Kordan, Toompead rünnatakse, mind ajendas, saab ainult sellises kriisis krahviks ma tahaksingi elada, mis on sellel pildil valesti? Olukorrast riigis? Tere, head olukorrast riigist kuule, et käes on jälle pühapäev ja kell on 12 null viis ETV stuudios. Ajakirjanik Harry tuul ja endine erikülalisena või siis lihtsalt külalisena. Endine Postimehe vastutav väljaandja, ajakirjanike tudeng Merilin. Tere kõigile kuulajatele. Et meie tänased teemad siis, et räägime sellest, et valitsusel möödas aasta räägime natukene ka sellest, et mis toimub palkadega ja maksudega, siis vaatame veidikene Tallinnast välja, kuidas seal inimesed elavad. Räägime terviseametiametist ja nende tööst ja arutame ka seda, kas lapsed peaksid põllul töötama. Olukorrast. Nii aga nüüd siis nädala uudised, et ka viimase kaheksa nädala jooksul, kui eriolukord on kestnud võib-olla ka pikemalt oleme siin esimese uudisena lugenud ette haigete arvu. Üks hea meel on. Ma arvan, öelda seekord seda, et just haiglas viibivate arv on nädalaga 25 protsenti kusagil langenud, et tänase hommikuse seisuga siis oli 75 inimest haiglaravil ja, ja neist siis seitse on juhitaval hingamisel, et see trend on positiivne, selle tahaks täna kindlasti välja tuua. Nädala sündmus number kaks on meie hinnangul see, et diislikütuse hind langes alla euro, et usun, et kõik nägid ka sotsiaalmeedias. Inimesed jagasid rõõmsalt pilte, et uuest hinnast. Et hind langes meil neljapäeval ja, ja põhjus on eelkõige see, et, et meil on, kes diislikütuseaktsiis. Jah, et hindan, ma ütleks seal tippajas lausa peaaegu pool eurot langenud diislikütusele, et päris märkimisväärne, et aga uudis number kolm on siis siseminister Mart Helme tõi lauale või siis välja kauaoodatud või kaua plaanitud plaani piirivalvele anda selline eristaatus taaskord, et kuigi päris päriselt see ei ole selline, nagu seda võis ette kujutada, et piirivalve eraldi ametina ei hakka eksisteerima, vaid on selline, siis üks eraldi osakonda politsei ja piirivalveameti all, nagu ta tegelikult mõnes mõttes ka praegu on olnud, aga aga eks see ole selline vanade piirivalvurite unistus. Piirivalve taastamisest elab edasi, ütleme nii. No ütleme, et selle uudise juures natukene selline mõte oli, et mis probleeme siis tegelikult lahendama, et kus see murekoht on, et iseenesest on ju praegu ma saan aru, et asjad toiminud, et tegelikult ei ole seda välja toodud. No see on jah, no veidike kummaline, aga noh, see on teatud inimeste unistus. Olgu nädala sündmus number neli, et natukene ja meedia valdkonnas siis teemasid, et Postimees Grupis seni Postimehega ühel domeenil tegutsenud meelelahutusportaali Elu24 üle eraldi domeenile kõlab natukene tehniliselt, aga tegelikult see siis tähendab seda. Et see veebiaadress, mis inimesed sisse toksivad, et seal enam ei ole siis elu 24 juures postimehest teed, et, et, et see sealt vahelt on, siis Postimehe nimi on sealt kadunud. Aga muidugi see ei ole ainult tehniline muudatus, et see on strateegia, et Postimees Grupp siis katsub eraldada meelelahutusportaali Postimehel Postimehe alt, et et veelgi siis paremini lugejatele anda märku, et Postimees on siis selline tõsisem ja, ja päevasündmuseid siin kajastav, aga elu 24 on siis tabloid ja, ja on ka välja öeldud, et nad tahavad rinda pista kroonika ja õhtulehega ja ka teemasid on, võtavad laiemalt ette, et sport ja, ja ka näiteks poliitika Ja toimetused on ka suht eraldi juba tegelikult juba mõnda aega ja, aga viiendaks uudiseks siis küll viimane, aga võib-olla, aga üsnagi oluline on see, et president Kersti Kaljulaid jättis sel nädalal välja kuulutamata päästeseaduse relvaseaduse muutmise seaduses, põhjuseks siis see, et et seal taheti anda kriisiolukorras siis selline kriisiabi telefonile õigus jagada inimeste terviseinfot, mis ei ole põhimõtteliselt põhiseadusega kooskõlas, et selline päris suur seaduse praak, et aga juba on öelnud justiitsminister, et see läheb parandamisele. Olukorrast. Nii, ja alustame valitsuse aastast, et täitus aasta, ilmus mitmeid analüüse, arutleti valitsuse tulemuste üle ja kui ma neid analüüs olen siin ka erinevaid lugenud, siis tegelikult mulle tundub, et näiteks fookuses on kõige rohkem EKRE ja kui me mõtleme nagu eelmise aasta valitsuse alguse peale, et siis siis eks kui see uudis tuli, et selline koalitsioon on kokku pandud, siis oli tunda hämmingut, siis hakkasid kohe analüüsijaid, hakkasid ennustama, et ega ei pissinud. Et siis tulid esimesed ka kriisid, skandaalid siis ma mäletan, et üldiselt arutati, et nii nüüd ei ole võimalik, et, et nüüd nüüd sellest enam välja ei vabanda ja vabandati ja mindi edasi ja nüüd koroonakriisi ajal pigem on. Valitsus on saanud kiitvaid hinnanguid, et, et nad on olnud töised ja tegusad ja vajalikud otsused on tegelikult ära tehtud ja ka EKRE kohta on pigem öeldud, et ütleme, et esimestest vigadest õppetunnid on siis kätte saadud ja et on näha, et nad on muutunud rahulikumaks, et mis minu hinnangul on ka õige. Jah, et väga paljud ootasid tegelikult sest valimisi Keskerakonna ja Reformierakonna valitsust, et see oli väga mitmes mõttes loogiline, nii tehniliselt, et kaks partnerit, eks ole, neil on lihtsam asju ajada kui kolme kolmekesi. Paljud ettevõtjad toetasid seda. Ja mõnes mõttes ka see nii-öelda lepitakse, ollakse lepitanud seda nii-öelda noh, piltlikult esimest ja teist Eestit, eks ole, eliidi erakond ja siis selline natukene tõrjutumate erakond või Keskerakond selgelt, mida Keskerakond on selgelt olnud, et aga see pööre oli tõesti ootamatu, samas mitte väga ebaloogiline, et kui eriti kui tagantjärgi vaadata, et ma ise otsisin välja ühe enda, mis ma kuskil aasta tagasi kirjutasin ühe. Ühe sellise mõttearenduse, mis, mida ma kunagi siiski ei avaldanud, kuna need toonane, et ma ei julge nimetada seda enesetsensuuri, eks, aga pigem see, et ma nägin, et need emotsioonid lahvatasid niivõrd suurte lainetena üle pea, et seal mingit mõistlikku juttu või sellist arutelu oli väga raske. Kuidas ma ütlen, noh, nagu lauale üldse panna, et kirjutasingi nagu tõrjutute liit, eks, et Keskerakond, mis esindas selliseid, noh, ütleme vähemkindlustatud ja vene vene valijaid ja ja, ja, aga Ekre ju väga paljuski esindas ütleme siis ääre ääremaasid, et kui me vaatame tega EKRE valija, et on kahte sorti või ütleme, mitut-mitut liiki, et ühed on sellised paadunud fännid, aga väga paljud on ju