Eile õhtupoolikul jõudis oma Norrast toodud saepalgilaadungiga sadamasse noorbriis. Palgiveokid olid juba rivis ootamas ja laeva hakati tühjendama kella seitsmejalu õhtul. Töö käis kogu öö, aga ka veel täna keskpäevaks polnud see lõppenud. Öösel oli aga kai ääres koha sisse võtnud ka leidid Larissa, lastiks samuti saepalk, aga Soomest. Mõlemad laevad mahutasid 4500 tihumeetrit saepalki. Pärnu Sadama juhatuse liige Mati Einmann. Viimasel ajal on hakatud puitu just saepalki sisse tooma, sest tööstus, mis on Eestis välja ehitatud, vajada toorainet ja kuna siis kohapeal teda tõenäoliselt sellises koguses ei ole, siis tuuakse sisse. Jah, võib-olla need piirangud ka, mis on kehtestatud, need ongi selleni viinud, jah, talv ka kindlasti ei soosinud seda tööd metsas metsas isegi sai tööd teha metsas töö käis, aga just need kohalikud teed olid kinni pandud ja sealt ei saadud välja vedada. Ei, ma ütleb, et aprill oli Pärnu Sadamale väga hea kuu. Sadamas käis 50 laeva, nii et sadama poolsada töötajat olid kolmes vahetuses. Et välja viidi teraviljaturvast pelleteid. Sisse toodi killustiku, saepalki ja vineeripakku, kui nii lastitakse sadamas praegu turbalaeva ja teine sarnane, ootab reidil, kuni noorkriis kaikoha vabastab. Kohese juhtubki, sest laevaagent on dokumendid juba vormistanud ja annad need kaptenile üle. Laevaagent ant tantsud, arenko. Ei tavaliselt agendid ei vali sadamat, pigem kauba saatja või kaubasaaja, nemad valivad sadamad siis meie kohustuseks on siis broneerida kaikoha laevale, siis koordineerida kõikko infot, jagada info kauba omaniku vahel ja kaubasaatja vahel ja sadama vahel, et kui kogu töö laabuks hästi tänna, on kasvanud ka ikka päris arvestatavaks Sädametus praegu kindlasti kindlasti ja siin on palju arenguruumi ka sadamale saaks, saaks ka rohkem kaupu siit välja ja võib-olla ka siia sisse vedada. Ester Vilgats, Pärnu,
