Te kuulate raadio kahe saadet ärgaks koolis tänasest zooloogiatunnis räägime tšintšilja test. Stuudios on loo Mart Silvia, Maarja Selirand ja Marii Karell. Tervist, tere. Tsinciljadest võiks alustada sellest, et neil on üks teine nimiga. On eesti keeles kutsutakse neid veel villakhiirt peks ja see nimi on hästi kergesti seletatav. Neil on väga tihe ja pehme karv. Et kui nüüd võrrelda, kui me võtame inimest, siis inimesel tavaliselt kasvab ühest karvanääpsu välja üks karv koera kassi puhul, see on seal kuskil kahe kuni kuuekarva vahel. Tšintšilja kasvab ühest karva näärsust välja 80 kuni 100 karva. Nii et see annabki talle selle meeletult karvase kasuka ja eks ta näebki veidikene nagu väike villatups välja. Tõenäoliselt sellest on siis pärit nimetus. Kas on ka teada, et miks Eestis rohkem kasutatakse nimelt tšintšilja ehki nagu villakhiirt oleks pisut parem hääldada? Ma ei oska öelda, aga ma arvan, et meile kõigile tunduvalt rohkem need võõrsõnad meeldivad ja neid kasutatakse ikka tunduvalt rohkem kui, kui oma kodumaiseid nimetada, tõsi, nii et ju see on ka sellest tingitud, et nad alguses olid pikka aega tšintšilja ja internetis igas võõrkeelses kirjanduses tšintšilja ja samasse kõlab eesti keeles päris suupäraselt nii ei tule, sellepärast. Kaugelt vaadates näib tšintšilja sarnanevat küülikuga. Kas nad üldse on mingilgi moel sugulased. Ei ole võib-olla väga kaudselt selles mõttes, et me oleme kõik imetajad ja, ja sealt võib-olla mõned astmed veel allapoole. Aga tegelikult on siin Silja siiski näriline ja pigem võiks teda lähedasemaks nimetada merisea kui, kui küülikuga kus kohas tšintšilja vabas looduses elavad tšintšilja on pärit Lõuna-Ameerikast ja põhiliselt sest andide lääneküljelt, nii et nad tegelikult on siuksed kõrgmäestikuloomad. Et nende seda elukohta nimetataksegi niinimetatud kõrgkõrbeks ja see jääb kuskil 15000 jala kõrgusele merepinnast, ütleme siis merepinnast kuni 15000 jalga kõrgemale. Ja see on piirkond, kus õhk on hästi hõre, niiskust on vähe, temperatuur kõigub hästi tugevalt. Ta võib kõikuda öisest miinus 15-st kuni päevase pluss 20-ni. Ja seal on päris tugev tuul. Ja see on ka üks põhjus, nende elukoht, miks nende karvastik peab olema nii tihe ja hästi tuult pidav? Kintsiliad küll tegutsevad seal rohkem öisel ajal, sest seal ei ole seda luuskavat kuuma päikest, mis seal kõrgmäestikus on, väga intensiivne. Aga samas on meil siiski vaja Öise jaheduse ja tuule eest kasukas neid kaitseks, kus neil seal lootuses pesa on, et on kuskil urus koopas. Põhimõtteliselt seal kaljude vahel koobastes ja päevase aja veedavadki urgudes ja sealt välja ei tule millele hakati tšintšilja Sid kasvatama. Esialgne nende kasvatussuund oli siiski tänu nende suurepärastele paksudele kasukatele, sest et 1700. 1000 kaheksasajandatel aastatel Euroopas kõigil kõrgseltskonnas liikuvatel inimestel pidi olema tšintšiljanahkne kasukas, sest see näitas nende staatust. Aga juba 16.-st sajandist on tšintšilja nahkasid kasutatud põhisüüdlasteks võiks pidada hispaanlasi, kes 1000 viiesajandad seal vallutusretkedel jõudsid Lõuna-Ameerikasse ja seal siis avastasid need väga vahvad väiksed karvased loomad. Ja esialgsete vallutusretkede tagajärjel neid korjate päris palju, kui neid motiti ohtrasti maha. Kuni nii palju. Et, et 19.-ks sajandiks olid looduses alles ainult mõned isendid, sest et see hävitustöö oli nii põhjalikult käinud, kui me arvestame, et ühe kasuka jaoks läheb vähemalt sadat šintšiljat siis kui arvestada, et Euroopas kõik tahtsid tšintšiljanahkseid, kasukaid, kellel vähegi vara oli, siis neid vaeseid loomi läks ikka väga suurtes kogustes. Aga jutud räägivad, et 1923. aastal sai üks ameeriklane peale rohket võitlust Tšiili valitsusega bürokraatia teemal võitlust. Sai loa püüda kokku teatud arstid, Siljasid toimetada nad siis Põhja-Ameerika poole peale, et katsuda neid hakata aretama ja kasvatama. Ja peale pingsat püüdmist saadi kätte 11 šintšiljat, kes siis toimetati üle mere laevadega hoides ettevaatlikult, sest et nad ei kannata väga kõrgeid temperatuure, neil on vaja värsket õhku, värsket vett, seal neid tassiti jääkuubikute vahel ja, ja märgade rättidega jahutati, nende keha aga õnnestus väidetavalt toimetada kõik 11 šintšiljat elusalt Ameerikasse. Üks tšintšilja tõest isegi poegis reisi peal. Ja oletada