Te kuulate Raadio kahte ja saate nimeks närgaks koolis. Tänases Soloogia tunnis räägime homstritest. Loomaarst Silvia Maarja selli rand on meid siin harjunud küülikute ja merisigade ja muude näriliste vallastransis käes. Hamstrid aeg. Stuudios on siis Silvia Maarja Selirand ja Marii Karell. Dressil. Tere, kus kohas hamster looduslikult elab. Looduslikult elavad nad põhiliselt, et kesk-ida- ja Lõuna-Euroopa piirkondades ja elavad nad tavaliselt, et maa sisse kaevatud orgudes välja tulevad väga vähe. Ja päris ausalt siis vabalt looduses hamstrid näha on erakordselt keeruline, sest et nad tulevad maapinnale tavaliselt ainult lühikeseks perioodiks kuskil videvikus ja ülejäänud aja magavad oma koobastes või siis askeldavad seal vaikselt ringi. Sellepärast et ei ole praegu teada täpselt, kui palju üldse looduslikes tingimustes hamstrid elab, et võib ka olla, et neid väga palju ei olegi. Neid siiski on, nii palju teatakse, aga kui palju seda ei oska nagu öeldud, aga mis ta seal maal söök. Eks ta sellel lühikesel ajal, kui ta nagu maapinnal videvikus ronib, siis daamidki endale kokku ohtrasti igasuguseid seemneid ja teri ja veidikene mingeid rohelisi taimeosi ja mõningaid väikseid tõuke ja muid selliseid asju topib need kõik endale põsetaskutes, siis tarib selle kõik maale pesa orgudesse ja siis väsib seal siis ta vaikselt seal väsib neid ja, ja siis ta jälle magab ja siis ta jälle väsib ja, ja siis on jälle käes järgmine videvikus tuleb ronida pinnale ja kammida endale jälle suures koguses toidu kokku. Millal ta sealt urust niimoodi avastati ja temast nagu teadlikumalt rääkima hakati, esmakordselt olla teda mainitud kuskil 1700.-te lõpus kelleltki arheoloogi poolt raamatus Aleppo looduslugu Aleppo siis on süüria kandis mingisugune piirkond ja seal oli teda nii möödaminnes mainitud. Aga esimene teaduslik kirjeldus ja ladinakeelne nimetus anti talle 1839. aastal inglise loodusteadlase voodrehausi poolt ja see mees ei näinud Camite elusat hamstrid, vaid Beiruti muuseumis hamstritopist ja siis selle järgi, nagu kirjeldas seda väikest looma, tõdedes, et ta on uskumatult pisike näriline. Mis ajast Te saate teda lemmikloomana pidama hakati? Lemmikloomadena on teda aktiivsemalt peetud tõenäoliselt eelmise sajandi algusest, aga ütleme nii, et põhiline lemmikloom hamster on, on see tavaline kuldhamster seesama, keda siis nagu kirjeldas, kas loodusuurija ja enamus praegu lemmikutena peetavaid kuld homstritest on pärit sealtsamast Põhja-Süürias Talepost ja pärit ühest pesakonnast, kes õnnestus elusana kinni püüda ja tema järglastest, kes siis omavahel paljunesid ja, ja nendest nagu siis sai alguse põhihamstrid populatsioon, kes siis nüüd igal pool lemmikloomadena ilma näevad ja tegusid teevad. Aga lisaks sellele, et need elab nagu metsikult seal süüria kandis, siis teatakse Euroopas päris mitmes arenenud riigis Inglismaal, Itaalias, Prantsusmaal, nii-öelda Liba kolooniaid võiks siis nimetada ses mõttes, et hamstrid, kes on asustanud neid riike omavoliliselt ja omatahtsi, vaid selle tagajärjel, et nad on kas põgenenud, kas siis lemmikloomana või laborist või siis on lihtsalt loodusesse lahti lastud. Osa loodusuurijaid tavatseb seda nimetada ka looduse reostamise, eks sellepärast, et see ei ole nagu hamstri normaalne elukeskkond ja, ja ta on nagu sunniviisiliselt sinna toodud, võiks öelda sellele aga nad suudavad nendes tingimustes täiesti hästi hakkama saada ja on teada päris mitmeid konkreetseid kolooniaid. Kas selles mõttes on hamstri saatus sarnane teistele pisinärilistele talgustada vetikaga kuskile laborisse ja siis keegi avastas, et hoid nii tore tõenäolise, vot seda ma nüüd ei oska öelda, kas hamster päris esialgu kindlasti labor loom on olnud, on, pigem ma oletaks, et ta võis esialgu olla siiski rohkem nagu lemmikloomana, aga labor loomaks sobiks ta suurepäraselt sellepärast et tal lähevad igasugused haigustunnuste hästi kiiresti välja ja teda oli sellepärast hea kasutada nagu labor mudelina, et ei pidanud seal ootama mitmeid nädalaid ja mitmeid kuid, kuni on näha see haiguse käiku vaid ütleme enamasti, kui neid prooviks mingisuguste nakkushaigustega nakati, siis need nähud nagu tekkisid kiiresti haigus kulges kiiresti, lõppes kiiresti ja siis oli nagu neid haiguse mudeleid