Kultuurinimesed maastikud ning toit on üksteisest lahutamatud. Kui me räägime reisimisest niimoodi, arvas meie seast tänaseks lahkunud maitse reisimise suurkuju Anthony Borden. Tere kaunist päeva. Kallis raadio, kahe kuulaja. Alustame rännusaadet, reispass. Mina olen Ivo Tšetõrkiniga ning tänan sind, kui oled otsustanud lasta meid järgnevaks tunniks oma koduseinte vahele autosse või kõrvaklappidesse keset jalutuskäiku metsas. Tänases saates reisime Me maitsemeelel läbi aasia köögi. Kuid me ei räägi ainult sellest, kui oivaliselt maitseb ükskõik milline toit taimaal või milliste elukate koorikuid, silmi või kombitsaid on võimalik süüa Kambodža turul. Proovime minna veidi spetsiifilisemaks, sest mis siin salata, võiks ju maitsemeel olla ka üks neist mõttelise ja meelelise reisimise viisidest ajal. Meil isegi lendurid on sunnitud kodus ise suppi keetma. Minu vastas üle laua istub hobikokk ja toidureisija Hans Saarmelt. Ning kutsus ta mind mõnusasti siia Krua nimelisse Tai restorani Tallinna vanalinnas. Istume salaja nagu hiired restorani kaugemas nurgakeses, kuid igaks juhuks mainin ära, et plaanime kenasti oma arve ise kinni maksta ja mingeid hüvesid me selle eest, et just siin raadiot teeme ei taha saada. Tere, Hans. Rõivo. Ma pole juba mitut saadet alustanud. Nii-öelda mõttepildi maalimisega mõnest hetkest või olukorrast kusagil kaugel maal. Kuid teeksin seda hea meelega nüüd, kas sa palun, viiksid mind siit veidi kummituslikust vanalinnast või päikeseliste kodumaiste rabaradade vahelt vahelduseks korraks ühte toiduga seotud hetke Aasias ja kirjeldada kui niiske õhk, millised lõhnad ninna löövad, helid kostuvad, pildid jooksevad ja Me oleme sinuga, Vietnami öisel öisel toiduturul. Et siin on palju inimesi, seal palju hääli, värvilisi laternaid, pudi-padi ja õhk meie ümber on tõesti vürtsidest, tossust, magusatest, imalatest lõhnadest paks. Ja kui sa vaatad enda ümberringi, siis lauad on kaetud tiger, õllede molluskid, Foo supikausside ka. Ja see kõik on hästi kuum, räpane, kirju kärarikas ja see on maailma maitse, on koht, kus olla. Kuidas on sinu jaoks seotud reisimise reisimine ja toit või äkki ma küsin spetsiifilisemalt, millega alustad sa iga oma reisi, kas sa loed tripped restoranidele antud tärne või sukeldud kohe mõne sellisele toiduturule, nagu sa just kirjeldasid? No kõigepealt ma teen selle valiku niimoodi, et mulle meeldivad need riigid, mille toit mulle meeldib, ehk et kui sul on mingis riigis hea olla, et siis sealt tõenäoliselt on ka hea toit. Ja mina olen viimased 10 aastat toidu turistina, see on nagu ausam nimetus Aasias käinud. Ma olen nagu tavainimesed kahe kolme nädala kaupa, et väga tyypi, päris hõimude ja, ja ma ei ole ise sealt mingit Manjoki juurt kasvatanud. Aga selle eest ma olen tarbinud päris palju, mida nad seal pakuvad ja miks aas ja mulle meeldib, et sa, Aasia on selline siiruviiruline, et seal on hästi palju kihte. Et see on sama nagu aasia toiduga näiteks nagu taitoiduga, et et see on magus, tan, hapud on soolane on terav ja sealt kokku moodustub tasakaal, ehk et ta on nagu mingisugune miniühiskond, see toit. Ja loomulikult neil on seal ka viies maitse sõnumaami. Et mis selle nagu kõige kokku seob ja täiustab tegelikult summami on nagu see armastus selle toidu vastu, et kui sa armastad toitu, siis tuleb sul hästi välja, mida sa teed. Ja juba see esimene kogemus, kui sa näiteks Bangkokis lennujaamast maha tuled, et see õhk on vürtsetest paks. Et kui sa tõmbad seda sisse, et sa tunned, et siin nüüd läheb söömiseks? Jah, kuidas, kuidas ma reisima reisin, paari-kolme nädala kaupa, nagu paljud meist seda teevad pärismaalastega selle paari-kolme nädala jooksul pigem ei jõua minna. Et siis sa vaatad optimaalselt, mida sa selle aja jooksul jõuad ära teha. Et kas sa jõuad sellest nagu päris turistikast, et sellisest kohast, kus on poesildid vene keeles kus keegi karjub öösel kõrval rõdul kuidagi, et kas kaugele sa sellest kohast jõuad selle endale antud paari-kolme nädalaga. Ja, ja teinekord tulebki välja, et, et sul piisab paar tundi sõita eemale sellest sellest põhikohast võib-olla piisab ka ühest päevast. Aga igatahes nädalat ma selle reisimise peale ei viitsi kulutada. Et mulle ikkagi meeldib, et kui seal mingisugune infra on olemas, et, et kuskilt oleks nende õllede kätte saada, kuskilt oleks nende supike kätte saada. Et see on selline kompromiss. Ja, ja kuidas ma seda teen. Et kui ma maandun, siis ma plaanin endale umbes kaks ööd, panen broneerin ära kuskil majutuses ehk et siis ma ei pea, seljakott seljas, seal midagi otsima ja väga mõtlema hakkama. Aga edasi ma lasen suhteliselt vabavooluga, et, et see on nagu teadlik otsus, et vaatan seal kohapeal, et noh, mul enamvähem mingi mõte on, kuhu poole minna, anuma improviseerin. Et samamoodi ma improviseerin selle toiduga ka, et ma nagu mingit hirmsat eeltööd ei tee. Aga ma proovin koha peal, ma esimesed