Tere hommikust. Eks igalühel on omamoodi meditatsioon, kellele meeldib loomi paitada,  kellele joogat teha, kes käib kalal? Eks siia võiks ka panna tegelikult tuhandeid eurosid sisse,  aga minule meeldib lihtsalt niimoodi lõõgastumise mõttes loopida. Ostan selle kolme eurose nädalapileti ja lihtsalt loobin. Aga täna me läheme külla mehele, kes tegelikult võtab asja  palju tõsisemalt, tema teab täpselt, kus püüda,  millal püüda, milliste lantidega samuti proovime täna ühte  nurmenuku retsepti, käime veel Lõuna-Eestis metsakooli talus  ja ikka aiaõpetusi jagub ka head vaata. Tamis. Elukutselt kaitseväelane Viljar metsik, kes on harjunud  pigem tagasihoidlikke toone kandma, veedab suure osa oma  vabast ajast sädeluse, kirevuse ja konksude keskel. Ta teeb lante, mille värvib selliseks, et need tõmbas vees  meriforelli tähelepanu. Kogu looming sünnib tema töökojas killas. Sa vist oled ebamugava varustusega harjunud  ja missioonidel käinud ja? Seal on ju ka on. Kolmusallid prillid. Palavus. Kus sa oled käinud missiooni afganistani kaks korda. See on vist ikka mugavam asi, mida teha ja see on mõnus. Mulle meeldib see. Lant peab ikka olema kõige noh, mida kirevam  ja säravam, seda parem, ma saan aru, jah. Kuivab alles või võib katsuda. Vaata täitsa värske, et on täitsa kuiv. Ja mis edasi teed siis kui sul on värvitud,  mis landist saab siis ma panen ta lakki. Noh, siin on väike ruum Aga ruume avaneb veel, ehk siis. Kastan nad lakikihtidega ära, hästi palju lakikihte läheb  peale sellepärast et. Meres on hästi palju kive, et ta peab kestma  ka seal, see see ongi nagu oluline selle landi puhul,  miks ma seda tegema hakkasin, et ta sellega saaks püüda  ja need värvid peal kestaksid, et ei ole esimese viskega  tuleb see muster maa. Et selle selle nimel ma olen väga palju vaeva näinud,  et seda tulemust saada, saavutada. Ja siin ma olen. Viljar on praegu üks popimaid Eesti käsitöölantide tegijaid  just nende, mis mõeldud meriforellipüügiks. Kerge vaevaga annab talandile kuju, mille väljatöötamine  samas pole nii kerge vaevaga tulnud. Sellest tuleb oliivi vingerdis, meil siis. Juba lapsena juba vaikselt juba tegin neid asju,  et sealt on see pisike külge jäänud, et. Sai tehtud õnge korke tehtud tamme, puust  ja põhjaõngele tinasid valatud Emajões püüti ju põhjaõngega koha. Nii ta on Nüüd ma hakkan seda. Ja nüüd ma hakkan teda ehitama ja saan selliseks. Lase käia, et kõigile tundub, et see on nagu väga lihtne,  et mis see siis teha ei ole, värv peale ja kõik,  aga siin on nii palju erinevaid protsesse. Alguses oli väga raske Eesti kalamehi oma sõpru  selle landi usku pöörata, et sellise punase landiga on  võimalik merest mere borelli saada. Soomlased, rootslased, Norras püütakse, miks meil ei  või sellega siis merest kala saada? Ja esimesed landid, mis ma tegin? Tõidki kohe tulemuse mulle, aga see lant läks katki kohe sellepärast,  et need kihid ei olnud nii tugevad seal ja  ja sealt saigi see, et ma pean saama need kihid sinna pidama,  et seal anti õigesti, mängiks õigesti, lendaks õigele  kaugusele või jah, peab lendama meres hästi,  õiged konksud oleks küljes, et see nagu nii detailidest kinni. Mulle meeldib teha nagu rahulikult ka, et kui ma istun maha  mingi raske päev olnud, tulen siia ja kui ma hakkan lihvima tegema,  see on nagu nii hea teraapia, et