Te kuulate Raadio kahe saadet targaks koolis, täna räägime ilmast, täpsemalt sellest ilmast, millega Eesti kevad on aegade jooksul üllatanud. Stuudios on ilmateadlane Ain kallis ja Marii Karell. Tervist. Tere Ain. Kallis. Kuidas kalendri järgi, millal see kevad hakkab täpsemalt? Holtaar kunagi ütles, enne, kui hakkate minuga vestlema, defineerib oma mõistet kõigepealt, mis asi on kevad? Et sina ka väga palju eriarvamusi, näiteks? Kevad on astronoomiline kevad, nagu me seda teame, see algas 20. märtsil, sellel aastal kell 14 33. Mõnel aastal on ta 19. kuni 21., nii et selle ümber ta kõigub. Seda peab alati ütlema, et kevad algab üle kogu maakera täpselt ühel momendil. Nii et ei saa öelda, nagu ükskord ajakirjanduses olijat Ameerikas saabub kevad üheksa tundi hiljem, kui ütleme Eestis ja see on astronoomiline, see on see kellaaeg, millal, nagu astronoomid ütlevad päikese seniitpunkte ületab ekvaatorijoone ja seda siis ongi. Kokkulepitult nimetatakse põhjapoolkeral kevade alguseks, samal ajal ja lõuna poolkeral läheb päike madalamale asendile ja nii ta hakkab siis minema talve poole, meil on siis hakkab jälle soojema aasta ajapoole minema, see on just aeg, mil päike lagipähe paistab. Ekvaatori vöös mitmel ajal son siis Sumatra Kolumbiasse kongos ja Tansaanias ja mujal, nii et tuletan meelde, et niisugune liikumine on tingitud sellest, et maa tiirleb ümber päikese, nii et tema telg on kogu püsivas asendis 66 pool kraadi ja see säilitab oma suuna. Kui oleks maakera telg vertikaalne, siis meil ei oleks, ei aastaaegasid päev, öö oleks kogu aeg pikkused ja kogu aeg püsiks meil selline meie kandis vähemalt porine kevade või sügisene moodi aeg. Teine on siis Meteroloogiline kevad, see on kevadkuud, mis on siis märts, aprill, mai ja seda siis põhjapoolkeral nimetatakse igal pool Meteoroloogia seks kevadeks, siis on ja keskmisi ilma mõõdikuid arvutatud nagu kogu jastutada poliitikute väljendeid. Meil Eestis kipub märts rohkem olema talvekuu, eriti kui meenutada seda tänavuste märtsikus. Peaaegu märtsi lõpuni püsis lumi maas ja tõelised kevadkuud oleks siis ainult aprill või mai aga siiski loetakse ta märtsikuuks, kuna päike hakkab kõrgemalt käima ja, ja lumi on praktiliselt juba sulanud ära. Sellepärast on nagu märts esimene kevadkuu. Aprilli keskel on meil päike juba 42 43 kraadi kõrgusel. Nii et kui võrreldes detsembrikuuga, kui päike vaevalt oli näha, see oli kaheksa, üheksa kraadi ainult üle horisondi siis praegu ta on juba 42 43 ja suvelda kerkib 55 kraadini, nii et praegu juba tänase ilmaga. Ma arvan, et võib-olla ka mitu päevase kestab, võiduvab täiesti päevitada ultraviolett kiirguse indeks on päris kõrge, juba kolm, neli, see on juba võib juba päiksevõtmisega liiga teha. No ja edasi on juba niinimetatud klimatoloogine kevad, seal võib ka leida oma kolm alajaotust, nii et võib jagada seda aega kevadtalveks. See on siis lume sulamise periood ja selle alguseks on päev, mil hakkabki domineerima sulailm ja väheneb lumikatte paksus. No siis juba külmailmade arv, see on juba, kui on, temperatuur on tunduvalt madalam, kui null. Nende arv juba väheneb ja siis varakevad algab pärast lumikate lõplikku kadumist ja selle jooksul toimub siis