See on raadio kaks saate nimeks märgaks koolis. Paljude inimeste heinamaad ja aiamaad on just praegusel ajal suhteliselt üles küntud ja kahtlustatakse. Tegemist on ikka mutiga. Kardan, et mutt mitte meelega inimestele aeda, mullahunnikuid ja muttidest ja ka vesirottidest täna räägimegi. Stuudios on zooloog Uudo Timm. Marii Karell. Tervist, raamik. Uudo. No kui ma sulle helistasin, siis sa ütlesid, et mutiga peaks ühendama vesirotti, miks see just hea on, et neist kuus kõnelda? No ühelt poolt on see, et, et noh, nad on oma elulaadilt natukene sarnased, see natukene tähendab seda, et mõlemad kaevuvad käike ajavadki mulda maa seest välja ja seetõttu ei tava tavaliselt ei panda neid detaile tähele, et et kumma loomategevusega siis tegelikult konkreetses kohas tegu on, kas on siis seda teinud nõndanimetatud mutimullahunnikut üles ajanud tõesti mutt või on tegu hoopiski vesi rotiga, kes ka mulda maa seest välja kraabib ja, ja teinekord väga suuri mullahunnikuid tekitab? Kas selle hunniku pealt on võimalik sära, kumbki neist? Tavakeeles räägitakse mutimullahunnik, et sellest ei räägita tavaliselt vesi, rati või müügri mullahunnikutest. Aga kui praegu kevadisel ajal need mullahunnikud hästi nähtavad on ja tõesti seda hakata lähemalt vaatama, kus kohas asub neid, selle loomakäik, kas selle mullahunniku keskel või mullahunniku all, nii et seda käiku polegi näha või siis hoopis mullahunniku kõrval, kui see käik on hunniku keskel ja, või teda ei ole näha, siis, siis on suure tõenäosusega tegemist mutiga, sest mutt lükkab oma mullakäigust välja turja peal ja, ja niimoodi tekib üles tõugatud mullast korrapärane mullahunnik. Neid vesirott aga seevastu ei ka välja turja peal seda mulda, vaid hoopiski kraabib ja siis käigus uue seal mullahunniku kõrval. Ja siis on näha ka see, et ta on tõesti välja kraabitud käppadega välja kraabitud muld. Ja, ja see, see mulla kogus võib-olla tõesti vaata veel suurem kui, kui mutimullahunnik. Või sinu mullahunniku suurusest oli juttu, et siis võiks ju sujuvalt selgeks teha, et missuguse vesiret välja näeb ja missuguse mutt välja näeb. Nojah, sarnasus vesiroti ja mutiga on ka veel niimoodi, et põgusal eemalt videvikus vaatamisel vilksamisi nähes looma, siis on tegemist sellise tumeda, umbes kümnesentimeetrise pikkuse loomaga. Ja sellega see sarnasus jällegi lõppeb. Ja vesirait hoopiski näriliste hulka. Noh, see juba ütleb ise, et tegelikult on väga erinevate loomadega tegemist. Nüüd kui me vaatame, mida üks või teine loom sööb siis mutid, kui putuktoidulised nad, nad on loomtoidulised, praktiliselt taimset toitu, nad üldse ise põhitoiduks, siis on vihmaussid putukad. Üldiselt kõik, kellest jõud üle käi, sellele hambad sisse lüüakse. Aga vesiroti puhul on, on tegemist praktiliselt taimtoidulised loomaga ainult ja haruharva, kui ta mingit loomset lisandit juurde salatiks võtta. Loomset isendit salatiks. Kui meie, meie, kes me oleme segatoidulised või rohkem loomtoidulised, meie ütleme, salatiks on, on siis taimne toit, aga ka nafta himtoidulistel võib ju olla siis salatiks lihatoit näiteks või, või loomne. Kui need hämaras on suhteliselt ühte karva, et kõik kassid on öösel mustad kuidas neil muidu see karvkate vahe on? Karvastiku ehitas, juba on ka ikka täiesti erinev neid, kui muti karvastiku vaadata, siis tahan seene pliis karvkate lühike Kennet ise hästi tihe samet jällegi arvan. Ja noh, sellel on oma täiesti mõistlik põhjendusi valdavalt elab ikkagi oma käikudes ja ta liigub seal käikudes nii edaspidi kui tagurpidi pika karvaga