Te kuulate Raadio kahte ja tänase ärgaks koolis loodusõpetuse tunni külaline on Tallinna botaanikaaia botaanik Urmas Laansoo. Tere tulemast. Me lubasime rääkida kevadel kidest taimeriigis. Kuivõrd selts on võimalik kuupäeva järgi peaks vägagi olema seitsmes aprill oleks ju idee poolest ideaalne aeg rääkida sellest, kuidas looduses kõik muutub ja kuidas kõik tärkab ja kuidas kõik läheb teistmoodi. Aga sel aastal on vist natuke teistmoodi kevadtaimede jaoks. On kindlasti tänavune kevad on hilinenud kui tavaliselt. Ta astronoomilise kevade alguse aegus on 20. märtsi paiku on juba lepad ja sarapuud ja mõned muudki taimed õisi näitamas, siis tänavu alles paar päeva tagasi ma käin sageli metsas. Et ma olen metsaeluga kursis alles paar päeva tagasi ma nägin esimesi arglikke lepa Urbi tolmu välja ajamas, aga see tolm ei ole siis mitte veel selline paksega ei võta avastama vaid esimesed arglikud tolmu, kübemed lendasid, kui lepaoksi raputada. Sarapuu veel ei ole isegi Urbi pasutama hakanud ja mõnes soojas nõlva sooja nõlva peal kasvav sinilill, siis natukene oli sealt pungasoomuste vahelt välja tulemas oma senist õievärvi näitamast. Kas on võimalik niimoodi julmalt matemaatiliselt öelda näiteks mitu päev või mitu nädalat. Tänavune kevad on sellisest keskmisest ajagraafikust maha jäänud. No kaks nädalat kindlasti jah, seda vähemasti taimeriigi järgi linnuriigis on ka selliseid tähelepanekuid tehtud. Ma eile käisin Viljandis, sõitsin lõuna poole ja nägin esimest korda nii kiivitajat kui ka toonekurge, aga metsvindid ja kuldnokad ja künnivaresed, nemad on juba varem kohal. Aga sellel on ka tärkaval taimel riigile mingi selline suurem mõju, et kõik toimub kaks nädalat hiljem või lihtsalt asjad on ja, ja kõik areneb ikkagi omasoodu. Ei, ma arvan, et loodus teeb kindlasti selle selle tasa, et eks sõltub eelkõige temperatuurist ja tänavune talv ei olegi kõige hullem olnud. Tänavuse talve pluss taimede talvitumise seisukohalt on see, et olnud ühtlaselt külm. Et kõige halvemini mõjuvad sellised talved, kus vahepeal külmetab ja sulatab, kus tekib jääkoorik ja ja on järsud temperatuurikõikumised, aga kui linnast välja sõita, siis ikkagi tänavune kevad just on olnud üsna karm selles mõttes, et pinnas on olnud sügavalt külmunud ja päevased temperatuurid on tõusnud juba pluss 18 kraadini paar päeva tagasi. Kõikide taimede juured ei saa veel külmunud pinnasest vett kätte, aga maapealsest osast vesi aurustub. Eelkõige siis igihaljad taimed, nagu on männid, kuused pohlad ja paljud teised on kohati on nende okkad või lehed, on pruunistunud. No kui palju siin linnavahel veel aega võiks minna, pilte hakkaks natuke rohelisemaks minema. No kolm nädalat kindlasti, et ikka esimesed lehed hiire kõrvul tulevad aprilli lõpus, mai alguses, kui aprilli lõpus teeb sellist kuuma ilma, nagu tavaliselt on teinud, et üle 20 kraadi vahel isegi 27 kraadi aprilli lõpus siis võtab ainult mõne päeva, kui esimesed toomingad oma lehed hiire kõrvul saavad. Kuivõrd mõjutab see inimeste kevadiste tööde graafikut, see, et looduses niimoodi, no ütleme siis kaks nädalat ajast maas on, et mida peaksid näiteks aiaomanikul arvestama. No see oleneb muidugi ajuomanikust usinad ajuomanikud, kes külvavad aknalaua peale potti oma seemneid või panevad ennem kasvama siis joriani daalija juuri. Nendele õues väline ilm suurt mõju ei avalda, sest päikest on olnud piisavalt ja kui meil on kasvuhoone või piisavalt suured aknalauad valged aknad lääne või lõuna poole, siis ei sõltugi välisilmast. Aga need, kes põllu peal tegutsevad, nendel muidugi on, on kibekiired päevad siis selle võrra hiljem, et kõik tööd tuleb teha lühema aja jooksul. Milline pilt avaneb neil päevil, kui tulla külla Tallinna botaanikaaeda. Kuidas teil tänavune kevad on saabunud? No tänan küsimast, meile kevad on saabunud ka hilinenult. Nõiapuu, kes tavaliselt õitseb vahel jaanuaris, vahel veebruaris, on alles tänavu märtsi lõpus, aprilli alguses