Meie ees on nüüd üks imeline päikeseloojang,  kas see on ka selline Matsalu pärl ja? Hommiku päiksetõus ja õhtu päikseloen, need on tõelised pärrid. Omavate maastike mosaiik. Ja tõeline lindude paradiis. Teeme retke kevadises Matsalu rahvuspargi üks ulata tükikese ehitusmaterjali. Positiivsest jõust aru saanud. Lombielanike kirev elu. Ma tulin täna õhtul Matsalusse kevadisele paadiretkele koos  Tiit Meelega, kes on siin rahvuspargis 20 aastat turiste sõidutanud. Matsalu rahvuspargi tohutud märgalad on unikaalsed kogu  Euroopas ja nende suurus inimsilmale hoomamatu,  looduslikult tasase pinnamoe ja aastasadu kestnud  karjatamise tulemusena on välja kujunenud matsalule  tüüpiliselt lagedad maastikud, mille keskmes on Kasari  jõgede süsteem. Tiit, sa tõid mind siia Kasar jõele. Me oleme Kasar jõe peaaegu et suudmes. Kas see suue ongi selline kanal siis tal või? Jah, see sue on niisugune kanal, aga muidugi kasari delta on  tükimaad suurem ja uhkem. Aga miks ta selle selline kanal on, siis kunagi pätsu ajal kaevati,  et põllumehed saaksid loha peal eine teha  siis et vesi kiiremini alla läheks, siis tehti nii-öelda uus jõgi. Ja sellest oli abi. Aga meie ümber on roostik iga igas suunas,  kus ma vaatan roostik, et roostik on üks Matsalu selline tunnus. Maastik. Teetiku tüüp ja nii ta on ja seda roostiku on siin üle 3000  hektari ja ilmselt iga aasta tuleb teda natikene juurde. Miks ta juurde tuleb siis kuna öeldakse,  et roog tuleb põhjast üles, kui on veel meeter vett,  et päiksekiired jõuavad põhja ja siis tuleb,  aga veed lähevad ju pidevalt madalamaks ja,  ja roog liigub ikka lahe poole edasi. Nii et tegelikult see kogu aeg kasvab auguroogu juurde  ja läheb nagu rohkem kinni. Matsalus asub Eestis suurim roomassiiv, mis on oluline  pesitsuspaik paljudele linnuliikidele ja pakub varjet  ka imetajatele. Metsik loodus kutsub siia loodusesõpru kogu maailmast. See, millega me sõidame siin? See on originaalis tegelikult ju kalapaat  ja see on lappaja. See on täiesti kalurite paat ja sa ise oled  ka olnud ju kalur? Jah, see on mu viimane paat, mille ma ka täitsa uuena sain  ja sellega on palju-palju kala välja toodud. Aga nüüd sa oled selle kohandanud ikkagi turistide veoks,  et sul on siin ringi ja sa mahutad siia täiesti hulga  inimesi ja ma võin peale võtta siia 12 inimest peale iseenda,  kust riikidest põhiliselt on sinu paadi tuldud. Põhiliselt käivad sõitmas sakslased, inglased,  Belgia, Austria, Holland, no Itaaliast on. Ja kõige kaugemalt on käinud Jaapan, Hiina,  Korea, muidugi, Brasiilia, Keenia, Argentiina,  USA, no vähem, aga vähemalt on kirjas kohal. Selline rahvas teeb maapeal, et mis nad ütlevad  selle koha kohta siis? No minu ees ütlevad kõik, et väga tore on. Mis nad tegelikult mõtlevad, ei tea, kuule,  aga sel kevadel on ikkagi asi teisiti, on nii,  ja sel kevadel on praktiliselt juulikuuni on kõik tühistatud. No rahvas ei saa liikuma ja, ja võib-olla läheb  ka edasi, nii et ma ei tea, kas isegi Eesti koolid saavad teha. Sa oled kujundanud sellise väga vahva sellise piloodi istme siia,  et sul on istmeks kontoritool lausa, et sa oled mugavaks  teinud oma elu siin? Jaa. Aga üks põhjus on muidugi, et ma näen üle rahva. Kui ma otsin koprad, näen, kus nad on, või linnud,  et nad ees on. Tõused püsti veel siit, vaatad, hoiad kinni,  peab tegema, iga aastad on ka niisugused,  ei jõua ronida kogu aeg. Ulatuslike roostike