Te kuulate Raadio kahte ja selle hooaja viimast argaks koolis ja mida ikka enne suvepuhkust rääkida, kui mitte suveilmast sellest, millised erinevad suved on olnud ja, ja kindlasti ka eelolevast suvest. Stuudios on Ain kallis ja Marii Karell. Tervist. Tore. Inimesed ikka loodavad, et suvepuhkus tuleb hea ja soe. Millised on olnud Eestis need kõige mõnusamad soojemad suved? No kõigepealt peaks ütlema, defineeri, mis asi on suvi üldse, nii nagu kevadega, kui mäletate, oli neid kevadega toimitud tüüpi, nii on ka suvesid mitut liiki. Üks on siis meteoroloogiasuvi juuni, juuli, august, siis on alati üle kogu maakera lihtne kokku rehkendada, kui palju oli keskmine temperatuur sellel suvel järgmisel suvel ja võrrelda nüüd erinevate maadega. Sense meteoroloogia, siis on muidugi astronoomiline suvi sinnani õnneks veel palju aega seal tänavu aasta 21. juunil kell üheksa 46 meie aja järgi ja tema algab üle kogu maakera ühel ajal, täpselt siis, kui päike astub Vähi märki ja sel päeval on kõige pikem päev meil ja kõige lühem öö, tähendab see pikem päev on üle kogu põhja poolkera ja kõige lühem päev on siis lõunapoolkeralt, sel kuupäeval algab just talv ja Eestis on siis päike tõuseb meil Tartus 21. juunil kell neli, null kolm ja loojub kell 22 42, see on siis selle kõige pikema päeva, kus on siis meil 18 tundi ja 18 minutit. Päeva pikkus on võrdlemisi pikal perioodil on üks ja sama, see on 18.-st juunist kuni 24. juunil on täpselt kogu aeg 18 tundi, 18 minutit ja juba 25. juunil hakkab siis minuti jagu lühenema, järgmisel päeval jälle minut lühem ja nii edasi. See on siis kukesammu võrra, läheb päev lühemaks pikemaks ja siis on see suvi, mis on kõige oodatum klimatoloogilisi suvi limatoloogiliseks suveks nimetataks seda aasta aega, kus ööpäeva keskmine aparatuur püsib kõrgemal kui pluss 13 kraadi ja kui ta läheb juba 12 kraadi 10 kraadi, siis jõutakse tagasi aasta alguses kevadesse või siis suve lõpul on siis sügisel. See on siis 13 kraadi päeva keskmine temperatuur. See on siis klimatoloogilisi suve algus. See ühtib enam-vähem pihlaka õitsemisega. Viljapuud lõpetavad õitsemist praegu just siin Lõuna-Eestis. Õunapuud lõpetasid õitsemise ja algab selliste soojalembeliste köögiviljakultuuride kasvu perioodi. Hoogne algus. See on siis suve suve algus. Astronoomiliste aastaaegadest võib veel nii-öelda, et see on kõige pikem meil põhja pool kuna astronoomilised aastaajad on teatavasti tingitud Päikese näivast liikumisest. Maa käib ümber päikesekõverat orbiiti mööda ja kõige lähemal ajal päikesele. Nii naljaks meil kui ei ole, oleme jaanuarisse, kõige kaugemal on juunis, juuli algul, täpsemalt kõige pikemaks aastaajaks. Astronoomiliselt on just suvi. See on 93 päeva, 14 tundi ja, ja kõige lühem on õnneks meile. Talv on 89 päeva ja üks tund sellest midagi ei sõltu, kuna see kogu põhjapoolkeral ühesugune ja, ja kõik rohkem sõltub sellest, kuidas õhumassid, liiguvad meil. Kui me vaatame tänavust suve algust või peaks ütlema kevade lõpu, meil on parasjagu juuni keskpaik, kas ööpäeva keskmine temperatuur on üle 13-ga? Jaa, on küll ja meil on juba maikuu sees, oli, oli üks 10 päeva oli siin Tartumaal vähemalt 21.