ja jälgida nende pealt. Ja lisaks sellele muidugi nad paarituvad sageli ja pesakonnal on suured ja sellepärast nende paljundamine ei kujuta endast olulisi kulutusi ja neid on nagu piisavas koguses kogu aeg saada. Kui nüüd sellest lemmikloomast ampstrist rääkida, siis need, kellel kodus hamstrid ei ole, võib-olla väike skeem neile, kui suur ta ikkagi on ja mille poolest näiteks teisest mõnest hiirest või rotist või meriseast hilineb. No meriseast ja hiirest erineb ta suuruselt kõiget suuruselt, ta kipub kalduma sinna hiire poole aga hamster enamasti on, ütleme kuskil alates 70-st grammist kuni 130 grammini nende kaal, nii et ta tegelikult on, ütleme, niisugune suurem kuldhamster on selline. Kas pihku ära mahub loomakene. Aga kääbushamster, vene kääbushamster näiteks on selline tõeliselt pisikene, umbes viis, kuus sentimeetrit pikk ja, ja niisugune kirp, ma võiks öelda mõne suurema looma kõrval. Hamstril on imelühikene sabajupp. Ja ta erineb loomulikult Kamobioloogilistelt omadustelt võrreldes merisigade ja hiirtega, et nendega, nagu seda saab liigitada närilisena, nendega ühte potti, aga rohkem nende vahel nagu sihukesi tihedaid seoseid ei ole. Erinevalt meriseast hamstril kasvavad, ainult et esihambad eluaja jooksul kogu aeg pikemaks ja näitab, et kulutama taga hambad, temal on püsiva pikkusega see nagu sisse jookstuda, jälle omakorda hiirtega, kellel on samamoodi see lugu. Aga muidu on ta jah, elutingimustel tüksiklane väga palju seltsida ei taha pisematud, küll aga, aga ütleme, seesama kuldhamster, tema on rohkem niisugune omaette olija ja looduses nad elavad ka ükshaaval oma orgudes ja põhimõtteliselt kohtuvad ainult siis paaritusperioodi ajaks järglasi saada ja siis lähevad jälle elama. Et kahte kuldhamstrid ühes puuris pidada, on suht-koht raske, sellepärast et enamasti nad on pidevalt sõjajalal. Kuldhamster nimi tuleb siis sellest, et karvkate pisut kuldne jah, tõenäoliselt selle järgi ta on oma nime saanud, kuigi praegu eksisteerib kuldhamstri erinevaid karva versioone, erinevaid värve, neid on kuldseid, aga neid on ka kreemiaid, meekarva hõbedaseid, šokolaadikarva ja siis nende erinevate värvide kombinatsioone valgeid meekarva või kuldsete märkidega ja kõikvõimalike. Ja lisaks sellele on olemas nüüd ka aretuse tagajärjel sündinud pikakarvaline hamster ehk angoora hamster, kes siis nagu looduses tegelikult ei eksisteeri. Midagi siis karva poolest angoora kassi moodi, tal on selline hästi pikk kesiidjas karm, aga ta on ikkagi rohkem iluloom nagu enamus neid angoora loomine pikakarvalise loomisest, et loodusest ja tõenäoliselt ei saaks hakkama, ta jääks oma karvadega kõikvõimalike asjade külge kinni okste alla ja vahele korjaksin ohtrasti sodi ja see nagu looduslikes tingimustes ei ole kohe üldse praktiline. Teeme siia vahele väikese pausi ja siis tuleme tagasi. Loomaarst Silvia Maria Selirand kui nüüd hakata hamstrid koju võtma mille järgi saab üldse aru, et see hamster, keda nüüd kuskil letis müügil, pakutakse ta terve all jätan täiesti sobivas vanuses? Teda koju võtta, seda vanuse asja on hästi keeruline vaadata, sest et kui hamster seal on päris pisikene, siis ta on karvutaja silmad kinni ja siis ta ei sobi veel kuhugi, aga selleks ajaks, kui ta nagu võõrutatakse, on ta enam-vähem sama suur, kui ütleme, on seda suurem hamster, eriti, mis puudutab kääbustõugusid. Ja siis on hästi keeruline öelda tegelikult praktiliselt võimatu öelda, kas tegu on Kolmekuuse homstriga või on tegu aasta aia pooleteisest Amsterdami. Aga seal tõenäoliselt tuleb lihtsalt uskuma müüa selle kohta. Väga turvaline ei ole, noh jah, aga samas inimesi peaks USA. Kuivõrd muidugi ennast õigustab, seda ei oska öelda. Aga muus suhtes terve hamster on nagu iga teinegi terve loom, ses mõttes, et silmad lähevad särama ja puhtad olema, ei tohi olla nina märg ja mingisuguse eritisega määritud. Ei tohi olla välised suguelundid mingisugust eritistega määritud. Ta peab olema vilgas, tähendab ringi tuuseldama, tal peab olema karm puhase läikima ta ei tohi olla kuskilt mühtlik või kuskil mingisuguseid siukseid ühtmedal keha peal või haavu või arme. Et, et selles mõttes on ta jah, terve hamster on nagu iga teine, terve loom. Hamstrid seal poes nemad, neid hoitakse ka ikka eraldi, et nad ei