Tere, täna on teisipäev, kell on 18 45, mina olen teie saatejuht,  Paula ja te vaatate novat? Täna saates läheme ronima, vaatame üle, mis kultuurimaailmas  toimub ning soovitame teile keskkonnafilme. Enne seda kogu koroona aega käisime külas ronimisministeeriumis,  kus ka nagu nimi ütleb, saab palju turnida. Kohe näeme, kuidas meie reporter Gustav saab hakkama  kõrgustesse ronimisega. Tere, täna me oleme tulnud siia ronimisministeeriumisse,  et vaadata ringi ronida ja küsime üldsegi alguses neidilt,  mida siin üldse on teha, nagu nimi ütleb  siis ronimisministeerium, põhiliselt me ronime siin me  läheme siin ronimisna taustal, siin on hästi palju värvilisi nukke. Osad nimetavad neid ka kivideks. Mida me siis kasutame, et seinal liikuda,  aga miks sa se need kivid siin on värvilised,  sellel on oma eesmärk, sest alguses tulles siia,  et ronimisel on see, et sul on alati kindel probleem üks rada,  mida sa ronid ja et saaksid aru, millise rajaga on tegu,  siis see värv näitabki sulle, et see on üks kindel rada. Ehk siis see roheline siin. See näitab mulle, et. Ülesjõudmiseks ma võin kasutada ainult rohelisi. Kas siin võib haiget ka saada, kui sa? Haiget tegelikult mitte, see ei ole üldse kõrge. Neli meetrit on see pikkus, meil on mõnus pehme,  matsin all. Ja tavaliselt ongi, et kui me lastega ronime,  siis üks ohutus nõue on alati see, et sa ronib üles. Praegu ma kasutan kõiki nukke. Ja nii jõudsin tippu. Ja nüüd ma ronin alla, ehk siis me ei hüppa alla. Me hästi rahulikult ronime alla. Ja näiteks, kui sa ronida isegi selle rohelise raja ära,  kui sa tagasi alla tuled, siis sa võid kõik nukekasutada  kõike värve, et kõik on lubatud, tahan ka  siis proovida, kuidas see asi siis siin ikka käib. Aga meil on kohe siin ronimissein selja taga. Et alustuseks alustame natukene madalamad,  ehk siis ronime Traversid. Nii et eesmärk on. Sa võid kõike nukke siin kasutada, kõik värvid on lubatud. Tuled siia peale ja eesmärk on saada siis teise otsa,  teise seina otsa, nii et hakkad siis tasapisi liikuma. Ise valid, mis tundub niisugune hea koht,  kus kinni hoida. Ja liigud. Ja jõuad viimaste nukkideni, nii sinu kord. Selles mõttes kätel on päris palju tööd ja et sa pead. Selle õige nuki leidma. Et siin päris iga Igast oast päris hästi kinni ei saa võtta  ja osad on kergemad, osad on raskemad, ehk siis. Ja hästi oluline siin on, et sa mõtled jalgadega ka,  et paned jalad esimesena paika, see tegelikult on ronimise  võte võti. Et jalad ilusti paneb paika, siis on sul kätel  kohe lihtsam, sest hästi palju jõudu tuleb. Ära. Tere, poisid, kas nad tulnud siia lõbu pärast  või trenni pärast? No mina käin siin rohkem lõbu pärast, aga et trenni teha,  seda ka. Mul on siin trennid, aga ronimine nagu meeldib  mulle ka, mulle meeldib ka puutatsa ronida näiteks suvel. Ja siis mulle meeldib see sellepärast peamiselt. Et siin on nagu lõbus. Ja need ronimisnukid on mugavad. Ja kui ja see on nagu harjutus puude otsa ronimiseks,  kuna mulle väga meeldib puude otsa ronida,  nagu ma juba ütlesin Ka suvel puutatsa meeldib ronida ja üldse mingi kivitatsa ka,  kui me suuremad on kuskil. Kumb saab kiiremini teist täiesti sinna tippu? Minu arust ka tema. No siis start. Oli päris tasavägine napikalt. Seal tundub üks väga raske sein, et ma tahaksin teada,  kuidas sina seal roniksid. Näitan ette ja oleks tore. See on siis jah, hästi suure negatiivse kaldega siin,  et sa nagu pead ette visualiseerima, kuidas sa roniks seda,  sest ongi see, et kui sa oled siin siin on hästi raske  tegelikult ennast hoida, sest maa külgede peod tõmbab sind  alla kogu aeg. Ja, ja kui sa hakkad siin mõtlema liiga