-st, kuni 30.-ni oli, oli täiesti suvi selle klimatoloogilisi mõttes temperatuur oli pluss 13 pluss 15 ja siis ta langes paariks päevaks jälle kevadise poole peale, aga, aga siiski ainult mõneks päevaks, nii et suvi võis pidada enam-vähem vähemalt siin lõuna eestis alanuks 20.-st maist võrus algab keskmiselt 27. mail Tartus, nii kuuendal juunil ja Vilsandile umbes kahe 12. juunil. Tänavasta jõudis Tartumaal mõnes mõttes hiljem mõnes mõttes varem, nii et ta vindus päris kaua, aga siis ta tuli, tuli ikka õnneks kätte. Tavaline suvi, peaksin Tartu kandis, oleme selline juuni keskmine temperatuur on 15,1, mitte nii nagu 99. aastal. Siis oli õige. Sooja oli 19,2 või väga kaugel 62. aastal, kui oli vaid 12,2, niiet keskpäeval peaks keskmisel tõusma soojus 20,4 kraadini. Öösel langeks noh, nii umbes 10 kraadini, 10 pügalane ja vihma peaks sadama keskmisel suvel üheksa päevaga 62 millimeetrit ja päikest peaks näha olema 265 tundi. Sellel suvel on, kui otsustate senise suvise käigu vahel järgi, peaksid olema natukene vähem, kuigi mõnel päeval on teda jälle päris palju ja, ja ei saa nuriseda ultraviolett kiirguse hulga üle. Milliseid viimaste aastate suvedest võib mäletada kui eriti sooja, eriti päikeserikast ja sellist mõnusat puhkuse suve? Toopika perioodi see on 140 aastat. Kõige soojem suvi oli 1972. aastal, nii et see oli 18,3 kraadi, oli kolme Kuu keskmine temperatuur ja Võrus isegi rohkem veel teised soojemat aastat jäid juba kolmekümnendates aastates 39 36 suvitajale kõige selline unelmate suveks võiks nimetada 90 üheksandat aastat ja samuti ka 2000 teist aastat, nii et mitte mitte väga kaua aega tagasi oli 18,1 kraadi, nii et seal pikas perioodis neljandal-viiendal kohal oli Võrus, Narvas oli temperatuuri see 33 kraadi paar päeva ja väga palju jäänud siis puudu ka Eesti rekordist. Eesti rekord, kui te mäletate, oli me oleme rääkinud, on 35,6 kraadi, August XI 1992. Need on kaks, kaks kuuemate suve viima. Tee teeme siia vahele väikese pausi. Ain kallis puhka ja tahab, et suvi oleks soe, kuid soe suvi ja põuad ei ole mitte kõigile meeltmööda. Ja täpselt, kui on suvi, on soe ja kuiv, siis meeldib muidugi puhkajale, kui suvi on selline parasniiske, kuid paras soe, liiga kuiv, siis see põllumeestele ja metsameestele ei sobi sugugi. Ja vaataksime, millal need põuasema taastad olid Kõve põuasema aastaks. Võiks lugeda mitega kauget, et 1992. aasta suve siis 100. siin Tartumaal 69 millimeetrit kokku kolme suvekuu jooksul. Järgmine oli siis mõned väga kauged aastat ja siis oli juba Se unelmate suvitajate Luunemate aastas oli 1999 siis oli 113 millimeetrit, 100. nagu suvel ikka, on. Suvised sajud on hoog vihmadena ja kui on, sajab hoovihma, on äikese viimane, siis igaüks teab, et seal, kus pill parajasti on, seal võib kõvasti vihma sadada. Paarsada meetrit eemal võib juba täiesti kuival kõrbeda, nii et sageli põllumehed helistavad. Ilma ilmateesse ütlevad, räägiti, et, et oli kõva vihm meile sadanud, peaaegu tilkagi. Aga noh, ta võiks vaadata taevasse, et et naabrile tuli vihma, tugevast äikesepilvest ja nendest mõnikord on isegi kuusk. Korda on kuu sademete vahe viie kilomeetrisel alal 99. aastal, näiteks