võib, et enamus tänapäeva kasuka ja lemmik tšintšilja don siis nagu pärit nendest 11-st õnnelikust, kes siis niinimetatud tõotatud maale jõudsid. Kuidas nende tšintšilja olukord praegu looduses on, et nad endiselt miski kaitse all või? Selle kohta ma jään vastuse võlgu, aga tõenäoliselt neid väga suures koguses seal looduses endiselt ei ole. Eks nad nüüd tasapisi on saanud toibuda, sest kuna tšintšilja don kasvandustes väga aktiivselt kasvatatavad, siis looduse tšintšilja tehk on rahule jäetud. Kui palju ühe tšintšilja nahk sisse toob? Minu andmed, need on suht puudulikud, võib-olla selles suhtes, aga nii palju kui ma teada sain, siis see vist sõltub väga suuresti sellest nahakvaliteedist, et neil on, on hästi karmid nõuded selles suhtes, milline tšintšilja nahk üldse kõlbab, et ta peab olema ühtlaselt tihe ja ja need karvad ei tohi olla tortis ja seal on nagu hästi palju erinevaid nõudeid. Et selles mõttes selle tšintšilja naha suhtes ma kardan, et see tähendab kasvatajate käest küsima nii palju, kui meil Eestis on. Et sellega mina nagu puutun vähe kokku, aga lemmikloom tšintšilja poest tõenäoliselt on seal kuskil kolme kuni 500 krooni ringis. Aretusloomade eest küsitakse rohkem, keskeltläbi 1000 kuni 2500, leidsin on meil kasvataja koduleheküljelt oli pakutud selleks hinnaks. Aga need on nüüd muidugi eestimaised, hinnad. Mis vahe on, et kas ma ostan lihtsalt poest tšintšilja võime? Austan aretuslooma tšintšilja. Ma arvan, et seal mängib rolli kõigepealt juba tema see karva kvaliteet, sellepärast et kui see karv on väga kõrgekvaliteediline, siis sellist šintšiljat kasvandusest vaevalt välja tahetakse müüa. Et vanemad kipuvad oma järglastele oma häid omadusi edasi andma ja ja sel juhul selline suurepärase kasukaga tšintšilja on siiski tõenäoliselt sobivam kasvatuseks meil Eestis tõenäoliselt tšintšilja denäitustega ei hakata veel niipea tegelema, ma mõtlen nüüd lemmikloomanäitusi, nagu on koerte ja kasside näitus, aga Ameerikas on täiesti olemas ja seal käiakse just nimelt lemmikloomadega, mitte mitte nende tõuloomadega. Tõuloomade näitusi korraldatakse Euroopas ka ja olen kuulnud, et kamee kasvandustes tantsinud Siljasid sinna viidud väga seal siis hinnatakse neid pigem ikkagi selle karva kvaliteedi seisukohalt. Mis ajast hakati šintšiljat lemmikloomana pidama? Minul täpsed andmed puuduvad ja ei suutnud neid ka otsimise peale kuskilt leida, aga ma oletan, et eks ta sealt päris alguse poolt pihta hakkas, sellepärast et kui vähegi kellelgi kasvatajal olid lapsed kodus, siis need kindlasti sattusid vaimustusse nendest väikestest karvastest, loomadest ja tegelikult tšintšilja on päris hea suht ja kui tema ka algusest peale nagu koos olla teda harjutada inimesega. Et ma arvan, et aktiivsemalt vast lemmikloomaks muutuste siin eelmise sajandi kuskil keskpaigas lõpu poole, alles et pikemat aega on ta siiski olnud, selline kasuka loom. Aga kuivõrd on nagu endiselt see lahkeli, et kas tšintšilja kasutada nüüd kasukaks või lemmikloomaks, et mille järgi nad siis valivad, et lemmikloomaks müüvad need maha, kellel on kehvem kasukesega tihedam kasukeks, elakason. Ma arvan, aga seda muidugi täpsemalt peab jälle küsima mõne kasvataja käest. Teeme siia väikese pausi ja siis tuleme tagasi ja räägime Silvia Maarja Selirannaga tšintšilja tast. Silvia Maarja selli rände sellest rääkisime, kui palju tšintšilja maksab, kui teda poest osta, et need hinnad on väga erinevad, aga mida peab vaatama, et saada siiski endale terve loom. Kõigepealt nagu teistegi, selliste pisiloomade puhul ei soovita kunagi kauplusest osta sellist looma, kes küsitab teistest eraldi. Ta võib küll tunduda väga-väga hale ja õnnetu ja tahaks teda hirmsasti aidata, aga enamasti küsitada teistest eraldi kindlatel põhjustel. Tavaliselt on nendeks tervisehädad. Tšintšilja ostes tuleks kindlasti valida selline loom, kes on aktiivne ja ergas, kelle silmad säravad, mina silmad on puhtad, et sealt ei ole mingisugust muret. Karv oleks võimalikult ühtlane ja tihe, sest et kui ta on selline Pulstise tokerjast, siis see näitab ka seda, et tervis ei ole kõige paremas seisus. Silmad peavad olema musta värvi või tumepruunid või punased, aga mitte mingil juhul roosad või hallid, sest et hallikad, sellised kergelt valkjad, silmad enamasti on, on kaega ja see jällegi näitab, et