Nutria ehk suur taimetoiduline pooleveeline näriline ja pesukaru on küll Euroopa Liidu seaduste kohaselt Eestis keelatud liikide nimekirjas, kuid kinnistes puurides võivad nad siiski ka maarjamaal elada. Vahel juhtub, et loomad panevad oma kambritest plehku ja jõuavad Eesti loodusesse. Nii näiteks tabati vabalt looduses ringi liikuv Nutria eelmisel aastal tart Kodumaal. Lähiajaloos on ka pesukarud vabalt ringi liikunud nii Tallinna kalamaja linnaosas kui ka rõhuasulas. Keskkonnaameti jahinduse peaspetsialisti Margo tanniku sõnul võivad nimetatud liigid loodusesse jõudes ohustada kodumaiseid liike ja valmistada palju peavalu. Ka inimestele, jätkab Margot Annik. Kui näiteks Nutri armukesega kõrgeks läheb, siis ta rajab ohtralt urusüsteeme, tuuristab ära veekogude kaldad ja pesukaru, siis samamoodi tungib inimelamutesse tungivalt lakka pealsetesse ja uputavad oma jah, tegevuse ütleme seda eluolu nagu häirivaks. Kannik lisab, et Lõuna-Ameerikast pärit Nutria ja Põhja-Ameerika päritolu pesukarude hakkamasaamisele Eesti looduses aitab kaasa ka soojeneb kliima. Nutletanud peetud Eestis siin ka varem, aga täiesti karmidest talvedest nad ellu jääks, kui nüüd sedavõrd soe talv nagu meil eelmine talv oli, et siis nad võivad ikkagi talve üle elada ja meil ka püsima jääda ja noh, samamoodi on pesukaruga pesukaru on juba üsna tavaline, meil siin Lääne-Euroopas aga vargsi levinud järjest põhja poole ei võib ka meile Eestisse siia looduslikult lähitulevikus jõuda. Eesti loodusesse on juba jõudnud ka valgesaba pampahirved, kes tõenäoliselt on pärit Läti ja Leedu hirvefarmidest, kust nad lahti pääsenud. Suure tõenäosusega võivad Eesti loodusesse lähitulevikust Anniku sõnul naaberriikidest jõuda ka muhklon ehk suur kulu lammas, kes samuti Läti ja Leedu ulukifarmides pidamisel muhvloneid seostatakse kõikide haiguste leviku laienemisega loodusesse samuti ka kanada kobras, kes on sisse toodud majanduslikel eesmärkidel Soome ja võib Eestisse levida üle Narva jõe ohustades nii Eestis olevat kopra populatsiooni. Tonnik ütleb, et kõigi eelnimetatud võõrliikide küttimiseks on nüüd luba jahimeestel. Eesmärk on küttimise kaudu liikide levimist ja arvukust Eestis piirata. Võõrliike tuleks küttida suurulukiloa alusel ja sealhulgas ka ütleme, nute, kanada kobrast pesukaru, kuigi nad iseenesest justkui liigituks lõik ulukite hulka ja neid lube siis peaks välja kirjutama jahimeestele siis kohalikud jahiseltsid ja kuna tegu liikidega, kelle arvukust võib-olla on siin-seal vaja oluliselt piirata, et siis siis jah, tuleks neid lube ikkagi tasuta anda.
