Looduselainel looduselainel valmib koostöös sihtasutus keskkonnainvesteeringute keskusega. Kägu teeb oma häält ja see tähendab sedavõrd, et meie Teeme ka vahel, no me hakkame ka häält tegema. Alanud on looduselainel rubriik, kus meil täna hommikul on külas geoloog Sander Alo nodervist. Tere hommikust. Millest me siis räägime? Me räägime täna kivistustest tulema täiesti nii-öelda minu teema juurde tagasi. Põhiline on see, et noh, nüüd kui õue vaadata tänasel päeval, siis ei ole enam niisugune ilus õueskäigu ilm, aga aga, aga sellegipoolest nädalavahetused lähevad pikaks, inimesed otsivad tegevust, suvi tuleb ja tihtipeale inimesed rannas käies leiavad kivistisi ja ma mõtlesingi, et ma võtan veidi kokku, et mis, mis sellega on, sest et Mul on, ütleme nii aastast, tuleb mitu telefonikõnet, eriti selline suve hakul ja ma räägin ühe loo, kuidas, kuidas telefonikõne tavalist välja näeb, eks ju, et võtan vastu, tutvustan ennast, näevad Eesti loodusmuuseumi geoloog Sander, aga kuidas saab neid aidata? Oi härra geoloog, mina olen leidnud dinosauruse selg ei lähe ja mul on niimoodi ototot muidugi niisugune väike lapselik teadlane nii-öelda läheb minu sees kohe käima äkki ongi ja äkki ongi ja, ja siis ma esimese asjana pean küsima, et nii, et kust selle dinosauruse selg roosis leidnud olete? No käisin siin Toila rannas ja leidsin, aa, selge, see ei ole dinosauruse selgroogu. Te olete suure tõenäosusega leidnud hoopis nautiloydi kivistisi, mis on nautiloyd, kohe jõuan selle nautele oli nii, et võib-olla ma teen selgeks sellest, et dinosauruse selg, roide ja küljeluid ja ühtegi asja kahjuks eestist leida ei saa. Nad siin elasid suure tõenäosusega, aga viimane jääaeg lihtsalt kulutas need kihid siit minema. Lihtsalt selle ajastu kivimeid Eestis ei ole, mõni mees ütleb selle peale, aga kaeva sügavamalt õige minu mõte, jah, ja siis, siis ma pean, kahjuks ütlevad, aga geoloogia seal niimoodi, et mida sügavamale sa lähed, seda vanemate kivide juurde sa lähed, et kõige kõige pealmised kivimid siis on, mis on nagu geoloogiliselt nagu adekvaatsed, sest need on mingi umbes 400 miljonit aastat, kui sa lähed sealt veel sügavamale, saad 500 miljonit 600 miljonit ehk dinosaurused olid ju kusagil kuni 60, aga tulles tagasi küsimuse juurde, kes on nautiloiks selles mõttes, kui dinosaurused polnud meil või noh, dinosauruse kivistisi Eestis polnud siis, siis siis võib öelda, et Eestis on elanud muud väga vinged loomad ja nautiloyd oli kusagil 450 miljonit aastat tagasi alanud tippkiskja. Kes siis oli omal ajal merede suur valitseja ja, ja selline vinge tegelane, et ütleme nii, et ta kasvas kuni 20 meetri pikkuseks. Võiks kasvada nautiloidun, see teokarp, eks ole, hiiglaslik. Ta on nagu, ütleme nii ta nagu jäätisekoonuse sisse pandud kalmaar jäätise ütleme see see koonuse boonuseleni, jäätis, haake just. Aga nüüd nende kivististega ongi pidevalt see teema, et ega, ega inimene näeb seal ju kivi sees ükskõik mida lihtsalt kui ta näeb mingit kuju, siis, siis, siis tal võibki olla, et minul on, mina näen siin krokodilli pesa, teine Wen läheb siin hoopis midagi muud nagu tinavalamine