oleks seal üsna tüütu askeldada ja peale selle siis veel karvkate. Kui ta natukene niiskeks saab, siis muld jääb sinna külge ja muu oleks üsna üsna tüütu. Sõin angoora näiteks liikumas käikudes võib niimoodi õnnetult juhtuda tal sellega nii et tal on evolutsiooni käigus optimaalne ennet yhe soe ja samas samas küllalt tugeva nahaga. Nahk on tugev ja seetõttu on ju mutinahkadest tehtud näiteks kasukeid. See oli siin idanaabritel väga moekas. Riietuses mutinahksed, kasukad. Mõtle, kui palju mõtte sinna peale Aga neid selle jaoks oli ju nõukogude ajal lausa nahku osteti kokku ja seda mitte väikestes kogustes, nii et õlis spetsialiseerunud mutipüüdjad, kelle teenistus ei olnudki nii väga niru, sest sest kui ma õieti mäletan, siis siis kuskil 20 kuni 50 kopikat naha pealt päris hea teenistes, kui noh, loomulikult siis matipüüdjad ka tegutsesid selliste mitte ühe-kahe Muti lõksuga, vaid, vaid ikka sadade lõksudega ja see nahastamine käis nii-öelda käigu pealt. Õppinud mehed. Järgmise mutilõksu juurde astumiseks oli juba eelmine kätte saadud loom ära nülitud, üks täiendav aspekt muidugi tal ronimist nagu ei ole ja sellepärast on saba on hästi lühikene ka seal, kuni noh, kaks-kolm sentimeetrit täiskasvanud loomadel aga neidki vesirotist rääkida siis vesi, Raitan tüüpilise närilisegi arvastikaga taan ogakarv ja, ja allpool on on siis lühem villane või soojenduse polster karv seal all ja tema tegelikult ei ole päris must karvastik ei ole ikkagi pruun. Siis muidugi saba on, on vesirotil siiski suhteliselt. Kuna ta on hamsterlaste hulka kuuluv, siis hamster lastel teatavasti on suhteliselt lühikesed sabad siis siis vesirotile anda umbes kuni kaks kolmandikku kehapikkusest ja, ja seda ta kasutab siiski ujudes, natukene tüürina ja ja istudes toetamiseks ja tema on nii-öelda roti närilistele tüüpilise karvastikuga loom ja noh, natuke pikem, umbes sentimeetri pikkune karv on, on tal ikkagi pea Kuulame siia vahele hälu. Uudo Timm mutt elab põhiliselt maal maa sees mases miks ta nagu sinna loodud? Noh, ega ta vaevalt et ta sinna loodud lausa on, aga evolutsiooni käigus erinevad organismid on leidnud endale sobivama elupaiga, kus siis konkurents on teiste liikidega väiksem ja, ja mutt on siis leidnud endale sobiva arengutee just sellel keset maa seest endale toit leida ja, ja kogu oma elu korraldada praktiliselt maa sees. Kuigi ega ta tuleb maapinnale teatud eluperioodidel välja ka, aga seda siiski lühiajaliselt toimetab ta maa peal ja, ja see on loomulikult talle üsna ohtlik periood ka, sest ta liikumine maa peal ei ole siiski nii hea. Tal on ju sellised kaevamiseks ja, ja urgudes liikumiseks hästi kohanenud suured esikäpad, kühvlikesed ja, ja head pikad küüned, millega ta saab siis käiguseintest hästi ennast edasi lükata siis maa peal liikumiseks sellised külgede peale asetuvad esikäpad ei ole sugugi mitte kõige mugavamad. Aga see, kes arvab, et kui mutt panna neid sileda maa peale kõva aluse peale, et ta sealt ei saa kuidagi liikuda siis eksib väga rängalt, sest ta maa peale sattudes nafta, tunnetad seda ohtu ja ta on hästi vilgas siis ja üllatavalt kiiresti ta liigub mööda maad. Ma saan aru, et käikudes põrutab mutt nagu väga kiiresti ja kaevab, nii et võib kaevandusmeestele suisa silmad ette teha. Vahest on kellelegil juhtunud selliseid olukordi näiteks välja kaevatakse kuidagi maa seest siis siis pehme pinnase puhul see on ainult võib-olla seal sekundite küsimus, kui, kui mõte on juba suutnud ennast maa sisse tagasi kaevata. Noh, kui kõvem pinnas on, siis