Tänane saade on eelkõige nendele inimestele, kes oma aias on sipelgatega hädas ja mina pean ütlema, et mina olen hädas küll väikeste sipelgate ega, mis on endale peenrasse pesa teinud, kui olen hädas suurte sipelgatega, mis tungivad hullumajja, kõnnivad trepist üles, nii nagu ma isegi Heiki kruusalu pest kemikaali firmast, mis niisugusel puhul aitaks. Kui väljas, siis on äsja laialt levinud tõhusa Sist Etti ja sipelgapulber, seda puistatakse siis need liikumisradadele või siis tehakse kastmislahus ja kastetakse nende pesakohti. See viimane palju tõhusam muidugi. Sipelgad on ka erinevaid liike. Türklased on siis mustad sipelgad ja kui on tegemist metsakuklaste, kas neid hävitada ei tohiks? Tuleb ja välja kaevata. Mees on kuklaste pesa, kuigi ta on tavaliselt maa peal, paistab tegelikult maa sees on kaks korda suurem see pesa siis tuleb kogu see pesa tuleb viia vähemalt 300 meetri kaugusele. Vastasel juhul nad tulevad tagasi. Ka kõiki me kindlasti välja ei saa. Siis tuleks pesa põhitöödelda, sedasama sipelgapulbriga ja kastmisega on see tõhusam. Reeglisest kastmisvesi läheb maa sisse. Kui mul on sipelgapesad porgandipeenras või roosipeenras või kuskil kiviktaimla sed, keeran kivi teistpidi, siis seal all kihab sipelgatest. Te ütlete selle kastmislahusega kasta, et see on kõige tõhusam, kui mürgine see tegelikult on. Kui köögiviljadega tegemist, siis peaks mõningaid ohutusnõudeid nagu järgima, see ei ole otseselt taimekaitsevahend. Küll on siis sama toimeaine kasutuses taimekaitsevahendites. Seetõttu ma ei saa soovitada kultuurtaimi sellega kasta, aga kui seal ümbrus teha, siis peaks olema ooteaeg ütleme 30 päeva siis avamaal ja kasvuhoones, taimekaitsevahendeid antakse tavaliselt kolm kuni viis päeva, sellest peaks kinni hoidma. Meil ei ole sellist otsest soovitust kultuurtaimede töötlemiseks, ta on ikkagi rohkem need sipelgarajad ja pesakohad muudes kohtades, mitte siis otse, ütleme, kurgipeenra või porgandipeenra all. Mida teha nende sipelgate ka, kes tuppa tulevad? Tuppa tulevad jälle seesama paljukiidetud sipelgapulber, seda saab kasutada siis põranda liistud ja sellistes toa äärtes, aga mõnevõrra ebahügieeniline toas, sest ta ikkagi tolmab ja pulber siis on olemas meil det ja sipelgasöödatoos ja on siis kombat sipelgadoos, mis aitab ka vaaraosipelga-le. Vaaraosipelgate sõltub silmanägemisest, mõni ei näegi. Aga ta on üsna pisikene, selline punakas, peaaegu vahest nagu läbipaistev lausa on siis valgutoiduline kipub olema siis ka seljapottidesse, tema tuleb ja Sue musta pesu korvi ja ta sellist valgurikast toitu otsib. Suvemajas need suured pelgad. Ma püüdsin neid tõrjuda kaneelipulbriga ja raputasin seda täis kõik riiulid, aknalauad põrandad, aga sipelgad ronisid nende eest lakke, jäänud, irvitasid sealt mina üle. Lõpuks ma siis võtsingi selle keemilise sipelgapulbri ja puistasin seda kõikvõimalikud kohad täis, aga mul oli tunne, et ma ise samavõrd hingan seda mürki sisse, kui mürgine see sipelgapulber on, mis eluruumides on mõeldud kasutamiseks. Ehk siis sipelgapulber reeglina eluruumides on ikkagi piiratud kasutusega, et eluruumide soovitaks jällegi neid söödamaju, kas kombot võideti