maapinna sulamine ja soojenemine ja ilmastikus sagenevad siis need külmavabad päevad, mõnel aastal on lumi maas peaaegu aprilli lõpuni, siis on ka lume sulamine toimub soojema ilmastikuga tingimustes, nii et väga raske on, ei tea täpselt need varakevadest ja kevade talvesid jagada ja siis lõpuks see kevadel kitsamas mõttes seda nimetatakse aega, mis saabub koos taimede vegetatsiooniperioodi algusega. Selleks loetakse kuupäeva, mil ööpäeva keskmine temperatuur tõuseb püsivalt üle viie kraadi pluss viie kraadini ja siis hakkavad taimed juba hingitsema ja lehed hakkavad juba rohulibled rohelisemaks tõmbuma ja nii et see on selline selline vegetatsiooniperioodi algus ja seda loetakse siis klimatoloogilisi, eks selle tõelise kevade alguseks. No muidugi on peale selle veel aeg, mida poeedid nimetavad, kevadeks on, tuletan meelde, mida ütleb poeet Hando Runnel, tal lõpeb siis, kui algab märts, rahvas kõnnib, plärts plärts, no seda plärtsumist võib-olla juba juba märtsi alguses, nii et väga raske on seda kevade kriteeriumiks pidada. Kevad on, on selline väga põnev aeg, mida on alati oodatud ja huvitaval kombel ongi nii, et suvel ei ütle keegi, et millal ometi küll see sügis algab, aga juba talve lõpul hakatakse õhkama ja meteoroloogide klimatoloogide poole pöörduv või siis ilma daatide poole. Millal ometi see talv, vastik talv ükskord lõpeb ja algab see kena kevad, kust läheb roheliseks, lumi sulab ja on juba näha, et suvi, suvi hakkab ükskord saabuma. Kas alati tuleb peale esimesi soojasid, ilmasid mõningane langus, temperatuuri langus ja ja, ja lumi tuleb näiteks tagasi mõneks ajaks. No see oleneb täiesti antud aastast, see eesti kevad ongi selline ülemineku periood, kus sünoptikutel on kõige raskem ilma ennustada. Tsüklonid tulevad vahel väga-väga kiiresti, on väga lühikesed, nii et ei ole mitte seda kuut päeva, kus tavaliselt tuleb, mõnikord tuleb jälle selline soojapahvak tuleb õige kähku. Nii nagu oli nüüd märtsi viimasel päeval, see oli väga-väga soe päev võrreldes märtsi eelmiste päevadega ja ka pärast seda on siis vahel püsib paar päeva soe, siis läheb jälle külmemaks, nii et selline kevade keskpaik, ütleme, kui lugeda aprilli kevade keskpaigaks on aprill on selline väga heitlik, mõni päev on sellist sooja perioodi, siis kohe kisub jälle külmale. Nii jätkab. Praeguseks aprilliks ennustati juba aprilli esimestel päevadel, et võib tulla selliseid veidi soojemaid perioode ja siis tuleb paar päeva jälle jahedamat. Tuleb ja läheb seal soojemad perioodid, nii nagu lapi vanasõna ütleb. Aprill, tujukas naine, temalt võib seda kõike oodata. Kuulame siia vahele ühe loo ja siis tuleme tagasi ja räägime Ain Kallisega kevadest. Ain, kallis, kas soe kevad käib alati mingite intervallidega, et ütleme, et kui sellel aastal on eriti kuum aprillikuu, et siis samasugune aprill on näiteks lootust viie aasta pärast, et külastab meid jälle. Sellist perioodil just ei ole küll täheldanud sademetega jah, sellega on veel mingisugust niisugust perioodilisust märgata, see on, ütleme kuskil enam-vähem 10 aastat, kuni 15 aastat selliseid laineid on kevade kohta, seda küll eriti öelda ei saa. Suvi on veel rohkem, natukene vahelduvad sajusemad ja kuivavad