rahustav tegevus,  et parem võib-olla isegi natukene, kui kalapüük. Et ma olengi nagu võitlen kahe vahel, kas minna kalale  või lante tegema. Et kui on ikkagi see, et kehva ilm ja siis ma tulen teel  lante ja, ja see on nii mõnus ja lõpuks,  kui need landid valmis saavad, siis on niisugune vau,  -efekt tekib. Et miks ma neid teen? Aga kõik otsast lõpuni on põhimõtteliselt käsitsi,  et sõrmed on mul kõige tähtsamad. Neid ma pean hoidma, et ilma nendeta, nagu see lant ei,  ei valmi. Ja paljud on mu käest küsinud, et. Miks sa ei ole nagu mehhaniseerinud, miks sa ei vala neid lante? Mulle ei meeldi see, ma tahan ise neid otsast lõpuni teha. Küll aega, aga võib-olla see ongi see, et ma ei ole neile  sellepärast seda või vastanud, et see protsess meeldib mulle. Mis ma teen, et need 10 erinevat protseduuri ühe sellesama  landi peal, mida, mida väga siit välja ei paista. Üks suuremaid kalu on püütud sellesama landiga  ja selle kala pilt on siin, see on kaheksa,  kuus kilo mereparall merest, aga see ei ole nüüd sinu püütud,  ei sõbra, püütud on see. Aga sellist kala meres tabada on väga raske. Need pildid on siis nüüd kõik see vähe ja,  ja tegelikult on siin mu sõprade pildid,  et me oleme teinud lihtsalt mingi kalendri,  aga nemad siin, nemad, tema on siin väike mina,  ehk siis mu poeg Mihkel, et mina olen kasvanud järve ääres  Tartumaal Melliste külas ja sealt see kalapüügi pisike külge  saigi samamoodi päevi veetes järve ääres. See on nagu unistuste lapsepõlv tegelikult,  poja viisid sama järve äärde. Järvest püüdis viljar kala juba lapsena,  aga landi tegemine läks tõsisema hooga käima alles kaheksa  aastat tagasi. Siis avastas ta tänu kolleegile enda jaoks meriforelli. Töökaaslane tuli tööle, ütles, et ta sai eile merest lõhe,  mõtlesin, no mis, mis see siis lõhet kinni püüda ei ole? Kohe läksin kala poodi, küsisin lõhelante. Siis poe, meie muigas maks merest, lõhe nii lihtsalt ei saa seda,  et manaks pigem meriforelli lante. Siis sai võetud mingi kogus neid meriforelli lante,  need jäid kõik sinna põhja. Ja siis tekkis trots, et ise teha lanti. Ja sai alguseks tehtud lausa lusikast. Ja ma sain kala ka. Ja. Et siin nad on Ja sellega ma sain kala ka. Ütleme ausalt, et kui võrrelda vaata praegu,  mis kumerus on ja see, mis te siin olete,  siis kaheksa aastat tagasi landi teinud,  et erineb küll. See on väga täpseks timmitud või. Ja seesama ne lant on näinud viis erinevat versiooni,  vist, et kui ta lõpuks nüüd õige kätte on saanud. Siin on päris vanad vändid. Need ma olen kalameeste käest kõik tagasi vahetanud uute  lantide vastu minu jaoks väga kallid. Ma tahan oma kollektsiooni, see mu vanadest lantidest  kogutud kollektsioon kokku. Et minu jaoks on need väga tähtsad, et 10 aasta pärast,  ma arvan, nad väga hinnas nad juba hinnas minu jaoks. Viljar on kaasanud landi tegemisse oma sõbrad,  kalamehed, nemad annavad tagasisidet, kuidas lant mängib  ja kas värvid püsivad. Tagasiside põhjal timmibki Viljar seniseid versioone järjest paremaks. Nüüd viimase paari aastaga on hakanud tekkima varjusid,  kes on hakanud samamoodi neid vante tegema,  et varem, nagu ma suutsin selle landi käima panna,  tööle panna, rahva jaoks teha nagu väga atraktiivseks. Ja nii ta on läinud, ehk siis järeltulija kopeeritakse kas  nüüd kopeeritakse või tehakse järgi, et see Aga