päevad proovin hästi, palju toite näksin siit ja sealt, vaata millised need välja näevad. Ja siis ma nagu tuuninud välja selle, selle enda lemmiku paar päevasem kõike siis paar nädalat, ma põhimõtteliselt söön seda ühte-kahte toitu ja siis ma otsin tähendab täiuslikku kombinatsiooni. Jaa, toit on Aasias on nii äge ja tähtis asi, et see räägib nagunii palju rohkem kui, kui lihtsalt toit. Et juba see, kuidas näiteks toitu valmistatakse või milliseid toitaineid kasutatakse, et see erineb tegelikult hästi palju riigiti. Et näiteks kuidas kasutatakse mingis kultuuris liha ehk et kui osades hiina kohtades kana lüüakse suvalisest kohast lihtsalt krõmps, krõmps, krõmps suvaliselt, ristlõige sulle, sa kondipuru on sees ja see on nagu nende arusaam toidust. See räägib ka selle kohta, et kuidas nad siis nagu elu näevad minu mõttes. Ja, ja noh, selle vastukaaluks on näiteks Jaapan, kus on nagu kunst, et ei ole enam toit ehk et inimesed õpivad seal enne kui saavad muna praadida, õpid 10 aastat riisi keetma. Ma tean Aasias kahte sellist põhiliste standardset mitte nii-öelda toidukohtade valikul, et või noh, vähemalt Tais et esiteks mine sinna, kus söövad kohalikud ja teiseks seal on võib-olla sinna aasia spetsiifiline soovitus, et Lõuna-Ameerikasse kindlasti üks-ühele nii ei kehti, aga et mida koledamad plastmasstoolid ja rohkem prügi ümber maja ja suvalise nurgas, et tõenäoliselt võib seal olla ka seda parem, toitab kas sinul kui paadunud Foodil, oskaksid sa seda ümber lükata, kinnitada või, või midagi seal midagi lisada? Kuna ma näen, et vahepeal on saabunud meie Chang ja sai restoranis, siis, Mida sa ikka muud tom-jammi supi kõrvale tellida, eks ole, ja me tellisime nende toidu ära. Mina tellisin endale tonka, bla, mis on siis kookusega? Kalasupp ja sina, Ivo Ma tellisin Tommy Amy, mis on? Ma lihtsalt, ma tean, et see on minu lemmiktai suppaga mida ta täpsemalt sisaldab, äkki küsin sinu käest, paljudel ongi, kuidas leida taisead kohta? See on tegelikult väga lihtne kõik kohad täis head, et võib-olla räägingi natuke pikemalt Taist. Tai oli minu esimene esimene Aasia armastus, ma käisin seal esimest korda aastal 2010. Ja see esimene kogemus ei olnud algusest peale nagu, nagu nagunii helge, et maandusin krabis, see on niisugune lõunatais provints, paljud eestlased, ma arvan, et on seal käinud seal lao Nangi linn ja igatahes kui ma sealt maha tulin, see oli mul esimene selline nagu pikk reis ja noh, mina mõtlesin, et mind ootavad nagu bambusseelikutes tüdrukud, nagu ma olen noh, insta saabun maapealsesse paradiisi. No see oli kaugel sellest, et see linn seal aunang on ikka selline nagu suhteliselt prügilaid, tolmune ja möllule koht väga positiivse vaibiga, et on tegelikult ikkagi nagu mõnus. Aga noh, igatahes see kõik ei vastanud minu ootustele. Et ma olin seal nagu pikalt reisinud, olin väsinud, sainendad pambud maha, kuskil sõber paradiisis pimedas öös ei paistnud, kõht tühi, jalutasin mööda tänavat ja seal oli üks mutike toidukäruga, neljandiku rataste pead toidukärud ja tema tegi seal toidukärus Tommy Amy suppi ja ma ostsin selle kaaslasel kilekoti sees kummirõngaga pealt kinni, et ei, ei midagi, Sandsid, istusin seal kai ääre peale maha, tuju polnud päris õige, võtsin õlle lahti ja esimene lusikatäis, et minu maailm muutus, et kõik minu söögieelistused, minu maailm muutub, sest ma tundsin, et ma olen, ma olen omadega õiges kohas, et ma ei olnud kunagi sellist maitset maitsnud. Ja ma mäletan siiamaani seda esimest kogemust ehk et kui neil on 200 põhisupi, mida, mida kõik teavad, mida igal pool tehakse, need ongi TomTomTom. Et Tom on niisugune natuke vürtsisem, tomatisem lahja kalale ja tonkaan, selline kookoseseme rohkem ja tais, nagu ma ütlesingi, et ega halba kohta mul ei tule ette, et ma oleksin nagu kehva toitu kunagi saanud, et neile on see toidu tegemine. Kui Keenias nad jooksevad kiiresti, siis nad tähistavad toitu hästi, et iga jumalaurgas täiesti suvalistes kohtades tehakse. No minu kogemuse pealt alati head toitu, et võimatu failide tänavatoit, restorani toit, nad kõik on sigahea, et neil on seal nii käe sees. Ja, ja ma arvan, et, et seal on nagu erinevaid põhjuseid, miks see nii on. Esiteks see toit tegelikult on enda olemuselt väga lihtne, et seda korratakse igal pool maailmas, noh, näed, siin tulime siiasamasse sööma ja nad teevad tegelikult seda suhteliselt samamoodi nagu seal, et kuna need koostisosad tegelikult kombinn on väga lihtne, et siis seda on nagu võimatu, suhteliselt võimatu nagu pekki keerata, ehk sellepärast sellepärast et ta on juba nagu difoolt nende koostisainete poolest on nagu hea või hea ja lihtne teha. Teiseks, ta meeldib mulle sellepärast, et, et ta on nagu tervislik, tädisid paksuks, vaatse ivo, ühtegi paksutaid näinud. Ma niimoodi mõtlen siis võib-olla ma olen seal näinud sellist asja, mida nimetavad selleks pekingi bikiinid, Ženja ärkan üles tõmmatud. Sihuke