suved, aga kevade kohta seda küll öelda ei saa. Pigem kevade jälgib talve kulgu klimatoloogilisi teinud päris palju selliseid statistilisi uurimusi. Kuigi statistika on jälle nagu armastatakse öelda, on olemas suured valed, väiksed valed statistika. Ameeriklased lisavad sinna veel tabeli, Bush. Aga siiski mingisugust statistikat võib pidada, seda on teinud mitmeid klimatoloogid Jaak Jaagus, kus siis on tea deferdaga sellist otsest üks ühest sõltuvust ei ole kuigi jah, õigus viiekümnendatel aastatel oli küll õige mitu kevadet, mis olid väga külmad, need olid siis 52, oli äärmiselt külm, kogu kevade kolme kuu keskmine oli ainult 1,4 kraadi, see on tõeliselt külm kevad. Et võib ütelda, et see oli ka väga vihmane kevad, nii et 52 51 56, need olid sellised vastikud kevadet siis, vahepeal oli üks periood, kus olid veidi soojemat aprillis, need olid, et kahekümnendatel kolmekümnendatel aastatel. Vaat siis võidab prillidele soojad, selles mõttes võib siiski mingisugust perioodilist leida. Jah, kui ma praegu viskan pilgu tabelitele ja siis sajandi lõpul, siiski on praegu tendents soojemat kevadeti poole, kuigi siin on üksikuid tagasilööke esines, nagu viimati oli 97. aastal 97. aastal ei, märg ja väga külm, vastik kevad, nii et selles mõttes on jah, mingisuguseid perioodilisi võib küll leida, kuid nad ei klapi nii ütleme viis aastat sooja jälle siis viis aastat külma. Kui oleks see nii, ei oleks väga lihtne sünoptikutel pikaajalisi ilmaennustusi teha. Kas mingisuguseid järeldusi saab teha sellest, kui aprill on väga soe, et kas siis näiteks augustis läheb rutamini külmaks? No selliseid vanarahva tarkusi on seal, aga need ei pea paika, sest juba ühe kuu järgi kolm kuud edasi, selle ilmaennustamine on ju väga-väga raske ja praktiliselt ei, ei pea paika. Pikaajaliselt ilmaennustajad ette ennustatud juba ütleme üle kuu aja, see on juba väga kahtlane. No seda on näha ka meie ilmatarkade või siis ennustustest, need ei ole eriti täpselt samuti isegi nii, et kui on juba natukene teadvuslikuma alusel tehtud ja, või analoogaastate varal, nii et võib täpselt samuti võib täiesti metsa minna nendega. Sama võib näha selliste suurte ilmakeskuste pikaajalistes prognoosides seal juba, et öeldakse ette, et juba pikaajaline ennustus, mis on üle üle nädala, üle kümnepäevase, on juba väga kahtlane ja tehakse selliseid väga provisoorselt ennustusi kolmeks kuuks ja seal juba iga kord hoiatatakse, et see ei ole nii täpne, nagu on 10 päeva või nädala peale. Elma ennustus. Kui sellel aastal läks väga järsult soojaks tükk aega olid väga külmad ilmad ja siis järsku olid soojad ja päikeselised ilmad kas see on igal kevadel nõnda või, või käib see kuidagi teistmoodi? Ei, see on täiesti, sõltub aastast siin võib vaadata seda ilma statistikat, mida tartu klimatoloog Jaak Jaagus on teinud, see on iseenesest väga põnev. Näiteks võtame kevade saabumise kuupäevad. See tõeline kevade, ütleme kõige varem on tulnud ta keskmiselt Eestis 31. märtsil. See on see, kus püsivalt temperatuur läheb üle pluss viie kraadi. Hilisem on olnud 18. mail ja siis keskmiselt on kuskil 24. aprilli ümber, nii et kui praegu see kevad jääb püsima praegu, siis ta on üks, üks varasemaid, näiteks