Head vikerraadio kuulajad, tere tulemast tagasi. Eetris on kevadpühale esimesele maile pühendatud erisaade kevad südames ja mina olen saate autor Johannes vedru. Meie ühine seiklus on jõudnud nüüdseks teise tundi, mis algusest lõpuni teeb kummarduse kevade ilule. Ehk siis midagi head Teie hingele? Ma usun, te olete kuulnud seda ütlust, et kevad on aeg, kus inimeste südamed on lahti. Paljud otsivad kevadest armastust, aga kas seda armastust saab leida ka tänavu, kui me 11 võib olla kordades vähem? Näeme, palusin appi laulja ja käsiraamatute autori Margus Vaheri, ehk näitab tema õige teeotsa kätte. Saate viimane osa on pühendatud loodusele sest inimene võib ju mõelda, kas tema elus on praegu näiteks kevad või juba hilissuvi. Aga loodus meie ümber kuulutab kevadet, et päris üheselt. Mul on väga põnevad saatekülalised bioloog, Tartu Ülikooli botaanikaaia peaekspert Veljo Runnel ja botaanikaaia vanemaednik Sten Mander. Õigemini, pigem olen mina äsja nimetatud külaline, sest lähen nendega botaanikaaeda kohtuma. Alustame tundi muusikaga, see pala on üks nendest, mida enamasti välja tuuakse siis, kui pannakse kokku maailma paremate kevadest rääkivate poplugude edetabeleid. Biitlite surematu Hirkhamistesson. Saatega kevad südames on nüüd ühinenud muusik ning mitme inimsuhteid peaasjalikult mehe ja naise vahelisi suhteid lahkama. Käsiraamatu autor Margus Vaher, kaunist päeva. Margus. Võib-olla on see romantikute sinisilmne pettekujutelm, aga kevad, kui periood paljude silmis soosib armastuse tärkamist ja mul on tunne, et inimeste sisemine tunnetus ei ole selles osas muutunud, aga praegu on lähikontaktid sisuliselt välistatud. Margus, kui mõistlik on seda arvestades tänavusel kevadel armastuse leidmine üldse sooviks või isegi eesmärgiks võtta? Ma arvan, et see ei peaks mingil ajal eesmärk oma omaette olema, vaid see tuleb kuidagi loomulikult, sest armastus ei tule kunagi, kui sa hüüad nii-öelda seda, et tuleb nõnda vaikselt, rahulikult, aga ütleme, et ma pigem oleks mõelnud seda, et et kui praegune selline eriolukord, seda nõuab, jaan, selline keerukam periood tõesti inimsuhete jaoks, siis tegelikult on see ju ideaalne aeg, et ennast vaimselt emotsionaalselt ette valmistada, selleks et kunagine suhe või ka praegune suhe muutuks paremaks ehk siis väga palju tegeleda iseendaga, selline sisekaemusega ja, ja tegelikult saab väga-väga-väga palju kvalitatiivselt oma lähisuhteid parandada, kui tegeleda lihtsalt omaenda kas minevikus läbi elatud valukehade või või negatiivsete kogemuste, sellise neutraliseerimiseks lahtimõtestamisega. Kas sinul on ka midagi sellist, millega sa praegu tegeled? Ma arvan, et iga elusal inimesel on alati mingi väljakutse, mis tal elus ette tuleb, kas siis mentaalne või emotsionaalne või füüsiline. Et kahtlemata on, mul on neid läbi elu jooksvalt olnud, aga külma tunnen seda, et selline negatiivsete kogemuste seljakott, mis tavaliselt, et on inimestel ikka seljas päris päris kaua, et selle ma olen saanud nüüd iseenda jaoks nagu elus päris tühjaks ja kuidagi hea, kerge ja mõnus on olla. Et seda küll. No Margus, ma jätkan seda oma rida, ma lihtsalt võtan selle rolli, et ma jätkan seda oma rida ja ikkagi võtan selle vaatepunkti, et hirmsasti tahaks armastust otsida. Et nad võib-olla ei taha leida, aga tahaks otsida, vähemasti mõtlen selle tänase päeva peale ja ütlen, et kuidas seda armastust siis otsida, et kõik loogiliselt pakuks, et internetist, aga siis on küsimus, et kas seda saab teha siiralt, ausalt ja samal ajal niimoodi, et iseenda suhtes on kuidagi turvaline. Ma võin täiesti ausalt tunnistada, et minul on ka kunagi olnud Tinder vähemalt üle aasta aja, nii et minule ta kohting Räpina väga meeldis ja ma ei näe mitte mingit probleemi, et just praegusel ajal võiks olla kõige populaarsem see nii-öelda natuke noh, kuidas ma siis ütlen, mitte päriselus tutvumine ja selline spontaanne tutvumine, vaid just võib-olla internetis, et tegelikult on ju tohutult tore, kui sa leiad kihvti inimese internetis, vahetad temaga mõned sõnad, saad tegelikult aru, kas teie lainepikkus on sama ja siis tegelikult investeerisime liiga palju oma aega juba varem, vaid saad aru, kui inimesega ei toimi, siis pigem ei saa kokku. Kui toimib, siis saate sellel hetkel kokku, kui need olud natukene mõnusana te lähete restorani ja nii edasi, kui see on juba lubatud. Margus, kas sinu poole on pöördutud praegu sellise probleemiga või küsimusega, et just kuna inimesed omavahel ei suhtle, siis anna nõu, et mis pidi, see võiks üldse käia ja kellega