Looduselainel looduselainel valmis koostöös sihtasutus keskkonnainvesteeringute keskusega. Kägu on kukkunud ja geoloogid tulevad müristava kägu rääkinud, kägu on rääkinud ja nüüd räägime meie ja meie räägime evolutsioonilisest võidu jooksmisest. Geoloog Sander hoolaga, tere hommikust. Tere hommikust. No kõlab põnevalt, mis siis evolutsiooniline võidurelvastamine on, kas võidu kasvatame endale okkaid ja sarvi külge? Lihtsustatud põhimõtteliselt küll evolutsiooniline võidurelvastumine on siis liikide omavaheline nii-öelda areng võistuareng nii-öelda olemasolevate ressursside pärast, et kui pikalt arvati, et miks, mis on see jõud, mis paneb evolutsiooni käima siis, siis selleks arvati olevat keskkonna muutused, et liigiti koguma kohanema pidevalt muutuva keskkonnaga, noh näiteks kui vesi läheb madalamaks, vaat nii-öelda kas kolima sügavamale või siis saama hakkama madalama sees või kui ilm läheb külmemaks, siis pead rohkem karvu kasvatama või, või siis minema kusagile lõuna poole. Aga tegelikult siin nüüd konkureerivaks nii-öelda ideeks on see, et tegelikult liikide omavahelised suhted panevad väga palju nii-öelda evolutsioonile auru juurde. Ehk tegelikult ütleme nii, kiskja saaklooma suhe näiteks et ükski loom ei taha vabatahtlikult lasta ennast ära süüa. No see väga nagu ei toimi. Ühesõnaga, nad püüavad leida alati kavalaid viise, mitte ära söödud saada. Oletame, et me oleme mingi väike mollusk veekogu põhjas ja oleme endale leidnud viisi, et ennast kaitsta kiskja eest me kasvatame endale kõva kesta. Selle peale teeb see nii-öelda ja kes teda nii-öelda kogu aeg on püüdnud noh, okei, see ei käi nii-öelda ülepäevase käib ikkagi miljonit aastat võta jooksul siis tema peab leidma mingi vahendit, see kõva kest lahti teha, näiteks siis ütleme nii, et sul on vaja siis lõugu, teravaid, hambaid, midagi sellist. Ja see omavaheline nii-öelda võidujooks ongi üks evolutsiooni käivitav jõud, kus siis keskkonnamuutustega ka, et ei saa öelda, et meil ei oleks keskkonna muutustel mingit mõju evolutsioonile? Vastupidi, tegelikult see evolutsioon ongi pidevate olukordadega kohanemine, lihtsalt see võidurelvastumine on natukene natukene tähtsam tõenäolisus. See võidurelvastumine võib toimuda ka aju tasandil, ei pea tingimata miljon aastat ootama teravamad hambad saada, vaid võib teha näiteks nagu saarmad, kes on hakanud kividega, eks ole, tere karpe lahti lööma ning on ka viiteid selle kohta, et orangutangi indohiina metsades peavad sõda odadega mitte jahi, vaid närivad oksad teravaks ja suisa sussi viivad nendega. Kas on ka teisi liike, kes on justkui seljatanud selle, et ma pean endale talletama mingisuguse keha juurde või, või on selle asemel siis hakanud hoopis hajuvas? Ja vaatame targemaks, saanud siis üksteisele otsa nüüd et meie oleme ka üks selline evolutsiooniline nii-öelda tulemused, et kui enne, kui me õppisime kasutama tööriistu, me olime seal nii-öelda toiduahelas kusagil ikka väga keskel, et iga krõpsu peale pidime ikkagi ehmatavalt vaatama, ega lõvi ei tule, et peale seda, kui ma nii-öelda oskan, õppisime kasutama. Nüüd käitumisareng, et kui me õppisime kasutama tööriistu oma aju ka kindlasti siis peale seda on meist saanud tippkiskja. Aga siin tulebki mängu tippkiskjad. Ta on mänginud väga suurt rolli just evolutsioonis. Selles mõttes, et kiskja saab kätte tavaliselt kehvemad loomad, ega ta ei ta jahi kõige paremat looma. Ta võtabki kõige vaesema