veidi õhukene, et mis seal noh, seal vist rikkuse tunni ajaga. Aga kui sa niimoodi küsid, siis võib-olla tõesti noh, pigem pigem mitte. No aasia puhkustega, mina nädal Pariisis pluss neli kilo, ma arvan, et need ei ole minust siiamaani lahkunud. Aga Tais seda on nagu raske teha. Mulle see toit maitseb baasias osade noh osades Aasia riikidest nii palju, et ma tihtipeale siis kaks lõunasööki, et ma lihtsalt ei suuda kiusatusele vastu panna ja võtan teadlikult kaks praadi, no mis seal ikka, eks. Ja ta ei ole mind nagu hirmsal kombel paksuks teinud. Kuule, aga proovime, teeme jah proovisele vaatame, kas kuidas vürtsid on ja kuidas. Täitsa mõnus, väga mõnus, ehh üle, aga ma küsin ikkagi hüppame korraselt Taist kuskile mujale Aasiasse sekundiks, et sedasama entoni Borden, keda omasin, saate alguses kastid, tsiteerisin, et tema on öelnud, et et kõik nagu ägedamad kohad, mida ta on avastanud, et tal peab olema, nagu tal on olnud. Kas inglise keeles konstan Fredinest? Et tal on kogu aeg nagu see valmisolek läbi kukkuda, et niimoodi ta on nagu avastanud oma ägedad söögikohad, et kui Tais on täiesti nagu sa ütled nii lihtsaks tehtud, et tõesti kõikides kohtades on hea söök ühes, mõnes teises riigis on, et kas sa võiksid, kas meenub seal näiteks mõni selline kogemus, kus sa mõtlesid, et vot vot nüüd siit ma saan, aga oled saanud just vastupidi nagu nagu alt läinud ja saanud mingi erakordse pettumuse osaliseks. Ma küsisin sügisel näiteks täitsa teises kohas käisin Itaalias, ma ei ütle, et see on erakordne pettumus, aga ma läksin sinna väga suurte ootustega. Ja, ja mul oli selline tunne, et neil oli, noh, käisin Nokey turistikohtades, aga ma arvan, et neil oli suhteliselt savi ehk et kahes kolmandikus kohtadest neil oli jumalast savi, mis nad pakuvad, nad ei olnud pahatahtlikud, aga neil oli nagu ükskõik aga näiteks seal Aasias, kus toit on oluline nendes riikides, et see on nende nende jaoks nagu väga oluline või et nad, need ei tule sellist mõtet, et kuidagi nagu üle jala teha, et noh, et sa oled turist, et noh, et see ära enam ei tule tagasi mul kama kaks, et sellist suhtumist sa seal ei näe, selles aasia toiduga eriti tahi toiduga ei, toit päästab maailma sellepärast et ükskõik, kus natukenegi suuremas kohas oled siis on seal tõenäoliselt mingisugune taid joint, kus sa siis saad nagu ennast ikkagi nagu täis laadida. Et kui see kohalik toit võib-olla ei ole nii hea, et noh, mis seal ikka. Kuule, aga kui nüüd korra sinna Itaaliasse põikasid siis tegelikult oleks meil paras aeg natukene lusikaid klõbistada ja seda suppi nautida, enne, kui ta ära jahtub ja, ja õige hetk on peale panna esimene sinu poolt välja valitud lugu tänasesse saatesse. Mis nagu ma aru saan, leiabki aset Itaalias. Ja see on itaalia laul. Ma kuulasin seda. Sõitsin Cinque Terre piirkonnas mööda mägiteid Fiat 500-ga. Üritasin selliseks kohalikuks kehastuda ja see oli see laul, mille järgi oli kurve kõige parem võtta. Paljoviivereekas. Kallis raadio kahe kuulaja oleme Kossanssarveldiga tegelikult vanalinnas kraan nimelises restoranis, aga mõtetes aasia öistel toiduturgudel? Jaa, neelasin alla just tom-jammi ja tom ka supid ning loputa peale külma Changiga nagu Aasias kombeks. Või days vähemalt, aga prantslanna sellest taist ikkagi edasi. Et meil on siin mitmeid märksõnu, näiteks Vietnam veel ees ootel. Ja sellest vangist rääkides, Nad Aasias joovadki õlut palju, et nendest keha ei kannata seda kanget alkoholi, et nad lähevad nagu kurjaks lolliks. Et siis nad seda õlut nagu lörbivad, üle aasia palju. Aga Vietnam ja Vietnam? Minu teine suur lemmik. Vietnam on minu jaoks phuh riik, ta on selline tigude kuningriik talle üleüldise, sellise kummalise, väga erinevate maitsete ja kummalise toidu kunn. Et kui me selle Vietnami kohta läheb, see on siuksed, tänavatsiontid, nad on juba iseenesest kummalised, et näiteks inimesed istuvad seal värvilistele lastetoolides siuksed, pisikesed plastmassist toolid, et noh, nad ei ole nagunii väikesed, aga ma ei tea, mis värk sellega on. Et nad just selliseid siis teine asi, mis seal paistab, silma on, on see, et tihti nad et need kohad ise näevad ikka suhteliselt siuksed nagu koledad väljaanded, näiteks laua pealt prügi käega, tõmbad lihtsalt põrandale, et seal on üks prügikast, ma ei tea, mis värk sellega on, et kas nad ei viitsi siis seda seda prügikasti lükata või see lihtsalt demonstratiivne keegi siis seda juba läbikäigud käidud kanatiiba endale ei saa, aga igatahes põrandale läheb ehk et inimesed istuvad seal noh, mingisugust kalakontide pääs nagu pahkluuni. Et see esimene pilt võib nagu kohati nagu ehmatav olla, noh, see ei ole muidugi igal pool, aga selliseid ütleme nad ise käivad, käivad sellistes kohtades. Aga sellele vastukaaluks on aasia toit puhas. Ehk et kui see koht on niisugune nagu võib-olla nagu üpris hirmutav, siis need toitu teevad puhtalt näiteks nõud, kahvlit, kahvel ikkagi paistab