võiks tutvuda, rääkida, et mis see balanss võiks olla, sest et tõesti paljud ju ikkagi on püüdnud oma elu elada suhteliselt kodustes tingimustes. Ja ka üleüldiselt mulle tundub, et paradoksaalsel kombel inimesed tegelikult praegusel ajal suhtlevad hoopis rohkem, et nad küll ei suhtle niimoodi näost näkku küll, aga ma usun, et väga paljud lapsed, lapselapsed on helistanud oma vanematele või vanavanemad seal on palju rohkem kordi ja vastupidi, täpselt samamoodi on helistatud oma sõpradele, keda võib-olla siin köises tihedas graafikus ja lutus ei ole nii tihti nähtudki, aga nüüd tuleb poole tunni või tunniajane, selline lähedane ja kihvt kõne. Et ma ei näe, nagu sellel praegusel perioodil ma näen isegi seda inimsuhete nagu plusspoolena, et praegu on inimestel rohkem aega keskenduda, süveneda teisesse inimesse. Ja ma tõesti ei näe, et praegune olukord oleks kuidagi kehvem, et muidugi on pöördutud, aga ma annan alati sellise spontaanse, rõõmsa rõõmsanõu, kui ma, kui ma oskan. Sellest ma loen välja, et sa oled optimist ja sina vist usud siis, et kui me läheme ajas natukene edasi, prognoosime justkui tulevikku, siis rohkem on seda, et inimesed on teineteist võib-olla taas leidnud. Võib-olla sünnib lapsi, kui seda, et inimesed lahutavad pärast siis seda kõike, mis on koos olnud, vaja läbi elada. Vot seda ei tea, ma usun, et nii mõnedki suhted, mis ei, või need mõned inimesed, kes ei peaks võib-olla omavahel koos olema see tuli nüüd varem välja ja tuleb välja, et minnaksegi erinevat teed. Aga tõesti need suhted, kes elavad selle aja üle saavad veel lähedasemaks ja tegelikult läheb elu elu ilusamaks. Äkki täiesti see mõjub nagu positiivselt, sest praegune olukord on justkui katalüsaator, sa oled sunnitud oma partneriga tohutult palju aega koos veetma ja see kas näitab, et suhe on tugev ja suhe on rajatud heale vundamendile ja ja põhjale või siis või siis just vastupidi, selline vesiliiv, nii et ma, eks ma, optimist olen muidugi. Kui me natukene ajas edasi liigume siis ka mõni nendest siis tutvustest, mis on näiteks internetis siin vahepeal oma stardi saanud, võib-olla siis need liiguvad kuhugi edasi. Võib-olla siis ei tohi jätkuvalt minna teatrisse, kinno ja seega on paljude jaoks juba esimesed sellised klassikalised avakohtingute võimalused välistatud. Pargis jalutamine on õnneks jätkuvalt valikus, aga aga Margus, mida siis teha, kui teatrid ja kinod on kinni? Johannes, kes kunagi kukerpille oled kuulanud. Kontserdil ei ole sattunud plaadi pealt, küll kordadel. Kukerpillid on selline äge lugu, ainet ei takista, vallid ei takista kraav kokku tahab saada üks õnnelik paar, et ma arvan, et seda ei takista miski. Et loomulikult praegused tingimused olid kõik vajalikud, karantiin aga juba pea läheb, ma arvan, maailma ja me võime õnnelikud olla selle üle, et sellise ühispingutuse näol saime selle viirusele rikule sellise tugeva piiri panna on ju, et on väga-väga väike protsent neid inimesi, kes said sellest puudutatud, kõige oht oli, et saab hoopis rohkem. Ja siis inimesed võivad rahulikult kohtingul käia jälle ja nautida teineteise seltskonda, et et ma ei arva, et ma arvan, paari paari paari-kolme nädala pärast on äkki juba olukord nii hea, et kui restoranid avatakse ja ütleme siis kinod võib-olla tõesti viimasena, siis inimesed saavad ikkagi kas või vabas looduses vaikselt kohvitass käes muljetada ja, ja kokku saada ja nii edasi, et ma ei näe selles probleemi. Margus, ma küsin veel veidi humoorikalt, aga natuke on siin tegelikult sellist tõsist küsimust ka, kas kahe meetri kahemeetrist vahet hoides saab ka armuda ja armastust tunda ja kui saab, siis kuidas seda soodustada? No ma arvan, et internetis internetti kohtingutest varem rääkisime, siis on olnud ka, niiet Ilusa sellise võluva naise pildi avatari taga peidab ennast teinekord mõni mõni vanem mees, on ju, või vastupidi, nii et kui internetis on võimalik väga valedesse inimestesse ära armuda siis ma usun, et ka kahe meetri kauguselt ei ole see üldse rasked. Tihtipeale paljud inimesed armastavad küll kaugelt, et kas või kui ma keskkooli ajast mina mõtlen, siis mina olin oma klassi kõige ilusamasse tüdrukusse armunud on ju? Jumal Ma tõesti ei julgenud talle kunagi tõesti isegi kaks meetrite lähedale minna või siis veel vähem et oma tundeid avaldada. Nii et ma arvan, et see armumist kuidagi takistada inimestel. Kindlasti paljudel vabadust iseenda elus veel mõneks ajaks on natukene rohkem ja seda vabadust ka, et nagu sa rääkisid ennast arendada, asju läbi mõelda ja ka raamatuid