ka, nad said ikkagi väga-väga palju selliseid protestihääli, ehk siis pigem sellise eliidivastaseid protestihääli, mis mujal maailmas ka levinud, aga selline eliidivastasus, aga Eestis oli see ütleme. Ma võtsin siin. Vaatasin, kuidas ma selle kirja panin, oli selline, et selline Iidee kultus ja Tallinna-kesksus, eks, et et oli selline levinud viis, kas koli Tallinasse või koli pilve, eks, et selline väga palju juttu oli toona ja, ja ma arvan, et paljud inimesed, kes elasid siis mujal, et olid selle vastu ja teistpidi ka EKRE Isamaaliin on väga ju noh, ütleme laias laastus sarnane maailmavaade, et kui me näiteks väga õigesti mainisite, Ekret Toome EKRE alati kui mingid muudatused ellu viiakse, siis need oleks justkui EKRE teene, et tegelikult ju see ei ole nii, et et võtame või need võõrtööliste viimased muudatused, et miks ei ole muudetud aastaid seda sisserändekvooti, et isamaa on väga-väga tuliselt või selliselt tugevalt seisnud selle eest, et mitte seda tõsta. Samal ajal on ju võõrtöölised siia tulnud lobinal, eks ole, kümneid ja kümneid tuhandeid, et et see üks plaan ongi nii palju, kui mina olen Isamaa lähedal seisvate, ütleme vähemalt rahvastiku ideoloogidega rahvastikupoliitika ideoloogidega rääkinud, et siis see ongi olnud selline plaan, et siis kui tuleb kriis, siis saabki nagu ilusti koju tagasi saata ja pakkuda jälle. Meie inimestele tööd, et selles mõttes see, see ei ole nagu et ei ole, see ei ole ainult mingisugune ekre asi, mis siin käib ja teistpidi väga paljud asjad, mida EKRE võib-olla oleks teinud, jäid ju, on jäänud ka tegemata, et mis, mis viitab, et, et see valitsus nii-öelda noh, mõnes mõttes tasakaalustab ennast. Isamaaliit on jah, minu meelest jäänud natukene tahaplaanile kusjuures Eesti Ekspressianalüüsist, et seal oli lõpus oli see, kus partei parteijuhid ütlesid siis, mis oli üllatavat ja mis nad uut on, mis on tal õppinud aasta jooksul täpselt neid küsimusi enam ei mäleta, aga aga sõlm Isamaaliidu juht ütles. Teil oli viimane lause oli, oli väga hea, et me ei ole, umbes mõte oli selles, et meeletult silma paistnud, aga me oleme teinud väga palju sisulist tööd. Et taustal, et nede, täitsa huvitavad kommentaarid, et, et kui me peaks rääkima siin ka retoorikast võib-olla, et mis on aasta jooksul tegelikult avalikus ruumis toimunud, on need siis need sõnavõtud või kirja pandud laused olid seal sellised, mis olid. Ma ei tea, läbinisti loosungid, et kes ei ole lugenud, et, et võiks, võiks neid vaadata, et lihtsalt. Jah, et kui nüüd sellistest suure noh, et mis me nüüd aasta hiljem, mis on suuremad muudatused olnud, et. Ma olen siin endale ka kirja pannud, et üks on kindlasti see retoorika asi, et see on selline kindlasti negatiivne asi, et et ega meil selliseid käredakeelseid või selliseid terava sõnavõtuga inimesi poliitikas on ju alati olnud, aga kas ei ole olnud nii-öelda lubatud, et noh, olla nii kuidas ma ütlen nii kohati lausa labasuse või sellise piiril, et, et see on nagu tagasi tulnud ja midagi nagu ei juhtu, et sa võidki kangutada ja sõimata natukene ja inetult öelda ja mitte midagi sinuga ei juhtu, et siin Jürgen, noh, ma toon alati selle näite, et kui Jürgen Ligi, eks ole, põhimõtteliselt taandus, kui ta julges kasutada väljendit sisserändaja poeg, eks ole. Et täna ma arvan, et mitte midagi, noh, võib-olla keegi isegi ei paneks tähele, et et kas see on hea või halb, noh, kindlasti mitte just positiivne. Just et tekitab nagu väga palju emotsioone, aga kui ma selle retoorika peale mõtlesin, siis mulle meenus Postimehe toimetuses ma istusin seal otse Postimehes laua juures ja ma sattusin ikka päeval nägema neid intervjuusid seal erinevaid ja ma mäletan, mul jäi üks intervjuu eriti meelde, kus ma ei hakka nimesid ütlema, aga, aga inimene tuli intervjuule, oli rõõmus, tore, lepiti kõik kokku ja siis, kui intervjuu läks käima, siis oli väga ründav, väga agressiivne, kohati isegi ebameeldiv. Siis läks intervjuu jälle kaameraga kinni ja inimene kohendas pintsakut, oli nagu teine inimene. Ehk siis küsimus on, et kui palju siis ka avalikkuse ees praegu onu ongi otsustatud, et me, me olemegi hoiamegi, sellist retoorikat võib-olla seal siis, kui uksed on kinni, on ikkagi töine ja, ja märksa. Rahulikum arutelu jah, seda on öeldud, et ütleme, suletud uste taga natukene teine olukord ja muuseas isegi nii-öelda põhimõtteliselt kinga saanud. Väliskaubandus ja IT-minister Kaimar Karu ütles siin intervjuus, et see otsustusvõimekus on valitsusel väga tugev, et, et selles mõttes kõik need inimesed, kes ennustasid sellele valitsusele kiiret lõppu, et need on ikkagi tugevalt mööda pannud ja ja pigem on noh, ma ise ennust tass arvasin eelmine aasta, vaid mingid märgid olid, et see eesmärk on kindlasti 2021. aasta siis sügiseste valimisteni koos püsida, et seal on noh, mingit teatud tegevused on planeeritud sellesse aega, teiseks on seal presidendivalimised, on seal tulemas, et mingid asjad tahetakse kindlasti ära teha, et see mingisugune liim või selline asi hoiab seda valitsust ikkagi väga tugevalt koos. Et kas on põhjuseks see, et ei ole nagu väga alternatiive või, või saadaksegi omavahel hästi läbi, et eks eks, eks seda paistab Eks mingid nurgad on võib-olla maha lihvitud aga üks märksõna, mille ma muide panin siia teema juurde endale kirja, et me räägime, valitsusel möödub aastaga opositsiooni, möödub ka seda, et, et kuidas me nagu nende tööd hindame, tegelikult nemad on saanud küll väga palju kriitikat. Et võib-olla see algus ja võib-olla selles uues rollis harjumine reformierakonnal oli ka selline, et rabistamist paistis natukene välja. No natuke, mõnes mõttes siiamaani ei ole väga selgelt oma kohta leitud, et väga palju selliseid ettepanekuid, et mida me siis teeks, teistmoodi ei ole, mis on ka loogiline, sest ega valitsus jätkas suures osas noh, ütleme, kuni kriisini, eks ole, ka näiteks eelarvepoliitiliselt niimoodi väga suures osas seda varasemaid traditsiooni, kus eelarve peab olema nii-öelda tasakaalus ja, ja ega paljud asjad jäid tegemata, sellepärast et on sellised nii-öelda välja kujunenud reeglid, mille järgi peab siis käituma, et et opositsioon on olnud paljuski peata. Aga ma tooks ühe asja, mis võib-olla noh, ütleme niimoodi pikaajaliselt võib-olla sellel päris suur mõju on see, et see võimuvahetus küll erakonna sees, aga siiski Tallinnas. Et kui tänu sellele valitsuskoalitsioonile