läbi, et, et seal vahel ei ole nagu eelmise päeva menüüd ja seda toitu teevad puhtalt sellepärast et kui sa selles kliimas jätad selle kala pea kuskile nurka vedelema, et noh, et siis nad lihtsalt surevad maha. Ja Ma olen Vietnamist saanud nagu selliseid kõige kummalisemaid toite, et esiteks on neil hästi palju ja molluskid, et ma ei ole kuskil näinud nii palju tigusid, et lähed nende toiduturule, seal on kümned, kümned, kümned kausikese erinevate selliste snäkidega, et seal on niuksed baarist näkiampsud, letid on täis, võtad sealt võid, võid kõike proovida, võid ühe õhtu jooksul nagu kolmekümmet erinevat tigu proovida. Proovisin näiteks merisiili sugu ogadega, loomake, mille peale saab astuda, kindlasti ei taha. Pisikene pisikene jääb täitsa seintele, ta on seest ka pisike, et ega seal midagi süüa ei olnud. Ma maitsetest ei mäleta, seal oli mingisugune pruun löga, seal oli natuke mingit pähklikastet pead, no midagi meeldejäävat. Aga noh, kuna ta ikkagi selline kummaline asi, siis ta jääb sulle meelde. See kunn minu jaoks kõige suurem leida pärl, suppida kuningas, mida nad seal teevad, foon? Food, soovitan kõigil kodus proovida. See on minu arust Eestis ei ole vietnami kohti, seepärast te saate ise kodus teha riigi parima Vietnami foon ja see on tegelikult üllatavalt lihtne seda teha. Neil on Vietnamis sellised ühe toidukohad, niuksed, väiksed Jotid, kus ongi nurgas kaks hiigeltünni, kus küpseb puljong ja siis see tegelikult saadki sealt kohast ainult seda Food ja see foon, nende rahvustoit, nad teevad seda erinevates piirkondades erinevalt. Aga selle essents peitub ühes maitseaines, see on tähtaniis, et see annab selle talle natuke sellise Anisise maitse. Tegelikult on sinna supi sisse sulab väga hästi ära. Ja, ja seda müüakse Eestis ka, et näiteks pipra puudumaami isegi tavalistes poodides on see saadav ehk et kõik need koostisained, et teha täiusliku Vietnami food on Eestis olemas, kirjutatakse WHO, eks retsepti guugeldada ja ise tegin. Üleeile tegin kanofood pool kilo kanakoibi, sellest kolmveerand tunniga teed puljongi. Noh, siin on need maitseained, pead ka seal sees hoidma, aga kõik on Youtube'ist leitav. Kuidas seda teha ja kulub sama aeg, mis tavalise kalasupi tegemise peale, aga noh, ta on nii kerge ja aromaatne, nii super. Hea. Kui teil on nagu terve päev, mida paljudel meist on, siis te võite proovida kätka veise Fooga, seda ma ise keedan, optimaalne kuus tundi. Eelmised tegelikult pelgavad tihti seda puljongi keetmist, aga ega midagi keerulist ei ole, et sa oled nagu natuke passimist. See veise Foovat, vaat see on see suppide kuningas neli tundi keedatel puljongit, viimased kaks tundi paned need maitseained sinna sisse, et need ei võtaks kogu seda suppi ära ja siis nuudlid veiseliha nad kasutavad, kui nad sulle seda lauda toovad seal, siis nad toovad terve siukse suure kausitäie erinevaid ürte. Meil leid saada enamuses ei ole aga lihtsalt asendada. Et näiteks koriandrit ja värsket sibulat jah, basiilikut ja igasuguseid asju, et need on sellised improviseerimissupid ja seda asja saab sinna sisse panna saab ka Eestis ise kasvatada. Mul naine pani näiteks tai basiiliku kasvama koju. Koriander kasvab väga ilusti oma aias. Koriandriga on kusjuures naljakas lugu, koriander on üks põhilisi aasia toitude maitsetaimi. Ja koriander jaotab inimesed nagu pooleks, ehk et need, kel koriander väga meeldib ja, ja see, kellele ta nagu ei meeldi ja seal on tegelikult bioloogiline põhjus. Mul üks tuttav bioloog rääkis seda, et osadel inimestel on sobiv geenimutatsioon, mis selle korjandil teevad meile meeldivaks, aga need, kellel seda ei ole, nende jaoks maitset, koriander lukusseerida. Ehk et siis ei tohi inimesele pahaks panna, kui talle see maitse ei meeldi. Sama on Lõuna-Ameerikas Peruu köögi sisse pannakse hästi palju koriandrit ja ma olen reisijuhina siis avastanud, et umbes tegelikult ootaks pooleks, aga ma ütleks, üks 10-st on alati neid inimesi, kelle jaoks see, kes ei jaksanud, on öelnud. Jah, need seep, seep on minu jaoks uus võrdlus, kasutan nagu vanad sokid või dushi trapp või midagi sellist, et niisugune, et, et nagu otseselt ei ole allergia, aga mingisugune vastumeelsus minule vastupidi ta jälle ka hästi maitseb ja kes turul müüakse, seda märksõna all kin saa. Ja saab palju suuremate pottidena seda sealt kui, kui tavalisest kaubandusvõrgust. Kas sina oled ka selline, ütleme, ekstremism teinekord oma toitude valikul, et soovid sa proovida igat putukat-mutukat, sarvi sabasid ja mingisuguseid põlve vööndla keediseid nendel toiduturgudel? Tead, ma olen kasvanud kaheksakümnendatel üheksakümnendatel. Et ma olen enda enda koguse neid silmi kõrvu ja tagumikke ära söönud, et mulle need kui need subproduktid, et ma nüüd nagu ilmtingimata ei pea kellelegi nagu söögitoru sööma. Aga, aga mul on olnud nagu selliseid väikseid kõrvalepõikeid ehk et näiteks mul tuleb meelde korra Yogi akarta