Tere kõigile aiasõpradele. Kui me oleme varasemates aiasaadetes innustanud inimesi juba jaanuaris ja veebruaris aknalaual sibulat kasvatada ajatama etele rohelisi pealseid saada, siis täna soovitame süüdis sibulat peenras kasvatada ja kohe nii palju, et mugulsibulad talveks jätkuks. Ega peaks Poolast või mujalt sisse toodud sibulaid poest ostma. Seda enam, et täiendusajakirjanik Marju leitsak julgustab. Sibulakasvatus on igale aiasõbrale jõukohane. Tere hommikust, marjoreidsak. Tere hommikust. Öelge palun, kas siis sibulat kasvatades tõesti miski ei saa untsu minna. No untsu saab alati minna, aga tõepoolest, kui kasvatada omale söögisibulat tippsibulast, kvaliteetsest tippsibulast, siis lihtsam sa enam väga palju olla ei saaks. No alustame siis selle tipp sibula ostmisest, kui ma lähen poodi, siis mida ma pean ostes silmas pidama? Ostes võiks vaadata kohe nendele sibulatel otsa. Õnneks nad on alati sellise võrgu sees, kus ta on väga hästi näha ja saab ka katsuda, et nad oleksid ilusa, sileda koorega, ei oleks hallitanud. Ei oleks kuidagi nagu testinud või läinud krimpsu. Et ikkagi selline katsudes tugev sibul peaks olema see tippsibul. Ja siis te soovitate, et enne mahapanekut tuleks hoida kaarium Berman Kanaadi lahuses. Jah, seda on aegade algusest meil siin soovitatud, et vältida seenhaiguste levikut. Ja kui kaua siis hoida? Võiks hoida olenevalt, et tipp sibula suurusest, aga neli kuni kuus tundi. Ja siis võiks need natukene nagu enne mahapanekut veel taheneda, et mitte nüüd sellest kaalium permagnaadi kausist tud põllule panna. Noh, ütleme paar tundi võivad seista kuskil. Ja see lahus on siis kas niisugune helelilla vesi või või tugevama värviga. Ikkagi pigem pigem heledam? Jah, pigem heledam, väga kanget ei maksa teha. Nüüd te soovitate seda sibulat maha panna, niisugustesse kast tõstetud peenrasse või, või siis lausa vagudesse. Miks te seda soovitate? No põhiliselt sellepärast, et siis on endal lihtsam toimetada seal ümbersündi, et vagudes teda lihtne panna, no sellepärast, et saab ühelt poolt ja teiselt poolt ligi, võib ka panna muidugi sellises suuremasse peenrasse, kus on mitu erinevat rida, aga siis on keeruline hiljem sinna vahele pääseda. Teine asi on see, et sibulale meeldib sügavalt haritud maa mis tähendab seda jällegi, kui juba vaod on tehtud või tõstetud peenar, siis ma ka haritud ja piisavalt kobe selle jaoks, et sibul seal hästi kasvada saaks. Aga mis sibulale rohkem meeldib, kas niisugune liivase muld või rammusam? Tegelikult on nii, et talle meeldib ikkagi selline, pigem saviliivmuld sell, keskmine, kergem muld, kus ei ole väga palju kive kindlasti. Ja võib ka liivane olla veidi, kuid siiski peab olema piisavalt palju toitaineid, orgaanikat seal sees. Seetõttu on ka hea teha juba peenrad sügisel valmis, et siis saab sinna kenasti komposti kõdusõnnikut siis kaevata juba talve alla. Aga niisugust kevadist või suvist pealtväetamist, seda sibul vist ei kannata. Väga hästi mitte ja et kindlasti ei tohiks tal suvel panna enam sõnnikut sest et seal on lämmastikku juba väga palju lämmastikurikkaid, väetiseid ei tasu panna sibulale, sest et küll võib panna selle sibula kasvama, aga pärast säilitamisega tihtilugu muresid, et seda ei maksaks teha. Kui, siis peenra tegemisel saadav mõistlikus koguses kanakaka, graanuleid näiteks või siis tavalist kevadväetis köögiviljaväetist natukene. Siis on muidugi veel see küsimus, et kui sügavale see tippsibul panna ja kui suurt vahet jätta järgmise sibulaga. Väga sügavale ei ole tarvis panna. Tegelikult öeldakse, et võib panna lausa paari sentimeetri sügavusele ja ajada talla mulla peale ilusti, aga mina olen pannud ka niimoodi, et ma olen lihtsalt teinud kolme, nelja sentimeetri sügavuse nagu moodi asja, ütleme, kepiga nii-öelda tõmmanud, et ja siis sinna põhja surunud tippsibulad ja ainult õrnalt-õrnalt patsutanud mulda neile nii-öelda ümber ja peale, et isegi otsad on välja jäänud natukene ja ka see on töötanud väga hästi. Aga siis, kui see sibul suve jooksul kasvab, et kas ta võibki nagu mullast välja kasvada või tuleks ikkagi uuesti pärast vihma või kastmist mullata, et ta mul alla jääks. Mina ei paneks lisatööd, ei ole vaja endale lihtsalt tekitada, kogemus näitab, et ta kasvab ka ilma uuesti Moldovat ta suurepäraselt, et milleks siis vaeva näha, liialt. Aga enne unustasime rääkida veel sellest, et kipp, sibulate vahed on väga olulised. Et see tuleks vaadata vastavalt sordile. Kui on teada, kui suureks need sibulad kasvavad, sest