ja rannaniitude kõrval on Matsalu  pärliks ka 4000 hektari suurune Kasari luht  mis on suurim säilinud lageluht kogu Euroopas. Luha aastaringis On väga oluline periood. Üleujutus, jõgede tulvaveed toovad endaga kaasa setteid,  mis soodustavad rohukasvu. Mida pikem ja ulatuslikum üleujutus, seda parem on see luhas  pesitsevatele lindudele. Luht püsib lagedana vaid tänu niitmisele  või karjatamisele. Vanasti oli, eks ju see luht hästi tarvilik,  siinsete inimeste inimesed tegelesid põllumajandusega. Kas tänapäeval on ta nagu praktiline asi  või tehakse ainult looduskaitse mõttes seda siin veel? Ütleme, see on nii ja naa, siit teevad, kes peavad lihaveiseid,  teevad heina ja on ka niisuguseid, kes, kellel loomi ei ole,  lihtsalt hoolitsevad, saavad selle eest vastavalt tasu. Et lihtsalt see luht ei kasvaks kinni, noh,  nii palju tuleb teha. Ühed, kes siin kevaditi askeldavad, on ju Eesti sellised  suurimad imetajad, põdrad. Ja kevadel on põtru tõesti, siin teinekord ikka näed  seitse-kaheksa põtra. On eelmine aasta oli üks ema, oli kahe vasikaga. Pea kaks nädalat sai turistid teda vaadata. Ta oli täitsa jõe ääres tükk aega vaatas  siis kõmpas kahe jomiga minema. No miks neile meeldib siin luhtadel niimoodi möllata? No eks esiteks siit nad saavad esimest rohtu süüa  ja kui hakkab roog tulema, rooleht, roolemme,  see on niisugune magus toit neile seda söövad nad kõik kitsed,  põdrad, nad on täitsa roo sees, nii et paistavad sealt välja. Meie ees on nüüd üks imeline päikeseloojang,  kas see on ka selline Matsalu pärl? Ja hommiku päiksetõus ja õhtu päikseloojang,  need on tõelised pärlid. See laht nüüd, kuhu Kasari voolab see Matsalu laht on  väga-väga oluline ka ümbruskonna looduse jaoks. Ja terve see Kasari delta on lindudele hästi tähtis. Siin nad peatuvad kevadel, kes on läbirändel,  laululuied, laaglat, sügisel jälle. Kes tulevad põhja poolt, peatuvad siin? Toituvad ööbivad ju tavaliselt vee peal päeval käivad  põldude peal söömas, see on väga oluline koht  ja muidugi pesitsuskohad luikedele hanedele,  luiged tavaliselt ei taha eriti teisi oma kõrval näha,  nad pargivad kõik minema ikka paraja raadiuse. Aga noh, sellest hoolimata ruumi siin on  ja ja on pesitsejad ka. Sina oled elanud siinkandis ju terve oma elu,  eks ju ja ja ja sõidutanud turiste 20 aastat. Kuidas sinu pilgu läbi see loodus, sind muutunud on,  selle aja jooksul? Palju, tegelikult on palju, ütleme, kas või võtame praegu  kümme-viisteist aastat tagasi. No ikkagi oli sügise poole ja linde oli rohkem. Ja kui me võtame veel tagasi siin kolm-nelikümmend aastat,  no siis oli hoopis-hoopis rohkem kevadel suvel,  kui juba olid pojad koorunud, jõe peal sõitsid no pidevalt  olid pardiemad oma peredega. Aga nüüd sõidan turiste, aru, arva, näen noh,  iga aasta näeb midagi, aga mitte enam nii palju. Aga nagu kevadel ja sügisel, kui on läbiränded,  no siis on nagunii neid palju hästi palju. Ja siin põhiliselt pesitsevad luikedest on ju kühmnakluiged,  kes jäävad siia, neid on ikka päris palju paare. Ja nad harjuvad selle paadi podinaga nii ära,  et mõnikord on pesa päris jõe kalda peal,  paütleb pot pot, pot keerab pead ja vaatab  ja mitte midagi. Aga selline tohutu nii-öelda avarus ja ja,  ja metsikus, et kas see on ka asi, mida välismaa turist,  kes tuleb kuskilt suurest linnast hindab? Ja nad väga hindavad seda värki. Kõik see rohelus ja, ja need metsad veel