praegu kust tuli see üleminek viie kraadisele õhu keskmisele temperatuurile kolmanda aprilli ümber ja kui see jääb püsima, siis ta oleks päris varajane, päris kevade saabumise kuupäev. Kuid arvatavasti tulevad need tagasilöögid ka veel ja alles maikuu sees. Võime siis ütelda, millal see päris kevad tuli, kui võtta seda varakevadet seal, kus on lumi sulanud ja maa hakkab juba soojenemine, see on keskmiselt on ta neljanda aprilli ümber, nii nagu praegu oli tulisem, esimesed kevadenähud. Aga varajasem on juba esimesel jaanuaril, on on selline varakevadel olnud ja see on tulnud 1989. aastal, kui Saaremaal sulas juba jaanuari algul ära esimene lumi ja paljudes paikades juba märtsikuu seas üldse ei tulnud enam lund maha üldse. 89. aastal tuli ka suvi väga vara. Suvi, see on siis, kui kevad lõpeb ja keskmes aparatuur hakkab lähenema 12-le 13-le kraadile, siis hakkab pihlakad õitsema. Vaat seda loetakse siis suve alguseks. Kevade kestvus on omaette huvitav probleem, keskmiselt kestab kevad veidi üle kuu umbes 10 päeva üle kuu. Nii et Eestis keskmiselt 41 päeva. Aga samas on ka väga Kiia vinduvaid kevadeid, näiteks 1974. aastal vindus kevade üle kolme kuu järjest, kui lisada sinna veel varakevad, see oli väga-väga pikk, aga samas on ka kõige lühem kevad on olnud 1993. aastal siis oli kevadel, kestis ainult kolm päeva, edasi läks kohe pärast, varakevadel tuli päris suvine soojus. Õhutemperatuur ületas kahte teist kraadi ja see juba läks suvesse. Ülejäänud see suvi oli üldse väga pikk suvi ja see kestis 144 päeva. Seega oli väga-väga pikk. Üldiselt kevad ongi üks selline vahepealne mitte väga lühike ega väga pikk periood, päris kevad on siis nagu ma ütlesin, 41 päeva keskmiselt. Aga suvi on meil kõige pikem aastaaeg. Nii naljakas kui see meile ei tundu, 94 päeva keskmiselt sügis on 51 päeva ja Talv on selline teine pikk periood. Et praegu on siis selline üleminekuperiood ja teine üleminekuperiood, on see sügis ja need ei ole eriti pikad. Nii naljakas, kui see ei ole, rahvas tavaliselt arvab, et Eestimaa on üks ültsiks lühikene suusatalv, nagu vahel irooniliselt tavatsetakse mainida, eriti siis, kui kevad on väga pikk ja vastik ja suvi on lühikene vihmane, siis arvatakse, et selline ongi ta keskmiselt, aga see tegelikult ei ole hoopiski nii. Teeme siia väikese pausi ja siis tuleme tagasi. Ain kallis, 89. aasta kevadest oli pisut juttu, millised on olnud veel soojemad kevaded. Kevad on selline aastaaeg, mis kõige rohkem huvitab põllumehi, sellepärast agroklimatoloogidel on see kõige põnevam periood, kus põldurid hakkavad pöörduma nende poole, millal ometi läheb maa niivõrd ahedaks. Muld soojeneb nii palju, et võib juba vilja maha külvata või siis kartulit maha panna. Tavaliselt on aprillis juba võimalik Eestis teravilja maha panna, näiteks suviviljad. Mõnel kevadel on juba aprillis. Samal ajal on maa selliste lõunapoolsemad kultuurid nagu kartul jaoks peab olema tunduvalt soojem. Eestis on selline vanasõna, et kui maa on juba niivõrd soe, et palja tagumikuga kõlbab mulla peal istuda ja ei ole külm, siis on paras aeg kartul maha panna. See on selline aeg, kui mullas on 10 sentimeetri sügavusel umbes seitse, kaheksa kraadi sooja. See tavaliselt langeb kokku toomingad õitsemisaegadega, kuigi on ka selliseid kevadet, kui on kogu aeg soe olnud. Toomingad õitsevad, et inimesed mõtlevad, et paras aeg maha panna kartulit. Aga samal ajal tuleb üks selline pahvakas lund. Lumi ongi selline ootamatu sageli, kuigi Eestis lume tulek aprillis ei ole hoopiski niivõrd ootamatu, näiteks 1998. aastal tuli 12. aprillil tuli maha ligi 10 sentimeetri paksune lumi, siis tuli, 99. aastal 100. 