muidugi see kaevamine ei ole nii nii edukas ja, ja kui on ikka päris kõva paas või või siis asfaldist läbi muidugi ei lähe. Aga üldiselt tugevaks trambitud mulla puhul nuttinud head kaevamise kehvlid töötavad ikka hästi küll ja, ja ta saab üsna kiiresti jälle turvalise koha kätte. Nii et ta on tõepoolest ja kaeva ja, ja see kaevamise juures on ka niimoodi, et kui nüüd vaadata seda käiku, mis on seal kuskil neli kuni viis sentimeeter, võib olla läbi mõõduga. See muld peab kuskile ju minema ja vot siit nüüd me jõuamegi selle juurde, et et kui seda käiku maa sisse teha, siis kuhugi muld peab ju tulema ja, ja kui seda seda käiku ehitatakse maapinna lähedal, siis siis muld lükatakse välja ja tekibki see mullahunnik siis. Kui suurel maa-alal mutt tegutseb, kui palju ta neid kõiki kaevab, umbes? Tegelikult mutiga on niimoodi, et NUT elavdab kolmemõõtmelises ruumis, noh, nii nagu meie elame mitmekordses elamus, temal on, võib ka lugeda nii, ta elab mitmekordses elamus, kui need pindalaliselt võtta, siis tegelikult ühe muti eluterritoorium ei ole kuigi suur seal kuskil 200 kuni 2000 ruutmeetrit ainult aga tal on mitmel eri tasandil on käike ja, ja need käigud võivad ulatuda kuskil meetrini või isegi veel sügavamale. See põhielu tegelikult käibki tal seal hoopis sügaval maa sees seal kaevates. Muidugi on, on see kaevamine üsna keeruline lugu, sest ega seal eriti palju välja mulda ei lükatagi, vaid vaid need käigud, et enamasti tambitakse külgedele ära ja, ja ainult üks, üks osa nendest sellest mullastes lükatakse üles need käigusüsteemid, need võivad olla üsna head, suured labürendid seal maa sees ja neid kasutatakse tegelikult et aastate jooksul ja ainult teatud osas siis uuendatakse või täiendatakse iga aasta, noh, sest ikka kas siis vesi tuleb ja, ja uhub muist auke kinni või näiteks inimenegi kaevab käigud läbi. Siis ta peab oma käike uuendama, see on üsna tüüpiline lugu, kui näiteks mingi jalg rajakese alt läheb mutikäik läbi. Te võite selle kinni tampida mingi paari tunni pärast või siis järgmine päev tulles jälle ta üles lükatud siis mutt mõtleb ka, et mis pagan seal neid on, et et kogu aeg, keegi ajab tema käiku kinni. Teie jälle mõtlete, et vaata, kus on pagana mutt tema, tema Tõngu, meie tee üles nii oma vaatenurgast üks ja teine on nagu hädassis. Kas mutt tegutseb seal oma käikudes mingi süsteemiga ka, et stilised magamas käin neljanda korruse käigust söömas, käin kolmanda korruse käigus. Põhimõtteliselt võib ju ka niimoodi öelda, tegelikult jah, on mutil oma pesa magamispesa täiesti olemas ja see on reeglina kuskil sügavamates käikudes selle pesa ehitamise puhul, mutt aeg-ajalt käib ikkagi ka maapinnal, sest Ta viib sinna pessa, pesa on vooderdatud nii kulu kui muu, noh, siin tehismaastik, kes on leitud seal kiletükke ja, ja mida iganes, mis põhiline küljealuse pehmeks teeks ja soojaks teeks. Selline pesakamber ja neid pesakambreid võib tegelikult olla labürindis mitmeid, kui mutt neid sinna puhkama läheb, siis ta reeglina topitele pesasse mineva käigu tihedalt kinni, nii et ta on nagu isoleeritud kapslisse sügavamal mulla sees või rääkida neid muti toitumisest, siis põhitoit on vihmaussid ja, ja, ja siis mullaselgrootud, on ta siis mardika, röövikud või vastsed või siis liblikanukud või muud mullaselgrootud. Tegelikult needsamad Nutikäigud on nagu lõksud. Kui neid vihmauss või, või siis putukas satub sinna mutikäiku siis ega nad on ka laisad, ega nad ei viitsi ka siis näha kurja vaeva, et uuesti selle käigu seinast läbi ennast pureda. Siis nad