peale selle,  mis on noh, väga-väga hindavad ja need, kes tulevad lõunast,  kui Keenia oli siis kiit küsis nende käest,  et kuidas teile meeldib siin jõepala siin roos,  siis nad ütlesid, et siin on väga ilus, paned käe vette,  võtad välja kõik viis näpu alles. Oli tõesti naljakas, pole krokodilli ma midagi ja. Ei madu ei. Aga eks jah, igaüks vaatab ise, mis talle meeldib  ja noh, hoopis teine miljöö, teine loodus,  teine kliima, eks muidugi. Matsalu märgalade tähtsust ja rikkust linnuparadiisina  üheõhtuse paadiretkega pole võimalik veel aduda. Selleks tuleb oodata varahommikut. Päike on just tõusnud, on varahommik Matsalu rahva rahvuspargis. Kevad on suurepärane aeg, et nautida linnurohkust. Ja põhjus, miks me oleme tulnud just Matsalu rahvusparki,  on lihtne. See asub vee ja rannikulindude Ida-Atlandi  rändekoridori rändeteel. Nad teevad siin peatuse selleks, et ööbida oma hotellis,  milleks on siinsed madalad merelahed ja muul ajal,  kui on võimalus minna sööma, siis kasutada siinseid  rannaniite ja karjamaid põlde. Nii et kõik siin on lindude päralt. Nii see käib, nad on kusagil siin siselahe peale ööbinud  ja nii kui valgeks hakkab minema, siis läheb see asi siin lahti. Kas see on tavapärane, et ühel linnuuurijal tulebki olla  nii varahommikul, kevaditi üleval? Jah, see on tavapärane, et see on selline karm otsustamise asi,  kes on vabatahtlik ja, ja linnu vili, et kas,  kas põõnata suure suure valgeni välja või,  või tulla varahommikul üles ja. Sellest kõigest siis osa saada. Tõsiselt põnevad sündmused algavad kohe siis,  kui valgeks läheb, et siis tuleb kohal olla. Mis praegu lindude elus toimub, ehk siis varahommik,  mis neil parasjagu käsil on? Noh, eks ta ole sarnane päevalindudel nagu,  nagu meil endalgi, kui me hommikul üles tõuseme,  siis on üks osa mõtetest kindlasti see, et,  et hommikusöök oleks vaja teha ja eks lindudel  ka siinsamas, et eks neil on siin juba teada,  kus sel kevadel siin rändepeatust tehes need kõige paremad Nokaesised on ja siis nad siis nad nendele kohtadele  esimesel võimalusel lendavadki kohe. Kui mõelda igakevadisele ja sügisesele rändeperioodile,  siis Keemu on ka ju Matsalu üks väga oluline vaatlusel. Mis siin eripärast on? Eripära ongi see, et siin keemu ümbruses  nii vee peal kui, kui ka siis põldude vahel lendamas,  et siin on, siin on väga palju linde, et see on kindlasti  selline kuum kuum koht Matsalu lahe lõunakaldal kuhu linde  vaatlema tulla. Kas see kevad on kuidagi lindude jaoks tulnud teisiti ka? Ja kindlasti? Tuli selle tõttu juba, et et tavaliselt talvest kevadesse  tulek on, on suur muutus paigalindude jaoks,  kes talveoludest järsku pesitsusaega hakkavad jõudma ja,  ja talve me teame siin põhjal, s, mis see tähendab meile,  see tähendab lund, see tähendab külma tavaliselt. Ja see aasta jäi see kõik olema, et see oli tõsine  otsustamiskoht lindudele, kes on rändlinnud,  et kas üldse minna ära või või, või riskide  ja vaadata, mis, mis ilm teeb. Ja eks nad käituvad erinevalt. Osa osa kindlasti oli, kes käitusid oma tavapäraselt kujul,  et läksid, läksid rändele aga näiteks noh,  võtame kasvõi kuldnokk näiteks siinsamas Matsalu s,  et jaanuarikuu uusaasta käes ja meil on kümned  ja kümned kuldnokad järsku siin ümbruses lendama. Kuna korralik talv jäi ära, see tähendas,  polnud erilist jääd ega lund. Kuidas lindude vaatevinklist veelindude vaatevinklist see on,  kui