Koroonaviiruse järele on elu Eestis ja ka mujal maailmas hangunud, liikumisvõimalused on viidud miinimumini ja see paneb raskesse seisu väga paljud ettevõtted ja majandusharud ja üks juba valusalt pihta saanud valdkond on hotellid ja toitlustusasutused. Meil on telefonil Eesti suuremaid majutus ja toitlustusasutusi ühendava Eesti hotellide ja restoranide liidu tegevjuht Marika Liivamägi, tere päevast. Neljapäeval te andsite teada, et oma liikmetelt pärit teabe põhjal ennustate hotellide täituvuse kukkumist märtsikuus 60 kuni 70 protsenti tee. Mida te täna ütlete? No täna ütlen, et olukord on veelgi keerulisem, et me panime ka eelmisest nädalast tööle sellise automaatse nii-öelda info kogumise süsteemi mõttelt, et mis, mis olukord nendel reserveeringutega on siis märtsi ja sealt edasi aprilli ja maiste ja sellest tulenevalt tegelikult alates tänasest ja homsest väga paljud hotellid panevad oma uksed kinni, sest tellimuse lihtsalt pole ja inimesi ei ole turistid, aga mitte loomulikult arvestades olukorda Nii et see protsent läheneb siis 100-le Tegelikult küll, kui me vaatame aprilli ja maitses nii, ta on. No tõesti, olukord on siin väga kiiresti kõik juhtunud, kuidas siis sellises sellistes üldse kiiresti toimuvate muutuste olukorras toime tulla või milline on see ettevõtete valmisolek? Ja siin on ju erinevalt muidugi on suuremaid ja väiksemaid ettevõtteid ja sellest tulenevalt ka valmisolek. Nojah, paraku on, on, ütleme tegemist tegelikult siis selles mõttes nagu tööstusharuga, kus ikkagi valdav osa ettevõtteid ja ettevõtjaid on, on pigem mikro ja väikesed ettevõtted ja nende siis ütleme, rahaline võimekus on, on suhteliselt piiratud. Et me tegime ka eelmisel nädalal kriisikoosolekul hotellide ja restoranide liidu juhatuse otsuse, et esmajoones, Me loomulikult kaitseme oma töötajaid ehk tegelikult siis see peaks olema praegu ka peamine fookus nii-öelda siis läbirääkimistel riigiga võimalike siis leevenduspakettide teemal ja teine on muidugi siis kohustuste täitmine, ehk siis jällegi tulenevalt äri eripärast on, on väga palju, et ettevõtjad või ütleme siis siis rendivad pindasid on nad siis restoranipinnad või hotellide pinnad ja, ja rendikohustuste täitmine ja omakorda siis kinnisvaraarendajad on ka sõltuvad kas pangalaenudest ja muudest, nii et tegelikult seal neid aspekte on päris päris noh, ütleme mitu ja see, see teema on nagu, nagu mitmetahuline. Aga jah, loomulikult. Neid küsimusi me me kohe hakkasimegi arutama. Eelmisel nädalal. Nii et hetkel on need küsimused veel läbirääkimiste faasis, et kas või kui palju vastu tullakse. No tegelikult oma ettepaneku me esitasime, aga tõepoolest praegu selle nimel tehakse tööd kindlasti ei ole ainukene sekt. Ma arvan, et siin on, on kõik teised ka sektorid väga konkreetseid ettepanekuid teinud, et mis on, mis on hästi positiivne, et on ka reageeritud ja ma usun, et selle nädala jooksul tegelikult me saame saame infot võimalikest lahendustest, et noh, tõenäoliselt need on lühiajalise nii-öelda nagu lühiajalised lahendused, aga loomulikult teeme me tööd ja peame dialoogiga pikemaajalist, sest et täna, kui vaadata eriti meie sektorit, siis loomulikult see välisnõudlus ei taastu kuu kahe või kolmega, et see periood on pikem. Ma kordan üle need teie ettepanekud, mida neljapäeval tegite, et sundpuhkusel või karantiinis olevatele töötajatele riigipoolse töötasu kompenseerimine töötukassareservist kuni 80 protsenti töötajate keskmisest palgast kuni aasta lõpuni. Siis vabastada hotellide restoranid käibemaksust kuni aasta lõpuni, kaotada erisoodustusmaks sotsiaalmaksu ajatamine