lugeda. Margus, kas sa soovitaksid mõne raamatu, mille abil siis õppida armastuse kui valdkonna kohta ja, ja ehk nii armastuse leidmise kui ka selle hoidmise kohta? Ja mulle endale väga meeldib raamat näiteks kärvise Chapmani armastuse viis keelt, mis on tohutult hea selline suhte, suhte lahtimõtestamise teema ja, ja kuidas suhet ka tohutult palju paremini nii-öelda noh, edendada ja elada paremini lahtimatestatumalt. Et ära mõista oma partneri, armastuse, keeled ja, ja ka enda keeled ja siis seda partnerile kommunikeerida, mis sinu jaoks oluline on siis kahtlematega Hildibraan on üks prohvet, prohvetiraamatu autor, kes on selline müstik, kris kirjutab kõige ilusamini üldse armastusest, kui ma olen kunagi lugenud, siis loomulikult need krossovi mees ja naine on üks raamat, mida ma soovitaksin osso, vabadus, armastus, lähedus ja selliseid raamatuid ja eks ma ise olen ka kirjutanud siis naistele sellise humoorika käsiraamatu tee mehe südamesse ja meestele siis ja naistele mõlematele, kuidas armastada naist ja praegu kirjutan oma kolmandat. Et mulle väga meeldib lugeda ja ma leian, et kirjanduses on peidus lihtsalt nii palju kulda. Et on väga paljude inimeste tarkus, kes on kunagisi maa peal elanud ja kes on kellest osa on olnud ka valgustanud. Nüüd on meil võimalik nende mõtteid lugeda otse niimoodi, et midagi ei ole tõlkes kaduma läinud. Margus Vaher lõpetuseks kui palju sa leiad, et selles ütluses on ikkagi tõtt, et armastuse aeg on just kevad. Minu jaoks on alati kevade, on uus ärkamisaeg avanemisaeg, et mu väga tark ja armas õde ütles kunagi niimoodi, et, et inimeste hingelaadid on täpselt nagu nagu aastaajad, et on olemas selline kinnisem periood nagu talv, eks ole, siis sügis, mis on selline natukene handumise aeg, siis on talv, kus kõik on külmunud, on ja suvi loomulikult kõik läheb lõkkele, aga kevadel sellele kõigele lõkkel löömise algus nii-öelda tohutult ilus aed ja avanemisaeg, kahtlemata mina olen romantik, arvan, et see on armastuse aeg. Margus Vaher väga suur tänu, et saates osalemiseks aega leidsid ja ma soovin sulle kaunisti õnnelikku kevadet. Muidugi sullegi ja kõigile teistele ka. Praegu on selline aeg, et inimesed on kodudes ja väga paljud sealt välja ei tulegi ja vaatavad ainult aknast, et kevad on justkui saabunud, aga esimene mai, see on kevadet püha ja see tähendab ka, et kevad on tegelikult suhteliselt oma südamesse ka looduse mõttes paljuski Veljo Runnel. Mis seisus me üldse siseneme siia tänasesse kevadesse sellepärast et see, kust me tuleme, see justkui kalendri järgi peaks olema talv. Aga justkui ei ole ka, et kui inimene aknast välja vaatab, siis kas ta üldse kas ta üldse kuidagi saab aru, et midagi on muutunud, midagi on vahet ja et tõesti see, mida me näeme, on kevadel. Ja ega aknast välja vaadates ei pruugigi aru saada, sest et noh, see on selline reegel, et ega aprillikuu taimestiku mõttes ei ole ju eriti lopsakas, et neid õitsvaid küll on, aga aga need ei pruugi tähele panna ja lehtpuud ei ole lehte veel väga läinud, praegu tegelikult juba siin osad puud õitsevad ja pungad on, et et kui pingsalt pingutada vaatamisel, siis võib näha, aga, aga nii üldpilt on, ongi pigem selline noh, ütleme nagu meil see talv on olnud, et lund ei ole, lehte ei ole tal raagus puud ja et üldmulje ja kindlasti väga kevadine ei ole veel. Aga kui juba uksest või kasvõi aken lahti teha, rääkimata, kui uksest välja minna, et siis kohe saab aru, et on linnulaulu kõvasti rohkem võrreldes veebruariga. Ja on juba putukaid näha nendele, sest ta lõitel, mis, mis tulevad välja nii, et et tegelikult looduse mõttes on ikka kõva kevad, mida aknast välja vaadates ei pruugi näha, aga võib näha. Nii et kui tahta siis kevadet oma silmaga näha, siis linnainimesele üks võimalus, kui ta elab mõnes suuremas linnas, on võimalust tulla botaanikaaeda ja meie vestlemegi siin Tartu Ülikooli botaanikaaias täna üks märke, mida kevade puhul inimesed ikka räägivad ja kui me räägime sellest mai algusest peaks olema see kuldnokk, ilmub välja, kas sellel aastal kuldnokk on juba tulnud? Ma pean teda, kuldnokk on juba ammu kohal ja ma usun, et siin, kes vara varasemalt on jõudnud, siis on pesas juba ka üht-teist. Aga, aga noh, ma olen siin teiste bioloogide või loodusesõprade postitustest näinud, et et osadel lindudel ongi juba pojad väljas, et siin porri, kes meil on nagu talvel elavad puukoristajat porri tihased, et nendel on pesitsemine ka, hakkab varem pihta osadel tihastele munad ja ilmselt pojadki juba keegi nägisin jah porri poegi, ronis mööda