ja sipelgamaju, seal on see toime aina siis peidetud ohutusse söödakarpi ja näiteks söödatoosis on ta selline geeljas või keeles, nii et tema ei tolmu ega lendu ja ta on siis võrdlemisi hügieeniline. Küll pean ütlema, et sipelgatõrje on võrdlemisi pikaajaline protsess, sipelgad on väga visad ja võib-olla isegi visamad. Kui prussakad õue sipelgatest rääkida, siis nemad viivad oma enamus, seda on küll maapinna ligidal või sipelgapesa. Ütle kuhja, rippus, aga osa mune viivad sügavale maa sisse. Millestki järgmine aasta sipelgakaid tulevad alles ülejärgmine või kolmas, neljas aasta. Sellepärast ongi, et tihtipeale me saame olulist leevendust abi, aga me peame seda tõrjet tegema ikkagi mitmel aastal järjestikku. Kas sellest on abi, kui ma õues leian peenrast sipelgapesa ja võtan umbes labidalehe laiuselt kaevanda välja, viin väravast välja. Kas sellega võib öelda, et sipelgapesa hävib, või siiski nad koonduvad ja vajavad oma pesa samasse kohta uuesti? No kindlasti nii pealiskaudselt küll ei saa suhtuda, et labida laius peab ikka vaatama, kuidas sipelgapesa on levinud, on üks teine asi, nagu ma ennist mainisime, siis 300 meetrit on see miinimumpiir, kuhu tuleb viia, et pigem kaugemale veel sipelgapesa põhi tuleks ikkagi keemilisest ära töödelda, kas tahame seda keemiat või mitte, kui ei taha, siis me peame leppima sellega, et sipelgas ikkagi jällegi tagasi proovida kaneelipulbriga, sellest ma ei tea küll midagi, aga, aga võib-olla. Teil on nüüd mitu sipelgatõrjevahendit siia välja pandud üks niisuguse karbi sees, siis on pulber ja siis on vist midagi pihustatavate, missugusel puhul, missugune nüüd sobib? Tütar aerosooli võib-olla taevas on kõige lihtsam kasutada ja tihtipeale inimene läheb seda kergema vastupanu teed, võtaks selle lihtsa ja aerosool läheks suts ja valmis, see on nagu eluruumides rohkem ja see on alles siis, kui sipelgas tulnud või ka siis, kui ma leian pesa ülesse, kui see pesa on juba ammu see kahjustus või sipelgarünne on juba ammu meie majas, siis pära soolist ei pruugi väga palju abi olla, sest töölissipelgate pesakonnast ütleme sõltuvalt sipelgaliigist viis kuni 15 protsenti ülejäänud 85 protsenti on ikkagi pesas, seega see tulemus, mis me saavutame selle aerosooliga, on siis üsna lühiajaline, nii kogu juua töölissipelgad siis tulevad küll on jah efekt siis, kui sipelgas alles tulnud naaberkorteris me näeme, kohe laseme, on ta läinud ja sellega on valmis. Seega on kõige tõhusam ikkagi sipelga, ütleme surnuks söötmine. Tema tassib seda mürki oma pessa, toidab sellega oma kuninganna siis niimoodi tasapisi ja järjepidevalt vajutades sipelgapesa siis hukule määratud. Küll nõuab see siis visadust ja järjepidevust, et ja võidab ikkagi see, kes lisab. Sipelgad koos on siis maja sees ruumis kasutamiseks, sipelgatoos on selline, kas siis plekk-karbis või siis on, teete sipelgatoos või siis on plastikust maja siis kombata maja, seal on ta sipelgamürk selliselt keele kujul, mis ei ole ohtlik tervisele, mis ei lendu ja pulbrina versioon on siis kõige rohkem ikkagi õues kasutamiseks. Tuleval pühapäeval räägib Heiki Kruus elu, kuidas aias muti ja vesirotti võimutsemisele piir panna.