ilma täiendavate intresside ja trahvideta kuni aasta lõpuni ja koostöös KredExiga võimaldada sektoris tegutsevatele ettevõtetele jooksvate kohustuste ja käibevahendite ja laenumaksete garantiisid. Te palute seda abi kohe niimoodi pikemaajaliselt. No tegelikult küll jah, et ütleme, fookus on täpselt nii, nagu ma ütlesin nagu peamisel teemal, et tööjõud et me ei peaks inimesi koondama ja siis hiljem neid uuesti tööle võtma ja uuesti värbamisega tegelema ja teine pool siis tegelikult likviidsusteemaks ehk, ehk kuidas tegelikult nii-öelda nagu tagada see see pikemaajalisem nii-öelda nagu siis ellujäämise eluliin. Selveri juhataja kutsus reedel meie saates sundpuhkusele inimesi oma ja ka teistesse kaubandusettevõtetesse, kus praegu on töökäsi juurde vaja. Kuidas suhtute? Teema täiesti oleme teemaga täiesti kursis, et, et väga kiiresti reageerisid kaubandusettevõtted, et me oleme info saanud ja me kohe saatsime ka selle info edasi oma liikmetele, et nad saaksid oma inimestega läbi rääkida. Aga tõenäoliselt praegu need läbirääkimised käivad, et kõik räägivad sellisest, ütleme kahe nädalapikkustest sellistest etappidest, et praegu tõesti võimaldatakse võib-olla selline palgaline puhkus või kuna tööaega vähenemine toimub siis osalise tasuga või jah, ütleme, et osalise siis tasuga palka, palkade maksmine aga, aga kindlasti on on nii-öelda alternatiiviks, et sinna, kus töökäsi vaja on, et saame suunata teenindusettevõtete töötajad. Üks mõte siin paljud inimesed peavad karantiinis olema ja kodus lähedaste seas on ehk isegi seda ju raske saavutada. Kas ööbimiskohad saaksin vastu tulla, et noh, näiteks nende juures olla? Kas see on tegelikult meil jutuks olnud, et jah, siin nii-öelda maailma praktikat ka vaadates on, on hotellid pakkunud, et nii-öelda nagu siis sellest isolatsiooniperioodiks perioodiks nii-öelda nagu, nagu siis hotellipindasid. Aga ma tunnistan ausalt, et me praegu oleme võtnud üks teema korraga, et hetkel nii-öelda nagu sellist konkreetset lahendust antud teemal ei ole, et aga jah, see on nagu läbi käinud arutlustel. Aga hetkel siis, kas töötajad on sundpuhkusele saadetud või osad peavad ikka tube ja ruume korras hoidma. No tegelikult olukord on ikka selline, et, et alates tänasest ikkagi asutused hakkavad vaikselt ennast kinni panema, mis tähendab seda, et siis ei ole mõtet ka tööjõudu ju hotellides hoida, et jäävad loomulikult siis nii-öelda selline valvepersonal, et inimesed on nagu majas olemas, et päris päris nagu ütleme, uksi väljastab, lukku veel ei keerata, aga, aga üldiselt enamus või suuremad pealt jah, nii teenindav personal kui ka ütleme siis toateenindajat, kes, kes hotelle koristavad, siis nendega hetkel räägitakse läbi võimalikest siis lahendustest just seal nagu tööandja poolt vaadates. Ja lõpetuseks Marika Liivamägi, kuidas või mis optimismi siis hoiaks praeguses olukorras, sest viirusest tuleb ju muidugi jagu saada. Nojah, tähendab loomulikult, et, et ma arvan, et, et võib-olla selline positiivne noot on sellele, et, et tegelikult väga operatiivselt ollakse nüüd reageerinud. Reageeritakse nüüd, ütleme infole ja tegelikult ka see omavaheline suhtlus siin liidusiseste liikmete vahel erinevate partnerite vahel riigi osapoolega, et hetkel on nagu operatiivsuse operatiivsusel on nagu väga suur rõhk ja seda hetkel hoitakse, et ma arvan, et see ongi selline nagu positiivne noot, et otsitakse lahendusi. Ja ma väga usun, et, et need aitavad ja me saame siit edasi. Ja jõudu, jaksu teile vastupidamist ja optimismi säilitamist, aitäh, Marika Liivamägi. Aitäh, aitäh, olge teiega terved, nägemist.
