Aiatark. Tere kõigile aiasõpradele. Sügis algas sadude ja läänekaarte tuulega. Tulevaks nädalaks ennustab ilmajaam esimesi öökülmi ja seejärel jälle pisut soojemat ilma. Täna võtame kõneks sügistööd, mis aitaksid tänavu suvel jõudsalt paljunenud taimekahjurite elu nii kibedaks teha, et nad talve üle ei elaks. Nõu annab Eesti maaülikooli põllumajanduse ja keskkonnainstituudi taimekaitseosakonna spetsialist Eha Swilpoonis. Kõige olulisem on loomulikult osata Ta õieti ära määrata, mis on need kahjur, kes meie aias tegutsevad ja teada ka, et mis on need trikid või strateegiad, mida nad rakendavad oma talvitumisel. Nimelt Talv on suurepärane aeg taimekaitse rakendamiseks. Kuna talvel on putukatel toidunappus ja madalad temperatuurid. Lisaks tekitavad siis sellise summaarselt talis energiakriisi seganud all tõesti putukatele üleelamiseks kõige raskem aeg. Meie kahjurid on välja kujundanud erinevad sellised spetsiifilised kohastumised, mida naksis talitamiseks lendavad. Näiteks koguvad varuaineid ja karastage ennast külma vastu minimeerivad kasutada energia tarbimist nagu inimesedki üritavad elektrit vett kokku hoida ja valivad kava talvitumiseks sobivad asukohad või talvitumispaigad. Putukatel on kaks erinevat talvitumisstrateegiat külmumist vältiv strateegia, mille puhul putukate rakud külmuvad alles väga sügava pakase juures ja kõik isendid hukkuvad. Ja teiseks siis külmumistaluvusstrateegia, mille puhul rakud taastuvad peale täieliku jäätumist ja külmumispunkt. Sellisel juhul ei ole nii madal, et meie teadusuuringutest on välja tulnud, et mõningatel kahjuriliikidel on kasutusel üheaegselt mõlemat strateegiat. Näiteks maakirpude puhul on helge külmumistemperatuuride kahestumine, et üks osa populatsioonist on kohastunud taluma soojemat talve teine külmemat talve. Siit võib järeldada, et meil ei ole palju jääda lootma lihtsalt selle peale, et tuleb talve võtabki meie putuka, ta, kes on siin kohastunud, need on tõenäoliselt meie seas ka järgmisel ja ülejärgmisel aastal. Mida siis peaks nüüd septembri lõpus, oktoobri alguses veel tegema, et kahjurid ei elaks seda talve üle, ükskõik kui karm või kui leebedaga tuleb? Võib-olla veel mõne liigi puhul aitaks toidutaimede pritsimine mõne nisu langetava või peletav ainega näiteks ava Tyrahteeniga, et tallituma siirduvate putukate arengutsüklit kahjustada ja vältida seda, et loomad oma täis elu kätte saaksid, läheksid talvituma jõulist ja, ja täiskasvanutena. Kui nad on haiged või nõrgemad, siis nad tõenäoliselt ei ela seda talve üle. Võib-olla mõned mõned liigid on juba talvituma läinud, siis nad on ilmselt teinud ka endale juba sobivad talvitumiskohad ja siinkohal tuleks siis arvestada seda, et enamus kahjuriliike talvitub kasvukoha vahetus läheduses mullas, siis me saame kas siis põldu künda või siis viljapuude põõsaste aluseid läbi kaevata, et viia pinnimisel mullakihid sügavamale ja sellega siis mullapinnal talvituvad kahjurid sügavale ja vastupidi, sügaval mullas talvituvad liigid tuua rohkem väljapoole, kus siis võib-olla mõned linnud veel neid nokivad ja sellega siis rikutakse ära nende ei ka talvine või selline normaalne talvitumiskoht. Ühesõnaga, tuleb künda üles nii kartulimaa peenramaa kaevata hargiga läbi õunapuude ja marjapõõsaste alused. Jah, see on selline standartne soovitus, mida igal aastal on räägitud ja ilmselt siis ka tehtud, kui selleks vähegi aega on. Mida peaks veel tegema. Kindlasti tuleb meeles pidada ka seda, et on selliseid liike, kes ei talvitu sealsamas, kus nad toitusid. Sellised liigid, kes rändavad talvitumispaikade otsingul eemale näiteks siis maha kirbud lähevad põllu peenadele ja kraavikallastele ja talvituvad seal lehe kodus ja kartulimardikad võivad minna lähedal asuvasse metsa. Porgandi-lehekirbud näiteks talvituvad hoopis teistel peremees taimedel nad lähevad porgandi asemel otsivad endale okaspuud ERKI eelistatud kuuski. Kuused võivad olla koguni ühe kilomeetri raadiuses, siin tuleb teada, et nad on, nad on väga head lendajad või head andajat, siin selline viljavaheldus või porgandimaa kaevamine ei aita. Aga nende puhul tuleks siis olla nutikam. Tuleks rakendada selliseid tõrjemeetmeid nagu peremeestaimede kevadine pritsimine tõrjuvat ainet või repelentidega või siis mingite tugevasti lõhnavad, mitte peremeestaimede leotis tega või, või siis kasvatada nende kõrval selliseid eksitavaid kõrvaldada tuure või siis peremeestaimi, millel ei ole nii atraktiivne värvus. Mille peale need putukad kohale tuleksid? Kui me nüüd võtame olulisemad kahjurid puuvilja- ja marjaaiast, siis millele tahaksite nende puhul tähelepanu