edasi ja neid on kole palju. Kalad klassis ammu-ammu Loidi juba 25000 liiki. Võrrelge umbes 5000 lingiga, mis moodustavad meie imetajate klassi. Loomulikult lind on maailmas väga arvatavasti umbes 12000 liiki, kuid kalu on vabalt võinud ammu teadaolevalt vähemalt kaks korda rohkem kui linnuliiki. Ja viimasel ajal, kui süvamereuuringutehnika on hüppeliselt järsult võimsalt arenenud. Aastas määratakse sadu mõnel aastal tuhanded liiki kalaliiki juurde. Kirjeldakse leitakse, avastatakse nii, et mina optimist, nagu ma olen. Pealegi hirmsasti tahan sinioleks, ma pakuks etnud kalu, ookeanides on vähemalt 60, aga võib-olla 70000 liiki. Ja teate, ma usun, et see ei ole üle pakkuda, kui võtta arvesse seda, kui kiiresti erinevatest ookeani osadest avastakse uusi kalaliike juurde. No loomulikult, kui me lähtume klassikalise zooloogia seisukohalt nii-öelda siis me näeme ookeanides. Üldkokkuvõttes on registreeritud kalu. Magedas vees kalu on kergem otsida, tööd leida ja kirjeldada magevee kalade seas on ka palju uusi liike keda avastakse vaatajaid iga aasta. Aga mida tähendab tan poisikese nimi? Härra õpetaja Lynni juurde tuli ükskord tema õpilane tall ja ütles, et ta käis vett toomas ema palvele. See oli Lõuna-Hiinas ja näed purgi sisse või kannu sisse, millega ta võttis. Ojast tuli üks kalake. Õpetaja linn oli tore, tubli, armas, hästi õpetatud. Härra. Avastamislugusid võika lõpmatuseni meelde tuletada, aga meil ei ole selleks ei aega, ega see ei ole ka meie ülesanne, tegelikult räägime kõikidest kaladest, kes meres elavad. Ei ole, ei ole võimalik ja üks ja ainus võimalus, ütleme kohe kõik ookeanides elavad kalad tahavad soolast. Kudema lähevad ookeanidesse, te kõik tunnete vähemalt üht sellist kalaliiki seal angerjas. Ja ei luba vetikatele välja tulla ühest kindlast ookeani osas, nii et see on meri, mille kallasteks ei ole maa, vaid hoovused. Just sinna läheb angerjas siis kudema. Kala missugune. Aga kui marjaterast kooruvad väiksed kalakesed, Lektotse fanused? Neid nimetatakse kunagi veel möödunud sajandil üle, vabandust sajandil, 19. sajandil ikkagi mingil ajal arvati, et see on täiesti omaette väike kalake. Et temast kasvab kunagi meie tavaline kõikidele tuttav, äärmiselt maitsev angerjas. Ja selleni jõudmisega võttis aega. Ja kui seletad šeflus elab galakesena. Golf striimi hoovust otsima. See on tükk tegemist. Kütteahi kui jumal hoidku, midagi juhtub selle hobusega Euroopast tuleb järgmine jääaeg ja kiiresti. Vaid sellesama hoovusega tulevad klaasangerjateks muutuvad endised Lepatsevalused Euroopa osa Camiirita kalda peale. Hispaanias Belgi velgiumini kallaste peal. Pisikesed väikse sõrmepikkused peenikese ja täiesti läbipaistvad hispaanlased teevad nendest igasuguseid roogasid ja mul on kurb selle peale mõelda, niigi ei ole neid kuigi palju, aga noh, see selleks klaasangerjas otsib aga nüüd magedat vett muutub seal tumedaks, ei ole enam läbipaistev, hakkab aktiivselt jällegi toituma. Näiteks kui vihma sajab lageda maa peal, kui tal on näiteks asja hoopis mõnda lompi või teise ojas. Ta võib mööda maad minna, mitukümmend meetrit, midagi temaga ei juhtu. Igatahes elab ta kenasti mageda. Siis aga läheb merre. Risiku ei huvita päris luukalad tegelikult. Merre läksid nad küllalt hilja. Meres võimutsesid kõhrganud Se lahjad Haydia, nende sugulased ja neid oli sadu liike ka praegu on üle 360 liitlikenemi Haideks nimetame raidest rääkimata. Ja päris luukalad ja kõrgemad kalad ja nende põlvnemine leidis aset eelkõige Mageeveelistest veekogudest üldse Virkookeani ei olnud pooltki nii soolane nagu praegune. Muidugi muuseas, kui soolane. Tuleb tilgake muidugi hirmsat ei ole. Loomulikult kodus ei maksa, seda meelega teha ei ole vaja, ei ole või kui juhtub niiviisi Edweri tilgakene mõnest kriimustusest välja, tuli Bruvi keeleotsaga. See ei ole kuskile kadunud maa peal, see on lihtsalt