Te kuulate Raadio kahte ja saateks närgaks koolis. Jaanuari alguses rääkisime me põgusalt Eesti Ilvestest kuid ilvestel Nivastad loomadest neist võib alati rohkem kui ühe korra rääkida, eriti kui me võtame veel maailmapildi juurde, loeme kõik maailma ilvesed kokku. Mati Kaal ongi meil täna stuudios ja jätkame siit Ilvestega tervist, tere Mati Kaal, kus kohas need ilvesed siis üle maailma elavad? Tähendab ilvesega on on üldse sedasi, et kui inimesed kuulevad juttu Ilvestest, siis, siis arvavad nad esimesel pilgul, et, et on selge pilt, kellest jutt on, tegelikult ei ole asi sugugi nii lihtne. Sest ilvesed, et iseenesest ei ole mitte üksainuke elukas, vaid selle üle vaieldakse pisut veel, aga ikkagi vähemalt neli erinevat ilveseliike on terves maailmas ja selles mõttes, et on siis lugu sedasi, et kui me ütleme, ilves, siis me ei mõtle mitte ühte kindlat elukat, vaid mõtleme tegelikult alamperekonda ja mõned teadlased arvavad kogunisti, et see peaks päris omaette perekond olema. No lõppude lõpuks on elukatele sellest jumala ükskõik, kas me nimetame neid nii-naa või kolmandat moodi. Sest tegelikult on võib-olla praegu paras aeg selles mõttes ka sellest rääkida, et looduses toimub pidevalt, et areng ja muutumine ja, ja kui nüüd mingid elukad lisaks sellele, et meil toimuvad kogu aeg mingisugused geneetilised ehk pärilikud muutused peale selle, satuvad aeg-ajalt rohkem või vähem eraldatusse lühemaks või pikemaks ajaks ja sellel noh, nagu foonil siis kujunevadki välja üksteisest rohkem või vähem eristunud eluvormid. Ja, ja nüüd inimene tegelikult selleks, et temal oleks kergem asjast aru saada, on nüüd üritanud neid asju hakata mingisse süsteemi panema ja hakkima, et nüüd siitsaadik on nii, sealt saadika naa. Tegelikult looduse seisukoha pealt pole sellel nagu üldse mingit tähtsus, need, kas me nimetame teda nüüd siis kasside perekonna alamperekonnaks lihtsalt või, või ütleme, et see on kaslaste sugukonna perekond, ilvesed. Aga kui nüüd noh, nagu võtagi kokku, mis maailmas ilveste kohta on teada saadud, siis need neli liiki on tõesti nüüd nagu põhjendatud, et nad kindla peale oma etteliigid on ja peale selle üks nendest see meie oma kodune, kõige armsam kõige tuttavam ilves on niisugune, kelle leviulatus on praktiliselt üle kogu gaasia niukse põhjapoolsema osa tema selle suure levila ulatuses, siis jällegi lähtudes nendest samadest ökoloogilistest, et seaduspärasust, millest meil on korduvalt juttu olnud, moodustab veel terve pinu igasuguseid alamliik. Ja selles mõttes on meil muidugi vedanud, et esimesena niisugust tõsist, väga hästi läbi mõeldud süsteemi kahest perekonna ja, ja liiginimest koosnevat nimede süsteemi juhtus tegem naabrimees Karline Rootsis ja selle tõttu nüüd see ilves, kes siis seal Rootsis elab ja ja ka meil elab, on selle tõttu nagu saanud siis kõige tüüp, üldiselt ma selle keskse nominaal saan ligi nime. Kui oleks juhtunud sedasi, et seda süsteemi oleks teinud keegi kuskil Hiinas näiteks siis võinuks hoopis teistmoodi olla. Mis need liigid siis on, need neli liike on, neil on kõigil eraldi nimetatud. Elan kõigile eraldi nimetused ja tähendab selleks, et nende nimetusteni jõudma hakata peaks natukene, jällegi proovime mõelda arenguloo jälgedes ja ilvese alamperekonna näol on siis tegemist ühe suhteliselt niisuguse seltskonnaga kaslaste ja