nimelises linnas Indoneesias ja leidsime sõpradega linna ainsa baari, kus muidu alkoholi veetnud suur moslemiriik ja peale seda baari otsustasime minna toiduturule. Ja pärast vaatasin neid pilte, mida me sõime. Et noh, siis ma ikkagi võtsin kõike, et munad, mis olid rohelised, mis ei olnud toiduvärvist rohelised, vaid sellest lihtsalt millegipärast rohelised. Et kui seal oli mingisugune keeduvorstilaadne toode, mis oli sinine, et mis samamoodi ei olnud nagu värvitud siniseks, muutunud siniseks, et selliseid kõrvalpõikeid on nagu ette tulnud, aga minuga midagi nagu hullu ei ole juhtunud, et noh, et kui need kohalikud ikkagi seda nagu seal endale sisse panevad maha ei sure, et ju siis tappev ei ole. Okei, kas seal on Eestisse veel mõni niisugune, ütleme kui ma otsiksin näiteks ma ei taha lihtsalt teha head Tai suppi või head Vietnami pood vaid vaid ma otsiksin mingisugust noh, okei, meile ei saa neid merisiile ja võib-olla neid selliseid asju ei müüda, aga ma otsiksin ikkagi mingisugust ekstreemsust, midagi väga tugevad, midagi väga erilist näiteks ütleme, tahangi mõttes rännata kuskile väga kaugele ja mitte lihtsalt head toidud, aga vaid võib-olla millegagi, mida ma mitte kunagi midagi kasvõi väga võõraga, mida me mitte kunagi ei ole varem proovinud. Aga mis oleks samas võib-olla mingi kodumaistest või kaldkriips internetist tellitavatest asjadest, kokkumeister batav, tuleb sul sellega seoses midagi? Mul on selliseid ekstreemsusi, seda, seda mao verd ei taha nagu tellida endale või? No ma lihtsalt vaatan selle järgi, et toit oleks nagu mõjus mulle maitseks, kui ma vaatan peale, et mulle see mõte tundub nagu okei, et ma nagu tahan seda proovida. Et näiteks veetnud, et seal nad panevad ikka hirmsasti neid kanavarbaid, igast asjast, on mul ei tule mõtte, vaatasin ühte retsepti, kuidas üks mees keetis seda puljongit, et ütles, et lõika kanal enne küüned ära, noh, kuidas ma söön seda pärast siis. Okei, aga lõhnad, siukseid noh, seadvad eriti siukseid nagu kummalisi asju, maitset söövad, et ühest küljest on nagu, nagu väga ägedad ja head asjad, noh näiteks neil on magustoit, mida nad söövad, Cheeks nimetavad seda. Et see on selline magus ja Vietnamis, et et seal on nagu kookospiim, siis seal on punased oad, siis seal on mingisugune magus kallerdis seal on mingisugune hua pasta, ühesõnaga ta ei maitse nagu mitte millegi moodi, et kujutad ette, et siukses magusast kookospiimas on, on, on konserv punase toad ja siis mingisugused tarretis, noh, et, et see on selline õudne, see jälk nagu aga noh, proovitud sai. Okei, kuule, ma käisin niimoodi. Mul on üks sõber, kes peab Saaremaal turismitalu ja ta ütles, et noh, et ta ei tohi seal kalaga suitsetada ahjus klientidele, ehkki tallab mereni üks kilomeeter, sellepärast kui ta ise seal mõrastele kala välja tõmbab ja suitsuahju viib, siis külmaahel katkeb vahepeal, mis siis, et see kala veel siputab. Et võib-olla nüüd siin postapokalüptilise maailmas toiduhügieen muutub veel tähtsamaks, kui ta kunagi on olnud ja sa ütled seal Vietnamis, et see toit on iseenesest nagu puhas ja sellekitasid seda väga veenvalt. India, mis on ka meil siin üks märksõna, hästi paljud inimesed ütlevad, et Indias on noh, et, et see, et, et see, et sul kõht läheb lahti või et seal mingisuguse düsenteeria poisi seal toidust saad, noh paljud ütlevad korrigeeri mind, kui ma eksin, et seal on selle, et, et on ikkagi lihtne saada mingi toidust, mingisugune, mingi paha asi omale sisse. Mõnel pool Aasias. Ega ma väga ei ole esimene kord reisides, siis sõin mingeid probiootikume hirmsasti valmistusin selleks ja noh, et kas kuuspakk tualettpaberitele kotis. Aga siis ma nagu võtan seda nagu elu osalejad, ma nagu väga-väga tõsiselt, sellepärast ei muretse. Midagi väga nagu hullu ei ole juhtunud. Jah, see India köök on küll selline, et sa sealt ukse vahelt sisse ei taha vaadata. Taiumasse võid aga sealt India omasse sisse ei taha vaadata, et seda seda nimetatakse päris paljudes kohtades nimetatakse Balibelliks seda et see, kui toit siluorganitega nagu väga hästi koostööd ei tee. Mul on endal olnud nagu kõige-kõige, nagu ärksama kogemus. Vietnami ja Kambodža vahel, ma käisin nagu samal reisil käisin kahes riigis. Ma ei tea, kust ma selle siis endale sisse korjasin. Ma tean, et Kambodžas rannas sõin nagu toorest kala suures koguses, ma teadsin, et see ei ole hea mõte. Sõin teda ikka ja siis mul oli tagasi vaja sinna sinna veetma saada ja see oli umbes üheksa tundi bussiga. Ja siis ma sõin ära umbes 20 tabletti, aga tegelikult oli vähe. Et kusjuures konsulteerige arstiga, aga vabalt võib siia 50 söetabletti, et inimesed taastatud üks-kaks, et noh, et kui sa ikkagi pead üheksa tundi bussiga sõitma ja asi on halb, siis võta 30 sisse ja kõik. OK, nagu tead, ellu minuga midagi, midagi hirmsat ei juhtunud. Aga ikkagi nagu see hirm oli suurem, et aga, aga ma ei ole sellest kunagi lasknud ennast