Saaremaal oli ainult 70 millimeetrit vihma, samal ajal Lääne Lääne-Eestis Raplamaal 100. üle 200 millimeetri vihma, nii et kolm korda oli 100 kilomeetri või isegi mõnikord isegi vähem. On on võib-olla kolmekordne sajukogus suviste vihmade ja põudade eripära. Ain, kallis, ütelge, kas seal on miski seos ka, et mida soojem suvi, seda rohkem äikest või mida külmem suvi, seda rohkem. Täiesti sellist üksühest vastavust ei ole, näiteks 2001. aastal oli väga kuum ja kuiv suvi, samal ajal oli palju palju väikestes äike tekitas ka palju pahandust ja samuti oli 1998. aastal oli selline väga niiske, väga vastik. Nii põllumehele kui puhkajale, aga seal oli väga palju äikest ja väga palju trombe tornadosid näiteks juunikuu seas loetleti kokku Eestimaal 24 tornaadod, see on juba, kui tavaliselt on, terves aastas on kaks-kolm tornaado ehk tromb ehk tuulispaska siis juba ühel kuul oli juba mitu korda palju kordi rohkem, nagu ma ütlesin jah, väga-väga päikseline ja, aga nüüd äikesed toovad vähe vihma ja aga samas võivad tekitada üleujutusest ühes samas kohas näiteks millal see oli 2003 Eesti üks poolkõrbes Saaremaa ja Hiiumaa kõrbesid, samal ajal oli ka uputus, oli Kohtla-Järve Jõhvi kandis, kui te mäletate Kas säikesel on ka Eestis oma lemmikut? Väikesel on lemmikkohad, on idapoolsed kandid, nii, kõige rohkem on olnud Mehikoormas, Peipsi järve Vares Mustvees Värskas sealkandis on olnud, samal ajal võib mõnel aastal olla ka ka Raplamaal ja sealkandis, nii et aga keskeltläbi on ikkagi enam-vähem äikesed seotud sellega, et kui on ikkagi niiske ja kuum suvi siis äikesed tekivad niinimetatud kohalikud äikesed. See tähendab kella 11 ajal hakkavad tõusma võimsad rünkpilved, kella kolme ajal sajab paar tundi või tund või pool edasi läheb ilm juba jälle selgemaks. Täpselt samasugune pilt nagu kuskil Lekwateraalsel alal. Aafrikas tõusevad vihmapilved, sajab ära ja, ja pildujad lagunevad ja läheb jälle selgemaks. Mäletate, millal oli Eestis kõige külmem suvi? Kõige külmem suvi oli 1962. aastal, siis oli kolme suvekuu keskmine temperatuur ainult 13,7 kraadi. Ja juunikuu algus. Esimene kümmepäevak oli ainult 9,9 kraadi, seal oli tugevaid öökülmi ja terve kuu oli ainult 12,200, nii et oli palju külmem, kui, kui meie viristasime praegu külma juuni alguse üle, aga see oli palju, palju hullem ja mitte väga ammu. 1993 oli samuti kaunis külm suvi, kui keegi mäletab. 20 päeva oli väga külm, oli ilm juunikuu sees, 12 kraadi oli. Vihmad algasid pooles juunis, kestsid peaaegu augusti lõpuni, vili ei tahtnud kuidagi kuivada. Sellepärast et nii õhk kui muld olid väga-väga niisked. Kolmandal kohal. Külmuselt on samuti mitte väga kauge. 1987. aasta siis oli ka külm ja 90. aasta oli jahe ja 98. aasta oli nii külm kui ka jahe ja see on kõige vastikum kombinatsioon siis kui sajab ja külm. Kui kui sajab ja natuke soojem, siis selle võib veel kuidagi välja kannatada. Kas päris lund ei ole tulnud, seda kuudel? Kui ma ei eksi, see oli 1983, kui üksikuid lumehelbeid panime kirja Tõraverest, nii et, aga sa oled ainult ainult üksikuid lumehelbeid, aga kui vaadata kaugetesse kroonikates, siis 1825. aastal juuli olevat olnud nii külm