loom ei ole terve. Hambad peavad tšintšilja kindlasti olema kollased. Erinevalt inimestest üritatakse saavutada võimalikult valgeid hambaid. Aga terve tšintšilja hambad on kollased ja saba võiks olla siiski kaardus ja selline püsti hoida. Tuna ja tšintšilja ise peaks olema rõõmsameelne ja uudishimulik, et need on nagu niisugused põhiasjad, mida tuleks kauplusest šintšiljat ostes tähele panna. Kui teda koju nüüd võtta, et kas peab vaatama teiste loomadega klapiks, kui näiteks kodus on olemas juba koer, kass, papagoi. Papagoi kalast tagumikku, sest papagoi enamasti elab siiski puuris. Mis puutub koera ja kassi, siis kui see tšintšilja puur on korralikult, et paigas ja ei ole võimalust, et kass või koer seda ümber ajama läheb, et sel juhul ei ole nagu otseselt midagi peale. Loomulikult peaks koerale kassile märku andma, et nüüd on uus pereliige ja huvitav loom, keda võib vaadata ja nii edasi. Aga neid omavahel kokku panna ei ole eriti soovitav. Kassil võib tekkida see probleem, et see on karvapall, mis jookseb eest ära ja, ja instinkti värk kaovad ja vajaduste hirmsasti kinni püüda. Koer võib sind Sillaste suhtuda väga sõbralikult, aga neil on jõuvahekord on väga paigast ära. Et isegi selline sõbralik mäng koera poolt võib tšintšilja-le väga laastavalt mõjuda. No ütleme, et tšintšilja istub seal päev otsa puuris, aga, aga samas koerakene vaatab pidevalt puurist sissesõidul peaks ka nagu pisut psüühikale mõjuma. Et tšintšilja puuris peab olema võimalik olla omaette rahulikult ka, et päris niimoodi ei saa, et nüüd kass istub päev läbi puuri otsas ja võidab käpaga ja hirmus põnevam. Et peab olema võimalus ikkagi isoleerida teised loomad teise tuppa, tšintšilja oleks vaikust ja rahu, eriti esimestel nädalatel, kui tal alles perre tulnud, sest tšintšilja on väga stressitundlik loom lausa nii hirmsasti stressitundlik. Et on olnud juhuseid, kus tšintšilja lihtsalt paanika tagajärjel saab südamerabanduse ja sureb ära. Seal muidugi ei tähendanud seda, et kõik, kellel on tšintšilja, peaksid neid puutume ainult siidikinnastega. Ega ma padja peal, aga, aga noh, ettevaatlik tuleb nendega olla. Kui me puurist rääkisime, tšintšilja de jaoks ostetakse eraldi puurid. Soovitav siiski oleks. Öeldakse küll, et minimaalne puuri suurus peaks olema selline. Tšintšilja saab ennast täies pikkuses tagajalgadele sirgu ajada ja põrandal täies pikkuses välja sirutada aga tegelikult on selleks elamiseks vähe. Sind viljade puhul kehtib sama nagu teiste puhul. Mida suurem puur, seda parem. Tuleb arvestada, et seal puuris peab olema ruumi eraldi toidunurgale, eraldi tualettnurgale eraldi mänguruumile, eraldi magamisruumile. Tšintšilja puur võib olla kahe kuni kolmekorruseline, aga sel juhul toidunurk peaks olema mõnel ülemistest korrustest, sest et muidu kui ta seal päriks põrandal on, siis ta võib väga kergesti väljaheidetega saastuda. Aga tšintšilja peaks olema palju ruumi, sest et ta on aktiivne loom, eriti just öösiti. Ta tahab ohtrasti ringi joosta. Aga neid spetsiaalseid tšintšiljapuure on müügil Eestis. Ma arvan, et isegi peaks olema, et ei pea sobitama surema meriseapuuriga. Meriseapuur jah, jääb natukene kehvaks, kuigi Parema puudumisel eks kõlbab ka see, aga siis lihtsalt tuleb ise vaeva näha, et seda puuri teha võimalikult huvitavaks, selle tšintšilja jaoks panna talle sinna mänguasju ja mängimistorusid, näiteks sobivad mänguasjadeks papagoi dele mõeldud sellised puuri lakke riputatavad mingisugused köismänguasjad või sihukesed. Aga ta tahab tegevust, mis talle magamisaseme alla pannakse. Tavaliselt sobib lihtsalt väike pesakast ja sinna ta tassib ise endale heina sisse, et et mingisugust, spetsiaalset sellist materjali ei pea sinna panema, nagu ütleme, homstritel või hiirtel on need pehmed, sellised vatilaadset pesamaterjali. Et seda tšintšilja puhul ei ole vaja. Tšintšilja on olemas, puur on ka olemas, kuhu kohta see puur nüüd panna? See koht võiks olla selline võimalikult rahulik nurgakene, seal ei tohiks olla tuuletõmbust ja see ei tohiks olla selline pidevalt läbikäidav koht. Aga samas ei saa senud olla ka kuskil kapi taga, et kuna tšintšilja ise on hästi uudishimulik, siis tema tahab uudistada kodus ringi liikuvaid inimesi. Eks endal on ka huvitav vaadata, mida ta seal teeb, nii et katsuda leida selline vaikne ja rahulik