kasside hulgas kes siis kujunes välja vanas maailmas Vahemere ümbruses ja hakkas sealt Ennast üha laiemale laiendama ja maailm ja maailmakaart ei ole kunagi olnud, tähendab hullusti pikalt ühtemoodi. Ja näiteks iseäranis on seda pilti muutnud peale veel pikema aja jooksul toimuvate mandrilaamade triivimise on muutnud seda asja jääajad. Nimelt see vee hulk, mis siis maailmas ringlemas on, on enam-vähem üks niisugune kindel vee hulk ja kui nüüd üks osa sellest päris massiivselt jääks, muutub siis paraku selle tõttu maailma ookeani tase langeb ja kui seda see on, on madalam, siis mõistagi on, on maapinnatase kõrgem ja sellest tulenevalt on siis olnud kuivama ühendusi praegust tuntud maailmajagude ja saarte ja mandrite ja nii edasi vahel ja niiviisi siis siis ongi juhtunud. Laiendades oma levilat ikka järjest põhja poole on ilvesed hästi kohastuma hakanud just suhteliselt karmide ja mitmekesiste elutingimustega ja on kaks korda aegadel üsna pika vahega levinud ka vanast maailmast uude maailma, siis kui merevesi oli nii palju madalat, praegune Aasia kirde tipp ja, ja Põhja-Ameerika loode tipp olid omavahel käimiseks ühenduses ja, ja siis vahepeal on jällegi Ajad vaheldunud natukene soojemate aegadega, kui siis jää on sulanud ja, ja veeseis on kõrgemaks läinud, kui pole sealt jälle üle saanud. Ja nii on siis väga-väga kaua hiljem juhtunud jälle kliima külmemaks minema ja, ja vesi jääks muutuma mandrite peale. Ja merevesi jälle allapoole, nii et jälle tekkis võimalus ja niiviisi siis on kaks korda üsna pika vahe. Tagant on, on siis vanas maailmas välja kujunenud Ilveseid jõudnud ka uude maailma ja ja selles mõttes varem sinna jõudnud Ilvestest kujunenud välja üks niisugune vahva meie ilvesest oluliselt pisem elukas kellele eesti keeles on nimeks antud punailves, mis on üsna täpselt ka ladinakeelse nime tõlge. Aga Ma lihtsalt kirjanduses ja filmides võivad lapsed kohata ka tema inglisekeelset nime ja seal ei ole ilvesest midagi juttu. Nimelt inglise keeli kutsutakse teda Bobcat. Ja, ja see on siis Ilvestest kõige väiksem. Täpselt samamoodi on jääajad teinud vigureid Ta vanas maailmas, nii et kui kunagi oli ürgsed, ilvesed olid ühtlasemalt levinud, siis aja süvenedes jää lõikes väga paljude elukate levila. Ma korraks läbi ja nii juhtus ka Ilvestega ja sedasi juhtuski, et praegust on Euroopa edelanurgas on säilinud ilveseliik, kes mitte ei ole nii otseselt sugulane või väljakujunenud sellest meie kodusest tuntud Euraasia ilvesest vaid on nagu sellest kunagisest ürg ilveste liinist ja teda kutsutakse Ibeeria ilves, eks, ja, ja tema on siis oma keha mõõtmetelt sellest paketist pisut suurem aga meie kodusest ilvesest natukene väiksem ja, ja ütleme, esimene niisugune hõlpsasti silmatorkav vahe on selles, et Ta on hästi teravalt tehniline, nii et selles niukses punakas ruugel üldfoonil on lausa ridadena, on siis tumepruune tähne ja, ja see Ibeeria ilves on ka praegust kõikidest maailma Ilvestest kõige haruldasem ja ilmeksimatult, et näiteks Euroopa kõige haruldasem loom. Ja siis kui nüüd teist korda see vanast maailmast uude maailmaminek oli siis jõudis uude maailma kanada ilvese nime all tuntud elukas, kes siis on mõõtmetelt tegelikult umbes selle Ibeeria ilvese kasvu. Aga kõikide teiste helvestega võrreldes on tema veel suhteliselt suuremate kõrgemate jalgade ja