ja tuuline, tuli ahju. Augusti keskel oli kraadiklaas hommikuti nulli lähedal ja seitsmeteistkümnendal augustil sadanud juba Põhja-Eestis koguni lund. Ja septembris oreli lumi juba paljudes kohtades maas. Samuti paar aastat hiljem toad 829 oli suvi juba niivõrd külmete soodes püsinud jää suve läbi 38. aastal, järgmisel aastal sulas ma alles 13. juulil Kadrinas siis kui 100. sooja äikesevihma, nii et on palju hullemaid. Suvesid kaugelt hullemaid, nii et meie seal sugugi nuriseda veel oma suvede üle. Kui te ütlesite siin äikese kohta, et kell 11 tõusevad pilved ülesse kell kolm tuleb paar tundi sajab, kas rahega on ka miskisugune omaette seos olemas? Rahe tekib tavaliselt äikesepilvega kui külm õhumass, mis tavaliselt läänest tuleb suvel ja kuiv ja soe õhumass, mis tuleb nii Venemaa poolt idast, kui nad saavad. Ma vaatasin Eestimaa peal kokku, siis tavaliselt kerkivadki need vägevad äikesepilved ja kaunis tihti võib siis sellisest vägevast rünkpilvest ka tulla rahet. Rahe on Eesti rekorditest kui rääkida, siis Eesti rekord on seitse sentimeetrit, raheterade läbimõõt oli 2003. aastal ja seni oli päris kaua aega püsis rekord viis sentimeetritega. Lavastaja on juba olnud rahet, kus olevat nii pöidla suurune ja väikse sõrmeotsa suuruseid hernetera suurused Rahesed Rahederi iga igal suvel ikka kuskilt rahet tuleb ja rahe võib tekitada kaunis suuri suuri pahandusi hävitada noored kapsapõllud või siis mõlkida isegi autosid või tekitada muhke inimestel. Kuulame siia vahele väikese loo ess, tuleme tagasi. Ain, kallis, kas maailmas on olemas mingi selline koht, kuhu igal esimesel juulil minnes võid täiesti kindel olla, et päike paistab, vesi on soe, väga mõnus on olla. Kui tahate kuuma ja sooja ilma garanteeritult, siis võiks minna Californiasse. California, Ameerika California osa, ma mõtlen, on San Diego olevat selline üks paik, kus on peaaegu alati kuiv, peaaegu alati paistab päike, ehk siis Itaalia on niisugune selline koht, aga seal ei või alati absoluutselt kindel olla, kuna isegi juulikuu seas on seal tugevaid vihma olnud ja ka ka äikest ja isegi üleujutusi. Aga siiski, Vahemereäärsed alad on, on suvel enam-vähem parimad puhkuseks, kuigi ma eelistaksin nii aprillis, mais minna Hispaaniasse või Itaaliasse või Kanaari saartel. Kanaari saared on muidugi põhjamaa niimisele parimad paigad talvepuhkuseks, sest seal enam-vähem vesi on. Meie jaoks on päris soe, piisavalt soe ja samuti ei olegi eriti kuum keset suve juunis juulis-augustis Hispaania, Itaalia võib-olla isegi liiga palavad paigad, kuna, kui arvestades eriti seda, et Euroopa kuumarekord on just Hispaaniasse viljast pärit, on täpselt 50 kraadi ja, ja terakene vähem kümnendik või kaks kümnendikku on Portugalis, nii et seal võib saada isegi kuumarabanduse. Ja kui te mäletate, et paar aastat tagasi oli terve Euroopa inimesi, suri Hispaaniast kuni Belgia, nii just kuumarabanduse kate kesksuvel, kuna siis olid sellised tugevad, mitu nädalat kestvat kuumalained, nii et kõik oleneb sellest, kuidas puhata, kuidas tahate puhata ja loetakse Floriidat üheks paremaks puhkusepaigaks Ameerikas, aga alati tuleb seal arvestada, et see on niinimetatud