jäävad sinna käiku ja lõikuri muttis oma käike üle kontrollib, siis ta leiabki sealt juba toidu eest nüüd kui suve poole. Mida kõrgemal tegelikult selle mullapinnas, seda rohkem seda elu on ja, ja seetõttu noh, võib ju öelda, et muti söökla või, või söögituba on siis just see kõige ülemine mullakihti ja, ja sealt siis leiab ta köige rohkem omale vihmauss. Kas see vastab tõele, et mutt ei näe midagi? Ei, see absoluutselt ei vasta tõele see, et meie põgusalt viskame pilgu peale ja vaatame mutil polegi silmi. Tegelikult tal on täiesti silmad olemas, silmad on küll pisikesed, kuskil millimeetrise läbimõõduga, nad on karvadega kaetud, aga noh, see on, see on jälle kohastumus seal maa sees tegutsedes ega, ega pole suurte silmadega suurt midagi teha. Aga need, need silmad on täiesti valgustundlikud ja see, kui satub valguse kätte, seda ta tajub väga hästi ja just läbi silmade, et nüüd on mingi jama lahti, neid tuleb hakata ennast kuskile varju kaevama, mutile jälle kõrvu. Kõrvad on ka mutil olemas, aga, aga väliskõrvalesti ei ole. Kõrv teatavasti on ja, ja seene kolmest osast koosnevelund. Ta on sisekõrv keskkõrv ja, ja siis välisker missis kõrval lestana välja paistab. Noh, seda väliskõrvalestaaiale. Aga kõrvad on täitsa olemas, mutt kuuleb täiesti normaalselt, suhteliselt hästi, isegi kuuled. Ja kuulmise järgi ta ta ka ikka tegutseb. Kui nad omavahel suhtlevad, siis nad ka ikka kuulmisega ka suheldakse. Muidugi suheldakse ka lõhnade ja, ja, ja kompimise meeltega, mis viletsamalt nägemise tingimustes on, on muidugi palju järgemad, kui meil inimestel näiteks, kes valdavalt oma Mutid kuulmise kaudu omavahel suhtlevad. Kas nad teevad siis mingit häält? Väga huvitav oleks teada, mis häält mitte? Muttide hääled on, on sellised siristamised kiiksumised kui näiteks ohuolukorras, siis üsna läbilõike, vaid kiledaid hääli ta esile kutsuda. Tema kinnivõtja võib see isegi selle peale ehmatada, noh, see mõte on, et siis äkki televaenlase viib segadusse ja hetkelise meeltesegaduse käigus siis jõuda ennast kuskile jälle maa sisse kähku turvalisse kohta. Teeme siia vahele väikese pausi ja siis tuleme tagasi, räägime ühel mutiste vesirotist. Uudo Timm esireti nimi vihjab sellele, et ilma veeta justkui ei saaks üldse elada. Nimi on jah, jälle seene huvitav sellel loomal, põhimõtteliselt kui me siin seda sarja alustasime, siis me rääkisime, et väiksed närilised, hiired ja natuke suuremad on rotid ja sõltumata sellest, kas nad siis on hamster, lasud või iirlased. Nii on selle Vesirotiga ka ja, ja tegelikult vesirotil on ju eesti keeles veel mitmeid nimesid ja üheks levinumaks nimeks, mida, mida üldiselt Soloogidki soovitavad rohkem kasutada on müügri. Sest vesirott, et nimi on tõesti natukene eksitav neegril on tegelikult kaks sellist ökoloogilist vormi, üks on rohkem veega seotud vorm on need loomad siis reeglina elavad kas veekogude kallastel ja, ja tõesti veekeskkonnas nad vees, nad ujuvad ja, ja, ja isegi käigud võivad minna vee alt, siis pesakambritesse. Ja teine vorm on selline maismaa vorm, kellel ei ole veega palju midagi pistmist. Ükski loom muidugi ei saa päris ilma veeta, janu tuleb ikka peale, aga et ta neid veekogudega seotud oleks, seda see maismaa mikri vorm küll ei ole. Ta on ikkagi 10 sentimeetri pikkuse kerega loom, siis et nafta on ju nagu rott saba taga ja näriline ka, no ju ta siis rott on, aga parem oleks kasutada siis müügri nime, siis on ta süstemaatiliselt ja õige, et ta ei lähe kokumeid rottidega, kes tegelikult hiirlased. Aga tegemist on