jämedamad padega ja, ja tema siis on nüüd kõige paremini kohastunud iseäranis sügava lumega aladel elamiseks. Siis on kõige kitsamalt nagu spetsialiseerunud nendest Ilvestest ja, ja tema levik siis praegu seal Ameerika mandril piirdubki. Niisuguste taiga tüüpi sügavate okasmetsadega. Kuulame siia vahele ühe loo ja siis tuleme tagasi. Mati Kaal, omavahel me neid Ilveseid võrdlesime suuruse suhtes, et kes on pool, kellest kui suur see eesti öeldagi kantne ilves, siis on. Helist ilves nüüd kõige suurem ka ei ole, sellepärast et, et me teame, et see Bergmanni reegel on nagu kirde suunaline ja selles mõttes Eesti Ilvestest veelgi suuremaid Ilvesid on liikumas näiteks Lääne-Siberis ja väiksemate alamliikide ja suuremate alamliikide vahe. Sellesama Euraasia ilvese puhul võibki olla veelgi suurem erinevus, kui on võib-olla Euraasia ilvese keskmise mõõdu ja ja siis Ibeeria või kanada ilvesega ja ka ütleme väliselt muude tunnuste poolest on need erinevused. Aga nagu ma ütlesin, tähendab üks oluline tingimus selleks, et, et saaks tekkida nii suured eristumised mida teadlased siis juba liigist tunnistavad, selleks on vaja pikaajalist Tartust või isolatsiooni. Ja kuna nüüd suurema osa oma elust ja eksisteerimises don Euraasia ilves olnud siiski niiviisi eri piirkondade vahel liikumisvõimeline, siis ei ole olnud nii suuri eristused, võinuks tekkida siis rohkem pärisliike, aga hulgaliselt igasuguseid. Alamliike on kirjeldatud nüüd Euraasia mandril, kui, kui võtta siis Euraasia ilvese kõige läänepoolsemat levilast Lõuna-Euroopa mägedes, kuni siis Kamtšatka tipuni idas. Kaalult on vist nii, et isailves on ema ilvesest kaks korda rohkem, kaalub. Jah, no tähendab, see on, kipub kaslaste hulgas päris kasside perekonnas üldse nii olema, et isased on oluliselt suuremad kui emased. Ilves ei ole selle koha peal sugugi erand, aga kui nüüd võrrelda, siis ütleme, ilveste alamperekonda muude kaslastega, siis on nendel terve rida niisuguseid ühiseid tunnuseid, mille poolest isegi Soloogiast suhteliselt kaugel olevad inimesed suudavad aru saada, et nad kuuluvad omavahel rohkem kokku kui, kui ülejäänud kassidega. Esimene asi, mis ilveste puhul silma torkab, võrreldes muude asjadega, on see, et nende keha on suhteliselt lühike võrreldes muude kassidega ja, ja samas on, on jalad jällegi suhteliselt pikad, nii et kui me võtaksime ära mõtteliselt päriselt ei ole seda illust teha, võtaksime ära saba ja pea siis ilvese jalad ja, ja, ja keha moodustaksid enam-vähem niukse ruudu. Kuna ta on väga hästi kohastunud ikkagi just Põhjala eluks siis neil kõigil muude kassidega võrreldes muidugi nendel lõunapoolsemates, siis punailvesel jäi pere ilvesel vähem. Aga ikkagi võrreldes muude kaaslastega pisut enam on papa pind on nii suur ja veel siis Kanada ilvesel ja Euraasia ilvesel karvadega veelgi laiendatud, siis saavutatakse noh, see olukord praktiliselt ilvesed kõnnivad nagu, nagu lumerajada või lumekingadega, nagu inimesed on siis nende järgi õppides endale pajuvitstest hakanud punuma, et oleks hõlpsam sügavas lumes liikuda, nii et tänu sellele on siis keharaskuse noh, niisugune suhteline rõhk maapinnale on muutunud väga väikeseks. Saba on neil kõigil muude kassidega võrreldes häbenemata lühike jällegi nendel põhja poolsematel liikidel veelgi lühem, kui, kui lõunapoolsemates kõrvade otsa on neil