segada, et kaka siis ma sõin ikkagi peale ehk et nagu et olemine ei olnud võib-olla kõige parem, aga see toit tundus ikkagi nii hea, et ma mõtlesin, et savi, et söön ikka, mis siis ikka nagu olen tugevam. Et noh, väga nagu karta ei tasu seda, et see on nagu mingisugune nagu jah, normaalne osa. Et seda võib juhtuda, aga seda ei juhtu nagu väga tihti panen, ma olen ise küll endale seda nagu lolli peaga nagu põhjustanud näiteks Indias. Vaatasin tee ääres oli mingisugune nõid, doktor müüs mingisuguseid, mis seal on see niisugune ravi, ravi, igast pulbreid ja mingid kuulikesed listides endale nagu peo vahel nagu hõõruvad, et noh, et mis seal siis nagu iganes viga on, et selline mets doktor ja tema seal oli, ma mõtlesin, et noh, et kui Indias, et okei, et ma siis proovin ära, et laseksin mehel ära, küsis, et mis sul viga andma, siis? Improviseerin siis paar asja, mis siis viga pidi olema, mis noh, ma ei tea, panin viis kuus pulbrit mulle ja mingeid kuulikesi ja ütlesid üks, et see puhastab, aga ma ei pööranud tema jutule väga palju tähelepanu. Sõitsin õhtusel puhastava sisse ja kell neli öösel, ma sain aru, millesse puhastus seisneb? Jah, siin Indiast teinud varem päris mitmeid reispassi, tuleb meelde kelgas, mis ta oli, see hea kolleeg Tarrvi Laamann, kes ütles, et India toitu maitset kaks korda esimene kord siiski sööd. Hommikul saad veel ühe korra vaid. Kuule, võtame siin järgmise mõttepausi. Siin on nüüd selline mõnus tiks seal valmis pandud mille nimi on. Ja libista ennast, millessegi mugavasse, kinovi, see on selline laul, suured silmad kinni, siis sa oled sellest day long täidis ja sõidad nende väikest krabi ranniku saarte vahel. Kallis raadio kahe kuulaja selle maheda Dixo saatel purjetame meie koos toidureisija, toidufänni või fanaatik, ma ei tea, kas võib nii öelda Hansar Veldiga toidu, turisti, toidu, turisti, Indoneesiasse. Ja ma tean, küsingi lihtsalt, kus me ennast leiame alustamisakartast. Lennuk viib tavaliselt esimesena sinna. Indoneesia on hiigelsuur riik. Et seal nii toidu kui kultuurierinevused on hästi suured, et see mina tripisin mingid nädalad ringi Jaava saarel, mis on põhisaar ja seal on, seal on kõik moslemid. Ja, ja noh, teine äärmus on, kus paljud eestlased on käinud, on palipali hinduism ehk et see kogu see vaimse toit ja kõik on nagu hästi erinevad. Aga kui me nüüd sinna Jakartas maandusime siis jah, karta on üks, üks Pole väga esteetiline linn ja mul on selline kõhutunne, et kui sa linnale pilgu viskad, et kas tal nagu niisugune, kas ta nagu esteetiline, kas ta on ilus, kas need värvid, need vormid sobivad täitsa tegelikult juba annab sulle mingi eelaimus ja toidu kohta ehk et nendes linnades, kus on nagu ilu ja maitsemeelt on suurem tõenäosus head toitu saada. Tõenäoliselt seal on põhjus selles, et rikkamad linnad näevadki paremad välja, nad on ajalooliselt söödud, paremat toitu. Aga seal võib olla midagi muud, ehk et Jakarta üks halvemaid toite, mida pole söönud. Ta on niisugune nagu kõik on hästi rasvane. Et need juurikad on seal ära praetud õli sees, need, need nuudlid. Siis nad panevad sinna näiteks nuudi toidu peale panevad mingeid magusaid Chipse Smi magusa pähklikastme. Õieti nagu vürtse ei kasutata. Et juhtus Jakartas niimoodi, et ma läksin McDonald sisse. Ja see oli nende kohalik McDonalds, ma arvan, et see on esimest korda, kui ma olen reisil käinud, McDonald sis, aga mingi ja peale lihtsalt ma enam ei suutnud. Ja korraks tekkis seal McDonald, sis küll nagu selline helguse hetk. Et kuna see moslemiriik, et seal nagu väga palju kuskil nagu õllekest ei saa ja läksime, McDonalds, vaatasime õlu ja siis sõber tellis selle ja mul on nii silme ees tema nägu, kui ta võttis esimese lonksu, ütles kurat, ruut, beer ehk et see oli siis polnud see õlu pidanud, meie mõtlesime lihtsalt hali. Umbes niimoodi Jakartas registe momente ka. Siuksed, seal on mingid suured kõrghooned, nende katustel on. On selliseid hotelli baarid, kus sa oled sellest nagu sigines saginas ilusast tossust ja mürast oled nagu natuke kõrgemal, saad nagu elule natuke teise pilguga vaadata ja aga sealt läksime edasi, jah, joogia kartasse, kus jätkus sama pull, et pidid ikka nagu vaeva nägema. Neil on need Need, rahvustoidud on ka siuksed nagu kummalised, et nad nagu ei maitse nagu õieti millegi järgi. Siis nad noh, näiteks sealsel Balil on, on seesama tegelikult nende rahvustoidud on näiteks on Miiko ringi on asi korring, mis on siis nagu riis riisiga ja luudel nuudliga. Ehk et nad siin on nagu väga palju, midagi muud ei panegi. Et pane siis nagu mingit soola või, või ma ei tea midagi. Aga, aga noh, nendele endale nagu hirmsasti maitseb, et neil on nagu noh, sihukseid hästi, laidid maitseb nagu, et sellist aasiapärast nagu vürtsi ei ole. Ja siis nende üks rahvustoite selline kärbatanud part, et nad seda söövad, nii, saadi haaval, kui söövad seal ballil. Et Krispidak midagi siukest, aga, aga