10. aprillil 10 sentimeetrit jällegi maha, siis 2001. aastal tuli kolm päevalehele lumi maas kuus sentimeetrit, Tallinnas Lõuna-Eestis 360 trahvopunkti oli 2001. aastal sellisest sulalume pärast katkenud puud langesid liinidele ja lõhkusid neid. See on väga ootamatu aprillikuu sees rääkimatele, maist, paljud inimestele tuleb alati May huvi ootamatune, vaatan statistikat. See oli 1909. aastal, oli mais, 10. 12. olid 1600-st alajaamast oli palju elutud jaamu, sest Viljandis tuli maha 20 sentimeetri paksune märg lumi, mis selle lõhkus liine puude tõttu 75. aastal. Vot see aasta on eriti huvitav kevade lõpp selle pärast, et siis tuli maha paks lumi 10 sentimeetrit peaaegu üle kogu Eesti. 29. mail päris suve alguse poole juba sirelid õitsesid, mäletatavasti teised suvelilled olid juba hakkasid õitsema ja siis tuli 10 sentimeetrit lund maha mis murdis sireleid elektriliine ja see on selline tähelepanu väärne kliima ajaloost. Daatum. Muide Ma otsisin ükskord üles, et kõige hilisem aeg, millal vara varasuvel ütleme, 100. lund, see oli Tartus-Tõraveres, täpsemalt 10. juunil 100. lumehelbeid 1981. aastal, see on selline omapärane nähtus, mis, mis ei ole teistes jaamades näinud. Isegi juuni algul võib terakest lund natuke tulnud, kui aga aprillis sajab lund, siis põlduritele on see suureks lohutuseks. Kuigi ta segab põllutöid, võib öelda, et nagu ütlesid vanad põllumehed, aprillilumi on septembri sõnniku eest. Nii et kui aprillist lumi maha tuleb, siis on nagu septembris palju hooletum orgaanilise väetisega. Ja tõepoolest, võib-olla on see tingitud ka sellest, et kui lumi langeb väga aeglaselt, hõljub läbi atmosfääri, siis ta küllastub õhulämmastikuga ja tõepoolest on sellises värskes lumes on väga palju lämmastikku ja kuna ta satub kaunis kähku mulda sellepärast et kevadine lumi, eriti kui on soe, siis ta sulab ka kiiresti ära. Nii et võib-olla tõesti on selles tähele panema, kus omajagu õigustetab, väetab mulda, nii et see kevade keskpaik on nagu ütelda agrometeoroloogid, otsustav aeg maaviljelus seisukohalt taimekasv kas siis venib varakevadise hilinemise tõttu, näiteks 1992. aastal või siis 1995. aastal. Põllumehed pidid ootama ligi kaks kuud oma oma tegemistega oma põllutöödega, et mullaharimise külvitöid ei saanud teha sellepärast, et muld ei olnud tol ajal üldse tahenenud. Künnikihti ei olnud seemendamiseks piisavalt soojenenud, alles hiljem sai siis sellega tegemist. Aga viimastel aegadel on jälle mõnikord väga-väga soe jälle, nagu ma siin ütlesin, on, saabub üsna üsna vara ja näiteks põllumeestel oli väga soodne aeg, oli 2000. aasta näiteks siis saabus suur soojalaine juba seitsmeteistkümnendal, 22. aprillil. Sellel aastal hakati põllutöödega onis vara. Kas te mäletate, kas tollel 2000. aastal