oma esimesi õisi teinud. Nõiapuu ei ole eestimaine taim. Metsast otsima ei ole mõtet minna, nõiapuu kasvab. Kas Ida-Aasias, Jaapanis, Hiinas, Koreas või siis ka Põhja-Ameerikas on meie poliit ja nemad on sellised erilised talvised õitsejad, kes siis soojemate ilmadega, kui temperatuur tõuseb üle nulli, plusspoolele alustavad õitsemist öösel, kui on jahedam, siis rullivad nemad oma õied kokku. Nõiad ongi nime saanud selle järgi, et õitseb talvel lumest, oleks nagu ära nõiutud. Kuidas muud taimed on kevadet tervitanud? No mis tähele võib panna, pungad on puhkenud paisunud eriti suured on pungad, siralitel, samuti ka pärna all vahtra all. Tamme ei ole veel erilisi kevade märke ilmutanud omale üldse selline laisk Puuiline puhke- ja nagu ka saar, Ilyni puhke- ja aga need, kes kevadel on kiirustajad nagu toomingas ja paljud teised on oma pungades juba mahlad suutnud liikuma panna ja praegu on õige aeg, siis, kes raatsib kas siis oma koduaia poolt või, või metsas nii kasemahla kui vahtramahla lasta? Me räägime botaanik Urmas Laansoo, aga ja hetke pärast räägime natuke lähemalt sellest, kuidas kas või teie oma kodus olevad toataimed kevadel ärkavad. Te kuulate saada targaks koolis, kus täna on kavas loodusõpetuse tund ja vestleme Tallinna botaanikaaia botaanik Urmas Laansoo saaga igal nädalal käibe juures botaanikaaias kooli klassiekskursioone. Kui hästi tänapäeva lapsed üldse on kursis kõige sellega, mis taimeriigis toimub? Kas kas levinumaid puuliike tuntakse kohe niimoodi käigu pealt ära? Ei tunta kindlasti, et iga aastaga jääb ikkagi elava looduse tundmine jääb vähemaks, see on muidugi väga kurba, aga meie püüame selle nimel tegutseda, et see ei oleks nii. Nii halba. Ja milliseid tähelepanekuid ma olen teinud, kui kooliõpilaste käest küsida, millal õitsevad õunapuud, siis üldse ei ole haruldane, kui arvatakse, nad õitsevad septembris-oktoobris. Mõni arvab veel ka detsembris või jaanuaris. Et kuna õunad on aasta läbi müügil, siis paljud ei teagi, millise puu otsas üldse õunad kasvavad ja kevade poole või on koolide lõpp. Maikuu seisuga on meil tõesti väga palju kooliõpilasi siis kooli lõpu puhul käib ja kui toomingas õitseb ja kui küsida, et mis puu see on selliste ilusate valgete õitega, siis paljud ei teagi, et milline, milline on siis toomepuu toomingas? Väga tavaline, valgete õitega ja sügise poole siis tumedate suurt kuivaks tegevate viljadega puu. No kui mõni õpilane või, või mõni lapsevanem tahaks praegu oma järeltulija nii-öelda käsile võtta ja talle väikest koolitust teha, et kas praegu oleks õige aeg minna neid pungasid vaatama või kuidas, kuidas ennast kurssi viia, siis? Tegelikult looduses ei ole kunagi igav, et ka talvel arvatakse nõnda. Talvel pole metsas midagi näha, aga see kindlasti nii ei ole. Talvel on ka metsas väga põnev, kuuleb lindude häälitsusi, saab loomajälgi uulidel uurida ja loomulikult mitmesuguseid puid ja kui lund on veel vähe, mõnel talvel on lund vähe või või hilissügisel, kui lumi ei ole veel paks sadanud, siis saab uurida neid taimi, mis välja paistavad, sest ega siis kõik puudega põõsad kooma lehti ei langeta. Meil on sadu erinevaid taimeliike, kes talveks jäävad rohelised, need on samblad, samblikud vetikad, võib-olla on raskem uurida, vetikad kasvavad valdavalt vee sees ja ei ole võib-olla hea lapsik külma vette uurimistöödele saata, aga praegu, kevadel, enne pungade puhkemist on veel viimane aeg ja minu meelest väga põnev uurida erinevate puude ja põõsaste pungi. Linnas on isegi valik suurem, et linnalastel on see eelis, et linnas saab ka pargis uurida neid puid ja põõsaid, keda metsas ju meil ei kasva. Et linnad on, on väga rikkalikud haljastuse poolest. No ma loodan, et me tunneme ära võib-ollakase ka seal kindlasti tüvi aitab, aitab äratundmisele kaasa. Aga kas me teeme juba vahet pärnadel? See on juba iseküsimus, et kindlasti nüüd kevad, kuni veel on jahedate, kuni pungad pole puhkenud, on väga sobilik aeg