noh, see on selline toitud kutsub loomakaitse, kuidas seal lindi kõhnal, et ta on lihtsalt üks niisugune nagu ära vindunud nagu must luukered, vaatad teda ja sul hakkab kahju temast. Ja noh, et mingit söögiisu on viimane asi, mis teda vaadates nagu sinna peale tekib. No siis on teil veel mingeid kummalisi asju seal, et neil on näiteks, mida nad söövad, hästi, palju on, on kontempe ehk et mis nad panevad nagu suppida ja toitude sisse, et see on niisugune nagu sojabatoon, et niuke, täielik kosmonautide toit maitseb nagu svamm ei maitse nagu mitte midagi, et lihtsalt nagu ei mõista neid nagu aga teisalt paljud eestlasele näiteks Balil käinud jäidki sinna Balile jõuad et seal on võimalik väga ägedaid toite saada või väga ägedaid kohti seal. Mina näiteks leidsin enda pooleaastase lapsega seal ühe talve ja ma käisin suht iga hommik söömas oma tänavakohas nimega Abedo ehk lõbuskonn. Ja sõin, ma arvan, iga hommik, nende koka molet. Ja kui hakkame hoolet, tehakse siis avokaadot ja see kasvab neil tänavatel pead nagu õunapuu, ehk et nagu meil ripuvad õunad, neli puud, avokaadod, et mine noppija ja sega endale kokku. Tšilli kasvab neil põõsana kuskil seal maja kõrval veel aias oli tšillipõõsas, siis ma sain aru, et kust tekib nagu oranz, roheline punane tšilli tegelikult seal üks saba tšillipõõsas oli. Aga see lihtsalt on tal nagu erinev küpsusaste. Et tõsi, seda ma tuleb mulle täitsa üllatus mulle ka seal põõsas, põõsas ta mul oli, et selline roheline natuke nagu hapukam, punane läheb nagu järjest tulisemaks. Kui sa segata, siis näiteks sellest saab väga hea siukse tšillikastme teha, mis meil tänagi siin laual oli, et võtad natuke kalakastet, paned seda erinevate tšilli, takid sinna sisse ja paned väikse ja paned natuke laimi ka lõks laimitükikesi, et noh, kas riisi või mis mis iganes toidu maitsestamiseks, tšilliga maitsestamiseks ta annab nagu soolasust ja seda, seda poissi. Teil on seal Aasias veel siukseid, eriti mõnusad väiksed laimid, need on umbes siuksed nagu mure oli suurused. Lõikad pooleks parenduslikus kokteili sisse nagu noh, natuke nagu teise maitsega ka nagu hästi mõnus. Seal Balil Bali on üldse nagu hästi vastandlik koht, et oleneb, kus sa satud paljud reisile ka niimoodi, et et toidu mõttes ka, et näiteks kui cutan, kuhu satutakse väga palju, et mis on niisugune nagu korralik näpukas. Et möll käib aastaringselt. Aga noh, minu arust ei ole mõtet nii kaugele reisida, et noh, et seda, seda ainult seda möllu teha, et Tenerifele või mine kuskil Egiptuses ruloo seal, et noh, mingisugust nagu essentsi, vaiba või mitte midagi nagu ei ole. Aga sa lähed juba voodi, mis on ikka selline väga nagu sihuke kultuurne, hingeline. Hoopis teine koht, lähed seal ranniku ääres näiteks? Gili saared, Gili Air no väga, väga super, sen, kohtuks Sännimaid koht, janu, hiigel hiigel hiigelja mereandidega. Et kui näiteks seal seal Bali saarel näiteks mereandidega säutsu võid saada või mitte saada, arvestades, et ta on ikkagi saar võiks rohkem olla. Aga jah, see kili. Ma mäletan täpselt, kuidas me istusime sõbraga ja sõime kolm õhtusööki seal rannal siukses rannabaaris, kus seal erinevad kalad, nad kõike, mis sa tahad seal nagu rivis. Ja, ja ta ei maksta midagi. Ma arvan, et see kolm õhtusööki oli umbes niisugune seitse eurot nägu ranna peal värske tuunikala, sa mõtled, et kurat vist ei peaks sööma seda aga siis annab minna, kõlab natuke saate lõpu poole tulla ikkagi sinna sinu lemmiku tai juurde tagasi ja ma ei tea, kas ma eksin, kui ma ütlen, et kui need peaksid lennuliinid lahti minema ja sa hakkad oma esimesse sihtkohta valima, et siis sa lähed ikkagi taisse. Mul on tegelikult reis on plaanitud, oli plaanitud järgmine talv, minna enda väikese lapsega ikkagi Balile tagasi. Mul oli plaanis kaks kuud uudisteta, loodame, et see õnnestub, okei, aga Tai toidu kohta, kui rääkida spetsiifikast, ma sain aru, et seal, tai toidu seal neli elementi magushapusoolases ja teravus või tšilli. Ja olen ma aru saanud, et, et nende kombineerimisel, et üks asi, mis teeb tai toidud maitsvaks, on see, et esiteks on hästi palju suhkrut. Ja teine on see, et seal on see noh, panevad hästi paljastanud tuttamaati või seda jah, just et kuidas sa kommenteeriksid neid. Ma ei tea, on, on need selle tai toidu nagu sellised sala salakomponendid on jah, erinevaid. Ühesõnaga, seda on võimalik nagu Eestis järjekorrata, et, et seal on need põhiained, on, on nagu mesi või suhkur noh, täitsa naturaalne, soovitatavalt pruun suhkur siis laimi on meil siin Eestis kõigil saada siis soolaks läheb näiteks kalakaste või soja. Ja hapuks paned laimi näiteks, tegin paar päeva tagasi grillkastme, tegin suitsuahjus liha ja segasin täpselt nendest koostisainetest siukse kastme kokku, et liha, mis on selline eestitoit, aga seda on võimalik nagu väga mõnusalt aasiapäraseks teha. Aga põikame siis veel lõpetuseks kuhugi mõnda Aasia riiki, mis oma toidu poolest