Tere kõigile aiasõpradele tänasel üleüldisel lillede kinkimise päeval on hea meel stuudios tervitada saatekülalist Eesti üht suurimat lillekasvatajat aiandist normiko jaak Ungerson teris. Aiandist kõigepealt aasta tagasi märtsis, kui oli ilus päikesepaisteline ilm, väljas olid hanged. Siis te avasite eelmise aastavahetuse tulekahjus hävinud suurtest kasvuhoonetest ühe ehk poole hektari suuruse jaga aiandi poe, mis on aastaga Nurmikos muutunud. Jah, see esimese jaanuari õnnetus oli üsna masendav ja, ja väga tõsine. Ja kogu aiand sai põlengu tolmust kahjustada ja üks hektar siis põles maani maha, et seal on täna ainult vundament. Ja ülejäänud siis laod ja pool hektarit on töökorras ja seda me oleme siis eelmise aasta jooksul nii-öelda tuuninud ja parendanud ja seal on meil nüüd veelgi parem sisustus ja kasvatamist, tingimused. Aga ikkagi meil on ainult 5000 ruutu 15000 ruudu asemel ja ilmselgelt on praegu suur puudus kodumaisest toodangust. Ma sain aru, et sellest tulekahjus ja selle järgsetes kustutustööde käigus oli oht, et kõik küttesüsteemid, mida kasvuhoonetel on eeskätt tarvis, võivad kinni külmuda. Kas. No ütleme, et tegelikult ei olnud palju, et kogu aiand oleks maha põlenud, aga õnneks oli see Mul pojad olid kohe lähedal ja olid kohal ja juhendasid seda suurt väge kustutusautosid ja, ja nad suutsid ära blokeerida siis selle poole hektari põlengu ladude põlengu. Et selles mõttes päästeamet käitus väga operatiivselt ja hästi, aga tänu ka sellele, et meie siseinfo oli hästi kiire. See uus aiandi osa, mida te edaspidigi üles ehitate, te olete selle kohta öelnud, et see peab tulema niisugusel elektroonilise juhtimise tasemel, mida Baltimaadel varem ei tunta. Jah ta kindlasti seda tuleb ja ma olen hästi palju ja mitte ainult mina, vaid kogu meie pere on selle nimel hästi palju tööd teinud. Me oleme Euroopas ringi rännanud, käinud kasumi ehitajate juures, uurinud tehnoloogiaid. Aga vaadake, üks suur probleem on, et ma arvan, et Jaak universum on täna üks suhteliselt vanimaid Eesti lillekasvatajaid. Ma astusin lillekasvatuse ellu pärast EPA lõpetamist 1980. Palju neid aastaid tuleb juba 40 40 ja 30 aastat on normikat ja siis, kui ma alustasin, ma olin noor, optimistlikke tuli Eesti vabariik, kõik oli väga äge ja ma ei mõelnud, ma ei teadnud paljusid asju. Täna ma tean liiga palju ja uuesti alustada ja uuesti ehitada on väga raske, et sa tahad nagu teha liiga perfektselt ja sa tahad teha nii head ja siis sul on kogu aeg küsimusi. Palju lihtsam oli alustada aastaid tagasi, kui ma olin noor ja rumal ja täis energiat. Aga täna täna ma olen 60 pluss ja vaadake, te võtate lemmiklooma, selle eluiga pluss-miinus 15 aastat, aga kui sa ehitad kasvuhoone selle Luiga on pluss-miinus 50 aastat, nii et peab mõtlema. No igal juhul ma saan aru, et normiko ei ole mingisuguseid pidurdumise või kokkutõmbamise plaane pidanud, vaid areneb ikkagi edasi. Jah, ütleme minu algselt projekteeritud Nurmiko oli kokku 4,5 hektarit, millest siis pool hektarit oli ladusid ja infrastruktuuri Gabistavad, et hooneid ja neli hektarit kasvuhooneid. Ma jõudsin välja 1,5 hektarini ja meil oli plaanis juurde ehitada pool hektarit, aga naistel ei tulekahju ja nii ma olen tagasi poole hektari juures. Aga ikkagi minu unistus on see, et Nurmik oleks üks kord nelja hektariline, neli hektarit kasvuhooneid ehk siis tootmispinda. Ja täna meil on siis selle põlenud hektari hinnapakkumised ja projekt, et juba üsna üsna küps. Ja ootame ainult PRIA toetuse voorusest, et siin sellist väikest tõuget ja seda oleks vaja, sest kasvanati investeering on väga suur ja tasuvusaeg. Kui sa ise kõik teed läheb väga pikaks sinna 12 15 aastat. Et PRIA toetus, siis läheks ta sihukse normaalse äriprojekti raame. Aga kuna minu info põhjal, kuna tuli uus maaeluminister, siis veebruaris toimuma pidanud PRIA voor lükati novembrisse, nii et nüüd ma pean ootama. Novembrini, kui novembris on voor, siis me osaleme ja kui me saame toetuse, siis me hakkame märtsis 21 ehitama. Aga sel ajal siis plaanid küpsevad, tuleme tagasi tänase naistepäeva juurde. Naistepäevalill on tulp, mida tulpi ostes tuleks silmas pidada. Ja sõbrapäevalill on roos, naistepäeva Lill on kindlalt tulp. Lihavõttelill on kollane lill ja emadepäevalill on potilill erinevad potililled, amplid ja kooli lõpetamise lill on lõikelill. Nii et naistepäevalill on tulp ja see proportsioon võrreldes