tekkinud hästi tugevad karvapintslid, mis on siis hea kuulmisega seotud selles mõttes, kui, et inimesed lasevad oma mõttest läbi piltide peal või filmides nähtud, kas siis neil kindlasti on tekkinud küsimus, et üks elukas sobiks võib-olla veel sellesse seltskonda ja, ja see on, et tõesti nii, et see on üks elukas, kellest me tõenäoliselt räägime natuke täpsemalt kunagi hiljem. Ja keda ka tõesti väga paljud teadlased näevad lähemale ilvestele, see on nimelt kõrbe Ilveseks kutsutav karakal. Nii et, et selles mõttes see on nüüd veel vaieldav, kas ta on nüüd otseses suguluses või on seal mingisuguse noh, nagu sarnaste tingimuste tõttu tekkinud kohastumised, aga, aga väliselt on ta tõesti väga sarnane. Ilvestel on need omamoodi kõrvatutid, mida me kergelt mainisime ja ka põskhabe. Kuskilt lugesin, et need põskhabe Carodati. Kui ilves nagu vananeb, siis need lähevad tihedamaks, need on pidevas muutumises. Nojah, eks nad olegi kergelt niuksed, sekundaarsed, sugutunnused ka ja vananemisega toimub ju kõigil meil inimestel ja loomadel samamoodi igasuguseid muutusi ja ütleme, kui näiteks noh, ilves on, ilvesed on üldse väga head kuuljad näiteks noh, me võime ise proovida ju siin paarikesi keegi kuskil natukene võtab näiteks aiakäärid ja proovib nendega, mis teevad märksa suuremat krõbinat kui, kui näiteks jänes oksi närides, aga ilvesed suudavad viie, 60 meetri kauguselt ära kuulda selle, kui, kui jänes pajuoksa küljest hammustab. Nii et, et kui funktsionaalselt kõrvakuulmise enda osad hakkavad natuke tantsimaks jääma, siis seda kompenseeritakse sellega, et reflektorid ja, ja muud abivahendid nagu, nagu paranevad, saate põhimõtteliselt ilves püüabki kuulmise järgi juhtivmöll, mille järgi tema küll elab, on, on kuulmine, sest et nad elavad valdavalt kõik liigid siiski valdavalt metsases keskkonnas pisut rohkem kui, kui teised. Nüüd küll punailves on vahel ka nagu avatumas maastikus, aga ikkagi hoidub nagu nagu võsa poole siis väga palju võimalusi seal silmadega tegutsemiseks ei ole. Ja haistmine on, on küll, ütleme paljude kaaslastega võrreldes ilvestel võib olla aga ka mitte ikkagi võrreldav nende elukatega, kellel haistmine on, on juhtivaks meeleks. Nii et selles mõttes on ilvesed kaslaste hulgas seltskond, kes, kes tegutseb põhiliselt maa peal. Kuigi nad ronivad üsna osavalt käivad nad puude otsas põhiliselt kahel põhjusel. Esiteks just selleks, et, et kaugemale paremini näha ja teiseks ette oma looduslike vaenlaste eest pakku pugeda. Ja kui me mõtleme ilveste peale, siis kes võiks Nende looduslik vaenlane olla, kui me inimese kõrvale jätame, sest tema kipub kogu looduse ülejäänud loodusevaenlaseks kujunema siis on põhiliselt hundid, need, kes, kes ilvese jaoks looduslikuks vaenlaseks on. Ja mitte ainult selles mõttes, et nad nüüd prooviksid ilvesest põske pista. Aga veelgi enam nad püüavad üle lüüa ilvese saagi ja selle tõttu ilves, kui temal õnnestub mingi elukas kinni püüda siis ta üritab lohistada selle võimalikult mõne suure puu või, või suure kivi või mõne muu niisuguse objekti lähistele, kus kus võiks ennast disniukestest elukatest kõrvale hoida ja ära päästa viimasel hetkel võib-olla mõnikord koguni koos saagiga. Selles mõttes muidugi jahikoer ei ole erand, tähendab kui kui jahikoerad ilvesele liiga kandu jõuavad, siis, siis ilves päästab ennast ka tavaliselt