ju vahetati välja ka Tallinna linnapea ja Mihhail Kõlvart, kes oli ilmselt oleks näiteks Reformierakonnaga valitsuses oleks olnud minister kindlasti temast sai Tallinna linnapea ja ta on väsinud, absoluutselt teistsugune. Kui oli eelmine, Taavi, aastan palju selgem, konkreetsem, jõulisem ja siin arengud on nii, ütleme see mõjutab nii Tallinna enda arenguid kui ka ilmselt parteisiseselt, et tema positsioon on veel tugevamad. Et vähemalt kõrvalt vaadates tundub, et ta on võitnud ka paljude eestlaste poolehoiu, et kui varem teda peeti selliseks nii-öelda Lasnamäe häältel toetavaks inimeseks, et et see mõju, et mingil hetkel meil Mihhail kõrvalt on kas minister või isegi esimene, eks ole selline venekeelse koduga peaminister, et, et see on täiesti noh, see võimalus on palju konkreetsemalt realiseerunud. Ma arvan ka, et Kõlvart on tegelikult siin aasta jooksul silma paistnud, et ütleme, et need esimesed sammud, mis kolid, et et siin ka Tallinna televisiooni Nii-öelda tagasitõmbamine, aga muidugi, siis tulid ka sellised sammud nagu Peeveegaasseni uudisteostmine, et eks on siin olnud erinevaid asju, aga üldiselt on ta oma avalikus retoorikas selline kindel otsustuskindel noh, ütleb selge sõnaga välja mis ta, mis ta nagu arvab ja see mõjub selliselt turvaliselt, on ju kindlad nagu hästi juhtida on sõbralik ja viske suuri ämbreid ei ole olnud. Otsuseid tehakse nagu konkreetsemalt, et noh, näiteks reidi tee tehti lõpuks nagu seal ei ikkagi tehtud ei, ei oodatud kõiki arvamusi või lõputult, ei saa kuulata asju ja, või siis näiteks Tallinkiga lepingu tegemine, mis nüüd küll üldiselt noh ma pean silmas siis seda linnahalli lepingut, et selle arendamist, et see ju ootas aastaid ja aastaid ja ilmselt nüüd pärast selle kriisi tõttu jääb veel üks, viieks või 10-ks aastaks ootama, aga aga see otsus, et lähme nüüd edasi ükskord, et mida me siin mida me ootame, mida me venitame, et elu elu ei jää seisma, et see on olnud nagu. Et jah, et silmatorkavat võib-olla teine asi, mis ma veel olen tähele pannud, et kui meil oli ju enne siin mingi aeg oli ka selline jututeema see, et et kas presidendiametit üldse eraldiseisvana on vaja, et võiks ühendada peaministri ja presidendi ametite, et meil on riigipea, eks ole, et et siis praeguseks on see noh, ma arvan, et praegu ei tule keegi sellega enam välja, et et vastupidi, et Meie põhiseaduse loojad on tõestanud, et see oli nagu tark mõte, et tekitada see presidendi institutsioon, et täna me leiame sealt tihtilugu tasakaalu presidendi poolt selles mõttes, et me ei pea sellega nõustuma, kõik, aga ta tasakaalustab neid nii-öelda valitsuse ja tekib teatud mõttes tasakaale ka saadab ka eks ole, vaidlustab neid otsuseid riigikohtus, kui me mõtleme siin teise samba peale, mis on väga mõistlik või siis ka tänane üks uudistest, et kus siis terviseandmed jagamist seal telefoni teel, et selline presidendil on täitsa uusi presidendiametil, on tekkinud selline uus hingamine, ma ütleks Jah, no selles suhtes olen võib-olla nõus, ma jäin küll mõtlema, et siin koroonakriisi ajal võib-olla lihtsalt on kõigil nii palju muid mõtteid olnud, et pole, pole enam aega olnud seda teemat tõstatada, et mine sa tea, et läheb võib-olla siin mõned kuud ja tuleb uusi häid mõtteid, mida hakata rääkima ja ettepanekuid, et seda me näeme. Küllaltki ei, kindlasti tuleb millalgi tagasi, aga lihtsalt ta noh, selles tähenduses ta viimase aasta jooksul on president nagu saanud mingisuguse sellise täitsa uue Uue hingamise. Aga veel üks asi, mis mõnes mõttes nagu heidetakse Ekrele ette. Aga mul mulle mõnes mõttes isegi sümpatiseerib, on see, kui ütleme, räägitakse asjadest suhteliselt avalikult, et paljud heitsid näiteks ette seda, et helmed oma saates rääkisid mingist vorsti kauplemisest, onju, ja valitsusliidu sees, et kes saab seda, kes satub, kes saab midagi muud, kas sa said aru, mis need vorstid siis on ja kellele kes, kui palju varsti säilis, sain aru, üks vorst oli ikkagi see aktsiisilangetus, EKRE vorst ja, ja siis teised said siis. Ja siis isamaa üks vorst oli see, et lehte paberlehtede kojukanne, siis kojukannet, ehk siis Eesti Posti mõnes mõttes toetatakse, et aga paljud nagu viitsid, oh issand, et mis seal valitsuses toimub, mingi vorsti jagamine, eks ole, aga see on kogu aeg toimunud, lihtsalt varem pole sellest räägitud, nüüd räägib, nagu räägitakse sellest avalikult ja noh, loomulikult keegi ei taha näha seda, kuidas vorsti tehakse, aga ta võib kokkuvõttes olla üsna maitsev. No ma ei tea, vorstijagamisjuttika tekitas hämmingut ja eks mõned olid need, kes leidsid, et siin ka öeldi, et peaks nagu võib-olla juba ametliku uurimise algatama, et jah, mõnes mõttes ma selles suhtes EKRE retoorikast ja nendest väljaütlemistest, et et ma saan nagu aru, et nad ongi otsekohesed ja tegelikult inimesed, et on neid inimesi, kes tahavadki, et nendega nii räägitakse, öeldakse otse asjad välja. Et vot vorst vorsti vastu me siin arutasime, on ju, et see inimene meile ei meeldi, tema ei saa hakkama, tema ei ole meie erakonna ideedega nõus, et, et öeldaksegi asjad välja nii nagu on ja ei kasutate sellist peent demagoogiat, ei sõnastata ümmarguselt asju, et et eks on inimesi, kes on võib-olla väsinud sellisest retoorikast, et kus sa pead nagu kogu aegridade vahelt lugema, et mida nüüd tegelikult ikkagi öeldi, et et ma arvan, et osadele inimestele on see värskendav. Jah, aga võib-olla võtaks selle teema kokku, nii et võib jah, et. See valitsusel väga palju ju midagi ette näidata ka nüüd ei ole, et kui me nüüd kokku võtta, et see kriis tuli mõnes mõttes õnnistusega. Ma ütleks valitsusele, et selline natukene selline seanaha vedamine vedamiseks on see muutunud, pigem tegeldakse sellise avaliku kuvandiga mingisugused vabandamised või mitte vabandamised, et olgu, et aktsiisi, langetati eelmine alkoaktsiisi eelmine suvi see on mõtteliselt kõik ja teine, muidugi on see teine suur on see pensionisamba reform, aga see see ka veel kestab, et et midagi väga ette näidata ka ei ole ja ka poliitikas ei ole midagi väga muutunud, näiteks riigieelarvepoliitikas. Et ei ole kuhugi hakatud rohkem mingeid asju ümber tõstetud, et kõik jätkub nagu natuke inertsist. Just ma lisan siia ka, et ma mäletan ka, et enne koroonakriis, et kui see suurem suurem kriis peale hakkas, et siis minu meelest hakkas kõlama, et tegelikult siin-seal noote, et