saa nagu absoluutselt kahekesi olla, aga pool tundi seal ongi nüüd see asi, et kuldhamster on selline, kes tahab olla üksinda pisemad hamstrid, need vene kääbushamstrid ja hiina hamstrid, nemad võivad, tegelikult nad ka looduses on, ütleme, perekonniti elavad, et on niisuguse väikese väikese perekonna moodustanud ja siis nii paljukesi nad koos on ja ütleme, need pisikesed hamstri pojad, kui nad on ühest perest ühest pesakonnast, siis nemad võivad tegelikult suht-koht hästi hakkama saada elu lõpuni koos elades. Aga seal muidugi tuleb välistada siis erinevast soost Hampstrite koospidamine, sellepärast et suguluspaaritus on kohampstrite puhul mitte just väga soovitav, sest sellega kaasneb tulevikus tervisehädasid. Ja teinekord kahjuks juhtub ka seda hoolimata sellest, et nad on ühest pesakonnast ühel hetkel läheb nende vahel kõvaks madinaks ja sel juhul tuleb nad eraldi panna. Kui paljuks hamster maksab. Minu andmed võivad olla puudulikud, aga ma arvan, et ta kuskil paarikümne krooni ringis on. Nad ei ole nagu väga hinnalised loomad Eestis nende tõuetusega ei ametlikust klubist ei ole kuulnud. Väga võimalik, et, et hamstripidajad on omavahel mitteametlikult väikse seltsi või ühingu moodustanud, aga selle kohta ma ei, ei oska, jään vastuse võlgu. Kõride hamstrid ostamistega siis koostajad sealt poest soetama, et puurid ja asjad oleksid kõik õiged. Puur peab talle kindlasti olema, sest et hamstrid võib küll aeg-ajalt tuppa väga hoolika järelevalve all liikuma lasta, aga ta siiski enamus oma elust peaks veetma selles puuris. Ja sobib nii plastik, puur kui ka metall varvastega Puuraga metallpuur peab olema hästi tiheda võrguga, sellepärast et hamstrid on põgenemise meistrid. Ja plastikpuuril on puuduseks see, et seal on suht-koht, kehva ventilatsioon ja teine asi on see plastiku kallal. Muidugi on hästi mõnusama hambaid teritada ja ühel hetkel võib olla vajadus seda plastikpuuriga vahetada. Samal ventilatsiooni põhjusel ei sobi näiteks akvaarium väga hästi, sest et seal õhk liigub ka kehvasti. Muidu oleks ta nagu ideaalne hamstripidamiseks, aga et sel juhul tuleb seda allapanu hästi tihedasti vahetada tekiks neid uriini lenduvaid kaasa ja sinna seda halba keskkonda. Puuri peaks kindlasti D hankima mänguasju ronimistorusid jooksu, rattaid, soovitavalt jooksuratas selline siledapinnaline, et mitte traatidest või pulkadest koosnev, sest et sinna vahele võib jääda hamstri jalgele põhjustada koledaid traumasid. Ja pikakarvalise hamstril tegelikult jooksuratas ei sobi, sellepärast Tal on oht, et ta jääb oma karvatuuste pidi sinna kuhugi vahele kinni ja see on päris kole tema jaoks. Kindlasti peab olema söögikauss, hea oleks, kui ta oleks mingist raskest materjalist, sest et hamstrid on ka parajad tuuseldajad ja kui ta oma plastmass kaussi närib ja seda pidevalt ümber keerab, siis on üks suur segadus seal pesas loomulikult joogipudel, see peaks siis olemas imepisikene ikkagi hamstri mõõtmetele vastav. Ja mänguasjadest võib talle veel sinna panna näiteks kempsupaberirulli torusid. Siis võib talle sinna panna plastiktopse, tühje, väikseid, papist majakesi ja seal väga palju vist rohkem ei olegi. Pesamaterjali võiks hamstril olla palju, sest et ampstritele meeldib endale pesasid teha. Aga selleks sobiks nagu saepuru või rebitud paber või hein. Et väga sageli pannakse sinna ka või mingisuguseid riide jääke selliseid, aga need ei ole väga head variandid, sest esiteks neid põske toppides võib juhtuda, et tekib kas põsetaskuummistus või, või lausa lämbumine. Teine asi on see, et siuksed, kiulised materjalid võivad keerdude ümber hamstri jala ja tavaliselt on see jalg võib kergelt kannatada saada, kui kohe jaole pääsetakse, õnnetutega õnnestub see lahti võtta, aga teinekord võib see asi minna kuni jala iseenesliku amputatsiooni. Nii selles mõttes, et see kiud tõmbab veresooned kõik kinni ja see jala künt lihtsalt sealt otsast tuleb ära. Et sellepärast siuksed kiulised materjalid ei sobi nagu mingil juhul. Ja ajalehti värviline paber ei sobi Gazas, trükivärv ei ole väga hea ja kuna hamster kipub siiski kõike, mis vähegi mahub endale põse taskusse toppima, siis ei saa talle öelda, et seda ajalehte ära söö. See ei ole tervislik. WC-paberit hästi palju räägite, seda soovitati pritse