pole, jääd? Jah, veelindude talvised võimalused sõltuvad otseselt sellest,  kas jääkate tekib või ei teki ja ja jällegi,  kui osa rändlinde vaatamata sellele, et kui talve ei paista tulevat,  lähevad ikkagi soojematel aladel ära, siis,  siis siis näiteks luiget siin kas või Matsalu lahel,  jällegi nemad vaatavad alati viimase võimaluse kümnekluiged,  et kas tuleb jääd, kas tuleb talve ja nagu sel aastal nüüd oli,  kui seda ei tulnud, siis, siis see on suur võimalus säästa  energiat ja mitte rändele minna ja meil jäi samamoodi siia  sadu ja sadu luiki talvituma sel aastal ja teisi veelinde. Küll lahele, küll Väinamerele avamerele. Kuidas siiski see kevad lindude jaoks on saabunud,  kas see on kuidagi teinud ka rännetesse oma mööndused,  korrektuurid? Jah, on ikka, et kui. Kõige varajasemate saabujate peale mõelda kiivitajad,  põldlõokesed mere ääres, allaned või igasuguse sookured  siis nende tavapärase saabumisega võrreldes nad jõudsid  ikkagi selgelt varem sel aastal ja mitte ainult nii,  et, et mõni üksik etterutanni nagu nagu rändlindude puhul ikka,  et kõigepealt tuleb mõni selline luuraja  ja siis on väike vahe ja siis tuleb, hakkab selline põhiline rändelaine. Et kui tulema hakati, siis, siis kohe ikka tõusvas joones. Sookurg tuleb kohe hästi meelde, et kui muidu selline  tavalise talve järel ta tuleb ikkagi seal võib olla. Märtsi keskelt alates siis siis sel aastal alustasid nad  juba veebruari keskel seal 20. veebruari paiku juba  sookurgede sissetulek lahti ja ja ühtlase ühtlase vooluna  järjest tuli neid juurde linnud jälgivad,  mis toimub, ja vähemalt üks osa nendest võtavad  siis ka vastavalt riske. Ja noh, eks see riskivõtmise põhjus on ju  ka teada, et kui ühel hetkel vestsusalale jõuda,  siis need paremad kohad ära hõivata. Ilineate ees. Praegu me oleme jõudnud siis järgmisesse vaatluspunkti  ja siin on selline tore koht, et ühel pool sõiduteed on  rannakarjamaa ja teisel pool. Roostik ja linnuvaatleja, kui ta siia satub. Tema on selles õnnelikus olukorras, et kui ta vaatab siiapoole,  siis ta saab tutvuda tüüpiliste karjamaade rannaniitude lindudega. Kurvitselistega kiivitajatest alustades siin suurkoovitajad  lendasid üle. Ka luiget siin soonte peal käivad või kes tahes veelinud. Ja teiselt poolt hakkab äkki kostuma hüüviäält näiteks. Ja ennist siin hall Anni lendas siit roostiku poole pealt  rannaniidu poolele, et. See toimib tervikliku süsteemiga ikkagi tegelikult looduses. Need asjad ei ole nii alati nii joonega tõmmatud,  nagu see tee siin püüab teha kahe elupaiga vahel. Matsalu ei ole mitte ainult rändajate läbikäigu paik,  vaid tundub, et käib ka usin pesitsustegevus. Haigrud toovad pessa pesamaterjali, üks lind laseb noka  vahelt teisele, kas siis lausa kukkuda või ulatab tükikese ehitusmaterjalid. Eks nad ole koostöö suurest positiivsest jõust aru saanud. Tore vaadata, aitäh. Siin on näha ka, et kui vesi lähemalt silmitseda,  et paljudes pesades on vana lind peal, haudub  ja tundub isegi nii, et, et suurem osa pesi ongi asustatud ka? Kindlasti mitte kõik, aga aga see koloonia on jah,  siin aastaid ja aastaid olnud ja mulle praegu tundub,  et, et arvukus on pesade arv on pigem suurenenud. 