saamslerlasega hoopis. Kas Eestis on mõlemad müügivormid olemas, nii see rohkem veega seotud kui vähem? Me Megridega võime kokku sattuda ju tõesti ka sellistes kohtades põldudel ja kus, kus mitme kilomeetri kaugusele ei ole ühtki sellist püsivat veekogu olemas, samas meil on ka, ega see veega seotud Varm jõgede ojade väikeste seisuveekogude ääres, aga ka merelaidudele nad täiesti vabalt ujuvad ja seal ka siis hästi paljunevad. Need vormid on mõlemad täiesti olemas. Tema põhipesa jääb ikkagi ka sinna moosisse. Pesa üldiselt on jah maa sees neid ainult sellistel juhtudel, kui põhjavee tase on väga kõrge, siis vette ta ei taha enda pesa ikkagi, kes tahab vees vees magada, vee vesi voodis võib-olla keegi tahab magada küll, aga ta ikka tahaks kuivemat kohta. Siis ta teeb ka pesi kõrgemates mätastes selliste kergemate nukkide otsa igatahes kas maapinnale võima sisse? Mis tema vabandus on, et miks ta neid mullahunnikuid üles ajab? Noh, põhiliselt küll siis neegri oma pesa teeb maa sisse just selle mulla ülemistesse kihtidesse temaga kunagi ei lähe niimoodi meetrite viisi maa sisse kaevama ennast ja, ja noh, see on ka põhjuseks, miks näiteks nahk või on Vigri arvukus on hästi kõrge ja väike, laidudel näiteks näiteks aeg-ajalt sellised kõrge arvukusega aastatel siis on kogu maapind on täiesti läbi aetud ja, ja siis käies seal peal, siis vajub kogu aeg läbi. Yks põhjus on siis see, et et teha endale pesa sinna ja, ja turvalised liikumisteed. Sest noh, ega, ega seal madala taimestiku puhul on, oht, on, on suur, et mõni vaenlane näiteks lint kinni võtab. Sest neegrid on, on väga paljudele röövlindudele see põhitoidus ka eriti väikesaartel, kus muud lihatoitu nagu polegi võtta. Ja teine asi on muidugi see, et kuna ta on taimtoiduline loom, siis ta sööb nii taimede maapealseid osi kui ka siis juuri, seemneid on üks koht ka mikspärast. Ma tegin ettepaneku, et rääkida koos mutist ja ja müügrist on see, et aeg-ajalt on kuulda, et paganama mutid on söönud õunapuu juured ära. Nii, ja nüüd, kui me juba oleme rääkinud siin sellest Ta on hoopis loomtoiduline loom, siis mutil ei ole selle õunapuu juurega küll mitte mingit pistmist ja, ja isegi vägisi, kui talle toppida seda juurt sisse, siis ta vaevalt, et seda meelsasti endale hamba alla võtab. Aga vesirotid seevastu teevad seda tööd küll üsna edukalt ja puu või põõsa all on, on juured ära näritud, siis siis muti süüks teda küll ei tasuks ajada, vaid siis on ikka tegemist esirati ehk neegriga. See oli vist Inglismaal, kus need vesirätid olid suhteliselt väljasuremise äärel. Vahepeal tehti mingi projekt. Nii nagu nagu ikka on, on, igal loomal on oma eluruum ja kui seda eluruumi inimene on ümber kujundanud enda parima äranägemise järgi, siis seal Inglismaal just sattusid ohtu Need veega seotud vormid, sest kaldav öö kus kohas neegreid, et elada saavad, see on üsna ahtake seks jäänud, sest maad on ära haritud ja siis sellele veega seotud migridele ebasobivaks muudetud ja teiselt poolt ka Inglismaal on küllalt arvukas Ameerika naarits ehk mink kes siis tegutseb just mööda seda jõeääri ja Vigri on, on tema heaks toidulauaks neegri, kui just nii väga vilgas ja, ja osav loom, siis, siis ta on ka suhteliselt kergesti kiskjatele kättesaadav, nii et nii et noh, see koosmõju ühelt poolt siis inimtegevuse läbi ahtaks muudetud pisikesed ojade jõgede äärsed elualad ja teiselt poolt siis kõrge arvukusega mink need lihtsalt summeerasid ja veega seotud neegrivorm sattus lihtsalt hävimise ohtu. Tundub, et seal müügil ei ole kuskil nagu eriti