pikalt,  et mida teha, siis läheb hästi raskeks. Aga kaua ma peaks ka siis treenima, et ma saaksin täiesti  sinna tippu, arvan, et kui sa paar kuud juba ronid  ja siin on mõni kergem rada, siis see on täitsa tehtav. Et hästi oluline ongi see, et sa tead tehnikat,  kuidas ronida, nagu sa nägid siis enamus ajast  ka mõni käed sirged siis kui ma käsi kõverdan,  siis ma teeks nagu lõuatõmmet kogu aeg, siis ma kukun need,  sest alles siis ma ei jõua ennast hoida. Nii, nüüd me oleme teise laste seina juures  ja nüüd teeme sellise mängu, et Mul on siin käes ekspressid  nagu sa näed, niisugused uhked värvilised  ja neid me kasutame väljas ronides. Et tagada veel niisugust lisaturvalisust,  kui sa ronid õues ja nendega ongi see, et niimoodi klikid,  neid ongi sa siia panna, võtad ära. Ja ma viin nad üles. Topinukile. Ja sinu eesmärk on siis üles ronida ja vaadata,  mitu tükki sa saad lahti klikkida ja ükskõik kuhu enda külge  siis põhimõtteliselt panna neid särgi külge,  kuhu iganes saab taskutesse. Et lihtsalt klikid tood alla ja pärast on eesmärk tagasi  üles viia. Sobiv. Okei. See on tõesti raske. Ohe, klikkimine või, või mis see raske on? Ta siin käega hoida? Nii väga-väga super hästi. Kuid kuidas nüüd tunne on? Maa võttis õhmale. Ja olen te uhke segi enda üle. Ole ukke. Ma arvan, et jah, Sa võidki uhke olla,  see oli väga suur töö ja sa tegid selle ära  ja sa võitlesid see olnud alla, see on kõige olulisem. Nüüd on aga aeg üle kuulata nädala värskeimad kultuuriuudised. Tere raadio laste laulustuudio kutsub oma rida saades uusi lauljaid. Oodatud on kuue kuni 17 aastased huvilised,  kellele meeldib laulda, tantsida ja esineda  ning kes soovivad leida uusi sõpru ning nendega teha muusikat. Ettelaulmised toimuvad 30. mail ning neljandal  ja üheksandal juunil. Ettelaulmisele tuleb registreeruda ekraanil oleval aadressil  või oni numbril. Hiljemalt 15.-ks maiks ilmus Siiri Siimeri lastelaulude  plaat ja noodikogumik, mis kõik juhtub ja ei juhtu. Noodiraamatust leiab laulud klaverisaate  ja akordimärkidega, CD- esitatakse laule koos  saateansambliga ning lisatud on ka fonogramm kaasalaulmiseks. Kogumikest leiab näiteks eelmisel laulupeol lastekooride  esituses kõlanud laulu. Ilus oled isamaa. Eesti otsib nurmenukke Tartu Ülikooli teadlased  ja Eesti Eestimaa looduse fond kutsuvad kõiki appi kaardistama,  et koguda teadustööks vajalikud andmed üle Eesti. Vaid paari nädalaga, mil nurmenukud kevadel õitsevad. Kaasalöömiseks tuleb leida oma kodukandis nurmenuku kasvukoht. Vaadelda kuni 100 nurmenukuõit ja saata  vaatlusnutirakendusega või meiliga infoanurmenukk.ee. Vaata lisa nurmenukk.ee lehelt. Eestis on tehtud uus linnumääramis äpp, siut. Äpp analüüsib sinu salvestatud linnulaulu  ning pakub välja viis lindu, kes sedamoodi häälitseda võiks. Edasi saad juba viie kahtlusaluse linnulaulu ise üle kuulata  ja otsustada, millise linnuliigiga täpselt tegu on. Lisaks saad äpiga lugeda lindude kohta lisainfot,  vaadata neist pilte ning näha oma salvestise ajalugu. Lasteekraan.ee tähistab pipipiksuka sünnipäeva. Nimelt ilmus 75 aastat tagasi Astrid Lindgreni sulest  esimene raamat selle erakordse tüdruku tegemistest. Sünnipäeva tähistamiseks kutsume kõiki üles osalema  pannkoogi küpsetamis võistlusel. Selleks tuleb küpsetada võimalikult vahva pannkooke a  sellest pilt ja saata meile lasteekraan.ee lehelt  inspiratsiooni saamiseks vaata pipipiksuke multikaid,  mida nüüd on lasteekraani lehel lausa 26 osa. Kohtumiseni nädala pärast. Mai on ETV kahes keskkonnakuu ning eetrisse jõuavad paljud  keskkonnateemalised dokfilmid. Kohe kuulame, milliseid filme soovitab ETV kahe