Kui varem elasid psüühilise erivajadusega inimesed suurtes hooldekodudes, siis nüüd on nende jaoks üle Eesti ehitatud 28 elamut kus on parema elupaiga leidnud juba üle 1200 inimese. Umbes 600 ootavad aga veel paremaid elutingimusi. Selle jaoks rajab hooldekandeteenused aktsiaselts üle Eesti pereelamuid. Kui muidu on elamute rajamine läinud plaanipäraselt, siis Saaremaal, Narvas ja Põlvas on see takerdunud kohalike elanike vastuseisu taha. Näiteks Põlvasime eeldinud kohalikele elanikele, et perekodu tuleb kortermajade vahele. Nüüd on aga hooldekandeteenused esindaja Maarjo Mändmaa sõnul jõutud Põlvapereelamu osas ühisele kokkuleppele. See esialgne maja asukoht tundus nendele naabermaja elanikele liigselt ikkagi neil seal nende läheduses, et nad eelistasid, et see elamu, kus siis hakkab psüühikahäiretega inimesed elama oleks pisut nagu eemale rahulikuma liikluse ja, ja elamisega tänavalt leppisime Põlva vallaga kokku, selles tahame mõlemad rajada Põlva linna psüühilise eripäraks inimestele teenuseüksust sellest piirkonnast pärit inimestele. Kui esmapilgul tundus, et alternatiivina pakutud ehituskrundile on teenusmaja ehitamine liialt keerukas siis nüüd on lubanud kohaliku omavalitsus kaasa aidata erivajadustega inimeste uue kodu valmimisele. Edasi räägib Põlva abilinnapea Martin rõigas. Kuna see meie väljapakutud krunt on natuke kaugemal, seal ei ole nii lähedal kommunikatsioone, et vald siis on see, kes võtab enda peale et planeeringuga seonduvad kulud ja aitab siis krundi väliselt väliste kommunikatsioonidega, et aitab neid välja ehitada. Rõivas lisas, et kui kokkuleppele poleks jõutud, oleks ette võetud kohtutee. Veelkord marti rõigas. Tõstu hoolekandeteenused arvas, et, et neil on ikka õigus, sinna oleks ehitada ja vald oleks pidanud väljastama projekteerimistingimused ja, ja siis ma olekski kohtuuksi kulutanud ja ja tegelikult tulemust me ei oleks saavutanud. Aga teistpidi me peame kõik seal koos elama, et ma arvan, et see kompromiss on niisugune väga-väga hea lahendus. Raadiouudistele põlvest Leevi Lillemäe