pungade uurimiseks. Pungad on väga-väga erinevad. Pungade pungi on niisuguseid, mida näiteks ühel pool on sellised pungad, keda inglased kutsuvad WC-poti prilllauapuuks. Et tema lehe arm, kui leht kukub oksa küljest ära, jätab niisuguse jälje oksa külge hobuserauad absoluutselt ja et see on äärmiselt huvitav, selle puu nimi on korgipuu. Ja teda leidub meil Eestimaal ka parkides, muidugi inimesed sageli ajavad segi korgipuud ja korgitammekorgipuu ja korgitamm on küll kõla poolest sarnased ja mõlemad annavad korki, aga korgitamm meie kliimas siiski kasvada ja suudad, on igihaljas. Tammesugulane, kes elab Hispaanias, Portugalis ja teda kasvatatakse siis kas moodsate spordijalanõude taldade sisse panemiseks, et siis joostes ei oleks sammul nii raske hüpata ja muidugi tehakse põrandaid, millel on siis hea paljajalu, talvel käia külmaga ja samuti siis, kui naabrid on väga lärmakad, samme korgitamme laminaadiga, katusest, seina või lae. Muidugi, pudelikorgid on kõige-kõige tuntum korgitammekorki veel ka ujumisvestides, päästevestluses ja merepoide. Täitematerjalina kasutatakse. No kui me talvel vaatasin aeg-ajalt neid eesti müüduimate raamatute edetabeleid üsna tihti seal kõrgetel kohtadel just taimeri kukeaabits, et kas see on pigem hea märk sellest, et et inimesed tahavad täpsemalt teada, mis täpselt siin Eestis nende ümber kasvab või kasutatakse seda raamatut näiteks selleks, et ära tunda, milline on kask ja milline on lepp. Ei kindlasti mitte, ma arvan ikka, et see on tohutu hea märk, et sellel raamatul on olnud nii suur müügiedu ja mitte müügiedu siis selles mõttes, et inimene ostab endale raamatu uhkeldamiseks või riiulisse jätmiseks vaid sellist raamatut kindlasti võetakse korduvalt aasta jooksul kätte ja uuritakse ka ja temaga on sobilik ka loodusesse kaasa minna. Sellel raamatul kogunely kordustrükk, et anti veel kordustrükina välja, kuna kuna inimesed tundsid nii palju huvi taimede vastu, tegelikult selliseid piltidega ilusaid taimeraamatuid ei olegi viimase paarikümne aasta jooksul ülearu palju ilmunud on ilmunud palju põhjalikumaid ja ilma piltidelt mustvalgete joonistega taimemäärajad, aga need on väga spetsiifilised, need seal on väga palju erialast terminoloogiat ja, ja kooliõpilasele või ka tava tavakodanikul on, ta on ta liiga keerukas ja see võib olla peletab eemale. Tundub nii raske või keeruline. Aga kui on värvipildid sees ja veel grupeeritud, siis niidutaimed, metsataimed, värvid, järgikas, õied, kollased, punased, valged, roosad või, või midagi muud värvi, nii on võib-olla kergem. Ja loomulikult ei maksa siis kooliõpilastel häbeneda oma õpetaja poole pöörduda, oma bioloogia poole pöörduda, kui on kui on tahtmine teada saada, millise taimega tegu on. Meile tegutseme selle nimel, et kooliõpetajad oleksid väga targad ja tunneksid võimalikult palju taimi. Et kui lapsed tulevad kooli tundmatu taimega, siis õpetaja oskas vastata. No kui me edasi liigume nende taimede juurde, mis inimestel kodus on, siis toataim elab ikka toas kusagil nurgas, kui erinev tema jaoks on, mis aastaaeg parasjagu väljas valitseb. No see on ikka väga suur oluline erinevus ja mida meie alati inimestel paneme südamele või toonitama, on see, et kui keegi tahab endale kas mõnda uut taime või kolib korterist elamusse või, või ka vastupidi, kus ühtegi taime ei ole, aga ilma taimedelt on väga kurb elada, hiljuti käis kusjuures külas üks botaanikaaias üks, üks kunstnik Laurentsius ja tema ütles, et tal on üsna palju taimi kodus ja ma küsisin, miks ta neid taimekasvatajate ütles nii huvitavalt, et ilma toimuda, et oleks ka väga kurb, kurb elada. Et on muidugi selliseid kodusid, kus ühtegi taime ei oleks, aga igasse kodusse on kindlasti mingisugune taim võimalik valida, olgu siis need tingimused mis tahes, aga millest peaks lähtuma. Lähtume peaks sellest, et muidugi on oluline ka Taimule meeldiks, aga enne kui me taime endale koju muretsenud peaksin vähemasti uurima siis