et mida see valitsus siis tegelikult ära teinud on ja, ja seda kriitikat hakkas tulema ja siis tuli kriis peale ja siis me enam rohkem ei rääkinud sellest. Nojah, et nüüd on nii-öelda see kriisi harjal, on ka toetus valitsusele tõusnud, aga see on igal pool ja ja jah, aga mis sa ennustad siis, et kas valitsus siin võib langeda lähisellel aastal järgmisel aastal või peab tõesti järgmiste valimisteni vastu? Kas ta just järgmiste valimisteni peab vastu, siin on ikka väga palju aega, aga, aga ma arvan, et praegu lähiajal me küll ei näe. Suurt muutust muidugi ei tea, siin on ikka juhtunud väga ootamatuid asju osta jooksul, et et ilmselt mingeid üllatusi võib tulla, aga, aga pigem arvan, et jätkab praegu. Jah, pean nõustuma, kuigi ütleme Ma selles mõttes nõustun, et see keegi tõi välja tabavalt, et kui nad jätkavad tõesti järgmiste valimisteni, siis EKRE'l kaob see noh, nii-öelda alternatiivpartei kuvand ära, et nad muutuvad väga selliseks peavoolu erakonnad ise ka, mida nad ongi mõnes mõttes muutunud, et mis on sest nad on hakanud vaikselt täitma neid samu ametikohti või mida siis varem täitsid näiteks teiste erakondade inimesed lihtsalt oma inimestega ja et see ütleme et mitte, et varasemalt erakond oleks midagi valesti teinud vaid lihtsalt need ei olnud meie inimesed. Et selles mõttes oleks värskendavam, oleks, kui nad täiesti päriselt ka midagi muudaks nendesse korraldustest, mis seni on kehtinud. Olukorrast. Nii, aga läheme nüüd maksude ja majanduse juurde ja ka riigi palkade juurde ja nii edasi, et kui siin mõned nädalad tagasi, siis tulid esmalt tööjõumaksude numbrid, mis olid siis kuskil 15 protsenti langenud märtsi märtsist, ma ei räägi aprillist veel, mis on. Märts oli ainult pool kuud nii-öelda eriolukorda, et aprillis on olnud totaalne põhimõtteliselt suletus, et tööjõumaksud langesid 25 protsenti, et siis päris tugev langus on olnud ka siin käibemaksul ja jaa, jaa. Ja siis aktsiisidele, eriti aktsiisid on siin kukkunud isegi üle poole, eks ole, ja, ja käibemaksu ka siin viiendik neljandik. Et mida, see näitab ikkagi, et väga tugevalt, väga tugevalt ikkagi tõmmati pidurit majanduses. Ja noh, võib eeldada, et aprillinumbrid tulevad veel suuremad, et kui mitte protsentides jääda, siis me räägime mitte kümnetest, vaid isegi sadadest miljonitest eurodest, et mis, ja kui käibemaks ja aktsiisid mõjutavad eelkõige ütleme siis riigi tasandit, valitsuse otsuseid, siis näiteks tööjõumaksude alalaekumine lööb väga-väga valusalt eelkõige omavalitsusi, ehk siis noh, kõiki neid väiksemaid kohtimis sõltuvadki praktiliselt sajaprotsendiliselt tulumaksu laekumisest ja ja me näemegi, et ja kuid riik on tulnud appi on eraldanud siin 100 miljonit eurot, siis seda raha võib kulutada eelkõige investeeringuteks ja see on probleem, et teatud omavalitsused, et vist on hakanud ka juba vaatama, et kuidas kulusid tugevalt kokku tõmmata. Jah, et kui me oleme siin riigisektorile võib-olla ette heitnud, et, et veel ei ole tuldud välja selgete kärpekavadega, siis kui sa loed kohalikke lehti maakonnalehti, et siis seal on juba üht-teist ka kirjutatud kohalikest omavalitsustest, et üks asi on kindlasti see, et investeeringud on pandud seisma või ootele, et tegelikult ollakse. Teadmatus on suur, tegelikult me ei tea tegelikult, mis saab, et aga, aga need prognoosid ei ole, ei ole nagu väga head. Et me räägime ikkagi miljonitest, miljonid jäävad puudu ja selle arvelt tuleb kärpida, aga kohalikud omavalitsused on alustanud sellega, et nad tegelikult on juba jooksvalt teinud plaane ümber. Siin nägin ka Ühte uudis, kus lääneranna vald näiteks oli teinud ka siis sundida ei saa ka töötajatele ettepaneku, et äkki oleme nädala palgata puhkusel. Et, et ja ma saan aru, et töötajad on võtnud sellega suhteliselt positiivselt vastu või siis on korralisele puhkusele saadetud siin lasteaednik kõige selle arvelt, siis planeeritakse, et suvel on lasteaed, lahti on mingeid ametikohti, plaanitakse kas kokku võtta, koondada otsitakse võimalusi, kuidas mingeid kulusid, mis ei ole nii olulised maha võtta. Ta üritused. Et selles suhtes, et on näha, et töö käib, et mure on muidugi see, et ega jah, see raha tuli, aga riigi poolt, aga see ei võta, kõik ei täida seda auku siiski ära, et et ehk siis omavalitsused vaatavad, et mis siin teha tuleb, et aga vähemalt noh, mõte töötab, et, et see on nagu hea Jah, et noh, minu jaoks mõnes mõttes see näitab, et see ütleme, selline riigireform või see reform, mis me siin oli, on jäänud natuke poolikuks, et et ikkagi omavalitsused ei ole neil piisavalt tugevad, et tulla sellest kriisist välja. Mis sa piisavalt tugevus tähendab suures osas tähendab ikkagi rahalist, sest ega mida muud siin riigis, mille teeme, kui jagame need rahad nii-öelda ümber, et et kui ikkagi omavalitsused sõltub ainult sellest tulumaksust, siis see on noh, on lühinägelik, et, et seetõttu see, selline populistlik lähenemine kusse maamaksu näiteks pole 20 aastat peaaegu ümber vaadatud, ehk siis maks ma maade ümberhindamine, et see tundub nagu selline, et väga tore asi, eks ole, aga tegelikult on see, et see seab eelkõige löögi alla needsamad omavalitsused, needsamad kohad, kus te ela või noh, kus inimesed elavad, kus neil on vaja, et ma teid hoitakse, raskemad ja valgustus oleks korras, oleks ja mõni kultuuritöötaja võib-olla lasteaednike ja nii edasi, need samad kohad jäävad sellest samast rahast, ilma et tema maamaks ikkagi laekuks ju edasi ja see oleks noh, võib-olla mitte suur abi, aga jälle väike asi. Samamoodi ma olen mõelnud, et riik on olnud kuidagi tohutult, ollakse vastu sellele turismimaksule. Kas te praegu loomulikult seda turisti ei tule, aga kui needsamad omavalitsused, kus need turistid käivad, ütlevad, et kuulge, et paneme selle ühe euro, mis et, et ma ei saa, et noh, et nad ju ometi jätkuvalt huvitatud turistid tuleks küll, aga nad tahaks nende turistidele pakkuda veel noh, samamoodi korrastada tänavaid, hoida korras, et see raha ikkagi mingil määral oleks olemas või see Noh, praegu tehaksegi seda nende kohalike elanike arvelt, et seda saaks natukene nii-öelda ümber mängida, et ütleme noh, need on need kohad võib-olla, mida tasub selles kriisis noh, vähemalt tuleviku mõttes mõelda, et kuidas neid omavalitsusi ikkagi nende tulusid mitmekesistada, et et muidugi nii hulluks ei ole asi läinud kui eelmise kriisi ajal, kui siis