nurk, kuskil elutoad näiteks või, või siis kas või magamistoas. Aga magamistoa puhul tuleb arvestada, et mõni tšintšilja armastab öösiti korralikud reangid teha ja siis võib juhtuda, et magamisest ei tule väga midagi välja. Et öösel aktiviseerub ja hakkab seal puuris ringi Sest nagu ta looduseski on öine loom, sest et siis ei ole seda intensiivset päikest, siis teda on võimalik harjutada tasapisi ümber rohkem aktiivsemalt tegutsema, ütleme varem õhtul, siis, kui inimesed on just töölt koju tulnud, aga tõenäoliselt sel ajal, kui inimesed on päeval tööl, siis ta lihtsalt magab. Mismoodi see ümberharjutamine käib, et ilmselt nagu karjumisest tšintšiljatasu on nagu natuke vähe kasu. Ei, seda mitte, aga lihtsalt, kui tulla töölt koju ja inimesed hakkavad aktiivsemalt ringi käima, siis tšintšilja tasapisi suhelda, siis ta juba ärkab üles ja hakkab uudistama ringi ka ja ja kui ta nagu varem üles tõuseb, siis ta tõenäoliselt lähebki varem magama ja noh, eks ta saab aru, et vaikus ja rahuosa inimesi paneb tšintšiljapuurile ööseks mingisuguse rätiku peale nagu papagoi puuril. Aga see, ma arvan, et sõltukale tšintšilja seda endast, kas teda see huvitav või mitte ja kuna ta on harjunud pimedas tegutsema, siis ta tõenäoliselt rehkendab seal selle katte all edasi. Kui paljunenud tšintšilja seal puurist väljas käib, et hea küll puuris küll, tore vaadata, kui palju jääks teda jalutama laskma inimeste sekka. On palju inimesi, kes lasevad tšintšilja ööpäevaringselt toas lahtiselt ringi joosta aga sel juhul tuleb arvestada tšintšilja, uudishimulik, nagu ta on, topib oma nina igale poole ja katsub paljusid asju hammastega järgi, mis tähendab seda, et elektrijuhtmed, toataimed peitu panna. Kommid hõbepaberi sees, eriti tšintšilja, parajalt magusaarmastaja, aga suures koguses magus ei mõju talle mitte hästi. Miks just hõbepaberisse silti selle pärast, et kui ta läheb seda kommi sööma ja närib sealt ümbert seda paberit ja neelab hõbepaberit alla, siis see on veel lahtine kui see, kui ta lihtsalt tavalist kommipaberit alla neelab. Sest ega see paber seal seedetraktis ei ole üldse hea, aga foolium tekitab kassidel koertelegi, seedehäireid, rääkimata Sitsiiliast. Ja loomulikult tuleb vaadata, et toas ei oleks lahtiseid asju, sest et kui ta hakkab hüppama üles ja alla ja ta jookseb, peaaegu lendab mööda seinu ja ronib mööda riiuleid kui seal on midagi niisugust ebakindlalt kinnitatud asja, siis sealt libastuda ja kukkuda või endale mingit raamatut selga tõmmata, et see tšintšilja jaoks päris ohtlik. Kui palju te raatsinud silled võttes arvestada sellega, et ikkagi närib diivanisse mõne augu või uuristab põrandat pisut? Kui loomal on igav, siis ta kujundab kodu under omaenda maitse järgi. Et sellepärast tuleb pakkuda talle võimalikult palju tegevust. Mänguasjad puuris piisavalt lahti, olemis aega, rääkisime, et paljud omanikud hoiavad neid kogu aeg toas lahti, tegelikult siiski sel ajal, kui inimene kodus ei ole tuleks tšintšilja panna puuri, sest et võimalus endale leida mingisugune tegevus, mille käigus ta viga saab, on päris suur. Nii et tšintšilja toast lahti võiks olla ainult sel ajal, kui keegi inimene on ka seal täitsa pilgu peal hoida, et ei juhtuks selline asi, et tulete koju ja avastate põrandal maas lebava tšintšilja, ma ei tea, mingi suur raamat kõrval, võilillevaas või, või mis iganes. Et selle pärast nagu ainult järelvalve all võiks ta lahti olla. Aga tänu sellele siis, kui järelevalve lahti on, siis vast ei tule väga mahti seda diivanit närida. Kui palju ta puhtust peab, et ma saan aru, et ta puuris nagu ikkagi hoiab, et ühes kohas käib asjal teises kohas sööma, kui ta nüüd lahtiselt ringi jookseb. Paljud šintšiljat, kes lahtiselt kogu aeg ringi jooksevad, valivad endale ikkagi selle ühe kempsu nurga, kuhu nad oma väljaheiteid teevad. Teisest küljest, jällegi, kui see ruum on väga suur, siis eks neid pabulaid kipub tulema siia ja sinna, et sel juhul tuleb tema pisike päris korralikult koristada. Kas tšintšilja tahab ka õues käia, näiteks rihma otsas jalutamas? Ma kardan, et see ei ole väga soovitav. Just nimelt kui rääkida sellest, et nädalaga stressitundlikud loomad Nad võivad õues väga paljude asjade peale ehmatada ja ega nad ei ole sellised rihma otsas käia, loomad nagu koerad. Nad ei ole isegi nii palju rihma