või, või raamatut lugema või poest küsima, et millised on selle taime konkreetselt nõuded temperatuuri, valguse õhuniiskuse suhtes, millised on tema nõuded mullastiku suhtes ja kas mul on siis ikka aega tema eest hoolitsemiseks on selliseid taimi, nagu ma siin akna peal näen. Kes on kõrbest pärit, kõrbest, on väga palju, neist kaks, teised asjad on veel selline. Ei ole tegelikult jah, et meil sageli kasvatatakse kad. Tegeldokkeli ole, okkad on ainult nendel taimedel kes kannavad käbi okaspuudel, et kõikidel taimedel, kellel on sellised teravikud, et need ei pruugi veel okkad olla, et siin on tegu piimalillega, keda küll ka vahel ekslikult kutsutakse kauboi kakluseks. Kolmekandiline piimalill on väga tavaline. Meie kodudes teda sageli. Sageli kasvatatakse ta levibki nõndaviisi, et siis tuttavalt lavale või sugulased sugulasele, kuna ta läheb igast väikesest varrepistikust kasvama, aga on taimeloomulikult, kellel on siis erinõuded või kes päris igasugustes tingimustes ei kasva ja selliste nõudlikumad taimed hulka kuuluvad kindlasti orhideed. Et orhideed võib-olla ei sobi päris esimeseks taimeks katsetamiseks kasvatamiseks, et lihtsalt lõpeb kurvast, et ta läheb välja. Et võib-olla alguses peaks proovima siis näiteks kurgiseemned külvata või tomatiseemet külvata või, või mõne lihtsama taimega kummipuuga või Roosi piskiga toatoakasega alustama. Kuuldavasti on viimase aasta jooksul ka päris palju uusi põnevaid või, või hästi ära unustatud vanu toataimedest päevakorda kerkinud. Hetke pärast räägime natuke nendest. Te kuulate saadet järgaks koolis ja meie tänases loodusõpetuse tunnis on vestluspartneriks Tallinna tuunika aia botaanik Urmas Laansoo. Urmas kuuldavasti on viimane aasta olnud rikas nii uute kui ka hästi ära unustatud vanade toataimede taas päevakorda tulemusi poolest, millised on näiteks mõlemast kategooriast näited. No meie vanemad väga armastasid ja kasvatasid Vuksijaid, aga vahepeal paarkümmend aastat uksi oli unustuse hõlma vajunud. Nüüd uute moodide uute trendidega on fuksia taas moetaimeks tõusnud ja trenditaimeks saanud poksija sorte on tohutu palju põnevaid aretatud, et millised on erinevad uksed, erinevad lugejad on erineva kasvukõrgusega anud Püht, teiste okstega rippuvate okstega on kirjulehiseid, sorte on sellised, mis sobivad siis amplisse rõdukasti toas aknalaual kasvatamiseks terrassi peale panemiseks ja kõige põnevamad uksed siis, mida varem ei tuntud, mida meie vanemad ei ole näinud või ka vanaisalt, kes taimi armastasid. Aednikud on olnud nii vanemad kui vanaisat, et uued fuksiasordid on sellised, kelle õied vaatavad ülespoole või ka kõrvale, sest vanasti olid uksed niisuguseid, kelle õis oli rippuv, allapoole vaatav, aga nüüd on siis väga-väga erinevaid pukse sort ära tulude, neid on ka kõik Eestist saada. Et Eestis on kevadel ja suvel kui fuksia Uuekond, no vähemasti mitukümmend sorte on kindlasti saada. Et ukse Aegonnale sees. Nendest vanadest asjadest on päevakorda taas tulnud. No kindlasti pelarkoonid, pelarkoonid on ka uuesti muutunud väga populaarseks taimeks, et varem olid kõik roheliste lehtedega, nüüd uued sordid on valge, kirjuta lehtedega kollase kirjutaja lehtedega. Värviliste lehtedega on selliseid pelargoone, kes on siis rippuvate vartega son, luuderohulehine, Pilar kool ja on mitmesuguseid siis veel lõhnavaid, pelarkooni, nende sorte, et valik on samuti väga rikkalik ja kolmas selline praegu uuesti moetaimeks kerkinud taim on siis vana unustatud kummipuu, kummipuid on ka Eestis juba üle 100 aasta kasvatatud, aga tänapäeval on siis väga erinevaid kummipuusorte aretatud Esson püstise võraga laiuva võraga erineva lehekujuga, erineva kasvukiirusega. Kummipuu ei kuulu küll õitsvate taimede hulka, täitsa küll, ta on õistaim, aga täitsa vanas eas. Või vähemasti võib-olla kümmekond aastat on vaja kannatust varuda, et kui me poleks õitsema ja tavaliselt siis, kui kummi poisega läheb õitsema enamik inimesi ei