vähendati omavalitsustele antavat tulumaksu osa eelmise kriisi ajal ehk siis, et riigil jääks rohkem raha kätte ja ja nii-öelda omavalitsus saad või said veel topeltlöögi Aga sellest turismi, näiteks kriisitoetusest võiks natukene rääkida, et see puudutab oma omavalitsusi ka, et ma natukene rääkisime siin Pärnu ja Tartu inimestega ja ma sain aru, et nendes maakondades on see turismiriigi toetus tekitanud natukene küsimusi. Et siis kuulajale ka, et seal oli nii, et 25 miljonit eraldati ja eraldi siis tähelepanu on pööratud Saaremaale ja Hiiumaale ja teistele saartele. Et selle meetme juures ja Tartu ja Pärnu poolt Nad nende nendes tekitab küsimusi, et miks siis saared on tõstatud, tõstetud eristaatusesse, et tegelikult, kui me räägime turismist, siis Pärnu ja Tartu on on väga suured piirkonnad tegelikult turismi poole pealt, et Pärnu suve me kõik ju teame, et tööd siin lihtsalt kolm aastat Pärnus, et mäletan selgelt, et, et kuidas suvi, et praegu peaks olema Pärnu täis juba inimesi ja ja seal on ju rannapiirkond on täis spaasid ja hotelle ja et ja et, et suvi on kindlasti teenimise koht, et, et ei ole ju lootust, et kui praegu ka spaad lahti tehakse, et, et sinna inimesed tuleksid kohale, et, et ilmselt see hooaeg jääb praktiliselt vahele. Nii et tegelikult küsimusi tekitab, et, et miks siis et kas peaks ka sinna rohkem tähelepanu pöörama või siis pigem jagama kõigile võrdselt, et ma saan aru, et Saaremaa poolt muidugi tulnud ka see see mõte, et, et nende maine on saanud pihta. Et nad on nüüd koroonasaar. Ma ei võta seda, noh ma ei arva, et see nii halb olukord tegelikult, et minu meelest Madis Kallas kaarteris selle laupäeval ütles, et, et see võib-olla ei ole nii tõsiselt nii tõsine probleem, et et ilmselt need turistid ikkagi nagu Saaremaale kohale tulevad eraldi, väga suurt kampaaniat Saaremaa nii-öelda puhtaks pesemiseks ei ole vaja teha. Aga mis saab nagu Tartu ja Pärnuga sel suvel, et kus on tavaliselt olnud suured üritused, mis on juba ette teada, et need on, need on ära jäänud, et millal saavad veekeskused uksed lahti teha, et me ei tea, et et selles suhtes, et see olukord on keeruline ja ma saan aru, et nad panustavad ka. Noh, on ju loogiline mõelda siseturism. Et aga, aga inimesed võivad siin veel jääda ja ta töötaja koondamised ei ole meil ilmselt läbi. Et me ei tea, kui palju seda siseturisti on ja, ja nad ei kuluta nii palju raha kui tegelikult välisturist. Jah, siin Tartu puhul on kaks huvitavat näidet sat uued Tartu ju ise noh, Tartu, me ei mõtle Tartule kui mingi selle turismi Mcale, aga tegelikult Tartu on väga palju viimasel ajal just vaeva näinud, et kui meenutada näiteks Metallica kontserdi Metallica kontserdit, mida nad seal tegid. Et sellised plaanid on neil päris suured ja ka teine nüanss, mis sel nädalal läbi jooksis, et Tartu üks suurärimees Neinar Seli jäi napilt toetusest ilma, sest seal oli piirang, oli piir, oli piir, on siis kolm miljonit, nende ettevõtte käive oli 3,1 miljonit, et, et sellised väiksed nüansid, aga ma toon veel selle maksude teema, tahtsin tuua veel korra selle riigipalgaliste, riigiteenistujate, siis palganumbrid tulid ka sel nädalal, et sealt siis selgus, et keskmine see palk riigisektoris on 1861 eurot, eelmisel nädalal eelmisel kuul eelmisel aastal kõik ajamäärused suutsin läbi käia, et mis on nagu selles mõttes, et ikkagi päris korralik, et Eesti keskmine palk kokku on kuskil 1400 ja ütleme, Eesti keskmine inimene teenib kusagil pigem 1000 1100 eurot, mediaanvälja maksan kusagil, et see on täitsa hea, mis on muidugi ühelt poolt ka õigustatud, et seal töötavadki kõrgharidusega ja tublimad inimesed, aga mis on nagu natukene küsitavam, on see, et riigiametnike keskmine palk kasvab kiiremini kui Eesti keskmine palk. Ja ütleme, valitsuspoliitikat praegu kuulates, et ka langeb aeglasemalt kui keskmine palk, et et kindlasti noh, ma ei taha öelda, et seal peaks kuidagi palkasid langetama. Aga sinagi siin, sest korra puudutasime seda õhtut, see, see lisatasude ja erinevate lisatasude puhul tuleb võib-olla tasuks arutada, et kas juba kas või selles mõttes solidaarsusest, et vaid näiteks sel aastal neid välja maksta, et need ulat, need on ikkagi väga suured summad, 10 15 20 protsenti ehk siis kuupalk kaks kuupalka juurde saada, et et see tundub kuidagi. No imelik, et lihtsalt, et end põhipalgad juba üsna täitsa korralikud, arvestades meie praegust olukorda ju absoluutselt. Just ajakirjandus on ju läbi aastate toonud erinevaid suuri lahkumistasusid lisatasusid, preemiaid välja, kus, kus ongi, selgub, et asutustel ongi sellised korrad, et noh, et umbes, et saadki aasta lõpus preemiat, sest sa oled õigel ajal tööle, tulid sinuga, ei ole näiteks probleeme olnud, et ja need preemiad on suured olnud ja, ja ilmselt on tehtud ka niimoodi, et sa, sul ongi õigustatud ootused, sa aasta lõpus saad seda, et erasektoris no jõulupreemia saamine? No see oli sündmus, kui seda oli, et, et see ei ole nagu nagu niivõrd sage, aga palkade kärpimisest ja koondamisest, et ma pakun, et erasektoris on, on kindlasti ruumi selle jaoks, et vaadata need palgad üle, et võib-olla vaadata ka inimeste töökoormused üle. Et ma arvan, et seal ei saa sellist kirvemeetodit teha, et siit võtame, jagame kaheks, et, et tuleb nagu sisuliselt teemasse teemasse süveneda, et kindlasti seal ametnike all otsas on ka muidugi seda ajakirjanduse vaatasin eriti, aga, aga seal on ka väga väikse palgaga ikkagi inimesi, kes teenivad tunduvalt tunduvalt aga alla Eesti keskmise. Et, et kui läheb siin vähendamiseks, et siis võib-olla mitte kõigil ühe ühtmoodi vaid võiks natukene vaadata, siis täpsemalt otsa, nagu erasektor on siin ka teinud, et mõned ettevõtted on öelnud, et kui inimene teenib alla selle, siis tal palka ei vähenda. Et, et vähendatakse kõrgemalt poolt, et ülevalt poolt, aga juhtide palkadest muidugi, mis selle ajakirjandus väga rõõmsalt välja tooksin, alati, et vaadake, kui palju on teenivad, et et mulle meeldis Postimehes Irja Rae Fontese partneri kommentaar, kes tõi ka välja, et tegelikult Eesti tippjuhi keskmine palk on erasektoris 7100 eurot. Mis tähendab seda, et need riigisektori palgad, mis seal olid ka seal üle 6000, et et need on kui nagu Irja Rae ütleski, et kui inimene saab oma tööga hästi hakkama, siis ta värki, konkurentsivõimelist palka ja kui meile tundub, et ta ei saa hästi hakkama, et