kui keegi teeb hästi põnevalt, siis äkitselt hakkad  nägema üle Eestis sarnast. Sa ei ole pahane, et keegi kopeerib vaid vastupidi. Ei ole selles mõttes, et. Ma olen nagu mingi asja nagu maale toonud või,  või, või siis selle käima lükanud, et alguses olin väga tige. Aga ütleme niimoodi, et, See teebki tugevaks, konkurents teeb tugevaks. Ja las nad teevad. Ja kauaks jätad selle nüüd seal niimoodi rippuma see pool  tundi ja siis ma kastan veel teda veel kolm-neli kihti,  millest sa räägid rohkemgi. Sulle see kõik nii väga lihtsalt meeldib,  et sa teed seda oma selle täistöö kõrvalt  või sul on mingi plaan või eesmärk. Sellega veel ja ikka on, eks kunagi pensionipõlve ees ootamas,  siis leiaks endale sellise meeldiva tegevuse,  millega siis lisa teenida. Kõigil võiks olla selline asi, mida teha pensionipõlve  ja võiks juba mõelda. Ma mõtlen, see, Vaikselt tuleb ka inimestel seda Eestis on seda käsitöö  kultuuri ja väga vähe olnud, aga viimastel aastatel on see  hästi popiks muutunud. Just Eesti kalastajad hindavad Eesti meistrite käsitöid  ja tellivad, et see on hea, et see kõik Eestisse jääb. Kus siis enne tulid Soomest või seal ju tehakse  ja Soomest kusjuures tegelikult mul oligi nagu suurem eesmärk. Oli jõuda põhjamaaturule ja kuhu ma sain ka,  siin oli väga raske saada. Et Eestis keegi teeb idaeurooplane, teeb mingisuguseid  ägedaid lente aga sinna on õnnestunud saada jah,  ka Soomes on siis vana papid, kes teevad,  või ütleme niimoodi, et, et tehakse töö kõrvalt,  näiteks tuletõrjujad on käivad vahetustega tööl on kalamehed  ja siis samamoodi need on kaks, kolm päeva nagu vahet  siis samamoodi teevad, et no nii palju, kui mina olen neid  nendega suhelnud, et kas see on nagu teie põhitöö,  osadel on ja põhitöö, et seal on nagu turg palju suurem ka. Aga on ka neid, kes teevadki põhitöö kõrvalt. Sellele ma üldse praegu sellepärast ei muretse,  et ma pean kuskile kiiresti jõudma või tegema,  et mul, mida, ütleme niimoodi, et landimeistriks ei sünnita  ühe aastaga ühe kuuga, see on aastatepikkune protsess,  ma isegi nimetaks ennast landi meistriks. Ausalt, meister on veel palju öeldud ja minu jaoks on  meister on ikkagi nagu väga, väga nagu tähendusrikas,  nagu. Kui ma aasta olin vist teinud neid lante,  siis juba öeldi mulle landimeister, et see nagu kõlas väga  nagu võõralt minu jaoks, et kõik ütlevad,  et sa oled meister, sa pead oskama neid asju kõike teha,  et no näita nüüd, kuidas see lant mängib,  kuidas ta lendab. Et ma tahan ikkagi kindel olla selles, et, Need kõik need asjad on nagu väga töökindlad ja,  ja noh Eks tegelikult. Landitegija ise ei saa ennast meistriks nimetada,  ehk siis kalamehed või siis teised saavadki nimetada. Ja kuna massi ei tooda siis nagu käsitööd ei saagi massi  masstoodanguks nimetada, see ei ole enam see,  et siia peab ikkagi see landi landitegija hing sisse jääma  ja see lant põhimõtteliselt elab seal mere ääres oma elu. Et mul on iga päev, tuleb mulle pilte kaladest,  headest sõnadest, et tänud väga hea lant oli,  et ma sain sellise kaks-kolm kala siis on pere õnnelik,  kalade õnnelik. Kuigi viljar naudib landi tegu ja istub hea meelega  kaitseväest vabadel päevadel töökojas, võib ilusa ilmaga  sees kripeldama hakata. Sest kui temas poleks kalamehe soont, ei saaks ta galante teha. Ja nii tõmbabki viljerit