Keskkonnaameti liigikaitse peaspetsialist Eike Vunk ütleb, et karuputke ohtlike võõrliikide enam kui kümnendi pikkune tõrje on olnud tulemuslik. Kui seitse-kaheksa aastat tagasi tahtis Ossinovski karuputk näiteks Türi vallas kogu Kahala küla enda alla matta, siis täna seal enam karuputke taimi leida ei õnnestunud. Me oleme levikule saanud piiri peale, et ta levib väga vähesel määral veel. Ja kui nüüd vaadata pindala, et me oleme kaardistanud 2800 hektarit umbes üle Eesti, kokku teda. Ta kasvab kõikjal igal pool, siis tegelikult sellest üle 600 hektari on juba hävinud ja hankes, kus me tellime selle tõrjetöö, on tegelikult kindlasti kolmandik selliseid alasid, kus kass on üksikud taimed või ei ole enam mitte midagi. Karuputk on laiutama hakanud ka Põhja-Sakala vallas Lahmuse külas mahajäetud loomalauda ümber kuid see koht on juba tõrjeplaani võetud taas kord Eike Vunk. Me ootame kindlasti inimestelt seda teavet, kui neil kuskil kasvab karuputkas endal või, või kuskil nad teavad, et seda on. Mis me ootame, neilt, on võib-olla see, et üksikud taimed on täiesti ohutu ka ise välja kaevata, et selle pärast ei pea tellima meriikliku hang ega seda tööd. Ja aga kui ikkagi on inimene ei jõua, ei julge või seda tööd on palju, siis siis on võimalik riiklikusse tõrjesse lisada lepingule juurde riik tuleb ja aitab ära tõrjuda. Eike Vunk lisab, et tänavu on karuputke tõrjelepinguid sõlmitud 310000 euro eest. Tööd jagub kolmeks aastaks, kuid praegu on veel võimalik uute kasvukohtade lisandumisel lepingu mahtu suurendada viiendiku võrra. Tõhusaim moodus karuputkedest lahti saada on taimed välja kaevata. Praegu on õige aeg sellega alustada, sest taimed on veel väikesed kuid kindlasti tuleb vältida taimemahla silma ja nahale sattumist. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Paide.