et sibul peab olema ruume. Mõned sordid kasvavad väga suureks. Näiteks salatisibulad, mida on ka kaubanduses saada tippsibulaid, erinevaid, suured valged. Meil küll väga palju neid ei kasvatata, küll aga koduaedades juba proovitakse. Ja nende vahed võiksid ikkagi olla võib-olla isegi 10 15 sentimeetrit. See salatisibul on muidu samasugune, siia pole ainult tütar, maitselt natuke mahedam. Ja ja maitselt mahedam ja kasvab hästi suureks. Tegelikult ta võib kasvada isegi kuni Miloseks üks sibulat. Ma ise küll ei kujuta väga hästi ette, mida sellisega peale hakata, aga aga olen näinud, et on kasvanud ja sellisel juhul muidugi on sellest 15-st sentimeetrist seal sibula vahel on võib-olla veidi vähe, isegi. Kuidas see saati sibul talve üle elab, kas ta sobib säilitada? Salatisibulat sobib küll säilitada, aga ma pean ütlema, et ikkagi mõnevõrra kehvemini säilib kui, siis mis on mõeldud säilitussibulaks. Pigem võiks teda üsna kiirelt ära kasutada või kasutada näiteks hoidiste valmistamisel. Aga niimoodi toanurka seisma jätta, et loota, et peale jõulusaab veel sealt hästi salatisibulat võtta ma pigem seda ei soovitaks. Marju Reitsak, mis on teie kogemus, et miks just Peipsi ääres eriliselt hea maitsega sibulad kasvavad? Peipsi ääres on minu teada kindel sort sibulaid, mida seal kasvatatakse ja see on juba ajalooliselt ammu niimoodi olnud ja seal eriliselt hea maitse koha pealt natukene nagu ikkagi maitse küsimus, et ilmselt on nad väga hinnatud need sibulad sellepärast et neil on tugevam maitse kui nendel tavapärastel sibulatel. Nad on veidi kibedamad, veidi tugevama maitsega ja Peipsi ääres Varnja koju kuulsad šarlots, sibulakasvatajad, kes nii-öelda siis sallutuse põld, tänapäeval öeldakse tema kohta pesa sibul kus ühes sibulapesas kasvab väga palju väiksemaid sibulaid. Me ennem hooldusvõtete juures unustasime rääkida sellest, et kas sibul armastab rohkem põua, semat või vihmasemat suve. Ma arvan, et siinkohal on ikkagi mõõdukus jällegi tähtis, et võiks olla parasniiske, see asi, kui ikkagi on väga põuane, tuleb ka sibulapeenart kasta ja kui on väga märg, siis noh, kahjuks ei ole midagi peale hakata. Seetõttu siin jällegi on abiks, kui sibulad on vagudes pandud või siis tõstetud peenrasse, sest üleliigne vesi saab siis ise ära minna. Selle väga vihmase suvega võib olla ka see mure. Muld vajub nagu sibula ümber üsna kõvasti kinni, tuleb sinna koorik, siis peaks seda mulda vahetevahel kobestama, sest et muidu see tugev mullakamar peenras võib segada sibula kasvamist. No ja lõpuks tuleb rääkida veel nendest väikestest ussidest, mis sibulat järavad, teevad üsna palju kahju ja on meie aedades ka ikkagi üsna üsna levinud. Mis nende vastu aitaks, kui ei taha taimemürke kasutada? Siis on niisugune, üsna hästi töötab vanaemade nipet täiesti tavalist puutuhka raputada sibulatele peale juba võib panna seda sinna siis, kui tippsibul maha pannakse ja suve jooksul ka. Aga siinkohal saab jällegi olema väga hoolikas sellega, et ei oleks seal ahjus põletatud mingisugust plastikut või mingit muud prügi. Sest et sellisel juhul on see tuhk nii-öelda rikutud ja seda ei maksa mitte panna oma toidulauale hiljem nii-öelda. Ja siis, kui tugevad vihmad, siis tuleks seda puud uhk uuesti panna, sest vihm lihtsalt uhub selle mulla sisse ära. Ja ja peale tugevat vihma ollakse jälle mõistlik seda sinna raputada. Kõige viimaseks marjoreidsak, palun öelge, missugust sorti sibulat teie oma aiamaal kasvatate? Mina olen proovinud ise kasvatada tegelikult kolm sorti sibulaid. Noh, ma olen proovinud ka rohkem, aga need on sellised, mis on jätnud. Täitsa hea mulje on punasest sibulast priid Karmen mis on väga levinud meie kaubanduses tegelikult. Ja siis on sellest tavalisest säilitussibulast võiksin soovitada sellist sorti nagu Hercules mis on küllaltki ühtlased, sibulad tulevad sealt väga ilusa kujuga ja sobib pikaajaliseks säilitamiseks sort hästi. Ja siis on selline sort nagus tuura balt mis on ka Krisk valmiv ja väga saagikas sort. Ja seal tulevad küllaltki suured sibulad, et kui on koristamisaeg käes, siis võib lausa olla hämmingus, kui suureks võivad kasvada. Aga sobib hästi nii töötlemiseks, hoidiste tegemiseks kui samaväärselt ka säilitamiseks, et hästi selline tore sortalise No ma loodan, et aiasõpradel, kes seni pole mõelnud, et võiks ka ise kodus aiamaal peenras sibulat kasvatada, et nüüd me oleme selle mõtte neile tuttavamaks teinud, aitäh, marjoreidsak ja uus aiasaade ootab meid nädala pärast kuulmiseni.