siis võib-olla tuleb lihtsalt teine juht leida. Üldiselt toetan seda, et riigisektor võiks nende vastutsükliliselt töötada kriisi ajal ehk siis praegu, eks ole, just investeerida ja võib-olla ka mitte väga kärpida, aga samas kriis on selline hea võimalus tuua põhjenduseks väga erasektoris paljud suured General Motorsi endised juhid ja ja on just öelnud, et see annab sulle sellise nagu aitäh, et teha mingeid muudatusi, mis heal ajal on väga keeruline teha. Mina mõtlen näiteks praegu paljudele sihtasutustele, mis on riigi ümber tekitatud, mis on sisuliselt riigi palgal. Paljud ametid nii-öelda on ära viidud, nad ei ole nagu teenist öelnud, ei ole ametnikud nendel mingid sihtasutused, kas meil kõiki neid ikkagi on vaja ja kas praegu võib-olla oleks hea aeg vaadata ja need asjad üle, et ma selle ikkagi küsimuse siin viskan õhku? Ma arvan, et ta tegelikult ongi hea aeg, on tegelikult kõik kõik asutused ja kõik töökohad, et üle vaadata, et tavaliselt see ongi nii, et kui on rahuaeg nii-öelda rahuaeg, et siis kui kõik jooksevad, mingeid suuri probleeme ei ole, siis väga ei olda motiveeritud ka muutuste tegemiseks. Praegu on see parim aeg. Et leida uusi lahendusi ja, ja vaadata päriselt otsa, mida me teeme, kuidas me teeme ja kas me saame olla efektiivsemad, sest meil on ka otseselt vajadus, nii et, et ma arvan, et selle töö peaks kindlasti ette võtma. Olukorrast. Ja nüüd vahele selline väike põige Tallinnast väljamaale, et, et mõtlesime, et, et räägime ka sellest, et kuidas siis inimesed väljaspool Tallinnat võiksid ennast tunda või mis seal uudistan ja ütleme, et rääkida sellist võib-olla nii-öelda mitteettevõtetest otseselt, aga, aga lihtsalt ka inimestest, et et kuidas koroonaviirus võib-olla on pannud meid ka ma ei tea kogukonna peale vaatama või, või kas meie, kas meie suhted on muutunud või kas on tulnud ka välja üllatavaid üllatavaid teemasid inimeste kohta või inimesed on meid ennast üllatanud. Et mis oli selline selline üks asi, mille peale me siin oleme mõelnud, et et kui see viirus tegelikult siin alguse sai, siis siin kirjutati ka, et oli paar näidet, kuidas selgus, et eestlased ikkagi väga hakkasid kartma, et ja hakkas väga palju kuulujutte levima, et kui keegi tundus, et on kogukonnas haigestunud, siis kiputi teda sildistama ja tegelikult nii kurb kui see ka ei ole, et kas siis eemale hoidma või, või võib-olla veel midagi hullemat ütlema, et et või siis levitati kuulujutte või siis siin oli üks Viljandimaa, kes millest räägiti ja näiteks Raatuse ühiselamu teema, mis oli siin see värskem, ütleme, et et seal ma sain ka aru, et hakkas kohe sotsiaalmeedias hakati arutama, et kes need on. Hakati rääkima koju veost, et võib-olla need on poldi või poldiga seotud, et hakati sealt tõmbama, paralleel hakkas tekkima selline võõrviha, et et või siis tegelikult oli ka kui hakata mõtlema Maxima pressiteade võib-olla oligi siis sellist Maxima, et, et ma loodan faktid õiged, et et kes käiski välja, et nende müüa võis haigestuda, sellepärast et üks ühiselamutudeng käis seal ostmas, et aga noh, tegelikult me ju tea, et miks, miks me seda eeldame, et poes käib palju inimesi, et et ütleme, et selline ma ütlen, et see inimlikud tunded on, on meid vallanud. Me oleme, seisame silmitsi millegi tundmatuga, me ei tea, kuidas see levib. Me, me ei tea, kellel see nakkus on, ju me tahame ennast kaitsta ja siis võib-olla võib-olla tunded väljenduvad ka selliselt negatiivselt, aga ma loodan, et need on sellised üksikjuhtumitest olla. Teistpidi, sellel on üks nagu positiivne külg ka, vähemalt mulle tundub. Ja faktid mõnes mõttes toetavad seda, et et väikestes kohtades, kus näpuga näitamine välja jätta, siis jällegi on väga selgelt teada, kes, kus, mis juhtus, et et siin ma ei tea, mingid ametid võivad ju nii-öelda anonüümseks asja jätta, aga see tuleb väga kiiresti välja ja, ja sellel on see, see positiivne külg on see, et sa tead täpsemalt, kellest nagu eemale hoida või kuidagi distantseeruda, et küsimus kõlab nagu. Tänases on jah, täna on see nagu väga vajalik, et aga seetõttu olekski võib-olla rohkem ühe asjana rääkida just sellest, et kuidas mitte. Noh, ütleme mitte et see ei ole mingisugune häbiasi, eks ole, aga teistpidi, mis ma olen näinud, millest ma natuke tahtsin rääkida ka, et meil polte volte nüüd üle Eesti ei ole, et eks see, et ei ole niimoodi, et kõik maailma või ütleme, kõik eesti inimesed saavad tellida endale asju koju ja nii edasi, aga seevastu on väga eestlased on ikkagi väga ettevõtlikud ja tublid, et väga palju näiteid on, kus just kogukonnapõhiselt on siis hakatud kas üksteisele vedama asju või ka koostööd teinud erinevaid ettevõtted, et noh, ma tean, Võrumaalt on näide, et et Nopri, Nopri talu peremees siis veab nii oma kaupa, aga ta aitab ka teisi, tead, et sinna saab nii-öelda tema käru peale või auto peale saab ka, saavad ka teised oma kaupa panna, et, et see on selline, näitab vastupidi, et ei ole niimoodi, et, et kogu aeg on nagu mingi vastandumine, vaid saadakse sellisel raskel ajal noh, nii-öelda seljad kokku panna küll. No iseasi on see, et mulle ka väga meeldis, et siin kriisi ajal üks Kesk-Eestis asuv selline toidutootja pakkus ka võimalust, et oma tooteid nad on valmis tooma korra nädalas Tallinnasse, et see oli, mulle väga meeldis, et nad tõid selle korra nädalas mulle reedel aia taha ära, et mugavam ei oleks saanud enam ollagi. Kahjuks nad nüüd teadsid, et nad lõpetavad selle, et, et nad keskenduvad siis oma põhitegevusele, et aga see oli väga hea näide, tegelikult neid näiteid on, on siin veel olnud, et kes on tõesti leidnud võimaluse siis viia kohe ukse taha koju ära ja et aga ma ei tea, kas see on väga tulus olnud, et võib-olla raskel ajal ikka raskel ajal abiks, aga kas see nagu jätkub ka, et et see on nagu teine küsimus, et aga võib-olla võib-olla okei, et kui ta jätku nagu sellisel kujul, et igaüks viib ise, on ju oma oma oma toitu, ukse taha, aga, aga võib-olla saab siis kuidagi kombineerida või, või leida mingi lahenduse, et, et tõesti, et kui ma tellin kusagilt maalt asju, ma ei pea saama neid tunniga kätte, et mulle sobib see väga hästi, et mul on nädalas ma tean, et on üks päev, kui, kui tuuakse need asjad näiteks pealinna ära. Et, et ilmselt nagu võiks kaaluda, et mingi lisateenimisvõimalus siin on. Tundubki, et selliseid väikeettevõtjad saavad omavahel paremini läbi