otsas käivad kui kassid. Et nendega võib muidugi ilusa ilmaga minna natukene välja ja sel juhul peaks meil kindlasti olema traksid seljas, et nad kuhugi plehku ei paneks. Aga tšintšilja otseselt nüüd õues jalutamas käimist ei vaja, et talle piisab tegelikult sellest puuris ja, ja toas ringi jooksmisest. Kuulame ühe loo siia vahele ja siis tuleme tagasi. Loomaarst Silvial Maarja Selirand. Kuidas tšintšilja tõsta tohib? Tegelikult oleks soovitav tšintšilja tõsta nagu küülikud, kassi merisiga, väikest koerakutsikat, see tähendab seda, et ühe käega siiski toetada rindkeret ja teise käega tagumiku. Paljud inimesed tahaksid šintšiljat osta sabast tegelikult et võib ka seda teha. Aga sel juhul tuleb teda tõsta saba juurest, tähendab, et võimalikult sealt tagumiku lähedalt sellest sabast kinni võtta. Enamasti tõstavad tšintšilja sabast tšintšiljakasvatajad ja selle asja eesmärgiks on see, et kuna tšintšilja kasukas on kasvatajale päris palju väärt siis krabada seda šintšiljat kuskilt muust kohast. Või kui ta veel üritab plehku panna, siis suure ehmatuse korral tšintšilja võib päris suure karva tuusti maha jätta endast. Ja see muidugi halvendab selle naha kvaliteeti. Et sellepärast enamus tšintšiljakasvatajaid tõstab tšintšilja, kas siis saba juurest või mõnikord nad võtavad kuskilt sealt kõrvast ja, ja sellistest naljakatest kohtadest, kust nagu oma lemmiklooma ei tahaks kuidagi tõsta. Tšintšilja kleit toetada sabast, ses mõttes, kui ta on teil süles, et siis hoida ühe käega lihtsalt sealt ümbert sabajuure kinni et siis ta on korralikult fikseeritud, et ta ei tee mingisugusel hetkel sellist putku panemis liigutust, mida kindlasti ei soovita. On põgenevad tšintšilja sabast haarata, sest sel juhul on tulemuseks tõenäoliselt tšintšilja ühes kohas saba teie käes, sest tšintšilja kaitse refleksina laseb oma saba naha lihtsalt lahti. Looduses, kui ta jookseb ringi ja tuleb mõni Lendav vaenlane või, või jooksev vaenlane, siis esimene koht, kust kinni saab, on just nimelt saba. Ja sellepärast kasutab tšintšilja vana head sisaliku lõksu ja jätab saba vaenlasele. Aga kas siis tal kasvab pärast uus saba, kasva jääkil? Siis ta jääb esialgu ta on selline natukene roosa ja selline marraskil, siis ta vaikselt kasvab kinni ja lõpuks on seal lihtsalt selline väike kant. Kui palju tšintšilja üldse on niisugune süleloom, et pallide siukest hellust vajab. Teda on võimalik täiesti harjutada, paljud šintšiljat nuruvad omaniku käest, silitusi on tšintšilja, Sid, kes täiesti tulevad, istuvad omaniku süles ja lasevad ennast kõrva tagant krohvid. Seda, et eks nad on indiviidid, erinevad ja kõik sõltub ka sellest, kui palju nendega on tegeldud ja palju neid on katsutud, millega tšintšilja toitma peab. Kõigepealt peaks tal kindlasti olema ees värske kvaliteetne hein. Järgmiseks tuleb tšintšilja kuivtoit ja sellega on nüüd siuksed, erinevad lood tegelikult tšintšilja kuivtoit peaks olema võimalikult pikkade ja võimalikult kõvade graanulitega, sest tšintšilja-le meeldib nagu orav. Hoidu toitu pihikäppade vahel ja seda siis krõbistada. Kauplustes on müügil spetsiaalsed tšintšiljatoidusegud. Iseenesest võib ka neid anda, aga tuleb vaadata, et seal sees ei ole väga palju seemneid. Sest et kahjuks need pisinärilistele mõeldud toidusegud väga sageli on hästi üheülbaliseks. Et peale kirjutatakse küll, et see on nüüd küülik ja see on nüüd tšintšilja seal merisiga. Aga seda koostist lähemalt uurides selgub, et seal nagu väga suurt vahet, et ei ole, sest et selja taga on veel see paha asi, et nende toitumisuurimusi on tehtud väga ammu. Ja kuskil 1000 950960 on nagu sellised Hiljutise mad, põhjalikumad uuringud Ameerikas ja sellepärast ei osata ta täpselt öelda, kui õigesti see nüüd see kuivtoidusegu valmistatud on. Sest looduses põhiliselt nad söövad siiski erinevate väikeste põõsaste lehti, Tiia koort ja marju ja ütleme, erinevate kaktust, nahka ja vilju, lisaks sellele siis kõikvõimalikke marju, mis nad sealt loodusest leiavad ja siis alati rohtu ja heina, mis on enamasti nagu vabalt kättesaadaval. Aga kodustes tingimustes päris niimoodi neid sööta ei saa. Et sellepärast võib valida nende jaoks ka näiteks küüliku ja merisea erinevad segud, kus on kõvemad ja suuremad graanulid ja segada neid omavahel kokku. Või siis anda päris konkreetselt seda