puukoort ülesse, nii et kõik need, kes nagu peaks pesitsema pesitsevad ja neid, neid on juba omajagu. Siin oli korraks kuulda, künnivarest, tegi häält. Siin suht läheduses on Emajõe äärne park, kus tegelikult künnivareselt juba väga vapralt pesitsevad ja ma ei tea küll täpselt, mis seisus neil seal pesas värk on, aga aga noh, on näha, et pesitsemine juba käib pikemat aega. Kas need on need linnud, kellega linnavalitsus nagu natuke hädas on ka või? Künnivaresed on jah üks seltskond, teine on hakid, takid on, nad küll siin linnapargis ei pesitsi, aga nad käivad siin ööbimas, nendega on pigem see sügis ja talv tulevad tohutu parvega sinna ja siis on hommikul nende väljaheiteid hommikul täis tee ja nende kahe liigiga nagu probleeme on. Noh, ma usun, et linnainimesed üldiselt teavad neid selle järgi, aga võib-olla ei erista hallvarest ja künnivarest, et hallvares nagu veidi teistmoodi sell, et tema niimoodi koloniaalsetele pesitseja nagu need künnivaresed temast nii palju märg ja võib-olla ei ole, aga et nemad tegutsevad üksinda ja paarikaupa, need hallvaresed. Et hallvarese ja künnivares on jah, siuksed, suuremad varesed, aga linn näeb rohkem ilmselt künnivarrastega vaeva. Kui vaadata seda, mida kirjutatakse, kuidas loodusest räägitakse, siis ka Eestis. Tihtipeale öeldakse, et aastaajad kui kindlapiirilised asjad looduses on natukene hakanud hajuma, vähemalt, et inimestele, kes ei ole selle valdkonnaga pidevalt ise kokkupuutes, jääb mulje selline, et aga ma sellest jutust saan ikkagi veljo aru, et selles mõttes kõik on enam-vähem niimoodi, nagu ta peaks olema. Et kui meil on rahvas teinud tähelepanekuid aastasadu, siis me võime öelda, et tänasel päeval Ikkagi looduses põhimõtteliselt kehtivad ütleme, loodusteadlased lähenevad asjadele statistiliselt. Et selles mõttes on muutused, on kindlasti loodusteaduse koha pealt on näha, et see lumikatte kestvus ja väga kindlad tõendid, et meil on suured muutused toimumas. Aga noh, niimoodi keskmine. No praegu võib ka juhtuda, et tuleb väga külm talv, järgmine aasta näiteks ja kõik ütlevad, et kõik on nagu 50 aastat tagasi. Et noh, looduses käibki selline kõikumine teatud keskmise ümber, et see keskmine on meil kõvasti muutunud. Ütleme soojema kliimalaadseks, et võiks öelda, et muutused on, on näha pikemas perspektiivis suuremas plaanis, aga niimoodi igatalviselt noh ma arvan, et 80 protsenti asjadest on ikka nii, nagu nad on, et ega keset talve kõik ei laula ja nad ikkagi rändavad ära. Hilisemad pesitsejad, et siin midagi drastilist praegu ei ole, aga aga väiksed väiksed nihked on küll väga selged. Mida praegu inimene, kui ta nüüd läheb välja ja ma usun, et inimesed ikkagi käivad õues ja ju käivad tegelikult päris palju matkaradadel praegu, et mida ta võiks otsida, mis on selline, mis on mida tasub praegu otsida ja. Tähele panna noh, eks neid asju ole nii palju, et noh, mina olen selline, ma olen õppinud loodusteadusi ülikoolis, ma olen õpetanud tegelenud muuseumis sellise teaduse populariseerimisega, et selles mõttes ma olen selline professionaalne taust ja huvi, aga mul on selline k sisemine pisik kätte, et loodust tundma õppida ja praegu on niimoodi, et ma nagu ei suuda enam valida, et ongi juba niivõrd palju, mis kogu aeg juhtub, et iga iga päev või iga nädal võib jälle mingi uus lint tulla, mille lõuna poolt, et noh, kes, kes on nüüd linnusõber või tunneb, et ta tahaks näiteks linnulaule tundma õppida, siis praegu on väga hea aeg, et neid ei ole väga palju veel, aga, aga juba noh, niimoodi, et järjest tuleb juurde tasub võtta mingi linnulauluplaat ette ja näiteks kägu on praegu neil päevil osades kohtades juba on Kärbsenäppe must-kärbsenäpp ja. Ja ilmselt varsti lepalindude aeg, et noh, tasub vaadata niimoodi ettepoole. Et laululindude mõttes kindlasti tasub kõrvad lahti hoida ka noh, igapäevaselt noh, mul on endal ma elan küll korrusmajas kortermajas, aga meil on seal piisavalt palju rohelust. Näiteks eelmisel nädalal oli väga meel väga rõõmus, et punarind tuli sinna meile laulma. Varahommikul ma isegi ärkasin üles, kuigi aken oli kinni, aga ma kõrv kuidagi automaatselt tabas, et midagi uut on, et see punarinnalaul ja linnaparkides näiteks kaelustuvid väga põnevad suured tuvid, et kes nüüd tuvisid varem ei ole väga uurinud, et mis nüüd erinevad tuvid, tasub vaadata, et kui mõni tuvi on maru pirakas ja selline hele laik või Rantan kaela peal, siis on kaelustuvi ja teevad väga toredat mahedat koogavat häält. Muide, kui selle talve juurde tagasi tulla, siis kas inimesed käitusid