aastavahetusel. Põhimõtteliselt, aga Nende kivististe korjamisega tasub olla siiski ettevaatlik, sest et suur osa kivististe, sest Eestis on looduskaitse all, mis tähendab, et tegelikult nendega ei tohiks isiklikult midagi peale hakata, et sellest tuleks tegelikult teavitada teadjaid inimesi. Näiteks kui, kui me tuleme jälle sellesama selgroo lülilise kivistisi juurde tagasi, eks ju, näeb tõesti nagu selgroog välja. Aga kui see selgroog lõpeb seal jämedamas otsas sellise siledaosaga, siis see on, tegu on kaitsealuse nautiroidi kivistusega, millest võiks teha pildi. Kui ta on kusagil lahtiselt, siis võta üles korjata, märkida, kust ta selle leidnud olete ja tuua kusagile kas mõnda muuseumisse või ülikoolispetsialisti kätte. Mitu aastat läheb üldse, et ühest kalast või teost või dinosaurust saaks kivistis mitu miljonit või 100000 aastat läheb tarvis. See on väga hea küsimus. Selle kohta võiks öelda, et enamasti võib-olla tuhandeid ja miljoneid aastaid. Aga olen oma silmaga näinud, Tartu Ülikoolis on ka kivistunud õun mis tähendab, et seal Muhumaalt pärit, möödunud sajandi algusest suure tõenäosusega õun sattunud mõnda lompi lubjakivi on seal Saaremaal väga pinna lähedal, siis on olnud tõenäoliselt väga lubjarikas vesi, mistõttu ta on kivistunud päris kiiresti. Et, et see protsess võib käia väga kiiresti. Aga enamasti peaks ikkagi ütlema, et see võtab ikka väga pikalt aega. Aga kui tulla nüüd võib-olla selle juurde, et kui inimene leiab, päriselt kivistisi, mõtleb või tahaks hakata korjama kivistisi, siis kõige lihtsam ja nii-öelda kontrollitud viis kuidas, kuidas neid kivistisi selgeks teha? Pange Google'isse lihtsalt hobi, dialoog või hobi dialoogi blogis ja te leiate sealt sellise ühe Eesti selline minu teada, esimene selline tõsisem hobigeoloog, kes, kes, kes, kes ei ole üldsegi geoloogiaga seotud, on, on hakanud kivistisi uurima, kirjutab selle kohta blogi väga hästi pildid juures seletused juures, et ülivinge. Kuulge, millal sa vaatad neid pilte? Jäätise tuutut ma küll väga nagu välja ei loe, mina küll näe, nüüd sa näed, sa näed seda, Theo karma näen, olid enamus on selle teokarbikujulised ja üks on see jäätisetuutu ja mõni on ikka hiiglaslik inimese kõrvale. Pantult on püha issand, see nagu bussi pikkune, võib-olla veel suurem. Just ja väga õige nad tegelikult alguses tulid maakerale sirgetena nad nägidki selliseid koonuselised välja, aga ütleme nii, kui sa kasvad 20 meetri pikkuseks koormuseks, siis manööverdamine ei ole väga lihtne. Kujuta ette, sa oledki nagu buss vee all, liigud kogu aeg ja saad keerata hästi kiiresti. Ehk nad pidid leidma optimaalse maa ja manööverdamisvõimelisema kuju ehk siis tõmbasid kerra. Niisiis, hea kodanik, kui sa leiad mõne kivistisi, vaevalt et see siinmail dinosaurus on, aga võib-olla leidsid laheda eksponaadi Eesti loodusloo muuseumis nauti Loidi näol nimelt siis ja tuletame meelde, et need on kõik sisuliselt riigi omad. Ära hakka midagi muud tegema, kui pildide saada proffidele, tead, mina ikkagi see dinosaurus juttu seda hoogu maha ei tõmbaks, et äkki äkki ikka on, äkki ikka on, tõenäosus on, täna läheb, aitäh Sulle. Looduselainel.