sellega, et läheb. Bush, kas teil on oma lemmikpuu ka keegi väitis kuskil, et inglastel on oma. Tähendab lemmikpuudeks kujunevad enamasti need, kus siis on vaade. Sest et mis sa sinna puu otsa lähed, kui ümber on samasugused suured puud. Et niisugused puud, kus on võimalik avaramalt ümbrust seirata, need on need, kus siis ilves käib ja kui, kui näiteks ajada ilvese jälge, mis on äärmiselt põnev ja huvitav tegevus, siis on näha mitte ainult puud, vaid ka igasugust muud niuksed, kõrgemad kohad, mis tal lemmikud on, kus ta ilmtingimata. Nonii, joonelt mööda ei lähe, vaid pöörab kasvõi oma sellelt põhirajalt kõrvale ja, ja läheb siis kas mingi vana heinaküüni katusele või noh, viimasel ajal nendes metsa jõgede orgudes enam väga palju heina ei tehta selle tõttu nagu heinakuhjasid eriti ei, ei ole seal. Aga künnijäänused on veel kohati alles. Ja noh, seal, kus nüüd looduses on, on olemas ka kalju nokkisid, siis siis ka need on niisugused kohad, kus nad armastavad ilmtingimata käia seirata ümbrust ja, ja siis nagu teha üks plaan, kuidas, Kuidas edasi minna? Teeme siia vahele väikese pausi. Mati Kaal, kuidas Tallinna loomaaia sümboliks ilves sai? Tallinna loomaaiaga on sedasi, et Ilves on meie elus eriti oluline elukas sest eelmise sajandi algupoolel, kui kui Eesti vabariik juba sündinud oli siis praktiliselt kohe sellest sünnist alates hakkas ühiskonnas toimuma vaidlus loomaaia võimaliku tekkimise või mittetekkimise üle. Ja kuna naabruses suuremates linnades oli ta igal pool olemas Riiasse mingi siia ja Petrogradis siis, siis mõtlen nendele inimestele, kes, kes laiemalt liikunud olid kohe pähe tuli suuremat niisugused initsiaatorid, et noh, kes olid samal ajal ka väga paljude looduslike seotud asjade initsiaatorid. Oli siis Eesti esimene looduskaitseinspektor, Gustav Vilbaste ja hilisema presidendi vend, looduse hoiu ja Turismi Instituudi direktor Peeter Päts. Ja nii avalikel kõnekoosolekutel seltsides kui ka ajakirjanduses käis pidev vaidlus selle üle. Ja kui see vaidlus väga palavaks läks, siis Tallinna linnapea saatis järelpärimised naaberlinnapeadele ja need vastasid ja, ja kõik plussid-miinused toodi ritta ja niiviisi see, see vaidlus muudkui kestis ja kestis ja kestis ja kestis kuni 1937. aastal. Eesti laskurliidu koondvõistkond võitis Soomes maailmameistrivõistlustel Argentiina Karika ja tuli siis sellega ühesõnaga maailmameistriks. Siis Soome kolleegid olid nii üllatunud, et eestlased niisuguse asjaga hakkama tahtsid, omalt poolt ka midagi anda ja kinkisidki siis Eesti laskevõistkonnale ilvesepoja illu. Ja see aeg oli tegelikult ilveste elus Eestimaa peal üsna sant aeg, sest et võib-olla oli paarkümmend ilvest terve Eestimaa peale ja ja see oli niisugune elukas siis, et kui see Tallinnasse jõudis, mõeldi, mis temaga peale hakata, tehti kiiruga Kadrioru puukooli üks puur. Ja siis hakkasid inimesed voorima teda vaatama, tähendab, iga nädalavahetus oli pikk, vanglev saba seal puukooli värava taga, igaüks tahtis näha. Ja, ja see niisugune selle ilu ilmumine Tallinnasse oligi siis nagu selleks viimaseks Sulekeseks kaalukausil, mis pani asja liikuma ja ja, ja siis kaks aastat hiljem, 25. augustil katkenud üheksa avatigi Tallinna loomaaed ja korjati muud elukad sinna selle ilvesepoja illu illu ümber. Ja selles mõttes mul on hea meel lastele teada anda, et