paber sobib täiesti valge majapidamispaber, et need on sellised asjad, nad on pehmed ja, ja need lähevad siin hästi. Mis see puuri suurusel puuri suurus on keskeltläbi ütleme mingi väiksemale homstrile mingisugune 30 korda 60 korda 30, siis noh, nagu mõõtude järgi väga kõrget puuri ei soovitata hamstril hankida, sest et talle küll meeldib hirmsasti turnida, aga tänu sellele turnimisarmastusele on, on ta ka väga kerge kukkuma ja hoolimata sellest, et ta ise on niisugune kergekaaluline kukkumised, võivad päris halvasti lõppeda, et sellepärast noh, jah, kahekorruseline puur võib olla maksimum, aga tegelikult see teine korrus parem oleks, kui ta ei oleks mitte traatidest tehtud, vaid oleks nagu selline ühtlane ja täissile materjal. Hamstri ja tema kukkumisest räägiti selliseid legende ka, et ta justkui ei saaks aru, et ta jõuab näiteks laua peal laua servani, lihtsalt kukub vastu. Neil ei ole mitte mingisugust kõrguse taju. Ta ütles, et ta ei saa sellest aru, et, et siit on kõrge ja siit ma saan viga. Et ta läheb täiesti rahumeeli, et seda tuleb kindlasti meeles pidada ka siis, kui näiteks laseb hamstri kuskil toas lahtiselt ringi jooksma. Et parem oleks, kui see ei oleks, ei laudega toole ka voodi, vaid oleks kuskil põrandal vaiba peal ja sinna võib kasvõi ehitada mingisuguse siukse väiksema aediku ümber, et ta ei läheks päris omaette kolama. Mujal maailmas ma nüüd ei tea, kas meie kauplustes ka müügil on, aga homstritele sellised jooksupallid niisugune plastmassist pall, kuhu siis hamster pannakse sisse, see on selline läbipaistev pall ja siis ta saab seal mudida nagu jooksu, Ratasin sellega liikuda mööda tuba ohtrasti ringi, aga see kujutab endast hamstri jaoks ka mõningaid ohte. Üks oht on see, et kui laps sellega tegeleb, siis võib juhtuda teinekord. Ta unustab lihtsalt ära, et ta pani hamstri sinna sisse. Ja sellisel juhul kui keegi õigeaegselt jaole ei jõua, siis hamster sureb lihtsalt nälga seal selle palli sees. Teine asi on see, et ta võib selle palliga ise kuskilt alla veeretada ennast, kui ta jookseb seal mööda põrandat ringi. Et sellised mängud peavad kindlasti olema range järelevalve all. Ja muidugi, kolmas probleem on see, et keegi võib kogemata jalaga vastuseta palli minna ja kui see saab korraliku hoo, siis noh, selles karussellis hamstril tõenäoliselt ei ole hea olla. Et alati, kui hamsterlaste kuhugi juba lahti, siis ta peab olema range kontrolli all, et keegi hoiab tal kogu aeg silma peal, sest et ka niisama toas lahtiselt ringi jooksev hamster võib jääda ukse vahele kellelegi jala alla või kuhu iganes. Et ta on ikkagi niivõrd pisikene ja kaitsetu loom, et tema kaitsmisest peab nagu omanik hoolitsema. Aga pallis, kui ta parasjagu on, sa ütlesid, et ta jääb nälga, kui ta unustatakse sinna palli, sellepärast et tal ei ole seal pallis, ei, ei süüa, ei juua ja kahjuks on on selliseid juhtumeid olnud, mitte Eestis. Aga kirjandusest ma olen mitmeid kordi lugenud ja igal pool pannakse nagu südamele, et selle palliga tuleb olla ettevaatlik, sest et lastel juhtub teinekord niimoodi, et, et hetk on huvitav see hamster, kes jookseb pallisega, järgmine moment on mingisugune muu asi, mis on huvitav ja siis sellest järgmine. Ja kui vanemad ei ole nagu tähele pannud ka, et siis kui nagu järgmine päev keegi avastab, et see hamster issand jumal, kus hamster on ja siis selgub, et on seal palli sees, siis tõenäoliselt tunneb ta ennast juba väga kehvasti. Kuidas hamster harjub või teised loomad harjuvad temaga, kes juba näiteks kodus on mõned lemmikud arvestades hamstri väikest kasvu, siis teda teiste loomadega kokku ei ole soovitav panna, sest et kahjuks on mul teada üks kurb juhus, kus hamster ja rott lastiku kokku ja see lõppes sellele Hampstrile väga halvasti, sest et rott on hamstri suhtes päris agressiivne. Kindlasti on erandeid, aga arvestades seda, kui pisikene on hamster, siis parem on hoida ikka hamstrid hamstritega, hamstrid omaette ja teised loomad omaette, et kui kass käib aeg-ajalt kuskil puuri vahelt teda piilumas. Ühest küljest sellest ei ole nii väga hullu midagi, aga, aga samas ta muidugi seda hamstrid parasjagu hirmutada. Kas hamster tekib sellest tal stress ka, et kui ta näeb, et kas piilukest ta saab aru, et selle kui vaenlane oleneb Hampstrist, kui