silma paistab. Tead, reiside on võimalik ka niimoodi, et sa ei ole isegi seda seal riigis käinud, aga sa teed tema toitu ja proovitava toitu. Et näiteks mul oli siin jaapani suur kirg, oli see aasta, oli peal major ise Jaapanis käinud aga ma olen proovinud seda erinevates kohtades nii palju kui võimalik, siis mulle on enam-vähem arusaam, mis maitset seal on. Ja jaapanud, sellepärast jaapani köök on väga huvitav, et ta on tehniliselt kõige keerulisem. Et ta on ikka tõeline toitude kõrgkultuur, et kunst, et seal on mõeldud kõige peale seal on värvid, tekstuurid, maitsed. Et ta on nagu kogu see jaapani kultuur. Ta on väga eriline, ta on eriline sellepärast, et ta on isoleeritud olnud, ta on nagu kasvanud täitsa omasoodu, et noh, et ta on ikkagi nagu mingisugune naljakas loom, mida mitte kuskil mujal ei leidu. Ja juba, kui sa vaatad, kuidas nad nagu söövad seda, et noh, et nagu, nagu nagu kured pulkadega ja noh, et ikkagi nagu et see on ikka nagu see fain, Daining on nende jaoks nagu väga oluline, et nad nagu ei vohmi kahvliga sisse nagu meie seda teeme. Jaa, jaapani köögiga, mul oli kogemus raamilit tehes, et seda on võimalik nagu nurki kõvasti lõigata, et sa võid seda puljongikuubikus teha. Proovisin kõigepealt tegin sihukese lihtsa versiooni ei olnud päris see siis tegelikult siukseid keskpärase versioonil juba hakkas minema ja siis ma võtsin Youtube'ist sihukse, mis läänitärni koka. Ja see oli 24 tunnine raamini maraton, mis ma tegin, ehk et ma hakkasin seda kell seitse õhtul tegema. Seal on terve filosoofia selles supis, et see ei ole lihtsalt supp seal, nende maailmas, see supp ongi Termaanius seal supi sees. See, mis tema tegi, said kokku meri ehk et kumb sihuke vetikas niukse niukene, kalamaitseline natuke siis nad tegid ühe puljongi osa tegid linnust siis nad tegid osa loomseid komponente ja siis nad panid sinna taimseid komponente. Ehk et see, see üks supp käis, koosneb neljast puljongis ja pluss veel kahest siuksest maitseaine mingisugusest paketist, mis nagu tegid eraldi ehk et ta ei ole nagu otseselt tehniliselt keeruline. Aga, aga noh, ma lõpetasin kell neli öösel nagu esimeste komponentidega ja kuna mul järgmine päev tulid lõunaks külalised, siis ma ärkasin kaheksa, üheksa üles panin edasi, et siis ma olin lõunaks olime valmis sellega saanud. Aga, aga see kihilisus ja see, kuidas nad seda teevad või millise kirega Seebest seda tegi, et ta pidas enda raamily päevikut, et tal oli siuke Exceli tabel, kus ta grammi pealt mittegramm siia ega sinna grammi pealt panin, nii palju kombud siia sisse, järgmine kord panen 10 grammi rohkem. Et see on tõeline kunst. Ja noh, kõiges asjadest, noh, et kui meil tehakse näiteks kvantiteet, mingeid nuudleid nagu ei või mingit pastat ei ole mingisugune väga keeruline. Kui sa võtad näiteks nende Udo nuudid, proovisin siin teha, et noh, et see on ikka paras nikerdamine, see on selline tehnika, et ma ei kujuta ette, kuidas nad seal on nagu väljamõeldud nats, platsid jalgadega otsas trumpi või mitte üks kord, vaid seitse korda siis teda hoidma kuskil kapis sele trumpi ikka nagu tõeline tegemine. Aga see on nagu mõnus, et sa lähed tegelikult omadega sinna maailma, kui sa seda teed. Et väga nauditav on ise töö, kui see tuleb. Väga mõnus ja hea näide ka sellest, et tõepoolest saab reisida ilma, et sa peaksid füüsiliselt oma keha kohale vedama, et on võimalik teha seda mõtetes maitsetes emotsioonides. Ütle mis on su lemmikrestoran on Aasias. Ja kus ta asub? Kas sa saaksid praegu lihtsalt minna ja seal lähe toidu teha ja tagasi ennast nii-öelda piinida, kus saab, kus sa võiks olla? Ma olen seal Gili Airi rannas. See on saar Bali kõrval, kus ei ole autosid kus ei ole ühtegi mürinat, seal sõidavad eeslivankritega hotelli, mitte midagi, see on selline puhas n. Võtad enda suurepärase kalatüki ja taustal mängib näiteks diver Corporation, mida me võime lõpetuseks kuulata. Et naudime seda kalatüki ja soovitan kõigile, tehke õhtuks tammi. Suur tänu sulle, Hans et kutsusid mind lõunale ja jagasid mõtteid ning emotsioone Aasia köögist. Kama ja kodune pruun leib maitseb hea, kuid vahel võib ehk lennupileti asemel ka mõned vürtsid osta ning proovida end nende abil siis teisele mandrile kanda. Aitäh. Või nagu Taimale öeldakse, katkunud kraat. Kallis raadiokuulaja. Kui oled endiselt meiega, ma julgustan sind kiikama paari pilti tänase saate juurde Facebooki lehel R2 Reispass. Ning tuletan meelde, et kõik meie rännakud on kenasti igal ajal sinu klappides või makis kui avad nutitelefonis podcasti programmi või raadio kahe kodulehe või ilmselt nüüd ka ERR-is suure hurraaga käivitunud portaali jupiter. Tänane saade läks eetrisse Tallinna vanalinnas asuvast Tai restoranist. Krua olid teiega toidureisija hobikokk jabuudi Hans arvelt. Mina Ivatsiaterkin saade reispass ning värske vaba raadio kaks. Hashtag seal soojal travel ja kauni kohtumiseni järgmisel pühapäeval. Mõnus.