teiste lilledega on tõesti selline aukartust äratav, et, et inimesed ostavad tulp ja inimestele meeldib tulp. Kas osta niisugust hästi kinnise õiega, lootes, et siis ta vaasis avaneb või mida silmas pidada? Tulp on üks suhteliselt tugev lill ja näiteks kui te lähete teisipäeval poodi, aga teil on meeles, nädala lõpus on kolm pidu tulemas, tahaks kõigile tulpe kinkida. Siis võite teisipäeval tulbid ära osta, panete nad kuivalt külmkappi ja vahetult enne peole minekut pool tundi teete, võtate nad välja, teete lõike, panete vette, lasete vett tähistamata, koti ära ei võta, sest siis jäävad tulbid sirgeks ja kingite tulp on tugev lill. Aga tibile meeldib olla jahedas, et tulpi võib hoida kaks kuni viis kraadi siis siis ta säilib ja kindlasti, kui poest ostate. Selline avanenud tulp on väga ilus kinkida, et kui otse kinkimine, siis ikkagi võib-olla sihuke avanematult. Aga ei tasu karta tausta kinnistulpi, sest see igal juhul läheb lahtisest tulbi-le meeldib olla umbes sellises kolme kuni viie sentimeetrises vaasivees ja seda üle päeva vahetada iga kord, kui vahetate, tehke jälle vastavalt siis tulbi kasvamisele sent kaks, kolm lõige, sest tulp kogu aeg kasvatan selline rohte ja ta kasvab kogu aeg. No lillepoed pakuvad nartsissi, aga nartsiss millegipärast tõesti on lihavõttepühade ajal armastatum kinkimise ostmise lill kui naistepäeval, aga need vaasis hoidmise reegleid on samasugused kolm kuni viis sentimeetrit. Vaasi põhjas. Ja rohkem aga nartsissid, ma soovitan rohkem potti nartsissilõiketulp ja potinartsiss. Et näiteks Nurmikaga kasvatab sellist väikse õilis, teete nartsissi ja siis meil on suureõielised nartsissid, et on selline 13 sentimeetrine pott, seal on kolm sibulat ja see hästi aeglaselt ajatub, aga hästi aeglaselt ka nii-öelda kustub. Ja kui ta on ära kustunud, siis lõigake õis ära, hoidke seda potti kuskil jahedas kohas või kuskil ja kui on sobiv aeg istutada aeda, siis järgmine aasta õitsebki laias see suurel nartsisse on selles mõttes väga tänuväärne. Kui ühed Sinti tahaks kinkida, kas siis pigemini lõike või potilill Head Sindide mõlemad on toredad, nii lõige on tore kui pott, aga mulle meeldib potti hüatsint ja meiega väljastama aiandist. Kui just see õie kännas on lehtede vahelt natuke näha, et siis tal on kodus hästi pikk eluiga ja sa näed selle arengut värki. Ja kui lõpuks hüatsint on juba kasvanud pikaks ja tahab nagu potis ümber kukkuda, siis lõigake ära ja siis ta teil kodus lõikelil. Siin on ka hästi mitmeotstarbeline. Kui nüüd saab kingituseks tulbikimbu koos tulpide vahel on pandud liiliad roosi, Kerberaat väikese õiega, krüsanteeme väikese veega kallad, nad ju kõik nõuavad natuke erinevate hoidmisviisi. Muidugi, ma ei ole päris tipptaseme forist, aga sellist kimpu ei teeks. Et tulbile sa pead ikkagi midagi neutraalselt, kas mingid oksad või midagi sellist rohelist või neutraalselt või siis natuke mingit sellist eksootilist lisamaterjali sest tulp ise on juba nii eriline ja näiteks roos ei kasva, vaasis edasi. Liilia ei kasvavas, aga tulp kasvab, nad juba sellepärast ei sobi kokku. Tulp on ikka tulp ja tulvil on täitsa oma iseloom ja võib-olla veel kuulajatele selline huvitav asi, et tegelikult see tulbiõis tuleb sealtmaalt saadud päikesest, kus ta on kasvanud, kui ta on kasvanud Hollandis, Prantsusmaal või Uus-Meremaal, sibulad tulevad nendest maadest, siis selle päikese all on sibulasse tekkinud sügiseks, õigemini kesksuveks see lilleõis. Nii et see lilleõis, mis Eestis ajatub, see on tegelikult juba valmis saanud, kas Hollandis, Prantsusmaal või Uus-Meremaal ja siin ta lihtsalt siis substraati, on meil vaja, et hoida sibulat otse, et juur on, seal, saab vett ja seal või siis teine tehnoloogia on täna, et kasvatatakse vees, et tulp ongi nii-öelda nõela otsas ja sibul ja juured lähevad vette ja turvast ega ei ole vaja, et ja, ja ütleme, et eriti väetis ka ei ole vaja, et kogu see kogu see õis tuleb sellest, kui tugev on sibul, kui palju sinna sibula soomustesse on siis kasuperioodil talletunud neid toitaineid ja seal siis toimub pärast siis repareerimise käigus generatiivne osa, kus siis moodustub väljas õis, et kui sa tegelikult tulbisibula pooleks lõikad, siis sa näed seal tulbisibul keskel miniõit. Täna hommikul rääkis tulpidest ja nende hingeelust Nurmika aiandi juht ja eestvedaja Jaagungerson. Uus aiasaade ootab meid tuleval pühapäeval kuulmiseni.