äikeseosariik. Seal on väga palju äikesepäevi, samuti tulevad ka maist kuni septembrini võivad alati rünnata nii tornaadod kui ka orkaanid, nagu te mäletate, möödunud aastal olid neli tugevat orkaani, ründasid, tekitas, et seal väga suurt kahju parimatest puhkusepaikadest, kus ma olen viibinud mitte küll puhkusereisil, vaid ametireisid Costa Rica. Sealsed elanikud ütlevad, et seal on paras kuumus, nii 20 25, isegi talvel enam-vähem püsib see temperatuur aasta läbi ja ei 100 liiga palju vihma, parajalt vihma ja, ja uusmere vale olevat ka üks paremaid paiku. Aga muidugi alati need inimesed, kes peavad või tahavad reisida kuumadesse paikadesse ja võtab palju päikest. Nüüd peaksite arvestama siis ultraviolett kiirgusega. Nimelt, et viimastel aastatel on Inglismaal täheldatud nahavähi sagenemist just nendele inimestele, kes kuuekümnendatel aastatel läksite Marokosse, Tuneesias seal šiiri või Lõuna-Hispaaniasse päevitama ja põhjamaisele inimesele valge nahaga inimesele see ilmselt siis mõjus. Eestis on soojemad paigad, suvel on muidugi Võrumaa, aga seal võib väga palju jälle vihma saada kaela ja samuti on palju pilvisem, kui on saartel temperatuurid paras suvitamiseks on Pärnu kõige kuivemad alad on siis Lääne-Eestis, saartel, Osmussaar, Vilsandi, Hiiumaa. Kuivastu on teatavasti juba nimi, ütleb, et see on üks kuiv koht. Heaks puhkuse üks oleks alati vaja ka suu ja mere või järve vett. Millised vee temperatuuride rekordid on Eestist teada? Eestis ma olen märg, nüüd endale üles 27 kraadi 26 kraadini, et need on Lõuna-Eestis. Tõrvas on kaks järve, mis lähevad kaunis kaunis soojaks, sellised madalamad, madalamad järved, ka Pühajärv on üks soe soe järv, samuti ka Emajõe kaldal. Sellised Lõuna-Eesti enam mitte väga sügavad järved tavaliselt soojenevad üles, aga samal ajal kui sügavad järved või siis Põhja-Eesti järved on külmemad. Olete tähele pannud, et tänavasta Harku järv oli vahepeal, kui Lõuna-Eestis oli juba 16 17, siis Harku järv oli veel 13 kraadi. Põhjaeesti järvedes võib temperatuur, nii nagu ka Soome lahe lahtedes võib temperatuur veel kaunis kaua olla. Jahe. Lahtede juurde võikski minna, mis sealt merevee temperatuurid näitavad rekordeid. No merevee temperatuurid on ka samuti on 25 kraadi, on 26 madalates lahtedes madalad lahed on, on sellised, kui kui tuul mere poolt lükkab lahte kokku selle pinnakihi soojema temperatuuri, siis siis Haapsalu lahes võib-olla 26 27, isegi selles viikides ja samuti ka Pärnu lahes on andnud väga-väga kõrgeid temperatuure kõik oleneb tuule suunast ja, ja kas kas merelahed on madalad või mitte või siis ka, kui tuule suund äkki järsku muutub, siis see soe merevesi võib jälle kanduda merele ja võib sealt Apwellingse tähendab sügavatest kihtidest tuleb siis jahedamat vett jälle pinnale. Temperatuur võib päevaga täiesti kontrasseks muutuda. 