mõistlikult, kui toit oli tegelikult nende lindude jaoks vist olemas, kes siin Eestis ka talvel on siis Öeldi, et ei tasugi liiga palju akna peale teri panna ja nii edasi, et see ei ole väga mõistlik või pekki tihastele, et see ei ole mõistlik üldse, et mis see mulje, et kas inimesed olid ütleme, vastutustundlikud selle koha pealt. No inimesed ikka toitsid, et see on iga talv näha, et nendes Facebooki gruppides ka loodusesõbrad ja mis nad on, erinevad grupid, kus inimesed jagavad fotosid, et ikkagi päris palju toideti ja noh, üldiselt jah, ornitoloogide ornitoloogiaühingu nõuanne on ka, et kui ikkagi lindudel seda loomulikku toitu Ta on, et siis ei tasu neid neile välja panna. Et sestap sellise noh, mõnes mõttes nagu õpitud abitus, üks asi ja teine on see, et meelitatakse liiga palju linde sinna, kus neil võib olla tegelikult pesitsemiseks hiljem kohtasid ei ole noh, ikkagi linnud võivad jääda sinna elama ja, ja pärast on selline tiheli pesitsemine pesitsemise ajal neile jaagu toit või siis ma ei tea kiskjad kassid murravad neid maha, et pigem on üldine seisukohta, et ainult siis aidata, kui on tõesti väljas, on karmid olud ja see aitab neil ellu jääda, aga kui neil nagu seal looduslikke ellujäämise baas on olemas, siis ei, ei maksa üle pingutada. Aga seda oli näha küll, et, et inimesed ei pidanud väga nendest nõuannetest lugu ja ikkagi noh, nagu lihtsalt selline veidi omakasupüüdlik, et mulle meeldib neid linde vaadata, sest neid lihtsalt lihtsalt vaadata, et mind ei huvita niivõrd see, et nende tervis oleks korras või nende noh, see aastaring oleks normaalne, vaid et ma tahan need pigem kogu aeg oma aknast näha. Loodus talitab edasi hoolimata kõigest, mis siin inimeste probleemid on, loodus toimetab ikka ja, ja selles mõttes on rõõm tõdeda, et ehkki ehkki võib-olla tavapärasel kujul kõik asjad ei saa aset leidma, siis loodusfestival mida sina korraldad? Ka sellel aastal ja tuleb, et sellega oli, meil olid suured dilemmad, et eks ma arvan, väga paljudel on suured dilemmad ja hädad ja mured, et lootus loodusrahval üldiselt ütles, et kes nüüd uurivad loodust, nendel väga viga ei ole, et välitöid saab ikka teha. Aga kui sa tahad seda jagada sinna just selle festivali vormis, et siis, siis me ei saa jah, tõesti inimesi praegu, no meil oli plaanitud juuni alguses loodusfestivali põhi põhisündmused, selliseid taolisi üritusi siis teha veel ei saa või on väga selgelt märgid, et on suured piirangud ja me lükkame selle mai siis juunikuust augusti algusesse. Loodame, hoiame praegu pöidlaid pihus, et see niimoodi saab juhtuma. Aga see on siis need põhiüritused, et linnaloodusepäev ja siis meil on partnerid, kes oma oma üritusi toimetavad. Aga me jätsime alles nüüd juunis loodusvaatluste maratoni, et selle me vaatasime, et seda saavad inimesed ühekaupa ka teha. Et need piirangud, mis meil on siis inimesed saavad minna välja vaatlema ja on vaatus alad siis välja kuulutatud, kus nad siis justkui need alad võistlevad, et on, nimetame seda jah, loodusvaatluste maratoniks ja see tähendab siis seda, et on 24 tundi kuuenda juuni keskpäevast kuni seitsmenda juuni keskpäevani, millal inimesed saavad vaatlusi teha Nendel maratonialadel ja siis nendest tekivad nende vaatlusalade liikide nimekirjad ja siis, kui me neid alasid siis võrdleme, siis me näeme, et ahaa, näed siin, Tartus botaanikaaia kõrval siin oleme ka teinud, vaatasin, et siin on nii palju liike ja siis kuskil Tallinnas või kuskil mujal, kus on ka maratoniala siis saab oma liikide nimekirja kõrvale panna ja siis siis võrrelda, et millised liigid on samad või noh, tegelikult. Me näeme, et siin tekib selline päris tore võistlusefekt ka, nagu maratoni seal ka, et kes, kes võidab, kes, kes saab rohkem liike kirja, sest sinna lähevad kõik liigid arvesse mitte ainult linnud, vaid ka taimed, liigid, noh, kõik elusloodus, mida annab liikideks jaotada ja määrata. Et selle maratoni me ikkagi teeme, kuulutame lähiajal välja need kitsamad reegleid, mis nüüd paratamatult kehtivad. Ja samamoodi me teeme nagu plaanitult linnalooduse fotokonkursi, metsik linn, et see 20 mai oli meil tähtaeg fotode ärasaatmiseks, et need tähtajad kehtivad. Ja siis kuulutame välja võitja, kui, kui on pildid vaadatud ja hinnatud. Nii et need kaks asja jäävad nagu planeeritud. Aga, aga siis need linnaloodusepäev ja, ja sellised loengu vormis ettevõtmised need Me lükkame augustikuusse. Veljo Runnel loodusfestival kannab siis seekord pealkirjad digitaalselt loodusesse, nagu mina aru saan. Kas see pealkiri oli juba enne välja