veel sellel kuul peaks loomaaias oma uksed lahti tegema selle Ilvese auks nimetatud kohvikilluga. Eelmisel kuul, kui me siin ühe saate lõpetasime ja seda tänast saadet kokku leppisime siis te rääkisite ühe toreda loo, kuidas seoses ilvese embleemiga on õnnestunud loomaaial ka soodsalt soetada. Mõned atribuudid. Nojah, tähendab selles mõttes hea, et Ilves on maailmas palju, on, on üks väga kuulus firma, kes toodab mitmesuguseid traktoreid ja tõstukeid mille nimi on popp kätt ja täna oli juba jutuks, et kätt on tegelikult punailvese küks Ilvestest ja no kuna tegemist on suhteliselt niisuguse liitseja firmaga, siis, siis on nende tooted vähe sellest, et teada on ka hästi kallid. Nii meil siis siin kümmekond aastat tagasi õnnestus kirjutada sellele Ameerika firmale. No nii, et meie embleem on ilvese, teie MM on Ilves ja ja, ja, ja meil on niisugune ilus suur plats ja teil on ilusad masinad ja meil käib platsi peal kolm-nelisada 1000 inimest aastas. Võiksid näha, näha seda teie ilusat tehnikat, aga tal on üks suur viga. Nimelt maksab liiga palju ja, ja siis emafirma Ameerikas andis meile praktiliselt poole hinnaga ühe niisuguse tõstuki kohalike Euroopa esindus ja Eesti esindus, olite üllatunud? Et kuidas saab olla, et nii palju on alla antud, aga, aga noh, tänu sellele, et, et selle Euraasia ilvese nägu on meie embleem ja punailvese nägu on siis Kopketi firma embleem. Tänu sellele läkski meil seekord Majandusteemadest tagasi ilveste juurde minnes Taylori Pocketiga väga head suhted loomaaial, kuidas ilvestel omavahel need suhted on? No tähendab, üldiselt on sedasi, et eks need ilvet ma siin propageerin, just, et kui käänata, siis võib mõnikord, et rääkida, aga mitte Ilvestest, vaid ilveist rahva hulgas on see, see mitmel pool niiviisi käimas siis need neli liiki tegelikult omavahel päris otseselt kokku ei, ei saa, mistõttu nendel omavahelist mingit erilist sõprust või konflikti tekkida ei saa. Kõige lähemal üksteisele ongi nüüd mõnes kohas Kanada ilves sedasama puna ilvesega, aga kuna see elupaik on siiski nii palju erinev sisse kanada ilves neis piirkondades jääb ülesse kõrgele mägedesse, kus, kus on niisugune tume okasmets ja, ja nad ikkagi ei puutu otseselt kokku, nii et, et selles mõttes saab neil olla omavahel suhe ainult parimal juhul loomaaia aia puuris. Ja kuna meie loomaaias on ainukene Bobcat see, kes seal puuride vahel sõidab, siis siis neid, ega meil ei ole olnud võimalus neid suhtleid võrrelda ja rollida. Ja selles mõttes muidugi on Ilvestega sedasi, et nagu jutuks oli, on, on Ibeeria ilves väga haruldane, aga teised nii haruldaselt ei ole ja nende arvukus on üsna suur ja ulatuslik ja selles mõttes on, on see ilveste alamperekond üks fenomen veel kasside hulgas. Et nad on inimtegevusest hoolimata suutnud, et säilitada oma kunagisi formaalse levila piirid praktiliselt muutmata kujul, kuigi mõnel pool, ütleme siin nüüd Euroopa ja ka Põhja-Ameerika osas on nüüd mingi niisugune istumine tekkinud sellel leviljal, et ta ei ole enam lauslevile igal pool, aga aga põhimõtteliselt on nad erinevalt muudest kassidest suutnud oma kunagiste valduste piiri säilitada ja sedasi, et tegelikult ka üksikuna võttes, kui nüüd keegi viitsib suusketega metsas liikuda ja ilvese jälgi tähele panna ja lugeda, siis ta märkab kindlasti, et ilvesed ei sagi mitte edasi-tagasi