18 kraadi asemel võib äkki järgmisel hommikul juba olla 12 13 kraadi. Põhjarannikul on alati see asi, et meri läheb hästi hilja soojaks, vahel jääbki väga külmaks. Pirital näitab meri väga tihti madalaid temperatuure. Kas, kas see on lihtsalt Pirita lahe viga või, või on siis olnud näiteks külm suvi? No see oleneb ikkagi õhutemperatuurist, tuulte, tuulte suundadest, ega kui on ikkagi soe, soojad ilmad ja puhub lääne-loode poolt natukenegi soojemat vett Pirita lahesoppi, siis on ikkagi Pirital on kaunis, kaunis soe, võib-olla, kui tuul hakkab puhuma mandril nii nagu Pirital, Võsul või Narva-Jõesuus, siis läheb jälle see soe mereveekiht läheb minema ja alla alt kerkib siis selle jahedam, nii et ma olen Pirital suvitanud. Ühel päeval oli 25 kraadi, järgmisel päeval juba 15 kraadi olnud, nii et täiesti suur üllatus on, kui lähed suplema, leiad asemel täiesti kevadise vee, mitte enam suviselt sooja. Teeme siia vahele väikese pausi. Ain kallis, neid kõiki huvitab eriti palju see, mis nüüd juhtub, siis sellel suvel vaatame kõigepealt ehk siia lähemasse tulevikku, mida toob jaanipäev. Väga raske on seda öelda, sellepärast et tavaliselt sünoptik ütlevat, et siinkandis, seda ma olen juba mitmes raadiosaates öelnud, et enam-vähem kindlalt võib ütelda neljaks, viieks päevaks naermise nädalaks, aga kaugemal ei taha ükski sünoptik eriti ennustada. Enam-vähem provisoorselt võib ennustada, ega 10-ks päevaks, aga juba kuuks aegsetes on juba täiesti kohvipaksult ilmaennustamine, isegi suured maailma parimat kliimamudelid ei ennusta täpselt nii kui te mäletate ja vaatate Eesti meteoroloogia-hüdroloogia instituudi kodulehekülge. Seal oli öeldud, et kuu alguses on jahedam periood ja siis tuleb veidi soojem. Ja kuu lõpus tuleb ka üks selline jahedam periood ja vahepeal juba ennustati, et see oli nädal aega tagasi. Et selline jahedam ilm jääb püsima, aga näed, läheb veidi soojemaks, nii et ja samuti oli ikka nii vene kui inglise. Kui Ameerika kommertskanalid ennustasid jahedamat vihmast ilma paar päeval jälle sooja, siis tuli tõesti jahedamat, nii et praegu on väga-väga heitlik ja muutlik see periood, nii et ükski sünoptik praegu ei taha ennustada, milline võiks olla jaanipäeva ilm. Tõenäoliselt ta tuleb, selline keskmine mõnes kohas Eestis tibutab või sajab. Paljudes kohtades võib ta olla kuiv, nii nagu ta on ka paljudel aastatel olnud juba aasta aastakümnete jooksul. Ma tegin kõike statistikat Tartus 136-st aastast on ainult 13 jaanilaupäev Päeval sadanud sellist tugevat vihma. Kahel kolmandikul aastatest on tibutas vihma ja kolmandik aastatest, see tähendab iga kolmas on täiesti kuiv olnud viimasel aastakümnel, nagu oleks rohkem olnud sajuseid jaanilaupäev, aga täiesti kindel ei või olla kunagi, näiteks paar aastat tagasi ennustati, et tuleb vihmane jaanilaupäev, kui te mäletate, aga tuli täiesti kuiv ja rahvas protesteeris, et anti jumala vale ilmaennustus, kus suur vihm jäi. Aga vihma 100. Lätis, Leedus, Rootsis täiesti kustutas juba jaanilaupäeva lõkked. Venemaa 100., aga meil jäi see külm front koos sajuga ja äikesega jäi pidama Riia lahele. Ja lätlased veel said kõva vihmaga, meil hakkas alates Pärnust Pärnumaalt oli täiesti kuiv, vahel vahel täiesti õnnestub ja teistel ei õnnestu. Aga ilmaennustus läks mõnes mõttes aia taha, aga õnneks aia taha kogu Eestile, nii et ega siin midagi öelda. Täiesti oleneb õnnest, nii et tuleb vaadata, milline on ilmaennustus paar päeva enne jaanilaupäeva ja teha siis vastavaid ettevalmistusi