ikkagi ka mere äärde enda tehtud  lante loopima. Tartumaal kasvades ei sattunud ta mere äärde tihti. Aga viimased kaheksa aastat on just vastupidi ikka  varustusselga ja merre. Mitu kala selle aja jooksul tulnud on? Ei, neid ei jõua lugedagi, väikseid kalu palju. Teinekord võid saada 10 kala ka järjest väikest merifarelli,  kui nad ujuvad parves. Et see on päris äge. Mai lõpupoole juba lõpeb ära, siis tuleb juba tuulekala meie  rannikule siia. Samamoodi saab kaldast püüda tuulehaugi peal. Aga millal püüda ei tohi? Meriforelli võib terve aasta ringi püüda. See on selline äge kala, et võib ka suvel seda kala võib  ka juunikuus seda kala saada, kui veetemperatuur on hoovused,  toovad külma vee näiteks kuskile lahte. Üks suvi oli väljas oli 25 kraadi sooja ja siin lähedal  lahes oli viis kraadi, vesi ja meriforell oli kaldas. Aga mis sa tulevikuks plaanid? Praegu sa ju käid linnast Keilasse, noh,  Tallinnast Keilasse, Tallinnas sõidad mere äärde,  on ju Tallinnas käis Ämaris tööl. Miks sa juba maal ära ei koli? Et veidike on vaja siin elada veel. Aga plaan on maale teha seal andi töökoda saad ikka maale  ära ja siis, kui vana paras vanus käes juba on. Pensioni ga. Ega sa Tartus ka ei elanud linnas siis oligi maa poiss ja. Nii see kipub olema, aga sina tahad mere äärde maale,  see on üks kindel asi. Sisemaale väga ei kisu praegu. Veri hoiab nii kõvasti kinni, et. Et see on nii äge Et suviti on lahe käia ka seal Tartumaal järve ääres kala  püüdmas ja jõe ääres Mulle meeldib rohkem selline suvine püük. Või siis meriforelli püük on sügisest kevadeni,  kui meri kinni ei ole, siis saab täitsa vabalt püüda. Et see on nagu hästi lahe Kumb siis peale jääb, kas see püük on nagu parem  või on see landi lihvimine ikkagi? Mõnusam ma arvan, praegu hetkel on mul kui ma Pingeritta panen siis lanti tegemine nagu esikohale. Kui nendega on kõik korras, siis ma tulen mere äärde  ja naudin seda müüki. Täna on mul plaanis üks tore töö. Nimelt ma hakkan endale kartulit maha panema. Sellepärast et mulle väga meeldib, kui on aed  ja suvel, kui on vaja süüa teha, et siis lähed,  võtad lihtsalt ämbri kätte ja lähed, hakkad kartulit võtma,  ei pea iga asja pärast poodi minema. Selleks, et kartulit maha panna, tuleb loomulikult  kõigepealt teha selline vagu. Ma olen natuke juba ette valmistanud. Ja siin pooleldi selle vao juba valmis teinud. Et. Kartulile meeldib minna vähe sügavamale mulda  ja üldse niimoodi kevadel tasukski see vagu võib-olla paar  päeva varem valmis teha, sellepärast et siis,  kui kartulipanekuks läheb, et siis saab seda lisaks süvendada. Sest mida rohkem on kartulimugula peal, seda mulda,  seda suuremaks see kartulipesa kasvab. Ja üks nipp on selle kartulipaneku juures veel et see vagu  tasuks lõpuks ära viimistleda kuskil hommikul  ja siis lasta sellel mullal veel lisaks soeng. Ja alles õhtul vahetult enne seda, kui päike looja läheb  tasuks see vagu kinni ajada, et siis muld salvestatud st. Ja kartul hakkab varem tärama. Mõned hakkavad kartuleid panema juba aprilli lõpus,  mõned ootavad toomingate õitsemiseni ja see on kõik sellepärast,  et kuna kartul tahab minna sooja mulda siis tegelikult võiks  teada oma mulla temperatuuri. Ja mul on siin selline spetsiaalne mullatermomeeter,  et muld peaks olema vähemalt 10 kraadi soe. Vaatame, mis mul on. Nii vaatamata