kogu aeg ühe koha peal vaid nüüd olenevalt, et kui toidurikas aasta on, siis niiviisi paari-kolme nädala tagant käib ilves vaatab oma valdust, piirid üle, peatub seal, kus, kus parajasti on, on kõige parem ninaesine ja üks omadus, mis ilvestele kõigile veel oman, on see, et nende üheks põhiliseks toiduobjektiks on mõni kohalik Reslane. Selles mõttes siis tähendab Euraasia ilvesel Euraasia valgejänes Kanada ilvesel selle jänese uue maailma analoog ja siis vastavalt Ibeeria ilvesel ja, ja punailvesel on on siis küülikut kes kaan, jänese sugulased. Kuigi nad on üsna laia ja hõlpsasti muudetava toitumise laadiga ja kõikjal, kus nad elavad, tarvitavad nad ka saagiks pisinärilisi linde ja ka väheldast kasvu, sõralisi või, või suuremate sõnaliste vasikaid. Nii et, et see ongi võib-olla üks niisugune võti, mis on lasknud neil seda formaalselt levilat hoida, et nad ei ole mitte pepsid toidu osas, vaid väga niisuguse avara toitumise suhtumisega tänu sellele, et nad kõik on öise eluviisiga. Ja tänu sellele on igal pool, kus neid Ilvesid elab on nendest mitmesuguseid nisukesi, muinasjutulise legende, mis paraku mitte tihti paika ei pea. Räägitakse näiteks kohutavatest hulkadest, mida üks ilves jooksul ära sööb ja nii edasi. Tegelikult on, on lugu nii, et seesama meie Euraasia ilves, kes on tegelikult ju kõige kogukam, nende hulgas ei suuda korraga rohkem ära pool jänest. Ja, ja kui nüüd naabrimehed seda vahepeal pintslisse ei pista, siis ta tuleb selle teise poole ka ära ja aga kui naabrimehed on selle vahepeal õnneks võtnud, siis ta peab minema jälle mingit uut saaki otsima ja tegemist on on niukse korraliku elukaga, et kuidas selle jänese saab isiklikult lõpuni süüa, siis ta käpa otsad jaa, jaa, pea pakib ilusasti niux hunnikusse ja nendel harvadel juhtudel, kui, kui ilvesel õnnestub kogu suurem saakloom, ütleme, metskits ära süüa, siis siis ta ka need metskitse pea ja jalad pakki naha sisse nagu inimene, need, kes esimest korda metsas niisuguse pildi leiab, võib koguni arvata, et need on salakütid mängusega. Tegelikult on Ilves nii korralik elukesed. Kib oma oma toidujäänused lõpuks ilusti ühtekokku. Kuulame siia vahele ühe loo. Nutiga le ilvesed ja põhimõtteliselt elavad astringi üksi, kui neil just parasjagu hinnaaega ei ole. Nemad jah, nii nagu kassidele üldse kombeks on, elavad siis niiviisi. Et nendel suurematele ja tugevamatele isasloomadel on, on niisugune suurem koduterritoorium, mida ta siis nagu jutuks oli kolme nelja nädala tagant nagu kontrollib ja märgistab oma lõhnamärkidega. Ja emaste territooriumid on pisut pisemad, jaa, jaa, tihti sedasi, et selle ühe isase kodu territooriumil on paar kolm emast siis kes tegutsevad aeg-ajalt poegadega, sest et ilvesepojad arenevad suhteliselt aeglaselt ja jäävad emaga kokku vähemalt kaheks, mõnikord koguni kolmeks aastaks, enne kui nad suudavad päris iseseisvad olla ja sõltub muidugi pesakonna suurusest, kui pesakond on on natuke suurem, siis, siis kestab see veel kauem ja on üsna tuntud nähtuseks kõikide nende ilveste juures. See, et kui peaks sündima koguni veel enam kui kolm kutsikat, siis siis kusagil seal pooleteist kuu vanuselt kipuvad nad, et nad omavahel nii suurde konflikti minema. Et need 11 võivad koguni maha murda niiviisi, et et järele jääb ikka kaks või äärmisel juhul kolm, kui on väga rikas toidu