peidus veresoonkonnas, kuid päris ookeanis praegu merekaladest rääkida korraga muud siiski midagi kui jah, nendel on vaja soolast vett. Üldse kui me tahame mingit looma, näiteks võtta. Mida me peame kõigepealt selgeks tegema? Minu meelest kõige tähtsam monilt. Millistes suhetes on see loom veega? Kuusingavatel loomadel, see on selge, kuid. See on väga tähtis, millist varjundit varjupaikade tahab. Ka see on väga tähtis, kuid ennekõike tuleb endale aru anda, kui palju ta peab vett saama, kas ta peab olema poolenisti vees, üleni vees, vahetevahel vees. Kas ta peab jooma mitu korda päevas, kas ta joob päris vett, äkki ta joob ainult soolast vett, nii mõnigi loomuga senine äkita joob ainult, kas teevett ja kausist näiteks lihtsalt ei saa? See on äärmiselt tähtis küsimus. Nii et veest Me rääkisime soolsusest, rääkisime kalade põlvnemist luugalale põdemisest. Kõige üldisemalt. Oleme ka midagi öelnud. Kohe järgmine kord, kui lähme eetrisse, räägime põnevatest, mere, kaladest. Teemegi siia väikese pausi ja, ja tuleme ühe luu pärast tagasi, et nende põnevate ookeanikalade juurde minna. Aleksei Turovski eelmise lõigu lõpus lubasite minna põnevat ookeanikalade juurde. Millised need on? Need on kõik sellised, iga liik omamoodi põnev ja miks ma seda põnevust nüüd esile tood? Peaks nagu rohkem teaduslikku juttu, võib-olla räägime, räägime sellest mitmest erinevast seltsist, sugukonnast, perekonnast, mitu liiki ja, ja mis on nende liikide, iseloomustas meres elavate kevadeti. Vot selline jutt võtaks kaks aastat vähemalt niiviisi, et paar tundi päevas välja arvatud laupäev, pühapäev, nii et räägime lihtsalt kõige põnevamatest ja kui te ei pane pahaks, ma esitlen teile neid liike, kes just nimelt mull paistavad kõige põnevamad. Ja esimene kõige põnevam minu jaoks. Selline liik on valge perega kala, kala, kes elab Antarktika jääserva läheduses. Seal on meri nii soolane ja nii külm, et vee temperatuur on kuni miinus 2,7 kraadi. Te teate ju, et kui me tahame vesi hakkaks kiiremini keema. Soojendab meil piisab 80-st kraadist ka, kui me paneme vette päris palju soola. Samamoodi kui vesi on väga soolane, ei pruugita külmuda nulli kraadi juures, ta isegi on vedel miinus kahe kraadi juures, kui on miinus kolm ja siis on juba. Nii-öelda lahti saada külma abilt viisis kala, kes elab sellise temperatuuri juures soolases vees ei vaja punaseid veri liblekesi, selleks et normaalselt hapnikku veest saada ja oma keharakkudele saata. Süsihappegaasis saab ta kenasti lahti ilma tal punaseid vereliblesid, nagu meil kõikidel teistel, eks ole, selgroogsete loomade oleks kasutada selline äärmiselt põnev, Kanada, Nato teenijate sugulane võib-olla kunagi räägiks temast veel, ta ei ole eriti suur. Ta vähemalt seda ka siiski mitte liiga palju, ma loodan, vähemalt äärmiselt põnev on vasarhai vasarbja hai. Hirmus põnev muidugi kujutate ette, milline on tema pea? Mingil määral, kui pealt vaadata, see tõepoolest meenutab võimsad niisugust vasarat kaela nagu varre otsas. Ei ole üldse probleem. Ja oma suure laia ja lameda peaga nagu metalliotsija otsaga otsib ta. Elektromagnetilise impulsi otsija peaga registreerib ja teab täpselt, kus maitsev kliimaga nagin. Lima kalakeses ja seas on ka väga palju huvitavaid, äärmiselt põnevaid vorme on sellised, kes elavad suures sõpruses sümbioosis teineteisega. Ta lihtsalt ei saanud hakkama. Väga põnevate. Kaevata tal on tugevad sõrad ja vähemalt üks on nagu puur ta isegi kõva pinnase sisse põhja sisse saab uudistada auku mis on alati suurem, kui Vähil endal oleks piisav. See on ka paras kodu ilma kalakese jaoks. Milleks Vähil on vaja lima kalakest vähkunud, praktiliselt pime. Pea otsas nagu konnal üleval ja väga hea tema nägemine, nii hea, et tema sõber vähk, kes ehitab ilusat koobakest, võib loota ema kalakese peale, küll ta näeb vaenlasi õigeaegselt ja midagit vaenlast. Ta näeb