peatoimetaja  Viola Salunurk. Tere. Milliseid keskkonnateemalisi filme sa siis noortele soovitaksid? Ma soovitaksin esimesena filmi kliimamuutus,  faktid sellepärast, et see film võtab väga ilusasti kokku selle,  miks me räägime kliimamuutustest ja miks me räägime  globaalsest soojenemisest. Just praegu. Selles filmis viib meid huvitavale teekonnale söör David Attenboro. Söör David on Briti loodusuurija ja loodusfilmide tegija. Ta on üle 90 aasta vana. Ta teeb siiamaani loodusfilme ja ta alustas filmide tegemist siis,  kui meil oli veel must ja valge televisioon. Nii et, et tema on oma silmaga näinud seda,  kuidas on looduskeskkonnad muutunud ja kuidas on kuidas on  mingi piirkond praegu võrreldes sellega,  kuidas see, kuidas see välja nägi, siis,  kui tema hakkas neid filme tegema. Et kas sina oskad Palo öelda, miks on kliima soojenemine  halb et meil ju Läheb ilm soojemaks või kuidas? Ma arvan, et see on ikkagi võibolla mõnes kohas läheb soojemaks,  aga see siiski nagu loodus peab olema, nagu ta peab olema  ja kui sellega nagu jamada, et siis mingid asjad lähevad  balansist välja ja siis see kõik lihtsalt kaos. Täpselt täpselt õige, et kliima soojenemise tõttu on mõnedes  piirkondades tekkinud põuaperioodid näiteks eelmise aasta  lõpus ja selle aasta alguses kuulsime mastaapsetest  tulekahjudest Austraalias, kus väga palju loomi sai hukka ja,  ja noh, tuhandeid ruutkilomeetreid metsa põles maani maha. Ja see on kõik. Tänu sellele, et, et põuaperiood on kestnud väga kaua,  seal, Kas on veel mõni selline film, mis oleks noortele sobilik? Kokku on kaheksa filmi, ma arvan, et noored leiavad sealt  endale päris mitu, pakuvad filmi. Aga ma räägiksin ühest toredast filmist veel,  see on seeme, rääkimata lugu. Ja see film räägib nendest inimestest, kes koguvad seemneid,  ehk siis toidutaimede seemneid. Kui mitmete riikide valitsused on, on loonud seemnepanga  igaks juhuks, kui mingisugune noh, suuremat sorti  loodusõnnetus juhtub, et siis oleks võimalik meil võtta need  seemned ja hakata toitu kasvatama. Aga, aga on inimesi, kes teevad, kes koguvad seemneid,  ütleme, mõni kogub marke, eks ole, mõni kogub. Mingisuguseid muid asju, aga on inimesi,  kes kogu koguvad seemneid ja see on, see on hästi tore,  sest et sest et samal ajal see kindlustab meile kõigile tuleviku. Me oleme olukorras, kus valitsuste tasandil tuleb teha nüüd  olulisi otsuseid. Aga nii sina kui mina saame ka ise midagi teha,  et meie keskkonda parema tervise juures hoida. Mida Paula, sina arvad, et me saaksime teha? No ma arvan, et kindlasti mõistlik on sorteerida prügi  ja näiteks ka pudeleid viia, taarat koguda. Ma arvan, et vähem plastmassi tarbida ka näiteks poes võtta  kaasa oma riidest kott, mitte siis osta uut kilekoti,  ka koer. Absoluutselt täiesti õige, et nagu sa ütlesid,  et oleks hea või oleks kasu juba sellest,  et kui meie tarbiksime vähem pakendeid ja,  ja näiteks üks asi, mida mina võiksin paremini jälgida,  on see, et kust mõni kaup tuleb, näiteks mina armastan  avokaadosid väga. Aga kui ma nüüd vaatan, kust nad meieni jõuavad  ja siis nad tulevad kas Mehhikost, kas Peruust  või siis Marokost Põhja-Aafrikas, ehk siis nende  transportimiseks siia on vaja väga palju kütust põletada. Ja selleks, et mina oma avokaado kätte saan See tegelikult on päris suur koormus keskkonnale,  aitäh. Aitäh sulle. Keskkonnakuu filme saab vaadata teisipäevati 21 30  ja neljapäeviti 20 null viis. Muidugi on võimalik neid järele vaadata omale sobival ajal. Tänased lood on meil vaadatud, kuid oleme tagasi juba homme  18 45 ikka ETV kahes. Otsige meid üles Instagramis kui ka Tiktok 'ist. Kohtume homme.