oskagi komi poisi märgata, sest kummipõhis näeb välja nagu väikene miniatuurne tammetõru on rohelist värvi on lehekaenlas ja võib-olla tõesti kõigile silma ei paista. Aga meie ikka proovime selles suunas inimesi ärgitada märkaga väikest ja pisikest. Millised on need päris uued toataimed, mis on nüüd siin näiteks viimase hooaja jooksul Eestisse jõudnud et kas selliseid uusi Oi loomulikult on alles märtsi lõpus esimest korda Eestisse tuli meile üks huvitav põnev orhidee Lõuna-Ameerikas Maste valja. Teda võib-olla igast hilja pos, esialgu ei ole isegi näha Pealt võib-olla kannatust varuma, kes orhideedega tahavad katsetada või proovida. Maste valju on selline põnev orhidee, kes ei kasva väga suureks, kasvab võib-olla ainult 10, maksimaalselt 15 sentimeetri kõrguseks ja tal on kolme terava tipuga ereoranžid õudsalt kihvtid. Õied ei lõhna väga tugevasti, Need on tal ka väikesed ja orhideede kasvatuse puhul troopiliste orhideede kasvatuse puhul, mis on tähtis nüüd kõige olulisem on see, et me peaksime välja uurima, mis on selle konkreetse orhidee nimi, siis kui inimene küsib või helistab meile ja ütleb, et mul on kodus orhidee ja mis temaga peale hakata, kuidas temaga toimida, sest neil on raske vastata, sellest orhideesid koguma, tuntakse 18500 liitrit ja Eestimaal meil looduses kasvav koju selliseid päris palju. No kes see liha siis 36 liiki, nii nagu enamik orhideesid, kogu maailmas on ka kõik eestimaised orhideed looduskaitse all, üksainus orhidee, kes looduskaitse all ei ole, keda inimene siis kasvatab ja tarvitab mitte ainult siis ilu pärast, vaid vürtsina toitude maitsestamiseks. Son vanill Edva lill, kes ei tea, kuulub ka orhideed ehk käpalised hulka. Ma olen kuulnud arvamusi, et mõned inimesed on, on mõelnud nõndaviisi, et üks taim on orhidee ja teine on käpaline. Tegelikult nõndaviisi ei ole, et lihtsalt heal lapsel on mitu nime. Et orhideed ehk käpalised on üks ja sama taimesugukond, taimerühmitus aga orhideesid kogu maailmas on tohutu palju muidugi Eestimaale ka ikka 18500 liiki meile sisse ei tooda, mõned on niivõrd haruldased, et neid on jäänud ainult mõni isend loodusesse. Aga selliseid, kes on siis paremini vastupidavamad, neid pakutakse ka toataimena kasvatamiseks ja kõige siis tavalisem, kõige levinum, kõige kergemini kasvatatav kuuking, et kui meil on huvi mõnda orhideed kodus kasvatada, siis me võiksime alustada kuukingaga proovimisest. Orhideedel ma veel paari sõnaga ütlen, et mis need erinõuded on, enamik orhideesid, kes kasvavad vihmana sellest puude varjus puude võrade vahel okste pääl, et nad ei taha kindlasti eredalt keskpäevast päikest neile peale paistab. Kui me toome endale orhidee koju ja paneme lõuna- või läänepoolse akna peale, siis juba mõne tunni pärast võib orhidee olla kas haige või koguni surnud. Ta lehed on ära põlenud, et sellist viga ei maksa kindlasti teha, et orhideed tahavad poolvarju saada. Neile meeldib kindlasti veidi niiskem õhk, et neile ei tee paha, kui sooja puhta veega mäletan seda rõhutan, et sooja puhta veega päris otse kraanist. Siis taimepritsi lastud vett ei maksab piserdamises kasutada vett vähemasti toatemperatuurini soojendama lasta seista. Kui kannatust, siis sort ka kuuma täitsin, pritsisid valada. Mis veel peale näiteks orhideede on sellised uued ringi taimed või uued, värskelt? Kõige uuemad taimed loomulikult kohe trenditaimeks ei, ei ole suutnud. Ei ole sellist trendi staatust suutnud saavutada, aga see kindlasti mõne mõne aastaga mõne aasta pärast selgub, et milline uudistasime, on muutunud väga populaarseks inimeste poolt soojalt vastu võetud. Aga ma võin ju selliseid nimetada, kes on viimaste aastate jooksul Eestimaale sisse toodud, kellest varem pole ei undki nähtud ja kellel pole varem ka nime olnud. Üks selline põnev on Uus-Meremaalt pärit kallis siksak põõsas, ta sai nimega alles kaks aastat tagasi, kui ta esimest korda Eestisse toodi ja kallis siuksed põõsas on siis selline, kes