tšintšiljasegu, pidades silmas just seda, et oleks kõvade pikad graanulid ja nüüd on lahkarvamused, kas neile anda värsket või mitte anda, et olla osa tšintšiljakasvatajaid, kes ütlevad, et mitte mingil juhul ja on teisi, kes ütlevad, et kogu aeg ja palju mina julgeksin soovitada siukest kuldset keskteed, see tähendab seda, et aeg-ajalt ja natukene jälgida tšintšilja enda enesetunnet. Et reeglina on selleks orientiiriks siiski Se pabulad, kuju ja konsistents, et kui läheb kõht lahti, siis on ilmselge, et sai liiga palju ja et mitte viia ise kõhulahtisuse, niisiis on ta hästi väikeste koguste kaupa. Kas sind sillal on olemas ka omad maiuspalad? Neile on olemas närimispulkasid erinevaid neid jogurtitopse ja puuviljadrops. Nad on siiski mõeldud nagu kõigile nendele meie pisiloomadele suurtes kogustes neid ei soovita manustada tšintšilja hea meelega söövad ka rosinaid ja pähkleid, aga nende puhul tuleb täpselt samamoodi tagasi hoida ning tšintšilja on selline meeletu magusaarmastaja põhjuseks on tõenäoliselt see, et ta looduses vajab väga palju kergesti ümber töötavat energiat sest et ta on väga aktiivne loom ja tal on vaja see öine aeg hästi aktiivselt ära kasutada, toitu koguda ja kiiresti seal ringi sehkendada, et siis terve päev istuda jälle kuskil koopas ja magusad asjad annavad tavaliselt meil hästi kõvasti energiat aga liiga suurtes kogustes tšintšilja ei tohi magusat süüa. Teine asi on see, et meie tingimustes puuris elavad, siis neil see energiavajadus ei ole nii suur. Ja siis võibki juhtuda see asi, et esiteks nad võivad paksuks minna, sest et nad ei kuluta ära kogu seda energiat, mida nad söövad. Teiseks, nad saavad väga kergesti liigsest suhkrust, seedehäired ja tšintšilja puhul, parem on ta terve hoida, kui, siis katsuda, ravida, kui ta haigeks on jäänud. Ja on praegu küsitav, kas just on tingitud liigsest magusast, aga tšintšilja võivad haigestuda diabeeti ehk suhkruhaigusesse. Et praeguseks ei ole veel kindlaks tehtud, kas see asi on nagu otseselt magusa söömiseks ka seotud või mitte. Aga see on nagu üks üks kahtlus. Kui neile siiski aeg-ajalt nagu maiuspalad meeldivad, et on neid võimalik kuidagi motiveerida seal pähklikesed või rosinakesega, et ta teeks mõne keerulisema triki, jookseks sessi vedama. Ma kardan, et tähendab selle maiustuse järgi võib-olla saab teda panna liikuma, kui ta sellest väga huvitatud on. Aga tõenäoliselt seda niimoodi ei saa õpetada nagu koera ja kassi, et nüüd istuja siis saab maiustust. Kui tšintšilja elab seal kodus üksi, tahab ta aeg-ajalt seltsi saada teise tšintšilja näol või on neid vaja ilusasti paaritada. Otsest vajadust paaritada ei ole selles mõttes, et nagu teistegi meie koduste lemmikloomadega paaritada on mõtet ainult siis, kui on mingisugune eesmärk sellel, et lihtsalt see eesmärk, et meie tšintšilja saaks järglased, see ei ole väga hea eesmärk. Neile järglastele peaks sel juhul olema kindlasti tahtjad ja peaks olema kindel, et need järglased tulevad siis tõesti siuksed väärilised, tublid. Aga otsest vajadust järglaste saamiseks kodustes tingimustes tšintšilja ei ole. Et kui ei ole just plaanis sellist kasvanduselaadset asja teha või, või ütleme, aktiivselt lemmik tšintšilja levitamisega tegeleda, et sel juhul oleks mõttekas oma tšintšilja mitte paaritada. Kui vanaks tšintšilja Televad keskmiseks vanuseks öeldakse 10 aga kõige kõrgem valus, mida kuulnud olen, on 12 kuni 20, nii et ta on hästi pikaajaline lemmikloom ja tuleb arvestada juba tema võtmisel sellega tõenäoliselt kui nüüd pidamine ja kõik korras on tervisehäired kimbutama ei tule, siis tuleb arvestada, et see lemmikloom on vähemalt järgmiseks 10-ks aastaks. Öeldakse, et näriliste kohta elata nagu suhteliselt pikka aega, et need teised siis elavad. Tegelikult küll jah, sellepärast, et kes meil on kõige pikemalt merisiga on keskeltläbi neli kuni kuus kuni kuus kuni kaheksa, sõltuvalt andmetest, nii et selles mõttes 10 või 12 kuni 20, see on ikka päris kaks korda nii palju. Teeme siia väikese pausi ja siis tuleme tagasi järgi metsintsiljadestel. Loomaarst Silvia Maarjas Selirand, kas Tsintsiljasid on vaja vaktsineerida, kuivõrd noh, nagu õues jalutajaid. Ei, tšintšilja ei vaktsineerita, nende jaoks ei ole ühtegi sellist vaktsiini ja ei ole ka teada ühtegi sellist nakkushaigust nende puhul, mille vastu