kui mõned suurettevõtjad, et kui siin mudel Tallinki, LHV tüli või nii edasi, et närvid peavad paremini vastu, aga, aga sellest kogukonna sellest veost võiks tegelikult veel õppida ka haiglate ja arstiabi, ütles, et, et meil on palju olnud selliseid kurbi lugusid varasemast ajast ka, et kuidas nii raske on arstini jõuda, et bussi ei käi nii edasi. Aga tegelikult võikski mõelda, et arsti ase palkamise asemel võib-olla palgata sinna ka üks autojuht, kes veab neid inimesi arsti juurde. Meil ei ole vaja, et igas külas või oleks oma arst, vaid seda saaks, et Soomes näiteks kasutatakse seda väga aktiivselt. Soome on ju kilometraažilt ütleme oma laiuselt palju suurem, et seal ei tuleks kõne allagi, et igas asulas väiksemas asulas oleks oma arst, et seal ongi autojuhid põhimõtteliselt haigekassa palgal, kes veavad inimesed teatud, tal on kokku lepitud aeg ja viiakse inimene kohale. Kas meil on sotsiaaltöötajad, ei aita. No seal on ikkagi tõsiselt, et seal on seal ei peagi aitama keegi, et sa saadki broneerida endale ajaja, sulle tulebki inimene järgi, et sa ei pea selle jaoks mingit tohutult vaeva eraldi nägema, aga noh, ütleme see on nagu aga üks näide, mis sa tahtsid tuua, oli ka üks, mida, mis väljaspool Tallinna sektorid on, see põllumajandus mõjutab. Mida sa täpsemalt? Et see, et miks see põllumehed ei suuda noh, ütleme, miks neil on keeruline ka tihtilugu ka inimesi nii-öelda maale meeldib. Tööjõud ja tööteemad ja ma, ma rääkisin siin natukene taustaks esines kurssi ka, et ühe tööturu ütleme spetsialistiga, et kes natukene seda valdkonda aitas mul siis lahti mõtestada, kui ma küsisin ka talt just selle lasteteemaga seoses ka, et lapsed põllule, et, et mida see siis nagu pakud mulle või arvad, et et, et kui lihtne on töötuid maale põllule tööle saada ja siis ta tegelikult Ta ütles mulle, et, et ekspõllumehed võib-olla peaksid natukene vaatama, et kuidas see töökorraldus neil on tehtud. Et, et praegu nad on ju ehitanud, ütleme, et oma ärimudeli nemad ülesse kysis brigaad ukrainlasi, kes, kes teevadki, elavad nende juures teevad 12 tundi päevas tööd ongi pühendunud. Aga kui me nüüd räägime, et eestlane peaks minema seda kohta täitma, siis, siis eestlane, kes, kes elab, aga elada oma kodus, tahab õhtul minna trenni, tahab oma perega aega veeta, et et tal ei ole sellist soovi sellises kohas töötada, et ilmselt ka see raskendab põllumeestel tegelikult, et tööjõu leidmist ma nüüd ei ütle, et see on ainukene põhjus veed, kui, kui nad ilmselt on neil ka põhjused, miks see, miks see nii on korraldatud, et aga, aga ilmselt ja see on üks põhjus, miks eestlased võib-olla noh, ongi, on keeruline minna sinna tööle. Et see töökorralduse tingimustes oli, lihtsalt ei sobi. Nojah, et see ei ole lihtsalt töökoha vahetus, vaid suures osas ka selline suur elumuutus või et millal sa pead tegema, mida nii kergelt ei tehta. Olukorrast riigis. Nii, aga neljas teema on meil, tahtsime rääkida piirangutest ja terviseametist, et võib-olla alustaks siis terviseametist, et nad saavad kuidagi kogu aeg selliseid nooli ja kive oma kapsaaeda, et ma arvan, et mõnes mõttes. Ma alustaks positiivselt, et ma arvan, et paljuski on, natukene on ka see üle kohtuseks läinud, et seal nagu mugav on siin terviseametit tümitada, et et noh, nemad on kogu aeg pildil, nemad justkui kõige eest vastutavad ja et noh, et miks ei ole seda, miks ei ole toda ja nii edasi ja tegelikult on see asi natukene ikkagi keerulisem, et et palju on ju olnud ka varasemate valitsuste otsuseid näiteks mingite asjade hankimisel, et kogu aeg selle rahastamist on edasi lükatud. Mõned otsused ongi valitsuse otsused, et terviseameti otsused, terviseamet püüab leida mingi tasakaalu reaalsuse või noh, ütleme siis majanduste ja muude asjade vahelt. Ja kui me vaatame neid meetmeid, et mina kui ma suurt plaani vaatan, et me võime vaielda seal detailide üle, et millal oleks pidanud ja siin üks vooremala üks viroloog andis just intervjuu ütles, et tema jaoks hiljem näiteks kehtestanud eriolukorra ja ta oleks rängalt eksinud, et selles mõttes meil minu hinnangul jällegi vastupidi, et väga õigel ajal veel kehtestatud ja meil ei ole ju midagi noh, nii hirmsat juhtunud, et meil ikkagi surma. Ma arvan ikkagi suhteliselt madal ja haigestumisest teadaolevate haigestumiste arv, et ma olen nagu lõpuni kriiti ningudi lõputult põhjani ka ei tülitaks. Ma olen nõus sinuga, et ma arvan ka, et see teema on natukene keerulisem, et et seal on mingid teemad, mis on lihtsalt kellelegi igav, kellegi teise tegematajätmised ja, ja lõpuks on küsimus, et kui me mõtleme kahetseda, võrkpalli, võistlus poleks olnud, et aga pakkujatest ei oleks ikkagi puutumata jäänud sellest viirusest oleks muul moel tulnud meile sisse. Et aga noh, see, see ei põhjenda seda, et mida mul on terviseameti peale ka mõelnud. Et võib-olla nende selline et, et mida nad ka nagu kommunikeerivad on see, et nad on teinud otsuseid. Ma ei tea, protokoll või reeglid ette näevad ja, ja, ja selles suhtes ma arvangi, et, et see see osutus teebki, nad ongi niimoodi üles ehitatud, et need üles, et see ongi selline, et nad peavad kusagil rahvusvaheliselt kuulutatakse välja ohuhinnang, siis teevad maad järgmise sammu. Et nad selles suhtes ongi teinud võib-olla neid samme ka õigesti, aga küsimus on selles, et avalikkus võib-olla ootab siin kriisi ajal oleks oodanud võib-olla paindlikumalt käitumisteistsugust käitumist, jõulisemat käitumist, et aga noh, ma ei saa ju ka öelda, et reegleid peaks alati rikkuma, et kuhu me siis kani jõuame, et siin on see, see on keeruline teema. Ei, no eks nad on eksinud ka, aga see eksimine noh, neid iga päev ka nüüd neid pandeemia meil siin ei ole, et viimase 100 aasta jooksul põhimõtteliselt see on vist esimene, et võib-olla noh, kindlasti me õpime sellest, aga noh, see on nagu eelmine sõda paljuski, aga siiski nendest tämbritest ka ikka räägiks, et see sel nädalal siis sai avalikuks, et noh, nad on palganud endale PR-nõuandjad või suhtekorraldajat nõuanded ja iseenesest on nagu, ma arvan, et see on õige samm, et ega need ma ei tea, palju kaks inimest neil seal töötavad või, või on kolme üldiselt selles avaliku osakonnas ega nemad ei saa ööpäev läbi need kõik nädalavahetused tööl olla, et siis ajakirjanik lehe küsimustele vastata, et see abi palumine on olnud õige, aga noh, see leping ja kõik see välja tulemine, noh, see