meenutab, võib-olla pisut kukerpuud, aga ta ei ole tark, kukerpuud, vahel kaburitski nime all tuntakse. Noh, ta on selline kuival kuivalembene Põhja-Eestis kasvav taim kellest Kalevi kommitehases barbaris nimelist kommi teeb. Aga kallis siksak põõsas ei ole tegelikult kukerpuu sugulane võib-olla ainult lehe poolest pisut meenutab tema oksad on siis siksakki kujulised, et ei ole sirged nagu on siis pajuoksad või, või sarapuuoksad ja lehed on tal hästi väikesed ja vahel ka õitseb väikeste kollaste õitega. Meile tuntud taimedest. Tema sugulased on, on sõstrad, on kuldsest Arane, must, sõstar, punane sõstar, valge sõstar, mis iganes. Sõstrale isi inimesed tunnevad kas väga suureks, ta kasvab maksimaalselt poole meetri 70 sentimeetri kõrguseks, on väike igihaljas põõsas tahab talvel jahedamat saada ja on väga vähenõudlik ja väga palju kastmist. Ei vaja igal aastal ümberistutamist. Et kui te, kui te märkate või nime poolest näete niisugust taime, siis tema kinnisteli nuus taim, kellega võiks proovida kooselu sobitada. No kui nüüd inimesel on toataimed kodus ja, ja kui te ütlesite, et tegelikult ka toataimede jaoks on päris suur erinevus, et milline aastaaeg väljas on, mitte siis omanikel peaks tegema, kui suur kevad on käes ja päike paistab aknast sisse. Millised on need need, need hooldusvõtted, mida tuleks arvestada? Jah, neid on kindlasti väga palju. Kui meil on tegu noore väikese taimega, siis enam kuldsed reeglid on niisugused, et noored taimed, väikesed taimed vajavad ümberistutamist igal kevadel, kuna nad kasvavad suhteliselt kiiremini, vajavad toitaineid rohkem, nii nagu ikka. Väike laps võib ka rohkem ja sagedamini ja väikesed koerakutsikat ka. Nii on ka noorte taimedega noored taimed kasvavad kiiremini, tarvitavad toitu rohkem, et nad vajavad ka sagedamini seetõttu ümberistutamist on ka taimi, mida tuleb lausa korduvalt suve jooksul isegi teist korda või koguni kolmandat korda ümber istutada. Niisuguste suurte söödikute joodikute hulka kuuluvad näiteks inglitrompetit, kes vajavad palju vette kastmist ja kellele võib-olla ühekordne mulla vahetamine kevadel jääb, jääb väheseks, aga tänapäeval on ka igasuguseid selliseid nippe ja võimalusi oma oma tööd minimeerida või võimalikult vähem vähem vaeva näha. Kindlasti on võimalus taimi väetada sellel aastal, kui me neid ümber istuta ja millised taimed ei taha väga sagedast ümberistutamist. Need kuuluvad orhidee helist hulka orhideed kindlasti ei taha, kuna nendel on suhteliselt jämedad, haprad juured suured, kui me igal aastal orhideesid ümber istutama, juured saavad viga ja see neile väga meeldib. Ja kindlasti ei ole tarvidust igal aastal ümber istutada oma vanu suuri palme, kummipuid ja loomulikult ka mitte kaktused, kes kasvavad aeglaselt ja kes väga palju rammusat mulda ei taha. Et päris nii see ka ei ole, et ma lähen poodi, ostan ühe ühe koti mulda ja see sobib kõikidele taimedele. Taimed on ka erinevate nõuetega mulla suhtes on taimi, kes tahavad Opelisemat mulda, kes tahavad siis sellist mulda, mis on õhurikkam, mis on jäme struktuursem sisaldab selliseid suuremaid osasid kas kive või kruusa või, või siis on seal Berliidi tõkke sees. Jon taimises, kes tahavad rammusat mulda, kes tahavad lahjemad pooldad, seda peab kindlasti arvestama. Lähtuda tuleks loomulikult sellest, et millised taimed mul kodus on, et kui meil on kaktus, siis ma peaksin ostma kakluse mulda, kui mul on orhidee, peaksime ostma orhideemulda. Varem oli muidugi suuri probleeme, et selliseid erinevaid mulda polnud saada ja pidi kõvasti vaeva nägema, et erinevatel taimedel ise mullasegu segada. Aga tänapäeval on, on meie siis muret tuntud poolt kantud ja erinevad mullasegud on kõik saadaval, samuti nagu erinevad väetised ja erinevad potid. Paatidega on kindlasti probleeme. Enamik inimesi kipub niisuguse vea tegema. Et koduseid taimi tahetakse istutada pigem suuremasse potti kui sellisesse pottimis taimele sobiks, kuidas valida