Sisuliselt praegu peaks Riigikokku jõudma metsanduse uue arengukava eelnõu. Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Kristel Järve ütleb, et senine protsess on hullu kasulik. Kogutud on väga palju materjale ja huvigruppidega on räägitud olulistest asjadest. Enne 2002. 10 teise aasta kevadel eelnõu tõenäoliselt valmis ei saa. Veel läinud aasta sügisel tutvustas ministeerium nelja metsanduse arengustsenaariumid, karu, hunt, ilves, rebane, Need aitasid valida, mida me metsast tahame. Parimast stsenaariumi pidi detsembris välja valima metsanduse arengukava juhtkogu töörühm, kuhu kuulub inimesi eri huvigruppidest alates keskkonnakaitsest Linda-Marivälist ja lõpetades puidu ettevõtja Raul kirjaneniga. Et valikut sisulisemaks teha, tellis keskkonnaministeerium kõigile stsenaariumitele mõjude hinnangu. 100 leheküljeline dokument oligi detsembriks valmis ja päris selline, nagu oodati. Eks seal oli tugevalt mängus ka see ajafaktor selle jaoks, et see töö vastaks lõplikult siis nendele tingimustele, mis lähteülesandes oli seatud, oleks tegelikult vaja olnud kõvasti tööd teha. Kuna stsenaariumide mõjusid polnud korralikult hinnatud, polnud juhtkogul huvi nendest stsenaariumite üle aru pidada, saati siis veel nende vahel valida. Nõnda arendasid karu, hunt, ilves ja rebane sahtlipõhja ning ministeerium võttis ohjad enda kätte, et see tähendab, et ametnikud kirjutavad kinud metsanduse arengukava eelnõud, kel huvi, võib protsessi keskkonnaministeeriumi kodulehelt jälgida. Ministeerium saadab oma ettepanekuid juhtkogule juhtkogu või õigemini selle liikmed ühekaupa saadavad oma ettepanekud vastu ja siis ministeerium vastab, et kas või miks mõni mõte eelnõusse jõuab. Kõik see, mis vähegi võimalik on, sisse oleme pannud. Aprilli alguses põrkas ministeerium uue takistuse otsa. Keskkonnamõjude hindamise peab tegema kogu metsanduse arengukava, eelnõule aga ettevõtted, kes seda teha sooviks. Riigihankega leitud eksperdid tõdesid, et töömahtu on väga keeruline hinnata. Karta on, et töö tegemist hakkavad segama huvigrupid, kes ekspertidele hulgakaupa küsimusi arvamusi saadavad. Pealegi on väga raske välja mõelda, kuidas täita kõiki hankes kirjeldatud ülesandeid. Näiteks kuidas hinnata arengukava mõju aastani 2100. Kristel Järve ütleb, et nüüd valmistatakse kahte hanget. Esimesega pandaks paika mõjude hindamise programm ehk mida üldse täpsemalt uuritakse teise hanke võitja tegelekski uurimisega. Aga kui metsanduse uus arengukava saab kõige varem valmis 2022. aastal, siis kuidas me vahepeal päris ilma arengukavata toime tuleme? Et ega metsaseadus oma kehtivust ei kaota, selle ka, et arengukava ei ole.