selleks jälle natukene nagu nihu. Jah, ma olen jälle nõus, et selles suhtes, et jaa, et pressiesindajat ja abi palkamine on mõistlik mõte, et ilmselgelt nii-öelda rahuajal, et, et praegu on hoopis teine, teine olukord, väga palju oli ajakirjanike küsimusi, et seda hallata, et kindlasti abi vaja. Et, et see on minu meelest, oli hea mõte, aga eks küsimus avalikkuse jaoks tekitab pigem see, et milline on töötasu seal kõrval siis meditsiini siis on ju kriisijuhil Arkadi Popov veel, et, et see on pigem see koht, et, et kui need kaks asja panna kaalukausile, siis tekib küsimus, et kuidas kuidas ja mida, kelle tööd siis hinnatakse, et ja, ja kellel on siis suurem vastutus, aga ma, ma mäletan ka, et kui Popohvilt küsiti, et et kuidas te siis selle otsuse tegite ja ma mäletan, et ta ütles, et ta mõtles vähe aega ja, ja ta ja ta oli ka küsinud, et noh, et mis see töö sisu siis on neil, siis ma sain, loen ma mäletan õigesti, et ta ütles, et talle öeldi, et noh, paar tundi tööd lisatööga oli niimoodi, et aga võib-olla tõesti, et me ei teadnud, sel hetkel on ju, et milliseks olukord kujuneb ja, ja mis ülesanded tal on, et ilmselgelt ei ole paar tundi olnud siin, et, et me kõik saame sellest aru ja ma loodan, et siis äkki äkki terviseamet vaatab natukene need töötunnid neid hiljem üle, et kui me siin räägime, et makstakse ka preemiaid ja lisatasusid, et siis võib-olla on seda võimalik korrigeerida. Jah, et see võib-olla on üks näide, kus võib olla. Lisa lisatöö eest tasuks jätkuvalt preemiaid maksta õige mitte preemiat, vaid lihtsalt töötasu. Õiglase õiglane tasu, et see, mis see tegelik tööpanus Eks ta muidugi on nii ja naa, et noh, et kui sina nõustud natukene soodsamalt töötama kui mina, et või vastupidi, eks ole, et, et kas see ei ole nagu meie ongi meie asi seda välja rääkida ja selliseid näiteid, kus ütleme, selline kõrvaltegevus noh, mis on, kõrvaltegevus, on ka muidugi vaieldav ja, ja põhitegevus, kus ütleme, nendes palkades on suured käärid on ju teisigi, et kui ma mõtlen alati noh, ütleme, takso tellimine, onju, et taksojuht saab ikkagi kordades vähem kui selle taksoäpi tegija näiteks, et kumb on, kumb on olulisem, et noh, me võime siin vaielda selle üle, aga, aga noh, on selliseid näiteid veelgi, et et aga jah No mina tooksin veel välja võib-olla andmeanalüüsi teema, et Eesti Ekspress kirjutas sel nädalal nädalal natukene, kuidas exceli tabelitega maadelda ja kuidas need andmed kokku tulid ja, ja ma natukene olin üllatunud tegelikult, et, et ma tundub, jah, ma saan aru, et kui me nüüd kriisi ajal tekisse vajadused, et andmed peab kokku saama, siis tekkis igasuguseid probleeme, et andmete kokkusaamisel korduseid ja oli vaja seal hästi palju korrigeerida, see on tavaline, see ongi tööprotsess. Mind paneb natukene imestama see, et, et me ei ole kunagi varem selle peale mõelnud ja minu meelest seal oli ka oli ka kirjas, et, et analüütikuid ei olnud. Et, et see oli nagu puudujääk, et et kui me lihtsalt paneme konteksti, et me räägime, kui tubli e-riik me oleme, siis selline andmeanalüüs ja, ja, ja andmetega töö, sealt uute lahenduste leidmine, uue teadmise loomine peaks olema tegelikult, et väga suur osa sellest ja ma saan sellest nagu aru, et see ei ole, see ei ole selline töö, kus pärast korraldab pressikonverentsi ja ütled, et vaadake, mis, mis on, nüüd tegime, et see on selline natukene taustal must töö, aga seda on hädasti vaja teha ja ma pakun, et võib-olla kui nüüd ametid vaatavad natukene andmeid ja mõtlevad, et, et võib-olla leiab veel kohti, kus võiks selle poolega tööd teha. Olukorrast riigis. Ja nüüd on meil siin kaks, kolm minutit aega rääkida tegelikult ilmselt nädala kõige enam tähelepanu pälvinud intervjuust või sõnavõtust, et maaeluminister siis Arvo Aller andis Toomas Sildamile intervjuu, kus ta noh täis siis välja võimaluse või ettepaneku, kes, kuidas aru sai minu arust, et ka näiteks õpilased võiks siis vajadusel maale saata põllumeestele appi, et et noh, see selline kuidagi ühemõtteline hukkamõist on sellele olnud, mille eest ma lõpuni ei ole aru saanud, et ma ei nõustu, et see oli kohe nagu käsk, vaid pigem nagu ettepanek ja muidugi seal on see taust sees, et ekre ise saadab nii-öelda võõrtöölised välja, kes väidetavalt teenivad väga vähe, kuigi neil on kohustus maksta Eesti keskmist palka ja siis odav tööjõud lapsed siis põllule, eks. Et aga. No kui ma lugesin ministri intervjuud, siis alguses arvasin, et huvitav, et kas see on selline üks lause, mida ta lihtsalt mainib ja siis on suurelt välja mängitud, aga tegelikult seal intervjuus ta jäi väga kindlalt oma sõnade juurde. Et muidugi, kui nüüd tuli hästi palju negatiivset tagasisidet, siis natukene õhtupoole hakati juba sõnu korrigeerima, et päris nii ei, ei mõelnud. Aga jah, et ilmselt me oleme kõik nagu aru saanud, et õpilased õpilased, meil oma õppetööajast põllule ei lähe, et kui just neile sinna toredat ekskursiooni ei, ei tehta lihtsalt ja aga küsimus on selles, et ma ei ole kuulnud tegelikult, et mis see lahendus siis on, et, et kes siis sinna põllule läheb lõpuks. Ja noh, naljaga pooleks võiks öelda, et ütleme, lapsevanemad, kes on siin poolteist kuud eriolukorras istunud, et need küll hea meelega saadaks lapsed nädalaks või paariks põllule, et saaks värskes õhus olla füüsilist tegevust võib-olla midagi õpiks ka kui, et ma selles mõttes jah, isegi kuskil sisimas võib-olla natuke toetaks seda. Aga, aga kui naljata öelda, siis natu probleemina võiks täitsa arutada ühiskonnas tänases saates pikemalt kahjuks ei jõua. Et sellest, et lapsed tööl, eks, et meil mõned aastad tagasi oli juhus, kus Ekspressi siis poisid-tüdrukud, kes ajalehti müüsid, järsku pandi sellele keeld peale ja, ja ei lubatud nii-öelda töötada. Et ma arvan, et igasugune, ikkagi laias laastus ta võiks leida. On ju ka näiteid, ma isegi olen need töömalevad, mis lastele korraldatakse suvel, et nett ju need on täis esimeste tundidega täis sisenõudlus sellise rakenduse vastu ütleme laste töölesuunamise vastu on ju olemas, et selles mõttes, et seal sellest vaatenurgast on siin teemat küll. Ja ma arvan ka, et selles suhtes, et las need lapsed, kui nad saavad natukene aega olla, et harjutada, näha, mis on põllutöö, et see on. Mõistlik mõte nii Rait aitäh kuulamast. Stuudios olid ajakirjanikud Harri tuul ja Merili Nikola koht kuulmiseni. Kuulge olukorrast riigis