mõeldud, kui asjad läksid karmiks ja lihtsalt elu sundis võib-olla mingid asjad ümber mängima või, või on see reaktsioon? See oli juba varem siin partnerite tegemistega seotud ka, et, et noh, valisime siis selle välja, et see, see sobib päris hästi meile ja sel hetkel tõesti ei olnud veel neid neid märke õhus, et me peakski justkui selle digitaalselt tegema. Aga ma sain korraks katkestan, et ma justkui kuulsin enda jaoks ka sel kevadel esimest lindu, keda seda liiki ma pole kuulnud. Väike-põõsalind? Jah, nii et seal on ka klappidesse, kostab et ma saan enda jaoks uue liigi kirja. Suurepärane siis on meie kohtumisest tulnud mitmeti kasu, mis on väga tore. Veljo Runnel väga suur tänu. Palun. Tartu Ülikooli botaanikaaia vanemaednik Sten Mander, millega siis botaanikaaias igapäevaselt töötaval inimesel praegu, kui kuu vahetub aprillist saab mai kõige rohkem. Käed-jalad tööd täis on? No eks me peame keskenduma ikkagi nendele töödele, mis on aastast aastasse kevaditi sedasama sugused taimed ei ootanud kasvavad aga meil on seda tööd võimalik teha, sest et igaüks vähemasti välialadel saab siis keskenduda oma regioonide ja praktilised kokkupuuted, puuduvad. Inimene, kellel on näiteks oma aed, mõtleb mai algusest niimoodi, et, et see võiks olla see, kus õunapuudel pungad puhkevad. Võib-olla mõtled selle peale, et äkki peaks õunapuid lõikama. Aga mis tööd siin tegelikult siis need sellised suured tööd on? Tänavune aasta on üleüldse selline kummaline olnud, talv jäi praktiliselt vahele ja noh, ma arvan, et õunapuid võib veel küll lõigata, aga see töö võiks olla juba tehtud ka. Et nüüd hakkavad juba mahlad liikuma, eriti kui ilmad soojemaks lähevad ja see lõikamine võib pigem kahju teha. Ühel hetkel on, on vaja lihtsalt võtta välja ka kasvõi tavaline muruniiduk, mis on lemmikvahend, eks ole meiega aega veeta. See võib-olla toob siis ka leevendust nendele, kes on sunnitud nelja seina vahel istuma. Aga aga eks palju neid ongi, neid on palju, kes nelja seina vahel istuvad ja võiks neile kuidagi meiegi leevendust tuua, et kui me siin ringi vaatame, botaanikaaias on hästi palju erinevaid taimi, siis mida siin märgata, mis, mis juhtub praegu ja mis on võib-olla erilist, et mida siis selles kevades otsida. Jah mitmed taimed näitavad oma uhkeid õisi juba ja tegelikult Botaanikaaia nõlvad on üsna õiterohked ja, ja noh, võib-olla üks selliseid selle aja ehk siis aprillikuus üksi märgilisemaid taimine ja siin on harilik lõokannus muidugi siniliilia, see silla praegu parasjagu seisamegi siin ühe nõlva vastas, kus need kaks siis on siin ilusas duetis ja tegelikult näiteks lookannus hakkab juba ära õitsema, temal on juba see õitsemise faas nii kaugele, et hakkab vaikset seemneid moodustama ja üks, üks kimalane on parasjagu ühte õitsev tolmendamas. Kimalastel mesilastel on ka käed-jalad tööd täis. Sellised õiterohked, et nõlvad on neile head korjealad. See on, see on selline taim, mida Eestist võib ikkagi pea igast piirkonnast ilmselt leida. Nojah, teda on varjukates, niisketes metsades ta on üsna tavaline ja just praegusel ajal on ta siis hästi märgata. Ta lihtsalt suve edenedes need lehed kolletuvad ja, ja kõdunevad sootuks nii et, et siis võib-olla lihtsalt märkanid inimene. Tooks vastukaaluks äkki mõne sellise taime, mida näeb ainult botaanikaaias, aga mis sest praegu on oma täies ilus. See on hea küsimus, ma arvan, et tegelikult, et neid taimi, mis siin on, on üksikute fanaatikute aedades üle Eesti on esindatud küll, aga võib-olla jah, need sellised haruldasemad. Noh, me teame kõik, eks ole, hariliku sinilille väga tavaline kevadtaim kevadel õitsev taim, aga meil on näiteks Hiinast pärit Henri sinilill, mis on võib-olla et ja noh, ma ei tea, et, et Eestis oleks mujal, seda võib-olla mõnel üksikul kollektsionääril tõesti jah, aga seemnel parasjagu õitseb ja tal on siuksed, valkjad, õied, võib-olla nüüd ta ei ole nii fantastiline kirevate õitega, väga suur, aga ta on haruldane, ta on Eesti oludes ikkagi üsna pirtsakas ja, ja praegu ta parasjagu õitseb tegelikult riike, mis praegu õitsevad, neid on ikkagi üsna palju, et noh, tegelikult kui metsa läheme, siis võib-olla näeme veel õitsemas hariliku näsiniine. Ja see on teatavasti sihuke kurikuulus taimed on väga mürgine. See on kõigile tuttamus, on teatud põlvkonna inimestele operaator krõpsi filmis. Just nimelt, et tegelikult on, on ka selliseid juhtumeid, kus inimesed on siis teadlikult seda sisse süües endalt elu võtnud. Noh, siin on küll üks teine liik, see on, peaks olema Daphne klomeraata millel