hea elu, et lähevad ette, siis seal sööb. V Lukas, ära lähed, maales tuleb, lind sööb ära. Eks see elu tegelikult ongi üks, üks suur noatera peal kõndimine ja need ohud varitsevad neid kõiki ümberringi ja ükskõik millise looma või või, või ka taime me võtame. Ega siis taimede elu pole ka sugugi kerge. Seal on ka igasuguseid röövikaid, kes võivad ära närida või raskeid või, või, või kes iganes võivad kahjustada, aga noh, eks see on, see on jälle kompenseeritud siis teatud elustrateegiatega, näiteks neegri puhul, kui me võrdleme neid neegri ja mutti sigimisi, siis Mutsigib ainult üks kord aastas ja tema järglasi on seal neli tükki või kolm tükki, pesakonnas aga, aga müügi puhul on neli-viis korda võita isegi aastas sigida iga kord seal keskeltläbi viis, kuus poega pesakonnas. See peab siis kompenseerima selle, et risk on suur ja, ja kõikidest poegadest ei saa mitte täiskasvanud, kes, kes jälle sigima hakkab. Kuulame siia vahele ühe loo. Uudo Timm, mutt ja vesirotte ei ole aiapidajale just kõige paremad sõbrad olnud. Et aeg-ajalt on ikka veel mõelnud välja mingeid huvitavaid trikid, kuidas neist lahti saada. Kõigepealt peaks rääkima sellest, et huvitav mikspärast mõtsin aeda üldse trühvlid. Ja kobestatud muld. Nojah, just nimelt, et mitte üksi see kobestatud mulda, et seal oleks kergem kaevata vaid vaid eelkõige kobestatud muld on noh, väga hea elupaik, vihma ussidele ja neid mõtelge ise, kui teil on niimoodi valida, võiks rikkalik toidulaud ja siis on mingisugune teine toidulaud, mis on üsna kasin ja tegelikult noh, kui seal mingisugust erilist barjääri ei ole. Muti puhul ei ole mingit erilist barjääri mulla seest või maapinna all liikudes, et vot siinpool on nagu rammu samad vihmaussid ja teisel pool on neid vihmaussi üsna vähe, siis, siis ma usun, et et suure tõenäosusega meie valiksime ka selle ikesele parema toidulaua ja, ja noh, nii me olemegi tegelikult selle muti endale külla kutsunud ja pakkunud talle rikkaliku laua need, iseasi on muidugi, et me ei ole sellega üldse rahul, eriti näiteks iluaianduse tegelejad, kes tahaksid nemad endale siledat muru saada ja seda peaks kogu aeg niitma, siis see mutimullahunnikud muidugi ei ole mingisugune rõõm ühelegi muruniidukile. Et jah, see selline konfliktsituatsioon on tekkinud küll neid küsimus siis kuidas seda siis vältida, et, et mutt ei, ei tuleks siis tõmbuma meie ilumuru? No sellega on mõeldud tõesti hästi palju erinevaid variante, küll on proovitud siis noh, näiteks erinevate terava lõhnaliste ainetega toppida neid mutikäikudesse ja, ja noh, lootuses siis, et kui Nahkuna mutil on hea haistmine siis muid läheks nagu ära. Noh, sellel on väga-väga väike lokaalne mõju, sest ega muidu ei ole rumal. Kui, kui selline paha hais hakkab talle ninna tulema, siis on see imelihtne selle haisu levik tõkestada. Kuidas väga lihtne lükata, see käiguvats lihtsalt kinni. Pete, ja te võite lasta sinna maa alla, noh, on, on kuulda olnud, et oi, malastsin panin auto käima, lasin heitgaase seal tundide viisi noh, oli pooleks päevaks rahu ja siis tuli mutt jälle tagasi. Aga täitsa normaalne ongi niimoodi, sellepärast et esiteks kui see asi toimus nüüd näiteks sellel ajal, kui kui mutt rahulikult puhkes, nagu, nagu ma enne rääkisime, ta magamise ajaks sulgeb ültse pesakambri käigu, nii et teda ausalt öelda üldse ei mõjutanud see tema nina ise see gaas ei jõudnudki. Järgmine Kuiga, ta liikus seal ringi sõdada, tunnetas, et kustpoolt see paha hais siis hakkas tulema, ta sulges vastava käigu ja rahulikult tegutses