potisuurustel, milline, milline pott ühele taimele on sobilik ümberistutamisel valida, lähtuda, lähtuma ei peaks, mitte taimemaapealsest osast ega pott ei pea olema proportsionaalselt sama suur, kui on taime maapealne osa, mida, mida tavaliselt kiputakse tegema. Vaid poti suurus tuleks valida juurestiku suuruse järgi, et ütleme kui taim on kasvanud aasta aega ühes potis, siis ümberistutamisel peaks valima siis potina nii-öelda numbri, suuremaid vana pott mahuks uude potti ära või taime juurtel mahuksis sõrmede ulatuses uut mulda ka juurde lisama, et see on selline kuldne reegel. Et väga suurt potti maksa maksa taimedel valida taimed kasvavad sellises juurtele sobiliku suurusega potis paremini kui palju suuremas potis. Me räägime hetke pärast veel sellest, kas peaks oma toataimi suve saabudes ka kuhugi kolima. Te kuulate loodusõpetuse tund järgaks, koolist saatis, vestleme Tallinna botaanikaaia botaanik Urmas Laansoo. Botaanik Urmas Laansoo, kuidas siis on lood, kas peaks suve saabudes mõtlema selle peale, et milline osa või või kas üldse oma toataimedest kolida näiteks kas rõdule või aeda või kuhugi teise koha peale, kas, kas see on vajalik, kas see on hea? Jah, loomulikult, aga see ei kehti siiski kõikide taimede kohta, nii nagu meie inimesed, igatseme talvel päikest ja sõidame lõunamaale, et oma tervist turgutada, nii ka taimed nad kindlasti enamik neist saavad suvel õues olles saavad tugevamaks tervemaks paljud kahjurid. Suvega. Nende paljunemine väheneb, aga millest lähtuda selliselt, millised taime suveks ei maksa õue viia? Suleks ei maksa uue, viie kindlasti väga soojalembeseid. Troopikataimi enamikke väga õrnasid, orhideesid ja paljusid bromeelialisi ja ei maksa viia suveks õue ka väga õrnalehelisi taimi nagu paljudega õrnade lehtedega sõna elada. Ja kui suvi juhtub olema vihmasem, siis peab olema hoolas ka nende taimede õueviimisega, kes ei kannata siis igapäevast vihmasadu. Eelmine suvi oli meile üsna vihmane ja võib juhtuda siis kaktused või aaloed, agaavid teised suculendit, turg, taimed, kes on veerohket, kes on harjunud siis palavaga, aga kuivaga võivad minna hoopiski mädanema, mil, mis on kindlasti veel õueviimise puhul väga tähtis on see, et isegi need taimed, kes on kasvanud päikese käes päikesepaistelisele aknalaual lõuna või läänepoolsel aknalaual ei taha, et nad viiakse kohe lõõskavas päikese kätte, et ennem ennem peaks arutama, et sobilikum sobilik oleks valida siis vihmane või, või pilves pilves ilm esimese esimest korda taimede õue viimiseks. Ja loomulikult ei maksa taimede uurimisega kiirustada praegu loomulikult liiga vara, et öökülmad peaksid olema lõppenud, see tähendab siis, et mai lõpus, juuni alguses võib siis esimesi katseid teha. Kas on vajalike jälgida näiteks seda, et milline temperatuur on öösel siin nüüd, suve hakul, eriti et kui sa ikka liiga väike on, et kas taimed tohivad sinna ööseks jääda? Ja loomulikult öine temperatuur on väga oluline, et kui öine temperatuur on ikkagi veel nullilähedane või alla 10 kraadi, siis natuke vara veel oma enamike taime õue viia. Et öine temperatuur peaks olema minimaalselt vähemasti 10 kraadi siis võib taimed õue viia. Kui nüüd natuke rääkida ka sellest, mis toimub õues, siis mitte toataimedest, vaid kõigest sellest, mis aias toimub, siis millised oleksid teie soovitused algajale aednikule? Kuidas valmistuda kevadeks, millised on noh, kas just aia kujundamisel, trendid aga, aga, aga mis oleks nagu selline tore viis alustada oma aiapidamist? No kui üldse veel aeda ei ole siis ja kui meil endal ei ole väga palju teadmisi ka, millised taimed kokku sobivad ja kuidas aeda kujundada, siis peaks ikka nõu küsima nõu küsima mõnelt professionaalselt aiakujundaja alt või siis maastikuarhitektilt. Aga millised on kõige sagedasemad vead aedade tegemisel? Kõige tavalisem on, see istutatakse mõni suureks kasvav puu või ka mõni suurekasvuline põõsastik akna alla maja seina lähedale ja mõne aasta