on ilus niisugune kuhikes kasvuvorm ja näha on, et roosakas vaata, lillakad õied on siis tihedasti üksteise kõrval ja parasjagu avatud. Tavaliselt on näsinitel väga aromaatsed õied ka siin puhul ja kui me lähme vaatame nüüd natukene siit binaariumiste edasi, siis seal on üks valgete õitega näsiniin ja kui päike neile rohkem peale särab, siis sealt eritub sihukesi lõhnaühendeid, mis siis tõesti juba kaugelt kutsuvad enda juurde oht siin midagi parasjagu õitseb ja noh, muidugi see on ikkagi selleks, et meelitada tolmeldajaid, ilus taim, aga ohtlik taimed. Parasjagu nõitsevas erinevad lumeroosiliigid, hübriidid näiteks Winav lumeroos, mille taimed on tegelikult seal nõlva peal on sellepärast huvitav, et tema nahk võib olla tagasihoidlik, kes rohelistes liites moodustub nektar, mille peal hakkab kasvama pärnseen. Ja mõtlesin, pärmseen muudab selle nektari oleva suhkru Walkoholiks. Kui sinna peale satub mõni kimalane või uljas mesilane, siis seda nektarit seeruna jäta paratamatult purju. Vot niimoodi uimasena ringi lennatena meelib neile vist päris hästi, sest nad külastavad neid üsna usinasti. Neid õisi. Teeme siin botaanikaaias ringkäiku ja nüüd liigume koos Sten mandriga siis sellesse osasse, kus rohkem on just Eestis kasvavaid taimi. Ja nüüd me oleme jõudnud eesti taimede osakonda, siin on erinevad peenrad siis erinevate taimekooslustega parasjagu oleme siin raba peenra ees seal siis koondatud taimini nii kõrk rabadest kui ka madalsoodest. Ja parasjagu õitseb Pill pea, kui inimestel võib-olla meenub rabaskäigust selline valgete Ductsuliste kõrte meri, siis, siis need ei ole mitte tupilda õisikud, mis, mis välja paistavad, vaid need on juba siis vilikonnad. Ehk need viljad püsivad peal pikalt, aga see õitsemine on varakevadine. Ja vot võib-olla esmalt torkavadki silma siuksed, hallikad tupsud või seal varte otsas ja nendelt alla rippuvad kollased tolmukad. Et see on nagu hästi iseloomulik kevadine rabapilt, kui on kasvamas tupp-villpead aga temaga kõrvuti võib-olla ka siis sellistes varjulisemates kohtades ka hanevits. Hanevits on ka parasjagu õitsemas temale siuksed, valkjad, üksteise kõrvalreas olevad longus õied ja vot hanevits õitses, see aasta päris jaanuar-veebruar tundub lakkamatult talv läbi. Ja siiani on veel üksikud õied tal küljes, nii et sihukene üsna üsna tagasihoidlik, kui aga põhiliselt Ida-Eesti, tai seda taime ei leia Lääne-Eestist. Et kui ei tea parasjagu, kus soos kolad ja näed halewitzi Sisveedeelsed, et sa oled kuskil Ida-Eestis. Siin on vastukaaluks hoopis selline taim, mis kasvab pigem just Lääne-Eestis, seal harilik Porsse harilik portsjon kaob õitsemas parasjagu, aga tema õied on siis üsna tagasihoidlikud. Meenutavat kase urbasid võib-olla nende soomuste vahel peidus. Vaatan, et teatud distants on ka pandud siin ikka, et. Ja ida ja lääne ongi pandud nii-öelda, et, et üks on ida pool, teine on vähenenud. Et jah, selliseid võib-olla esialgu tagasihoidlikke õitsejaid on meie looduses küll ja enam lihtsalt tuleb osata vaadata, tuleb osata otsida ja näha. Muidugi sinililled ja kannikesed need paistavad, eks ole, kaugele välja nagu siin pildil näha. Aga nende ilu on ka õige pea kohtumas, et hakkavad siis oma seemneid juba valmistuma. Ja noh, kui nüüd seemned valmivad, siis on muidugi päris huvitav, et just need varakevadised, õitsejad, kes meil Eestis ka looduses on, noh, võtame kasvõi mets, pra hariliku kopsurohu, aga kanakoole näiteks ka kannikesed sinilill, Ülased. Nende seemnetel on selline spetsiifiline õli ja valgurikas moodustis küljes. Seda kutsutakse laiso ei layo soomiks. Ja vot seda layo zoomi himustavad põhilised sipelgad, kes siis aitavad neid seemneid laiali tassida, niimoodi nad siis levivad. Ja huvitav on just see, et selliste seemneseemnetega taimed just õitsevad varakevadel. Nii männimetsas jalutajatele midagi. Jah, et siin on juba nimigi vihjab, et tegemist on siis männ, männikuid või sihukesi avatud kooslusi armastavad taimedes on palu-karukell ja, ja tema on looduskaitsealune kuulub teise kaitsega kategooriasse, et igasugune õite korjamine ja taimede väljakaevamine või siis peal trumpimine on rangelt keelatud. Tuleks lihtsalt hinnata seda ilu ja võib-olla siis fotokaga klõpsida, aga noh ilmselgelt märkamata ta jää lihtsalt neid kasvukohti on võib-olla sedavõrd vähe, et et keskmine inimene nende taimede peale väga tihti ei satu, aga aga noh, jah, see lehestik on neil üsna tagasihoidlik, et pigem on nad siis välja paistnud just õitsemise ajal ja, ja siis siis on uhke vaatepilt küll. Ja