oli siis nagu uhkem saak ka põllumeestel? Vaat seda ma ei oska tõesti öelda, sellepärast et see sõltus juba väga palju sellest, milline oli, oli suvi, suvedega selline huvitav asi, et 1998 oli jahe ja märg suvi 1999 oli kuiv ja soe suvi 2000 oli enam-vähem nisuga niiskemapoolne, nii et võis olla selline ja saagikusega, kui ta ei ole väga, väga märg. Takistab sügisel vilja koristamist. Ega see suur niiskus ei takista eriti palju saagi koristamist ja võib kätte saada päris hea saagi. Nüüd läheksime tagasi veel selle kevade poole. Vaat siin on huvitav lugu see põllumeestele viljakasvatamise teravilja kasvatamise seisukohalt on kaunis hea see, kui aprilli ja mai algus on kaunis jahedad, siis hakkab teravili hästi, kõrsub ja tuleb rohkem päid ühe ühe taime kohta. Samas on, aga kartulile ei ole see külm, Mai ei ole sugugi soodne, nii et selles mõttes on jälle põllumehed peavad alati vaatame, millist põllukultuuri maha panna ja millistele pindadele, kas ta on suunatud lõuna poole, siis peab valima. Nagu ma olen seda eelmistes saadetes kis ütelnud, peavad põllumehed alati valima vastavalt koha mikrokliimale, millist põllukultuuri maha panna ja täpselt ka millal näiteks jahedama kevadega saab juba panna teravilja varem maha, aga kartuliga ootame nii, et mõnikord pannakse kartul maha isegi juuni algul ja kui ei ole varem lihtsalt tingimusi. Akadeemia siia vahele ühe pausi ja siis tuleme tagasi ja räägime veel kevadilmadest. Ain kallis, kas on olnud ka sellist kevadet, kus peaaegu üldse ei 100 ei siis lund ega vihma? Ja selliseid kevaditi olnud kõiges põuasem aeg oli õige kauge, 1918. aasta siis oli väga vähe sademeid, praktiliselt märtsikuusest alates sademed peaaegu puudusid. Kujutage ette, märtsikuu ses 100. Tartus ainult kolm millimeetrit, see on praktiliselt mitte midagi. Aprillis oli üheksa millimeetrit, see on ka väga vähe. Ja maikuu sees tuli kaks millimeetrit, nii et kokku kolme kevadkuu peal oli ainult 14 millimeetrit sademeid. Nii et see oli tõeliselt põua-aasta. Teisel kohal. Oli samuti väga põuaaeg, märtsikuu seas oli siis neli millimeetrit, ainult mais 20 ja aprillis oli 24, kokku 48 millimeetrit, see on peaaegu natukene rohkem kui, kui maikuu seas 100-ks keskmiselt vihmani, et samuti väga-väga kuiv 65 oli selline kuiv, aga, aga jahe märg tsikuu seas oli 28 millimeetrit, aga erakordselt kuiv oli aprillikuu, seal 100. ainult üks millimeeter vihma, see on praktiliselt natukene. Mõni piisk 100. sisse, kui kokku lugeda koosse nende märgumise paranditega, mis seal see on, praktiliselt ei sadanudki vihma siin Tartu kandis ja nii et on, on sellised väga hulle aegu ja kui võtame mälestusväärse põua, see see 2002. aasta oli märts, see oli esimene kevadkuu oli sajuni, õnneks see päästis paljudes maakohtades saaki, kuna edasi aprill oli väga soe ja väga kuiv, ainult keskmiselt 100. Eestis 15 millimeetrit vihma, nii et mõnel pool oli 20 millimeetrit, teisel pool jälle 100. 