hakkab tegema 14,4 kraadi täiesti paras kartulile. Nüüd, kui vagu on aetud Tasuks talle natuke ka toita. Ja kartuli väetise valikul võib täiesti valida  nii orgaanilise väetise kui ka mineraalse väetise. Ja mineraalsel väetisel on hästi oluline see,  et väetis ei sisaldaks kloori. Et muidu nagu väga vahet ei ole. Kui palju seda väetist peaks panema? Seda tuleb alati vaadata väetisepaki pealt. Ja alati ei pea ka väetisi nüüd poest minema ostma. Et väetiseks võib kasutada ka kõdusõnnikut. Eriti sellisel juhul, kui maa on selline lahja. Selle vao sügavus võiks alati olla kuskil 20 sentimeetrit  ja 15 sentimeetri peale, siis kartuli paneme. Ja kartulipanek käib siis niimoodi, et esimese kartuli ma  panen ilusti siia vao otsa ja selleks kahe kartuli vaheks  kõlbab hästi. Just selle jala pikkuse vahel, nüüd on natukene nagu  balletitantsija kõõlud siin peal. Ja niimoodi lükkad need maha. Kartuleid võib enne. Enne mulda panemist Neid valguse käes hoida,  et tekiksid idud. Otsime üles ühe idukoha, mida suuremad on idud. Seda kiiremini nad hakkavad kasvama, aga päris välja veninud  idusid ka ei tohiks lasta teha. Et siis jääb see taim nõrgaks. Nii. Meil on müügil päris palju erinevaid kartuli sort. Mina valisin, nagu nimigi ütleb, sordi Baltic Rose. Ma olen seda enne ka kasvatanud ja sellel on hästi ilus  punane koor. Ja hästi ilus kollane sisu. Ja tal on veel üks ilus omadus. See taim näeb ise ka üliarmas välja, et nagu see nimi ütleb,  rõus on, on temast sellist roosat. Ja see Taimevars on samamoodi selline roosakas punane  ja üldiselt on nii, et kõik need taimed,  mille lehestikus või vartel on natuke purpurit need on kõik  haigustele natukene vastupidavamad ja neis on rohkem  igasuguseid peeni fütotoitaineid ja antioksüdante. Aga ma olen kasvatanud ka kartulit, Pirgit,  mis on ka hästi tore ja üldse kõik Eesti sordid on  tegelikult väärt kasvatamist. Nii viimane kartul ja vaa otsa kindlasti silt. Et siis on teada, millise sordi kartul siit tuleb  ja ega nüüd ei olegi muud. Kui tuleks vagu kinni ajada ja See on üsna raske töö eriti siis, kui oled  selle kartuli vao kõrvalt kõik kinni tampinud. Et siis see töö võtab päris võhmale. Paljud teevad veel nii et nad valivad tegelikult  seemnekartulit karuks hästi pisikese kartuli,  aga tegelikult see ei ole vajalik. Võib panna täiesti täismõõdus kartuli. Sest mida suurem kartul, seda võimsam taim,  sealt tuleb. Kartuliga muidugi on päris palju tööd, vähemalt mõni arvab nii,  sellepärast et kartulit tuleks ka mullata. Samas jällegi on see muldamine rohimise eest  ja esimene muldamine tuleks teha siis, kui need  kartulipealsed hakkavad juba paistma. Ja muldamine tähendab seda, et teed täpselt sedasama liigutust,  nagu ma praegu teen, tõmbad vao vahelt sellele kartulid  lisamulda peale. Ühelt poolt olen kinni ajanud ja nüüd hakkan teiselt poolt  kinni ajama. Hea võimlemine. Tööriistaks On mul selline põnev vanaaegne tööriist,  selle nimi on käsiader. Kellel selline kuskil kuuri all on, siis tasuks kindlasti  kõik sellised vanad tööriistad säilitada,  sest iial ei või teada, millal võib ka linnainimesele tulla  peale kartulikasvatustuhin. Ja mulle tundub, et sel aastal on see eriti paljudele  linnainimestele peale tulnud. Ja ongi väga tore sest tegelikult on kartulikasvatuses just  selline tegevus, et selle