tal on piisavalt kohta, kuhu peitu pugeda ja kui see kas ainult vahitada kuskilt, siis tõenäoliselt ei ole asi nii hull, hamster askeldab seal vaikselt omaette ringi. Aga muidugi jah, kui kass kipub teda küünega sealt puuri võre vahelt krabama või teda nagu pidevalt seal häirivalt näo ümberringi käib ja seda puuri käpaga katsuda, siis teinekord võib juhtuda ka, et see puur kuskilt kapi pealt maha kukub. Sellepärast kassilas olla omaette ja hamstrid, las olla omaette. Aga et see puur oleks kindlas ja turvalises kohas ja puur peaks olema nagu teistegi näriliste puhul, kuskil sellises vaikses rahulikus nurgas, kuhu ei paista otse peale päike, kuu ei puhu tuul, kust ei sõelu inimesed pidevalt edasi-tagasi ja muidugi kindlal alusel, selles mõttes, et ta ei oleks kuskil poolviltu mingisuguse laua serva peal. Põrandale põrandale on parem näriliste puur üldse mitte panna, sest põrandal õhu liikumine on tunduvalt suurem kui veidi kõrgemal ja tuuletõmbust on seal võimalik tunduvalt paremini saada ja see ei sobi kaapstrile. Kuulame siia vahele ühe loo. Me räägime loomaarst Silvia Maarja Selirannaga homstritest. Silja, kui hästi hamster üldse ära tunneb oma peremehe või perenaise? Võrreldes nüüd merisea ja küüliku ja rotiga, siis hamster on sõna otseses mõttes erak. Ta harjub inimesega, kes teda kohtleb ja loomulikult tuleb teda käsitleda algusest peale päris palju. Aga näiteks seesama vana hea kuldhamster ei ole kõige parem väikeste laste lemmikloom sel lihtsal põhjusel, et ta kipub hammustama ja teda võiks nagu rohkem liigitada siukse akvaariumi taoliste rohma hulka. Mõtlesin, et see on rohkem selline, keda vaadata, eemalt jälgida ja kelle eest hoolitseda. Aga ta ei ole väga suur suhtleja. Et selles mõttes võib tema askeldamist jälgida ja, ja, ja vaadata, mis ta seal puuris teeb ja kuidas ta seal vahet Ta elab. Aga ta ei ole selline, kes tuleb kutsumise peale ja istub käes ja laseb ennast kõrva tagant sügada, tunneb hästi, et enamus Hampstreid, kui ta pihku võtta, siis juhul, kui ta ei hammusta, siis ta üritab kogu aeg vudide kuhugi, et käib niisugune ühtlane ringliikumine kogu aeg, et ses mõttes hamstri kättevõtmisel ka kindlasti sellega arvestada, seda võib imekergesti näppude vahelt plehku panna. Aga kui ta hammustab, et kas see on siis valus või ikka on tal hambad ikka väga teravad ja see on teine asi, tähendab, kui hamster on peos, tuleb arvestada sellega, et hammustuse korral teil viska teda kuhugi nurka või lihtsalt ei lase kõrgele kõrgelt maha kukkuda. Sellepärast hamster pihku võtta siis ikkagi kuskil mingisuguse asja kohapeal laua koha peal või voodikoha peal. Sellist asja hamster üldse ei vaja, et, et keegi laseks teda kuskile rohelise muru peale pisut sibama või ega ta tegelikult otseselt ei vaja, et teda võib ränga järelvalve all nagu eluaegset vangi lasta. Aga otsest vajadust selleks ei ole, et ta suudab täiesti rahumeeli oma oma pesas terve elu elada kui seal on tagatud talle piisavalt huvitavalt käike ja erinevaid pesakaste ja mängimisvõimalusi mis talle süüa andma. Looduses hamstrid tavaliselt toituvad õhtupoole õhtu hakul ja enamasti nad söövad, nagu eespool juba mainitud erinevaid teri ja seemneid natukene juurde taimede rohelisi osi. Ja siis üheks suureks üllatuseks söövad nad looduses ka näiteks aeg-ajalt tõuke ja väiksemaid mardikaid. Et see paljudele hamstri omanikele on alati üllatus, sest et millegipärast kiputakse arvama, et hamster on nagu 100 protsenti taimetoitlane. Aga eriti just ütleme, emane hamster tiinuse ja imetamise perioodil vajaks nagu valgulisandit juurde. See muidugi ei tähendanud seda, et hamstri jaoks tuleks kodus teha vihmaussikasvatus. Aga kodusele hamstril võib lisaks nendele hamstri kuivsegudele anda ka aeg-ajalt näpuotsatäis hakkliha veidikene keedetud kanaliha natukene keedetud tuunikala. Tiine lahomstrile võib juurde anda ka aeg-ajalt veidikene keedetud muna natukene maitsestamata jogurtit, aga muidugi selle kõigega hästi ettevaatlikult. Teinekord soovitatakse ka näiteks imetavale hamstril raputada puuri hamster ja tema poegade peale natukene lastele mõeldud piimapulbrit et siis ema puhastades poegi ja pojad puhastades iseennast, lakuvad selle sisse ja saavad selle proteiini, mida neil nagu vaja. Aga et nende