50 või isegi rohkem pesani võib siin loendada praegu. Kas sellises koos pesitsemise vormis peitub  siis ka mingi jõud, miks nad tahavad niimoodi üheskoos olla? Noh, hallaigur ei ole ainuke näide Linn osad linnuliigid ju künnivarasid ja,  ja või merelindude kolooniad ja noh, seal on selgelt ju  seesama Asi teada, et, et kui, kui on palju päid koos on,  on lihtsam vaenlast märgata või, või muid asju koos ära korraldada. Nii nagu linnud ka rändel on koos rändeparvedes,  et, et samamoodi võib ka pesitseda. Igal linnul omad valikud ja omad eelistused ikka ikka. Selline on tänavune kevad ja linnuelu Matsalu rahvuspargis. Milline on aga suvi, sügis ja talv siinsamas Matsalus  või näiteks Eesti kõige suuremas ja vanimas rahvuspargis Lahemaal? Kõigi kuue Eesti rahvuspargi looduse ja aastaaegade ilu on  teil võimalus vaadata alates viiendast maist ETV kahes kui  eetrisse lähevad keskkonnaameti ja operaatori  ja filmitegija Ants Tammiku koostöös valminud lühifilmid. Aprilli teises pooles kütab päike ilma juba üsna soojaks. Puudel veel lehti ei ole, aga on veel üks märgatav erinevus  võrreldes suvega. Kui suvel on õhk putukatest lausa paks, siis praegu kohtame  vaid mõnda üksikut. Metsaserval on õide puhkenud paju ja varasemad talveunest  ärkajad kasutavad seda ära. Siin näeme mõnda üksikud mesilast ja samuti on tulnud siia  maiustama niidurohulutikas. Kuna koerliblikas talvitub valmikuna, siis on temagi  esimeste hulgas, kes sooja ilma ära kasutab. Aga kus on ülejäänud? Tegelikult on nad kõik praegu juba olemas,  aga kus? Vastuse võime leida kasvõi sellest samast metsas asuvast veelombist. Peale vaadates on lomp nagu lomp ikka veepind õietolmuga kaetud. Aga kui piilume selle veepinna alla, siis avastame,  et siin on seltskond hoopis kirjum kui pealpool. See on ühepäevikulise vastne tema röövtoiduline  ja sedasi elab ta paar aastat vee all. Kui kätte jõuab suvi, siis viimases arengustaadiumis ronib  ta veest välja, tõuseb lendu ja maandub mõne taime peal. Seal teeb ta oma viimase kestumise Taime külge jääb tühi kest, kui sellest väljus suguküps valmik. Valmikuna saab ta nautida vaid ühte päeva,  aga see aeg on selleks piisav, et kaaslane leida,  paarituda ja muneda. Selle ühe päeva jooksul ta süüa ei saa, sest tal pole  selleks vajalikke elundeidki. Näiteks on tema sool muutunud õhupõieks,  et oleks kergem lennata. See tegelane on rahvakeeles puruvana. Nimetus tuleb sellest, et ta ehitab vees leiduvast purust  endale ümber kaasaskantava koja, millega koos ta ringi liigub. Koda kaitseb teda nende eest, kes teda ära süüa tahavad. Puruvanad on ehmestiivaliste vastsed. Ehmestiivalised on liblika taolised lendavad putukad,  kes suvel välja ilmuvad. Nad on üsna kehvad lendajad ja meelsamini hoopis konu  ja teatavad taimede peal. Suvel on neid veekogude läheduses näha üsna arvukalt,  aga paljud nendest saavad ka hukka. Näiteks läheb nendest suur osa ämblikute toiduks. Peale baaritumist emane muneb sült ja muna klombivett. Mõned liigid aga munevad vees kasvava taime külge. Sealt pudenevad koorunud vastsed vette, kellest saavad uued puruvanad. Nende valmimist me väga ei oota. Nendest tulevad suvel sellised putukad, kes kõrva ääres  vastikut pinisevad ja meie verd imevad. Need on sääsevastsed. Nemad hingavad veepinnal õhku, tagakeha tipus paiknevate  torukeste kaudu toituvad nad vees leiduvast orgaanilisest hõljumist. Suvel kooruvad nendest sääsed. Verd imema tulevad siiski vaid emased isendit,  sest seda vajavad nad munade arenguks. Isased sääsed toituvad nektarist. Sedasi siin veepinna all loodus valmistab end ette,  et suvi putukatega täita.