võib teha esmase maa harimise mõttes. Et kui sul on mingi maa ja sa tahad seda kultuurist,  da siis esimesel aastal tasuks panna maha kartuli. Järgmiseks aastaks on siis maa juba nii kobe,  et saad juba midagi muud mõistlikku. Sellega teha. See on üsna raske töö. Aga sellel kevadel, kui spordisaalid on kinni,  sest selline käsiadraga jõutreening tuleb väga tervisele kasuks. Vahepeal muutus väga popiks saada C-vitamiini  ja üldse tervist karulaugust, eksju, aga meil on Eesti  looduses väga palju teisi asju ka, mida kasutada näiteks nurmenukk,  sa kasutad igal kevadel ja ikka talveks korjan ka. Tee siis nurmenuku, tee on väga hea ja lehed saab täiesti  ka ära kasutada, lehtedes teeme salatit ja siia saatesse  läheb veel porgand, eks ju. Mis sa veel siis paneks õuna? Natukene paneme ikkagi sibulat ka ja siis küüslauku hapukoort. Ja siis. Aroomisoola aroomisoola natuke, see annab niisugust head maitset. No kevadeks ju pakutakse naati ja nõgest  ja igasugust, aga mulle meeldib ikkagi nurmenukk. Nurmenukk on selline ilus, näeb välja ka veel peale selle. Seda ma ei mäleta, et mul oleks soovitatud süüa lehte. Aga vot seda, et siit võtad õie ja sööme neid kollaseid,  seda ma mäletan lapsepõlvest. See on ju magus, seal on mesi sees. Esimesed mesilased tulevad ka selle nurmenuku õie peale. Öise on, kui on ilm soe. Aga seda ma ei ole proovinud. No üks kapsas, kõik on täpselt. Aga sa seda ei tunnegi ära, kui palju seal seda vitamiine on,  aga Eestis on ju tegelikult kõik, kõik need head vitamiinid olemas. Ei pea sugugi neid kutsimarju sööma, et meil on musttõstar,  meil on nurmenukk. Meil on metsas veel igasuguseid taimi. Väidetavalt pidi nurmenukus olema C-vitamiini isegi rohkem  kui milleski mujal, mis Eesti loodusest leiab. Aga nurmenuk alandab kolesterooli, näiteks. Dieedipidajad võivad seda hästi juua, seda teed. See tee on tegelikult väga maitsev. Nurmenuku kohta öeldi, et see on täpselt samamoodi,  nagu karulaugu puhul reklaamitakse, et mis ma lugesin,  et on kehapuhastaja, et selline kevadine puhastus tuleb  ka nurmenukuga. No ideaalne ja, ja, ja ta aitab kõhuhädade korral ja. Suur kasemahlasõber ka ma vaatan ja meil on siin ümber hästi  palju hästi palju kaske. Ja kuna kasemahl on juba nii kaugel, et kuidas öeldakse,  et kask hakkab juba oksendama, lehed hakkavad külge tulema,  siis ei saa mahla enam võtta. Ja siis me oleme. Natukene. Hapendanud seda mahla, teeme salati valmis,  siis ma näitan, mis me sinna veel sisse paneme. Võtame siit natukene sibulat, kes lau sala. Paneme ühe küüslaugu külma rohkem, pane. Aga sinule on siis alati kodust juba kaasa antud see,  et otsida metsast ja otsida loodusest häid asju,  mitte minna poest kreipi ostma. Eks ikka. Eks huvi on ka selle vastu, et kui on huvi,  siis leiab igasuguseid asju. Kui huvi ei ole, siis, siis ei pruugi leida. Nurmenuku teed, sa teed täitsa niimoodi,  ainult õitest, jah, aga kas see ka sa kuivatab kindlasti  enne ära? Ei, kui on, kui on praegusel ajal,  siis paneme värskelt siis kui on värsket,  siis tuleb kauem leotada, eks ju. Ei, viis minutit, viis minutit ja viis minutit kuuma vee  peale ja viis minutit. Rohkem ei ole vaja. Nii, aga alati see muud ei lähegi ja paneme veel hapukoore peale. Ja siia läks siis nüüd 200 grammi hapukoor kuskil pool pakki,  siis ma panen seda. Väga lihtne