pöörata? Puuvilja-marja hoias tuleks loomulikult eelkõige hügieenist rääkida, kindlasti ära hävitada, maha lõigata kõik surnud oksad, üritada puhastada tüvedelt lahtist Corp paosambliku, mille alla poevad mitmesugused putukad Bente, nagu näiteks õunapuuõielõikaja õuna kui võib-olla koorepragudes lehetäid, kirbud, mõningate lestade munad on pungade lähedal, et võita võimalikult puhast ja korras üldist aia sanitaarset seisundit. Ma arvan, et kevadtalvine puude tüvede, lupja, mine täidab ka seda eesmärki, et kahjustada ja hävitada neid kahjurivastseid või talituvaid vorme, mis on puude korba. All jah, aga sellegipoolest seda lupja ei panda üle terve puu, vaid ainult teatud kõrguseni ja ma arvan siiski, et see lupjamine oli eelkõige selle vastu, et ära hoida kevadist Vahlav kuulamisest ja, ja külmumisest tekitavaid sisepingeid puidus. Siis tekivad kevadel koorelõhed, mis eriti magus Kirsile võivat hukatusliku saada. Kas te jagaksite meiega veel mõningaid huvitavaid nippe, kuidas kahjuritest just talve eel lahti saada, nii et nad uut kevadet enam ei näe? Jah, sellel aastal lugesin huvitavast kahjurist nimelt päevaliilia pahksääsk, kes on ühe tüüpilise kahetiival see kahju, lina, sirp nukkuma mulda ja selle tõttu on mõistlik tema talvituvad teisend hävitamiseks, siis jälle peenrad läbi kaevata, aga soovitati ka näiteks tuhapanemist sentimeetri paksuse tuhakihi raputamist päevaliilia põõsaste alla. Ja ma arvan, et see on veel üks asi, mis võib aidata eriti luuviljalistel. Esiteks on tupp väetis, aga teiseks loob taga ebasoodsa keskkonnapinnakihis tuvate putukate eluks. Nad reeglina nii leelist keskkonda ei talu. Kui teil on jäänud vanast ajast kuskile kuurinurka veel paar kotti kustutatud lupja, siis millise kahjuritõrjeks seda võiks sügisel raputada. Kahjuritõrjeks tegelikult kustutatud ja on soovitatud näiteks panna tigude vastu, kui on aiamaal on palju tigusid, siis soovitatakse näiteks rohualad. Ja siis selle rohuala ja aiamaa vahele tekitada selline väike kanal või kraav ja sinna siis seda värskelt kustutatud lupja panna. See on siis üks võimalus, kuidas tigude rünnet kontrolli all hoida. Aga üldiselt te soovitate siiski külvipindade vaheldust, selle asemel, et hirmsasti sügisel veel soojade ilmadega kemikaalidega pritsida. No kui midagi muud üle ei jää, siis kindlasti tuleb ka kemikaale kasutada, kuigi tõepoolest, et sinna peaksime nüüd mõtlema, et kas see on esiteks majanduslikult tasuv ja teiseks, kas teda on ikkagi vaja näiteks, et kui meil on kohale kasvatatud ilupuud-põõsad, kas on majanduslikult tasuv neid pritsida, et kas tõesti selle mõne kahjuri esinemine on nii hukatuslik, et me seda kuidagi taluda ei suuda, küll aga võiks jah, siiski, kui ikkagi muid variante meie tegevuses enam ei ole, siis ikkagi aeg-ajalt. Peame kemikaale kasutama. Tänapäeval üritatakse kasutada võimalikult vähe mürgiseid preparaate. Näiteks kasutatakse feromoonpüüniseid, millega püütakse välja isased putukad ja samuti kasutatakse mitmesuguseid hormoonpreparaate, millega rikutakse ära jälle see kahjurite loomulik arengutsükkel. Sellega ei suuda nad talve üle elada ja paljunemisvõimeliste järglaskonda anda. Te nimetasite köögiviljakahjuritest juba näiteks porgandi, lehe, kärbest ja mitmeid muid kahjureid, mida peenramaal veel võiks talve eel teha. Rusikareeglid muidugi ei ole, sellepärast et kõik sõltub sellest, millised konkreetsed probleemid meil on, näiteks kui meil on probleemid maasika lestagatis, maasikalehtede äralõikamine ja puhastamine teatavasti aitab maasikal lestade arvukust kontrollida aga samas on tehtud katseid maasikalestade looduslike vaenlaste arvukust aitab tõsta just nimelt see, kui tekitada sinna juurde selline lehtedest multšikiht. Nii et tegelikult on küsimus pigem selles, et kas me tunneme neid kahjureid, kes meil aias on ja kas me oskame nendele vastavaid meetmeid või vastuabinõusid rakendada. Kas on mõndi lihtne moodus, kuidas kahjurid määrata, kui ise ära ei tunne? Kindlasti annab vaadata sümptomeid ja üritada leida pilte samasuguste tunnustega. Muidugi, kui te olete aktiivsed aednikud, te võiksite küsida aiandusfoorumitest või üle aia kolleegi käest või naabri käest või siis, kui ikka häda käes, siis midagi ei aita, tuleb otsida üles spetsialistid ja nõnksida. Rääkis Ehas Vilpoonis Eesti maaülikooli põllumajanduse ja keskkonnainstituudi taimekaitseosakonnast ja loodetavasti ei keela sealsed teadlased oma abi, kui kellelegi koduaias leidub nii unikaalne kahjur, et ise selle määramise ja tõrjumisega hakkama ei saa. Ilusat sügist kõigile aiasõpradele ja kohtume jälle tuleval pühapäeval.