maitsestamata jogurtitega nendega peaks siis olema sellepärast ettevaatlik, et hamster sööb ennast paksuks. Ei, nad lihtsalt ei ole hamstri, loomulik toit ja valk suures koguses ei ole tervislik. Lisaks sellele, millega peab olema ettevaatlik, on igasugused seemned, mis on kestade sees pärast, et teravad, kestad hamstri toidusegus. Kui hamster läheb oma toidukausi juurde, siis hoolimata sellest, et kõik on vaikne ja rahulik, ta tavaliselt topib terve hunniku toitu endale põske läheb, viib selle oma pesakasti, siis kaabib sinna välja ja väga sageli transpordib nii kaua, kuni on kaust tühi ja kõik toit on tal pesakastis. Kui sellest toidusegus on teravaid kestasid, siis need teravad kestad võivad vigastada tema põsetaskute väga tundlikku limaskesta ja selle tulemuseks võivad olla põsetaskute sees haavad kuni mäda paiseteni ja see on nagu hästi valulike paha hamstri jaoks. Lisaks sellele liigne kogus päevalilleseemneid võib põhjustada kaltsiumi puudust. Liigne kogus, maapähkleid, mis sisaldab palju rasva, võib põhjustada seedehäireid. Et selles mõttes nagu katsuda jällegi säilitada, kus kõige juures. Ja kuna hamster on selline loom, kes kipub kogu toidu transportima endale kuhugi pesakasti, eriti kui tal on mitu pesakastist, ta transpordib neid mitmesse pesakasti varuks kehvemateks päevadeks, siis vähemalt kord nädalas tuleb kõik need pesakastid üle käia ja vaadata, sest kui ta on sinna trampida, Martin on nüüd mingisuguseid puu või juurviljatükke või, või keedetud kana, mida iganes, siis läheb kergesti roiskuma ja siis võib sellest terviseprobleem jälle tekkida. No see on õigesti pihta, paneb endal põsed täis ja siis läheb sinna pessa ja põsest kõik välja sinna ja siis ta läheb järgmise portsu järgi, sest kunagi ei või teada, millal nälg tuleb. Issand jumal on, väga keeruline, tundub kogu hamstri toitumine on keerulisem, kui kaalujälgimine käib asi väga lihtsalt, kõik, mis on söödav, tuleb pessa toimetada ja hamstri põsetaskud on selleks nagu väga suurepärased osatama kehast, selles mõttes, et hamstri põhja tasku ulatub tal suunurgast kuni praktiliselt taha õlgadeni välja. Kes on vähegi näinud hamstrid, kes on rikkaliku toidukausi juurest ära tulemas, siis on täitsa koomiline vaatepilt, sellepärast et ta põsetaskud on nii pungil täis, et ta peaaegu et vajaksime tuge alla selleks, et need põsetaskud ei lohiseks mööda maad. Aga nad on selles suhtes väga, väga tõsised tegelased, et see on nagu asjalik tegevus nende jaoks. Kuidas nüüd selle oma puurikeses elavad, et hoiavad nad ikka neid sööginurki ja, ja väljaheitenurki eraldi pesanudki eraldi mingil määral, väga konkreetselt, et ta ei kasuta niimoodi liivakasti nagu ütleme küülik või või kas, aga eks ta kipub oma puur ikka jagama selle järgi, et siin on nagu kempsunurk ja siin on nagu toidunud ja siin on magamisnurk ja, ja siin on niisama siis mängimisruum. Et eks nad looduses ju ideega kõike ühte kohta ja kui see puur on piisavalt suur ja tema jaoks piisavalt huvitavaks tehtud, siis ta leiab, leiab täpselt eraldi kohad, aga eks neid hamstri pabulaid kipub nagu mööda puuri põhja igal pool. Kuidas hamster talub seda, kui pererahvas ära läheb, siis ma sain aru sinu jutust, et nad on suhteliselt. Meil peaks põhimõtteliselt ükskõik elama, neil põhimõtteliselt ongi ükskõik, aga sihukeste pisitegelaste juures oleks ikkagi hea, kui oleks keegi inimene, kes käib kord päevas, vaatab üle, et kõik on korras, korjab ära sinna kogutud sihukese kergesti roiskuma toidu tähendab veepudelis vee kontrollib, et see veepudel kindlasti on kasutatav, sest et mõnikord kipub see kuulikene sinna otsa toidujäänustega kinni kleepima või teinekord, kui see sealt otsast midagi nagu veidikene rikki läheb, siis kipuvad need pudelid lekkima ja jookseb sealt selle isiklik puuri põhja välja, et see nagu ei ole ka hea variant, et siis tuleb lihtsalt uus joogipudel hankida. Kui tihti hamster sööma peab, et ma olen kurna, väikesed väikesed närilised ja muud sellised tegelased söövad põhimõtteliselt vähemalt üle kahe tunni. Muidugi tuleb nälg majja. Hamster sööki, suht-koht sageli, aga söötmisest piisab talle tegelikult üks kord päevas, ses mõttes, et sealsamas videviku poole, siis kui nad aktiivsemaks muutuvad, sest hamster tegelikult on ööloom ja kui