maitsvaid saakloomi, usse, näiteks hulkharjasusse või veel midagi niisugust, mida tasub kohe näksida. Ja väike, alati saab oma portsjoni põnev kala. Ülimal määral põnevad noh näiteks tiigerhai tähendab kuidas ta kütid natukene jubedavõitu lugu ei hakka sellest rääkima, kuigi see on huvitav ja uurimiseks täiesti täiesti. Õige ja väga väärtuslik teema. Aga ma räägiks tema poegadest. Seniseid kalu on päris palju, teisi ka keha sees, tiiger hail on kaks nagu oleks emakad kaks niisugust organi pärisemakat nad loomulikult ei ole ja neid nimetatakse Eba Emakateks. Pseudoprotsent moodustab seal ka selline nagu lastekoht. Nii et ta ei koe, marjaterakesi ta välja ei heida. Tal on kehasisene viljastamine ja nii vasakpoolsed kui ka parempoolses. Vot sellisest nagu ebaemakas hakkavad tal arenema looted noored pojakesed ja väga varsti nendel pojakesed tulevad hambad suhu ja hakkavad tellides sööma. Nii et reeglina tiigerhai sünnitab kahte poega korraga. Jahipidamisinstinktid, kes on kõige pädevamad, milline valiku mehhanism ematiigerhai kõhu sees, kujutage ette nii, et kaks poega sünnivad siis üks vasakust Eba emakast, teine parempoolsest. Väga huvitav, eks ole, aga on väga põnevaid teisigi toredaid ja huvitavaid kalu. Õitsejad kalad reeglid on sellised ja mulle näiteks meeldib üks üks Lofjus, perekonnakaladel on tohutu suur suu õudsalt suur pea, Kalawnlame küllalt lame ja tavaliselt merepõhjas. Aga tema seljauime, esimene kiir. Te teate ju, et uimed luukaladel on? Kilest on niisugune kiles nahk, mis on tõmmatud sirgeks, kui uimun püsti luude, luust, niisuguste nagu ogade ja lähevad, need ogar ongi. Seda saab kalal liigutada, kala saab seda suurepäraselt liigutada, viibutada lausa selle otsaga. Ja ots helendab. Kuid see helendab mitte nagu mõni ussike, see helendab nagu väike täiesti kindlast liigist mehike kes Helendades kutsub teisi mehikesi pulma, pulma rõõmsalt tutvust sobitama helendavad grivetikesed. Nähes, et niisugune tuluke kutsub neid pul ujuvad kõik Parmikesena kohale. Aga tark ja küllalt suur juba täiesti täiskasvanud õnnid kala, kes neid meelitas krevette pinda, pea kohale, neid ei puutu. Lohutab, et neid oleks rohkem ja et väiksed, aga mitte väga väiksed, parajad meie jaoks parajad kalad just nimelt kalad tuleksid. Neid kribeetikesid püüdma jäävad neid kalu omakorda püüab kala ühe ampsuga. Meres on ka selliseid ka õid kalade seas muuseas huvitavaid kalu, kelle isased killukesed 1000 korda väiksemad kui emased võtavad emase nahast, niipea kui emast leiavad, võtavad nahast, ema tähendab oma suudega emase nahast kinni ja kasvab temasse külge. Silmad ja isegi lõbused kaovad nendel isastel killukesed väikesed ja võib tõega tunnistan, napasideerivad emase peal, aga vähemalt selle emase kala abikaasad, neid võib-olla viis, kuus või isegi rokkim. Tõepoolest teda mitte kunagi ei peta ega reeda ega ei kao mitte kuskile. Kinni kasvanud oma proua külg on ju põnev kcal. Minu meelest üle kõige on lõuna patsiifika Vaikse ookeani kagu ja lõunavete meri, hobuke. Aga sellist looma tuleb näha kirjeldatud suuliselt lihtsalt ei ole mõtet. Põnevaid kalu mere ääres on äärmiselt palju mõõkkala, näiteks vanuses üheksa nädalad kaotab ta kõiki hambaid. Aga tal ei olegi neid vaja. Sest just selles vanuses hakkab tema ülalõug kasvama pikaks ja väga teravaks kippus vaid ka servadel ja suur mõõkkala kolme, nelja või isegi suurem meetrid. Kütibki saakloomi kalu. Niiviisi torkab mõõgaga läbi. Siis tõmbab mõõka vabaks oma niiviisi tapetud saak kalast ja siis mõõgalöökidega, raiub kalad tükkideks. Nii terav mõõk, tema ülalõug, Rostru, siis. Kala, kes 20. sajandi jooksul Eesti vetesse sattus, Saaremaalt leiti ja mul oli au teda uurida. Küll oli põnev, aga kõigest. Aitäh, Aleksei Turovski-le ja kuulajad, vaadake hoolega saatekava. Kuu aja pärast tuleb Aleksei Turovski rääkima ookeani loomadest, lindudest.