pärast ollakse siis fakti ees, et puu on kasvanud nii suureks, et võtab ära tuppa pääseva valguse ja, ja sellist vana ega suurt puud ei õnnestu enam ka ümber istutada. Et me peaksime võib-olla kohe paberi peale joonistama väikese visandi visiooni, et kuhu midagi kavandada, kuhu me panime õunapuud, kuhu ilupuud, kuhu tarbeaed, kuhu jätame muru, kuhu sportimise platsi ja kellel millised huvid on ja muidugi see sõltub ka sellest, et kui suur aed on, et ajab Aiavisioonide aia planeeringul oluline on loomulikult aia suuruselt väikeaeda ei saa planeerida väga suuri puid kasvama mõne aja pärast ei mahu me siin ise ära ja naabrid võivad ka kurjaks saada, et kui puud võtavad valguse ära No kui oskaja tänapäeva inimesed on aedade kujundamisel kuuldavasti siin aktiivselt Tallinna äärealasid asustatakse, ehitatakse uusi maju, kas inimesed on piisavalt teadlikud, oskavad lisaks oma köögimööbli valimisele ja televiisori valimisele oskavad nad midagi peale hakata ka sellega, mis neil maja ümber jääb. No kindlasti oskavad inimesed midagi tahta või, või koguni nõuda, aga kindlasti ei tee paha siis, kui mõne professionaalse aiakujundaja ka läbi rääkida või vähemasti nõu küsida, et oluline on ikkagi see, et inimesele peab ju oma aias olema meeldiv olla, peab seal meeldima ka. Aga mõnikord ei tule katkise kõikide asjade peale, et on, on huvitav kuulda kellegi teise nõuandeid ja loomulikult ilmub väga palju ajakirju ja ka ajalehtedes on sellised aianduse ja, ja looduse rubriigid, kus saab siis mingisuguseid huvitavaid nippe või soovitusi endale võtta. Ja lõpetuseks peksime natukene reklaamiga botaanikaaiale, mis seal botaanikaaias hetkel ja lähiajal sellist, mida tasuks vaatama tulla, teil vist tulen alguses külastamise kõrgaeg? Jah, külastamise kõrgaeg on meil maikuu, kui on koolidele pea kui koolide lõpupool, siis enamik õpetajad arvavad, et võiks lapsed loodusesse viia. Aga praegu, kuni seitsmeteistkümnenda aprillini, järgmise nädala pühapäevani on iga päev kella 11-st õhtul kella seitsmeni koguni avatud huvitavate ja põnevate toataimede näitus ja meil näitusel on väljas enneolematu hulk selliseid taimi, keda Eestis siis varem ei ole olnud saada, aga muidugi ka vanu ja tuttavaid või vanade tuttavate uusi sorte. Meil on väljas üle 200 erineva taime, ütleme eelkõige toataime liigi ja sordi. Et miks ma ütlen eelkõige, sest mõned toataimed on niisugused, kes suudavad ka eesti kliimas õues ületalve elada, keda siiski küll toataimena pakutakse. Niisugused on näiteks kaksi ratsik, kes on selline põnev Kanadast ja Ameerikast pärit taime ja teine selline, kes keda pakutakse. Toataimena, aga, kes suudabki õues elada, on keskJaapanist, Hiinast ja Koreast tarite koonustarn. Kas inimesed innustuvad teisel niivõrd tahavad mõnda kohe endale koju saada? Ja muide, taime on võimalik kohe koju saada innustavalt loomulikult. See on täiesti normaalne, et me oleme varunud mõningaid taimi ka inimestele, kes on kärsitud ja tahaksid kohe kodus proovida. Ja ma loen veel teie internetileheküljelt, et mai alguses on just üks päris enneolematu näitus mis keskendub lillernetele. Jah, liller näitus teadaolevalt ei ole Eestis varem kunagi tehtud, aga meil Eestis on lõõra lilletalu, kes lille liller neid kasvatab ja nemad on juba seemneid külvanud detsembris-jaanuaris, nii et praegu juba Lilian lilled õitsevad ja koostöös lõõra lilletaluga, siis valmib meil varsti selline põnev näitus, kus liller neid siis erinevate sortidega eksponeeritakse. See on siis avatud kuuendast mõistavates. Just täpselt on kolm päeva lahtisest liller, nad lihtsalt väga kaua ei püsi. Et terveid, tervet, mitut nädalat ei saa kelder näitust lahti hoida. Ja täpsemat infot kõikide botaanikaaianäituste kohta ja üldse botaanikaaia kohta saab siis botaanikaaia internetileheküljelt www. Teeveeaaee radioks ja ärgaks koorist saada. Omalt poolt täna väga Tallinna botaanikaaia botaanik Urmas Laansoo on meie saatekülaliseks olemast.