poolest. Sest see on see aeg, kui nad hakkavad võrduma emapiimast ja, ja tahavad põhiliselt toituma hakata juba lihast. Ja selles mõttes nende sigimise kiirus väga-väga suur ei ole ja oli jutuks, et nad on öise eluviisiga ja neid väga tihti ei, ei nähta ja väga paljud inimesed, kes tegelikult noh, kas ei vaevuga jälgi vaatama, siis nad isegi ei tea, et võib-olla meil toa taga elab. Elab ilves siis talveharjal jaanuari lõpus, veebruaris tuleb niisugune aeg, kus need ilvesed hakkavad endast natuke rohkem märku andma, sellepärast et siis nad kui nad hakkavad hindama, siis, siis hakkavad Kraunova häälega auguma metsas ja ja isailvesed siis siis vastavad neile selle, selle peale natukene rämedalt kogumisega. Siis nad liiguvadki koos seda on eriti vahva aeg siis suusad, kuidas metsajõgede orgudes näiteks jälgida, kuidas nad on omavahel küll mänginud, küll küll koos jahti pidanud ja ja nii edasi ja siis ka pulmapidu maha pidanud. Nii et tegelikult on jah, ilveste elu jälgimiseks kõige kõige ilusam aeg see niisugune talve. Noh, see kõigub muidugi aegade erinevuste ilmastiku tõttu, aga, aga kusagil seal niiviisi jaanuari lõpust, märtsi märtsi alguseni, kuskil see, see tippaeg tuleb. Ilvesepojad pidavad käima suures osas niimoodi, et nad astuvad oma ema käpa jälgedesse. No üldse on sedasi, et, et kuna nüüd ilvesed, et just eriti see Euraasia ilves jaga kanada ilves on on ainsad kassid, kes kes suudavad kuni 60 sentimeetrise keskmise lumikate ka aladel olla siis kõigele vaatamata ei ole see kerge talvisel ajal ja, ja väga palju kasutavad nad seda nippi, et nad liiguvad ise suuremate loomade jäljerida mööda ja ka väiksemate, ütleme seal jäneste jäljerida mööda, mistõttu võib algajale jälgi lugedes mulje jääda, nagu ta oleks teda taga ajanud, aga aga ja nii nagu ütleme näiteks karjana elavad hundid astuvad üksteise käpajälje sisse, nii hoiavad energiat kokku ka ka ilvesed ja ilmselgelt siis pojad katsuvad. Olgu küll, et tema jalad on natuke pikemad ja, ja pole alati kerge ema jälgi astuda. Nad püüavad seda seda igal juhul teha ja, ja ainult siis, kui, kui nad nagu hargnevad, siis siis on võimalik selgeks saada, kui palju seal neid täpselt on. Kui Ilvestest materjali otsida, siis hästi palju juttu on sellest, kuidas ilvesepojad on maha jäetud. Kuidas need ilvesepoegi peaks päästma, kas see on siis tingitud sellest, et ilves oluliselt aeglasema arenguga on kui teised loomad? Ja tähendab, meie elukatest ongi ilvesepojad suhteliselt aeglaselt arenevad ja nii füüsiliselt kui, kui ka nupu poolest aeglasemalt edenevad ja selle tõttu on üsna pikk, kas see aeg, kus nad lihtsalt, et oma selles pesapaigas ootavad, millal ema tagasi tuleb ja neile neile midagi midagi toob? Nad hakkavad küll kuskil kolme-nelja kuuselt hakkavad emaga koos olema, aga see esimene kolm kuud nad Nad praktiliselt ju emaga koos jahil ei käi. Ja võib jääda mulje, et, et nüüd on maha jäetud ja, ja kõige kummalisem on see, et inimesed ei mõtle niisuguse asja peale. Seda meilegi vahel räägitud, et aga ma olin pool päeva seal kõrval ja ema ei tulnud. No jumala selge, et saab kolm päeva, sealjuures on siis ema ei julge tulla. Nii ta on, täna rääkisime siis Ilvestest, Mati Kaaluga ja Mati Kaaluga, kohtume jälle sügisel, sest meie ärgaks koolis hakkab minema suvepuhkusele ja loomade saated hakkavad otsa saama.