edasi. Selline lahend võib tõesti olla mingisuguse väga-väga väikese efektiga, järgmine asi, mille peale on mõeldud, et noh, aeg-ajalt pannakse seest vardavad väiksed tuuleveskid vibratsiooniga vibratsiooni tajub matka väga hästi, sest tal on niisiis kärsa peal olevad vastavad Schibressid ja ka saba on tal sabakarvad endale hästi tundlikud ja seda ma maapinnavärinate peale. See on võib-olla natukene efektiivsem, aga jällegi, ega see, see värin ei noh, kõigepealt ei ole need nii suured. Nii suurt värinat see väike tuuleveski ei tekita, et aga väga suurel pinnal oleks mingit efekti, võib see anda väikesel alal. Peale selle on siis nagu me enne rääkisime, et et see muttide käikude süsteem on ju mitmetasandile. Et meid, meid eelkõige huvitab see, et, et see ülemine tasand muid selle rahule jäetaks, kui ta seal maa sees meetri sügavusel müttab. Ega sellest ausalt öelda inimesel erilist sooja külma küll ei ole. Siis mida veel on välja mõeldud? Jah, nad bensiinilapid ja muud asjad vahestes põlema pandud ja, ja midagi sellist, noh see see kõik on üsna üsna väikse efektiga, siis siis järgmine asi aeg-ajalt tehakse. Et vot, laseme mutikäikudesse vett, uputame ta ära, see on neid samamoodi, nii nagu nagu üleujutus tema jaoks. Tegelikult noh, siin tänavuse aasta jaanuaris, kui oli see üleujutuste aeg, et siis oli nii mõnedki selliste madalamate kohtade peal elavad inimesed mõtlesin, et no nii oli see üleujutus, õnnetus, mis ta oli, aga aga noh, nüüd me saime vähemalt muttidestis lahti. Aga ei läinudki palju aega mööda peale seda, kui vesi ära alanes ja mutid hakkasid jälle tegutsema. Ja võib-olla natuke isegi hoogsamalt, sest pidid neid veega rikutud käigud uuesti taastama ja selle üleliigse mullases välja lükkama. Siin on jällegi see moment, et kui hakkab kuskilt vesi tulema mutid lihtsalt topivad need käiguotsad kinni ja nii, et seal vesi vesi kaela ei tule, nii sügaval maa sees ei pruukinud ka suurvee ajal üleujutuste ajal noh eriti kui ta on lühemat aega, siis ei pruugigi mõjutada muttide. Nii et, et nad peavad ära kaduma. No mis see lahendus siis on, et inimene ei taha, et muru üles tungida? Eks jah, vot eks see elu on vahest küllaltki karm ka ja ega ma ei oska mitte midagi targemat välja mõelda. Üks hea aspekt on muttide puhul küll, et et kuna mutid on niivõrd individualistid ja nemad oma käikude süsteemidesse ei lase võõraid loomi, üks võimalus. Üsna kurb võimalus, aga nad mutid tuleb lihtsalt kinni püüda. See on nagu kõige kõige tõhusam lahend, sest jah käikude süsteemid, seal, seda tuleb aeg-ajalt korrata seda püüdmise aktsioone, sellepärast et loodus tühja kohta ei salli ja, ja kui on naaber on ära läinud või, või suure vaimu juurde läinud, siis võetakse see territooriume teiste poolt kasutusele. Seda enam, kui järglased sünnivad mõne kuu vanuselt. Nad lüüakse oma emade poolt käikudest välja ja nad peavad otsima endale uue, uue koha kus nad siis oma iseseisvat elu alustavad siis need vabu kohti otsides neid satub ikka siis jälle meie marjamaale ka mingisuguseid teisi häid variante, vähemalt ma küll ei ole kuulnud, mis oleks nii efektiivne, et, et noh, 100 protsenti, vaat paneme mingisuguse asja sinna tiksuma või kuskile käigu juurde või käigu sisse ja ja me hoiame muti ära, seda ma küll ei oska soovitada. Aitäh uude timmile ja me rääkisime täna muttidest ja vesirottidest, et võib-olla see jutuaines andis natukese võimalust mõista muti tegevust, miks ta just seda mulda üles ajab, et ta ei tee seda absoluutselt meelega pahatahtlikult inimese suhtes just.