eriti maa kõige aeglasema ja sellega tegelikult parandab kogu aeg liike, seal toimubki ka natukene jällegi selline, et, et üldpopulatsioon paraneb ja kui kohtades, kus, kus faili kiskja tulevad mängu parasiidid ja viirused ja, ja tegelikult parasiitidele viirustele täpselt sama roll mängida, et nad nad võtavad kehvemaid selle tõttu, et tugevamatele lihtsalt tugevam immuunsüsteem suudavad neile vastu panna või neil on nii-öelda noh, parasiit ise nagu väga aidata, aga parasiitidega käivad kaasas erinevad haigused. Et, et see haigus, haigus jällegi selekteerib välja nõrgemad, ehk tegelikult me jõuame natukene siia tänase olukorra juurde, et kust on tulnud, see viirus ongi jällegi see, et ta, ta on tulnud siia maailma selleks, et et ise muidugi levida, see on kõigi elusorganism, viirusele, elusorganism, aga kõigi nii-öelda maise maise nii-öelda elu kohati öelda selline eesmärk, et levida, paljuneda viirusel ka, et et meid on palju saanud. Ta üritab meie Riduga natukene harvendada, kuna me oleme jällegi selline väga dominantne liik siin maamuna peal. Aga mine tea, kui me saame, noh, me oleme ju natukene oma evolutsioonist välja astunud või üldse sellest looduslikust keskkonnast, et me oleme endale keskkonna ise loonud. Me kontrollime oma järglasi, järglaste saamist, et tegelikult looduslik valik on meie puhul natukene ära kadunud, aga näed, viirus tuleb ja püüab midagi teha. Väidetakse, et viirused on tegelikult kauem olnud siin ilmas, kui elusloodus üldse, siis võib-olla paljusid paneb kukalt kratsima, kuidas see võimalik on, kui viirused vajavad elusorganismi, et üldse elada, aga tegelikult need on nukleiinhappejadad, need võivad kuskil merevees või päikse käes lihtsalt ka tekkida. Ja neil ongi see, et eks nad on tõenäoliselt olud umbes nii kaua siin maamuna peal, kui on, ilmusid esimesed bakterid, et ja esimesed rakud, sest et nad vajavad nii-öelda peremeesraku viiruse. Ja, ja tõenäoliselt, kui ilmusid esimesed siuksed, üheraksed organismid, mis tegelikult viimase aja käsitlustes on, on saanud, et kui maal 4,6 miljardit aastat, siis esimene elu tekkis umbes neli miljardit aastat tagasi ainurakse elu, et tegelikult viirused tõenäoliselt umbes. No see kiirelt lõpetuseks kas viirustega võidujooksus oleme meie selles mõttes jännis, et me oleme nii suured hulkraksed organismid ja ja kui me räägime siin revolutsioonilistest valikutest ja kuidas see oleks nagu võidurelvastumine, siis need kõik kõlavad narratiivselt. Evolutsioon tegelikult aga ei ole nagu selles mõttes nagu otsustuspõhine seal on lihtsalt see, et kui on mingid teatud mutatsioonid, mis eeldavad, et organism paremini ellu, siis need säilivad viirused ja bakterid, need võivad muutuda palju kiiremini, kui suured inimesed. No see on ka nende võidu võidurelvastumise tulemus, et, et kiiresti levida või üldsegi levida, nad peavad kohanema hästi kiiresti, ehk siis nii-öelda natukene muunduma kogu aeg ja, ja see ongi tegelikult see olukord, et nagu, nagu me siin praegu näemegi, et on tekkinud viirus, mis levib väga hästi seetõttu, et ta ei tapa organismi väga kiiresti ära ja, ja see, ta organism nakatab viirusega teisi organisme, et, et see on nagu selline ideaalne viirus, komponent, et kui sa tapad peremehe hästi kiiresti ära, siis pole sellest mingit puhkusest, et peremees jõua kedagi teist nakatuda. Väga huvitavad mõtted, see oli looduselainel, kõneles geoloog Sandrolot. Looduselainel.