oleks vaja vaktsineerida. Mis on need haigused, millega tšintšilja teie juurde kõige sagedamini satuvad? Õnneks satuvad tšintšiljaad kliinikusse suht-koht harva ja see on ainult hea, sest et kahjuks peab tõdema, et need, kes satuvad haigusega kliinikusse nende eest võidelda, on väga raske, sest nad omalt poolt ei taha absoluutselt kaasa töötada. Pigem vastu. Põhiprobleemid, millega tšintšilja tega kliinikus käiakse, on hambamured, sest et tšintšilja hambad kasvavad terve elu ja, ja kogu aeg. Teiseks on seedehäired ja kolmandaks on kopsupõletik, mis küll ei ole päris iseseisev haigused, tavaliselt algpõhjuseks on mingi muu. Aga mis on siin tšilja jaoks väga tõsine haigus, lisaks sellele traumad, luumurrud ja suvi. D õnneks on olnud väga vähe, aga siiski on üksikuid kuumarabanduse juhtumeid. Nad on siis toas jäänud päikese kätte näiteks. Tšintšilja saab väga kergesti kuumarabanduse ja see on väga ohtlik olukord. Ja tšintšilja võib kuumarabanduse saada ka lihtsalt, kui on selline Eesti kohta küll haruldaselt soe suvi ja päike paistab otse akna peale ja kütab lihtsalt toa üldiselt tšintšilja võib-olla isegi on seal kuskil varjulises nurgas, aga tuba läheb väga kuumaks. Olen leidnud inglisekeelsest kirjandusest lausa soovitusi, et kui toatemperatuur tõuseb üle 25 kraadi siis tuleks panna tšintšilja puuri kõrvale kas jääkott, et või sügavkülmast võetud jäätunud pudeleid või selliseid asju, mis nagu õhkaksid seda jahedust ja hoiaksid tal temperatuuri normaalset, sest pigem taluvad nad natuke madalamaid temperatuure kui kõrgeid temperatuure. Sa mainisid, et tihti tullakse hambamuredega, mis need hambamured. Hambamured tavaliselt kujutavad seda, et hambad on liiga pikaks kasvanud, tšintšilja, tal esineb ka kaasasündinud esihammaste kõveriti kasvamist võiks selle kohta siis niimoodi öelda, aga võib juhtuda ka selline probleem, et kui on tšintšilja olnud mingisugune selline lühem periood, kus ta ei ole väga söönud või kui on ta vigastanud näiteks ühte suu poolt, kas mingi toiduosa on jäänud hammaste vahele või niimoodi ta katsub närida ainult ühe suupoolega, siis teisel pooled hambad ei kulu korralikult ja sel juhul tekib see probleem, et ühel hetkel omanik avastab, et tšintšilja lon suu on hirmus märg, sülg kogu aeg jookseb süüa suurt ei taha, isu nagu oleks, aga midagi hammaste vahele ei võta, või kui topib suu, siis ajab selle sealt kohe välja. Ja sel juhul sageli kliinikus vaatame tšintšilja suhu ja avastame, et seal on sellised päris koledasti puserit ja valesti kasvanud hambad. Kas seda saab siis kuidagi ravida? Ainukene võimalus seda ravida on, teadsin, kellele narkoos ja tehase suu lahti ja lõigata need ülekasvanud hambad lühikeseks, aga see on asi, mida väga ei tahaks kunagi teha, sest et nad ei taha narkoosi eriti hästi taluda. Aga narkoosiga kipub olema veterinaarias tavaliselt kõikide loomade puhul, nii et seda tehakse siis, kui muud moodi ei saa. Et selles mõttes, kui tšintšiljakliinikusse tulla, siis esimese hooga ei tehtud talle kohe narkoosi, et seda me ikkagi katsume edasi lükata, nii palju kui võimalik, aga tavaliselt sellises olukorras, kus need hambad on nii hirmus pikaks kasvanud siis meil ei ole väga valikut, sellepärast et, et ilma nende hammaste lühendamiseta lahkub tšintšilja meie seltsist suht-koht kiiresti. Et siis pigem tuleb võtta narkoosi riske, loota, et ehk elab selle üle. Kopsupõletikku mainisid ka selle alged, on siis, kus? Tavaliselt on põhjuseks mingi muu asi mis nõrgestab organismi piisavalt, sel juhul tekib nagu sekundaarset seal sõbrad, tikk. Et see võib siis olla ka stressi tagajärjel, ta on mingi aeg endast väljas ja see alandab organismi immuunsust. Või on tal tõesti kerge külmeta? Nohulaadne asi ja kopsupõletik on, on kahest juba haigus. Tegelikult sind viljade puhul öelda, et kõik haigused on nende jaoks väga pahad. Ja põhjuseks on just nimelt see, et nad ei taha lasta ennast ravida nende jaoks kõik protseduurid, mida me teeme, on lisastress, nad võtavad kõike seda, kui nende elu kallale kippumine ja kuna nende poole koostöö puudub, siis meil on ka käed seotud. Ka on need nagu võimalik kuidagi siis ikkagi kinni hoida, et nüüd on vaja süstida need, teeme selle süstika kuidagi ära. On loomulikult võimalik. Aga seal tuleb mängu muidugi ka see, et mida rohkem tšintšilja k