temaga palju tegeleda ja palju suhelda sealt läbi selle puuri, siis ta kujundab veidikene oma oma päevaplaani ümber ka, aga tegelikult nad enamuse ajast päeva jooksul magavad ja siis askeldavad ringi hämarikus ja siis öisel ajal ka ja hommikul siis jälle katsuvad ennast kuhugi magama keerata. Ses mõttes piisab täiesti, kui talle kord õhtul see toit ette panna saab sellest nagu süüa tükimat, aega kui temperatuuri tundlikkus on, et et näiteks inimesed lähevad nädalavahetuseks kodunt ära ega samasse, neile on ahiküttega kodu. Nad ei küta paar päeva. Kas see nagu mõjutab kuidagi hamstrid, see talveuni, millest sa kindlasti rääkida? Üldiselt on teada, et kui ümbritseva keskkonna temperatuur langeb alla viie kraadi siis jäävad hamstrid talveunne. Aga kodutingimustes on see asi, mida oleks targem vältida, sellepärast et see kodune talveunne jäämine ei toimi tavaliselt normaalsel teel, et hamster ei tea sellest mitte et nüüd vahetub ilmastik, nüüd läheb meil külmaks ja sa pead eelnevalt korralikult sööma ja varuma tagavarasid ja siis magama jääma. Et ses mõttes siukest külmumisohtu tuleks vältida. Täpselt samamoodi nagu ei sobi homstritele ka väga kõrge temperatuurid, sest kuumarabandus on niisugustele pisikestele loomadele ka kerge tulema. Aga kui nüüd peaks juhtuma selline asi tõesti, ahiküttega korter jahtub maha, inimene tuleb koju ja hamster on täiesti liikumatult. Talveunes looma puhul võib isegi juhtuda, et ei ole võimalik silmaga näha hingamist. Et siis, kui on ikkagi tunda, et ta ei ole juba täiesti kange siis esimese hooga tuleks ta panna kuhugi sooja soojakoti peale või, või kuhugi ütleme puhuri lähedale, mis õrnalt sooja õhku talle peale puhub või hoida teda kasvõi mingi aeg peos ja muidugi, kuidas siis tasapisi liikuma hakkab, siis võib kergemalt hingata, vist läks hästi, seekord ja kui ta on juba suuteline ringi liikuma ja sööma, siis esimese hooga võiks talle pakkuda natukene suhkruvett või veidikene vett, kuhu on lisatud, et see, nagu taastab tal seda, annab talle kiiresti seda energiavaru. Ja siis muidugi järgmiseks korraks tuleks hamstri puuri lähedusse panna radiaator. Aga põhimõtteliselt see ikka mõjub neile päris katastroofiliselt, et nad võivadki sinna magama jääda ja ongi sellepärast, et kui ta ei tea ette, et nüüd on see aeg, kus ta hakkab talveunne jääma, siis ta ei ole piisavalt varunud endale toitaineid. Ja noh, ta põhimõtteliselt võib öelda, et magamise ajal sureb ikka sest et organism peab siiski saama nagu energiat. Ega asjata karud enne talveunne jäämist ennast ohtrasti täis ei puugi. Kuulame siia vahele ühe loo ja siis räägime veel homstritest. Silvia Maria Selirand esimeses lõigus sa mainisid, et hamstrid nagu sigivad päris tihti, neil on palju poegi. Et kui teda üksi kodus pidada, siis seda muret vist ei ole. Enamasti mitte, kui just ei ole vedanud lemmikloomakaupluses, kus ta oma vennalt või õelt tähendab, noh tavaliselt jah, siis emane hamster vennalt õnnelikult järglast omanikuks ei ole saanud, aga kui nüüd seal üksi kodus pedekas neli tekki mingit kihku nagu koertel ja kassidel kevaditi täiesti tõenäoliselt mitte, sest noh, hamstri hingeelu me päris täpselt ei oska uurida. Tõenäoliselt sellest ei teki nagu probleem aga kui need seal vabalt looduses on, mitu poega need siis saavad ikkagi? Keskeltläbi on neid poegi, ütleme kuskil kaheksa kuni 10 kuni 12 sõltuvalt täiesti hammast rist aga ütleme nii, et maksimaalne pesakonna arv emasel hamstril võib küündida kuni seitsme pesakonna terve tema elu jooksul. Kui arvestada, et hamster elab keskeltläbi poolteist kuni kaks pool aastat, siis on suht-koht suur arv, aga ütleme nii, et kodusele hamstril tav tervislik osakondade arv elu jooksul on kaks kuni kolm, mitte rohkem. Mis tähendab seda, et, et arvestades Ta on nii-öelda jooksuaeg on iga nelja päeva tagant, siis iga nelja päeva tagant ei tasu teda paaritada toda ja teine asi pisinäriliste puhul on see, et kohe peale pesakonna ilmale toomist on, on emasel loomal ind. Nii et sel ajal ei tohiks nagu Kaisast juurde lasta. Muidugi arvestades, et emane isane hamster tavaliselt ei saa väga hästi läbi siis mingisugust siukest, et normaalset peremudelit kui sellist meil ei saa kujutada, sellepärast et isane hamster tuleb emaste pesakonnast eemale