salat, aga vähemalt on seda nurmenukku siin põhjas,  nii palju, et ma arvan, et see on mõru maitse,  tuleb läbi küll, sest natuke oli see mõru. Kas see on sellepärast, et. Ma arvan, et see mõru läheb ära, aga seda võib  siis korjata täitsa niikaua, kui õitseb või kui juba niisegi  õitseb väiksemaid lehti, väiksemaid lehti,  väiksed beebilehed on ikka magusamad. Suur leht läheb ise mõrutaks juba. Ma kaunistan jah, siis, aga ma saan aru,  et sellega on nagu iga asjaga, et ei tasu liiga palju. Et nurmenuk samamoodi on ikkagi piisavalt tugev  ja võimas taim, et ei tasu kunagi üle pingutada. Kui iga päev tarvitada, siis väga mõõdukalt ikka ühte asja  ei tahagi, võib-olla iga päev. Aga selle kevadise salati kõrvale sul siis on täitsa oma kasemahlajook,  mida meeldib teha, seda võib juua tegelikult nüüd terve suvi,  sellepärast et see on mul sisse tehtud niimoodi. Et kasemahla sisse panen, mõned rosinad. Soojas seisab natukene aega mõned tunnid  ja siis kaanetan kinni ja viin külma. Aga kui me seda jooma hakkame, siis mina kurnaksin  selle läbi. Kui sa nüüd hoiaksid siit kinni, et see siis ei kukuks siia niimoodi. Kaanetatud võite suveni seista. Et vanasti joodi seda heinateol ja igal pool,  see on mitte alkohoolne jook, aga ta on natukene hapu,  aga et ta natukene veel parem oleks, siis mul on tehtud siit mustsõstrasiirupit. Ja siis ma panen väikse sortsu sisse kahe liitri peale,  umbes kaks supilusikatäit, aga siin on natukene üle liit  ilusad välja ka, kuna see sõstra siirup võib  ka siin olla. Aga mul oli praegu mustsõstrasiirupit. Lisaks karulaugule, mis oli sel kevadel väga popp,  ei tasu unustada, et meil on kasemahl, mida niimoodi saab  kääritatud terve suve kasutada ja tore nurmenuku saateks. Võta mammi, karuke, Kadi, teil on väga kihvt nimega talu. Nii, kas ta juba oli selline, kui te siia  ja panite? Lihtsalt mul abikaasa hüüdnimi on metsakoll  ja kuna me kolisime siia, tahtsime oma nimega talu,  siis panimegi sellise nime. Nüüd teised pereliikmed on ka niimoodi siis nimetatud,  teie olete kolli emand, mina olen kolliemand  ja kogu pere kokk on kolli rahvas. Kas loomad on ka kõik kuidagi kollideks nimetatud  või neil on ikka teised? Neil on kõigil omad nimed. Siin on mõmmi karuke Joosep Mari, lumivalge emi juss Pontus. Ja kuskil on Katariina ka veel. Nimesi ikka jätkub kõigile, kõik peab meeles  ka pidama, kuidas see välja tuleb? Ma ei tea, vahepeal läheb sassi. Kusjuures laste nimed lähevad mul sassi,  aga loomad mad ei lähe. Karuke ütle. Mõmmi sai. Kõik aitab teile. Ahnepatsut. Kes ju kuule, paistab, et me oleme kessuga ees hoopis pärast. Tuleks? Metsakolli talu pererahvas on siin Raadamaal oma kodu  ehitanud kuus aastat. Tänaseks seisab siin loodushoidlik talupidamine,  mille üks tähtsamaid eesmärke on kogu oma toit ise kasvatada  ja ka teistele ajaloolisi traditsioone tutvustada. Kui aga millestki ootamatult puudu tuleb,  ei pea samuti pikalt muretsema. Kannad? Seisab. Kauplusauto peab siin tee ääres kaks korda,  jalas, peab kinni täna hommikulgi jooksin välja,  et leivapäts olid otsa saanud, et oma leib veel kerkib,  et jooksin tee peale, pidasin kinni, et võtsin pätsi leiba sealt,  et noh, väga hea võimalus on ju, kõik on käe-jala juures  ja kõik on käejala juures, pole mingit probleemi,  et võid hommikumantliga poodi minna ja keegi ei