jaanilaupäevaks. Üldse võib öelda suve kohta nii nagu Haljalas öeldi. Vihma sajab laisale. Ilm tuleb virgale, nii et kui inimesed on virgat, siis tuleb ka rahvana rahva tähelepanekute järgi. Kena ilm ja kui inimesed on laisad, nii nagu juunikuu seas on meil inimesed sageli olnud, siis ei ole midagi teha. Vihma sajab. Ehkki ta ei taha kaugele ette ennustada, kas on siiski mõned märgid, mille järgi võiks öelda, et sellel suvel sajab vähem vihma või sellel suvel tuleb rohkem päikest? No see suvi peaks olema enam-vähem selline keskmine ilm, mõned märgid ütlevad, et on väga vaheldusrikas, sellepärast et esimene liblikas, keda kevadel nägin, oli kirju ja võib oodata kõike, mida, kes ühel keskmisel suvel võib juhtuda, kuna möödunud aastal oli mitte nii õnnestunud suvi nii puhke- ja kui Põllumäe metsa meie seisukohalt siis võiks arvata, et ka järgmine aasta ei tohiks tulla selline nii vastik, nii nagu oli 99. aastal oli väga kena suvi. Järgmine aasta 98 oli pakeff 2001 oli jälle enam-vähem selline sademete rohkem 2002 oli jälle kena ja nii et võiks loota, et kuna möödunud aasta ei olnud kena suvises see aasta võiks tulla natuke kenam. Aga seda muidugi statistiliselt ametlikud ennustajad, nagu ma ütlesin, pikaajalisi prognoose ei taha anda. Aga Inglismaa prognooside järgi, mis on antud, et mitte mitte väga täpselt ja kord nad ütlevad, see ei pruugi olla kuigi täpne. Ennustatakse, et juuli ja august võiksid olla soojemad ja mitte eriti eriti vihmased. No ant, sellised väga ligikaudsed ennustused suveks. Kui me vaatame sinna suve lõpupoole ilusasti ju tahaks, suvi kestaks peaaegu et igavesti. Millal siis keskmiselt ilmad nii külmaks lähevad, et Läti peab panema kappi ära? See oleneb inimesest, kuidas, kuidas, kuidas jalad taluvad ja kuidas pea kannatab, eks ole, mõni ohkab, ütleb, et millal ometi see kuumus lõpeb, isegi maikuu sees kolib paar päeva oli väga kuuma ilma juba 28 kraadi, siis juba olevat juba ilma ennustada löödud. Millal sa ometi natukenegi jahedamaks läheb? Vaja on ka tööd teha ja see oleneb ka, millal inimene puhkuse võtab, näiteks paljud võtavad juulis puhkuse, siis oleks kena, kui oleks kuiv, vihma ei saaks midagi ei ole teha, nagu ütleb kuulus viiking, aga hirmus alati püüan seda tsiteerida, elus ei ole midagi kindlat peale surma ja maksude ja selle, et sinu puhkuse ajal alati sajab. Ja muidugi kena oleks, kui, kui jälle 100-ks, nagu ütles teine minu minu lemmik Karel Čapek, tema ütles, et kui oleks sellest mingit tulu, siis langeks aednik iga päev põlvili ja ma arvan ka mitte ainult aednik, vaid ka suvitaja ja paluks umbes nii, et issand jumal, tee kuidagi nii, et iga päev 100-ks näiteks keskööst kuni kella kolmeni hommikul, aga tead nii, et tuleks pisitasa ja sooja, sest siis ta imbub maa sisse, et päike paistaks kogu päev, aga mitte liiga kuumalt ja et kord nädalas 100-ks lahjendatud virtsavett ja tuvisitta. Aamen. Kui öösel sõjaväe Päevalehes kena, siis oleks rahul nii puhkaja kui ka suvitaja. Aitäh Ain Kallisele ja me rääkisime eeloleva suveilmast ja teistest suveilmade rekorditest. See oli meie selle hooaja viimane ärgaks koolis. Head suvepuhkust teile. Head suvepuhkust teile.