hoida suhteliselt lühikese eluajaga hamster on tal palju haigusi. Keeruline öelda, nende puhul kehtib seesama väide, nagu nagu kõikide eelnevate loomade puhul, kes meil siin jutus on olnud. Mida ideaali lähedasemalt nende pidamise söötmistingimused on, seda vähem tekib probleeme. Tahaks rääkida kindlasti kahest nii-öelda libaprobleemist, selles mõttes, et väga sageli pöörduvad inimesed loomakliinikutesse selle probleemiga, et hamstril hambad pikkade hamstri hambaid tuleb lõigata. Õnneks 99-l protsendil juhtudest ei ole hamstri hambad pikad aga lihtsalt inimene on esimest korda talle kuidagi mokkade vahelt sisse piilunud või on hamster puuri seina ääres oma suud pärani ajanud ja, ja see, mis seal avaneb, ehmatab esimese hooga ära küll. Sest et normaalse hamstri ülemiste ja alumiste esihammaste suhe on üks kolmele, see tähendab seda, et alumised hambad on kolm korda nii pikad kui ülemised hambad ja ütleme nii, et nad tunduvad ikka parajad mõõk, hambad seal olevat küll. Aga valehambumus ampstritel esineb küll, aga see eeldab siiski valehambumus, see tähendab seda, et, et ülemised ja alumised hambad ei kohtu omavahel, sest et kui nad lõikuvad ilusasti, siis närimise käigus söömise käigus neid kulutatakse pidevalt ühtlaselt ja siis ei ole nendega probleemi. Tavaliselt, et on näha seda, et hamstri hambad on liiga pikad, siis ei paiknenud hambad ka paralleelselt ülemised ja alumised hambad kõrvuti, vaid siis nad on harali kiirduvad otsad üles torkuvad, käedorkuvad põske. Et see olukord on hoopis teistsugune, et sellepärast tuleb põhiliselt jälgida selle juures Amslerit ennast, et kui ta närib, jookseb ringi, sööb siis tõenäoliselt nende hammastega ei ole probleemi. Teine mure, millega ka väga tihti tullakse kliinikusse, on see. Me avastasime oma hamstril mingisugused mustad laigud selja peal, et tal on kindlasti mingi kasvaja või mingisugune muu probleem. Aga tegelikult on tegu nii-öelda Lumbarne. Et aga mis on selline näärmekude mõlemal pool seal selja peal. Ja nad on niuksed, kaks väikest musta, isasel hamstril nad tavaliselt suuremad kui emasel ja ütleme, aktiivsel sugulisel perioodil nad teinekord lähevad ka suuremaks ja mõnikord on see karv sealt pealt natukene märg, et see on lihtsalt nende näärmete. Ja need näärmed tõenäoliselt mängivad oma rolli territooriumi märgistamisel ja lisaks sellele ka sugulisel käitumisel. Nii et need ei ole ka tavaliselt see, milleks neid peetakse. Küll aga võivad need näärmed põletikuliseks muutuda, aga sel juhul on jah, seal selja peal näha, et nad on niuksed, punased ja leevendavad teinekord haavandilised laigud. Et sel juhul on, on probleem, aga kui seal lihtsalt ühel hetkel avastatakse kaks musta üks kummalgi pool selgroogu, siis enamasti on lihtsalt täiesti normaalne asi. Aga tervisehädadest noh, seda hambaasja natuke mainisime, meil siiski esineb nahaprobleeme, eriti võivad nad lemmikloomakaupluses kaasa saada parasiidid. Lisaks sellele on neil üsna parasiit, kes elab nende seljas normaalselt ka aga kui organismi enda vastupanuvõime langeb, siis hakkavad tekitama probleeme, põhjustavad karvade väljalangemist ägedalt sügelemist. Selline sigarikujuline nahalest ja teda on võimalik välja ravida, aga enamasti siis peaks katsuma vähemalt teada saada, mis nagu põhjustas selle nahalist aktiviseerumise. Kahjuks enamasti selle probleemi jälile ei jõuta, sest kuna hamstrid on hirmus pisikesed, hirmus eraklikud siis enamasti selleks ajaks, kui omanik märkab, et hamstril on midagi viga on see viga olnud juba pikemat aega. Ja arvestades nende loomade eluiga on poolteist kuni kaks aastat, siis nagu juba alguses mainitud, nende haigused kipuvad kulgema ka päris kiiresti. Ja kahjuks peab tõdema, et enamasti hamstril abi anda ei saa. Oleneb probleemist, mõnikord on tegu kasvaja või mädapaise, ka sel juhul on võimalik proovida opereerida, kuigi see on paras mikrokirurgia. Aga ütleme, sihuksed, tõsisemad sisehaigused nende üle kahjuks meie jõud ei käi. Et selles mõttes, nagu ma juttu alustasin, mida paremini teda hoitakse ja veetakse, seda vähem on probleeme ja seda rohkem on rõõmu sellest pooleteisest kuni kahest aastast. Aitäh. Arst Silvia Maarja sellilannale ja rääkisime täna hamstritest ja loodetavasti kohtume Silvia mariga sügisel jälle.