seda on märgata. Asi, mis on viimasel ajal vist muutunud väga populaarseks tegemist karulauguga ja karulauku, siis inimesed kangesti armastavad, tehakse igasuguseid möginat nendest ja, ja pannakse igale poolele. Karulauguga peab olema ettevaatlik, et ta sarnaneb üsna piibelehega ehk maikellukesega kuidas vahetada, teha, karulaugul on tugev küüslaugu lõhn ja noh, võib ka maitsta, küüslaugu maitse on täiesti olemas. Piibelehel ei ole seda, et Viivele või siis maikelluke on väga mürgine, surmavalt mürgine taim ja noh, sellega nalja ei ole, et, et kui, kui tahetakse metsast korjata, kuigi tegemist on ka looduskaitsealuse taimega, seda tegelikult teha ei tohi. Aga noh, ütleme kui koduaias juhtub olema siis peab veenduma, et tegemist ikkagi on karulaugu, et vältida mingisuguseid mürgitusnähte. Ja tore on see, et meie kohalikud kimalased on tema õied täitsa edukalt omaks võtnud. EbaSarapuu ebaSarapu, jah? Korru lopsis, ladina keeles on see perekonnanimi kuulub siis nõiapuuliste sugukonda, mida paraku Eestis ei esine. Ja noh, kui, kui see kimalane edukas on, siis on lootust meil ka see, mida. USAs. Siin on nüüd selline, kes on tegelikult varasemalt meil üsna külmaõrn olnud, aga aasta-aastalt on tema tarvitamine parem olnud ja nüüd tundub, et me peame hakkama teda üldse piirama, sest ta kippusin juba teeradade peale laiutama oma see on siis kõmri, lodjapuu, ilusat piklike noh, võib-olla natuke sireliõit meenutavate õitega roosakas valkjad õied ja tema hoidis siis oma neid sihukesi pisikesi viie nupukesi juba kaasat detsembri lõpust alates peal ja nüüd on siis, kui esimeste päikeseliste ilmadega need õied siis lahti sirutanud ja ja tundub, et et tunneb ennast siin päris kenasti. Tänavune talv oli tõest ja ekstreemne, sellist mina küll ei mäleta varasemast ja, ja noh, tegelikult seda on näha ka lootus, et vähemalt taimedel on, küll on see nii-öelda tsükkel on natukene sassis. Meil on mitmed sellised põõsad aga ka rohelised püsikud, kes tavaliselt õitsevad just noh, praegusel ajal aprillikuu jooksul aprilli alguses, aprilli lõpp. Aga nad on juba lõpetanud oma selle õitsemistsükli, noh näiteks nõiapuud nõiapuud on võitsid meil praktiliselt talv läbi üks julgelt kaks kuud järjest, eks. Ja noh, näiteks lumeroosid ka õitsesid keset jaanuari praktiliselt ära ja nüüd nüüd seda õite elu enam jõule. Et sõltuvalt sellest, kustkohast see taim pärit on, kus tema looduslik areaal on sõltuvalt sellest on ka siis nende areng kas siis sees või taga. Lasteaed tõesti on natukene sassi läinud. Ma sülitan kolm korda üle õla, kui ma seda räägin, nüüd aga, aga ma lihtsalt küsin, et kui see talvede soojenemine jätkub, siis kas me saame eestimaa kevadesse ja sellesse aprilli lõppu mai alguses ehk ka midagi väga ilusat juurde tänu sellele? Tõenäoliselt aedades kasvatatavate liikide hulk suureneb, jah, talved ei ole enam nii karmid ja sellised külma õrnemad või talve hellemad liigid jäävad lihtsalt ellu paremini ja on siis altimad ka oma õisi näitama, näiteks puud-põõsad sellised, millega me oleme varasemalt katsetanud, tänud, kuid korduvalt ebaõnnestunud on nüüd viimaste aastatega ikka edukalt ka õisi näidanud, näiteks magnooliate aga ka meie aia suurim tulbipuu, mis on nüüd viimased aastad praktiliselt kolm-neli aastat järjest, siis õitseb, et noh, selliseid näiteid. Neid tuleb üha rohkem ka eraaedadest, lihtsalt võib-olla see jõuab ühel hetkel ka Eesti loodusesse. Me näeme selliseid liike, mis võib-olla on paremini vastupidavad ja mis võivad osutuda invasiivsete, eks, et nendega tuleb kindlasti arvestada kogemusi. Naaberriikidel on palju selliseid, et peab olema lihtsalt valvas. No lõpuks on nii, et inimene jääb loodusele ikka alla ja peab inimene loodusega kohanema, mitte vastupidi. Sten Mander, ma väga tänan selle vestluse eest meie jutuajamise lõpuks tuli päike jälle välja ja soovin teile ja kogu botaanikaaia rahvale palju jõudu. Kena kevade jätku. Kallid vikerraadio kuulajad, kell saab peagi kolm ja sellega lõppeb ka saade. Selleks korraks aitäh, et olite minuga, mina olen saate autor Johannes vedru. Oli suur rõõm ja aukevadest rääkida ja kevadet kuulutada. Ja kes teab, võib-olla võtab vikerraadio midagi sarnast ette ka aasta pärast ning saade kevad südames saab traditsiooniks. Olge terved, olge hoitud ja kui ootate suve, siis ärge heitke meelt. Iga ilus kevadpäev on samm õiges suunas. Aasta tuul. Vaateid. Teisiti ja tuuled teisiti. Vangut Värnranza äike, nõrr, mörmer, taaka. Lööb lahti päeda päeva. Köitmed saab ainult. Et me pealinn, laulikud muffin.