on pojast saadik tegeldud, mida rohkem ta on harjunud sellega, et teda katsutakse, teda näpitakse siit ja sealt hoitakse kinni, seda kergemini ta talub neid protseduur. Kuivõrd tšintšilja on suhteliselt stressialdis loom, kas saab üldse minna suveks puhkusele kuskil suvilasse, tšintšilja kaasa võtta või, või teda häirib kohe automaatselt see keskkonnavahetus? Kui teda on harjutatud, et päris niimoodi ei tohiks teha, et kui tšintšilja on viis aastat elanud kogu aeg ühe koha peal, siis ühel päeval topitada puur ja sõidate temaga kuhugi 200 kilomeetrit Tallinnast ja ja siis panete seal täiesti võõrasse kohta, kus on võõrad lõhnad, võõrad inimesed, võõrad loomad ümberringi. Kui ta on pisikene, siis tuleks teda harjutada kõigega, nii nii võõraste helidega kui ka transpordiga, selles mõttes teha esialgu sihukesi lühemaid reise. Kui on teada, et kunagi on, on plaanis kuhugi minna. Kui aga on plaanis minna lühemaks ajaks kuhugi, siis oleks mõttekas kas mõni tuttav või sugulane harjutada tšintšilja ära, kes siis saaks käia teda lihtsalt regulaarselt vaatamas. Tšintšilja saab suurepäraselt hakkama, kui kord päevas keegi tuleb ja paneb talle toidu, et ta võib täiesti vabalt olla nädal aega sellise hoolduse all, et ei pea teda ilmtingimata kaasa võtma. Rääkides tšintšilja depoegadest, siis kui tihti nad poegivad tihti pesakond isaga. Teoreetiliselt võib tšintšilja pesakondi saada umbes kolm korda aastas aga väga sageli seda ei ole soovitav teha, sest et kui tšintšilja iga hiina perioodi järgselt saab pojad, siis see kurnab nagu ema organismile kaera. Kuna tšintšilja on suuteline praktiliselt vahetult peale poegimist kohe uuesti tiirestuma, siis see aeg tuleks nagu isane tšintšilja kindlasti eemal hoida. Mitu poega nad saavad? Üks kuni kuus on nagu selline orienteeruv arv, aga ütleme, tavaliselt on üks kuni kolm. Ja need pojad on iseseisvaks, saavad kuivana. No põhimõtteliselt nad sünnivad samasugused nagu meriseapojad, et nad on täis karvased ja silmad lahti ja kõrvad lahti ja suutelised juba ringi tekkima, aga ütleme nii, et nad hakkavad tahket toitu või noh, ütleme emapiimale lisaks toitu sööma juba umbes nädala vanuselt ja täiesti ainult omaette toidul saavatud olla kuue kuni kaheksa nädalaselt aga tšintšilja tegelikult soovitatakse emaga tütreid ja poegi siis nagu isaga, kui isa need aktsepteerib koos hoida võimalikult pikka aega, sest et mida kauem nad on nagu vanema tšintšilja koos, seda elutargemad ja tublimad nad on selles mõttes õpivad siis nagu ema või isa pealt seda näitamist. Kas seal on ka mingi vahe, et kui vanalt tšintšilja poeg nagu võtta, kas ta on poes seal kahekuuse nagu viie kuu sõna, et sellest tegelikult tavainimene vist aru ei saa? Seda on jah keeruline öelda, aga ütleme niimoodi tšintšilja tegelikult võiks võtta alates neljandast elukuust, mitte varem ja kuidas seda, nagu orienteeruvalt aru saab. Kirjandus ütleb, et nelja kuule, tšintšilja on umbes greip rudi suurune greip, ruut ka väga erinevas mõõt. Selle nagu keeruline öelda, aga ta ei tohiks olla niisugune väga pisikene, sellepärast et siis ta on ilmselgelt liiga vara, ema juurest ära võeti. Ja see ei mõju neile mitte mingil juhul hästi. Et isegi soovitatakse tšintšiljalaks, võiks olla emaga kuus kuni 10. elukuuni. Aga juhul, kui ta on nagu varem ära võetud, siis ta lihtsalt vajab hästi aktiivset suhtlemist, et ta ei saa päris omaette olla. Aga kui nüüd keegi on müügile panen, ütleme, viie aastaseid siin Silja. Aga ta on kindlasti võimalik harjutada uute inimestega ka, aga seal kõik sõltubki sellest, kuidas tal kasvatada teatud, et kuidas see viis aastat on elanud kellegi juures puurise taga ei ole üldse tegeldud. Et sel juhul muidugi tuleb arvestada, siis ta on rohkem nagu kasvanduse tšintšilja puuris selles mõttes, et ta on inimpelglik ja ta ei taha, et teda katsutakse ja ta on juba harjunud mingisuguse kindla režiimiga tšintšilja. Talle meeldib enamasti, et neil on vähemalt söötmisrežiim, on nagu selline ühene ja konkreetne, et mingil kindlal kellaajal antakse süüa. Ja sel juhul tuleb lihtsalt katsuda tema eelmise elu kohta võimalikult palju teada saada, et ei hakka temaga täiesti teistmoodi käituma, kui ta sellega harjunud. Aitäh Loomaarst Silvia Maarja Selirand ja rääkisime täna tšintšiljarest ja tšintšilja lemmikloomana pidamisest.