100. väga vähe ja kuigi ta oli väga soe, tuli samas selles aprilisega lund, nii et see juba näitab sellist heitlikust aprillis mai oli juba 2002. aastal väga soe ja väga kuiv näiteks Lääne-Nigulasse on Haapsalu lähedal 100. ainult neli millimeetrit vihma ja ka edasi. Läks siis sedasi. Suvi tuli väga, väga põuane, aprillist kuni septembrini oli pidev põuaaeg, sel aastal oli kevad õigest ajast kolm nädalat ees. Tol ajal oli tõesti väga-väga hull saagikus, kuna sajune märts ei päästnud midagi eriti edasi. Need põuased kuud tekitasid tõelist kahju nii nii põllumeestele kui ka aednikele. Sellepärast et isegi kaevud olid ju paljudes kohtades täiesti kuivad. Kui suvel on põud, et siis on väljas nagu ilmtingimata suhteliselt soe, kas kevade kohta kehtib seesama? No siin võiks vaadata neid aegu, kus on soojarekordid. Ma praegu kirjutasin endale välja Eestis kõige soojem kevad on olnud Eestis 1989. aastal kolme kevadkuu keskmine oli väga kõrge 7,4 kraadi ja see oli ka väga, väga kuiv. Järgmisel kohal oli 2002. No see oli väga kuiv ja põuane, järgmine soe, kolmandal kohal oli 2000. See oli soe, kuid märg. Edasi oli 1990. See oli soe, kuid märg, nii et edasi 75 soe, kuid kuiv 93 soe ja märg 83 märgia ja soe, nii et on olnud kõige kuivemad. Kõige soojemad kevaded selles paremusjärjestus on, on kuivad ja soojad, aga edasi on olnud nii märg kui ka soojasid, nii et on rusikareegel on niimoodi, et sooja talve järgi tuleb soe vihmane kevad, aga pehme talve järgi praegu oli see talv, oli ütleme selline mõõdukas talv. Nii et sellise mõõduka talve järgi võib tulla nii soe kevad kui ka kuivapoolne kevad. Aga pehme talve järgi on võrdselt statistikat tehtud, pehme talve järgi on võrdselt nii soe kevad, nii vihmane kui soe ja kuiv, nii et võrdselt on täpselt kui võtta külmarekordid. Kõige külmemad talved. Kõige külmemad talved olid 1952. 1956. 58. 80. 87. need on siis kaheksakümnendatel aastatel ja siis jälle 51 62, huvitaval kombel need olid kõik äärmiselt külmad, ka väga vihmased. Et kui on ikka külm, siis on ka vihmane, igati vastik ilma tüüp. Viimastel aastatel on selline vastik, kevadel on olnud 1997. aastal viimati, vaat siis oli ka märg. Väga külm. Kevadkokkuvõttes. Ain kallis, oskate te selleks kevadeks miskit ennustada, et kuidas nad siis ilm edasi läheb? Eile öösel oli siin tartus kõva pikne, mulle helistati, küsiti, mida see nüüd tähendab kevade kohta, kas nüüd müristas soojale või kas nüüd edasi läheb soojale või külmale ja vaatasin Iisaku kandis on tähele pandud, et kui enne jüripäeva see on 20 kolmandat aprilli müristab siis on edasi oodata sooja kevadet. Samas aga Tori kandis on tähele pandud, et kui müristab enne jüripäeva, siis tuleb külm kevad, nii et täiesti võrdselt. Oleneb ilmselt, kus Eesti kandis müristab. Aga Juuru kandis on siin Tallinna lähedal Harjumaal on tähele pandud, et kui enne jüripäeva müristab, siis on võib looduses kohata palju ussa. Nii et selline ohtlik nähtus. Ja veel vanarahva tähelepanek on selline, kui paastumaarjapäeval see on 25. märtsil lumi ei lähe karestes siis lätt peale kapsamaarjapäiva vingu, kiitsuh ütlevad Vastseliina inimesed, nii et kui ta sellest keelest aru saate, siis oskatega ennustada, mis edasi läheb. 25. märtsil hakkas tõesti väga kiiresti sulama siinkandis, nii et tõenäoliselt läks ka see Lumiga kapsades karedes ja vinguhtes. Aitäh Ain, kallis ja me rääkisime täna kevadest kevadilmadest rekorditest, mis erinevatel aastatel kevadetel on olnud.