pane tähele ka. Kuidas te siia metsakolli allu saate? Suhtusite. See oli niimoodi, et me tahtsime korterit müüa ära,  kuna kitsas oli me seitsmekesi kahetoalises korteris,  et ja no Uku oli ka tulemas ja. Ja siis oli naabritädi, pakkus, et aga kas te vahetada ei taha? Et kuna tema õde tahtis seda maja tahtis noh,  raske oli üksinda vanainimesel pidada ja  siis saigi niimoodi. Vahetasime korterimaja vastu, niimoodi me siia. Tulime, see on päris suureks läinud, see talupidamine teil  siin ja, ja ega alguses ei arvanud, mõtlesime lihtsalt niisama,  et oma aed ja tomat ja kurk ja nii edasi  ja käime tööl ja aga nüüd on sellest hobist saanud nagu  igapäevane töö. No huku leme Mulle meeldib väga lehma lüpsmine, siis on niisugune,  et istun lehma all ja väga head mõtted tulevad pähe. Tulen tuppa, hakkan mehele rääkima, et kuule,  teeme nüüd selle asja ära. Sa võiksid kiiremini lüpsta, tuleks vähem mõtteid sulle pähe. Issi paneb paika, sina, siis tuled, aitab. Mis asja te täna ehitama hakkate sinna nüüd  siis me teeme. Aiamaja jaoks kana kaitse, kana, kaitse,  kana, kaitse. Tuli laseb otsa kinni ja siis saad sina. Hea, et kunagi sai Räpina paberivabrikus töötada,  siis. Vanad paberirullialused lähevad kõik käiku. Taaskasutus. No ma vaatan teile siin õue peal on palju asju,  mis on nendest samadest euroalustest tehtud. Mis te kõik nendest valmistanud olete. Kanad ja puukuur ja mis kõik võimalik? Ja ja materjal tänuväärne ei ole. Vaja palju vaeva näha ja peavad täitsa vastu,  täidavad oma eesmärki. Ei ole muret, miks nad ei pea, nad on. Nad on millegi jaoks tehtud. Sina kogu aeg annad. Kui suur abimees Uku on, kas ehitab ise ka juba midagi valmis? Ta ehitas vist kõik asjad ise valmis, aga jõud ei käi  kõikidele asjadele üle. Aga? Et ta on meil ju super abimees selleks me ei saa ilma temata hakkama. Ta käib kogu aeg, et ma pean ju teile appi tulema,  sest ei saa ju ise hakkama. Tubli töömees Uku ei ole aga siitpere kõige värskem liige. Kolli emand, kadil tuleb hoolt kanda veel paljude tegelaste eest. Kadi, kelle jaoks see piim läheb nüüd lambatalledele,  teen soojaks, et on mul vaesekesed ilma emata kasvanud,  et ma pean siis ema asendus olema. No kuidas see roll välja tuleb, ma ei tea,  näed, siiamaani on tulnud. Mis nad siis emati kasvanud on või? Ühel üks ema ei võtnud talle omaks ja teisel udar haige et  ema ei saanud nagu hakkama nende imetamisega. Ja nii nad minu juurde tee jõudsid, nad ei ole üldse minu,  meie nagu lammaste talle, et nad on siit natuke maad edasi  kõrre talust. Et sealt nagu tulnud, eelmine aasta oli samamoodi  ka üks, kellele ema suri ära ka kasvatasime üles,  nüüd on suur sõber. No kui hästi nad siin kodunenud on, seni kui,  kui hea tervise juures nad on? Ei ole väga hea tervise juures, üks vähemalt mitte,  et ta on päris hädine, aga nüüd juba paraneb,  et muudkui tohterdame ja. Eks see tahab lihtsalt tähelepanu, hellust,  siis ta ronib sülle kogu aeg ja. Ja nii on niisugused toredad armsad tegelased. Eriti lastel on toredad nad. No mis laste lemmikloomad on nendest kõigist,  kes teil siin. Ma ei tea, lambad on praegu, kes on viimase aja moehitt,  et naabrilapsed käivad, ka võitlevad selle üle,  kes saab pärast, kes mida, millist lambast söödab,  et tolle peal on tüli, et üle ei sõideta siis,  kui kõik tahavad muudki. Ma olen kuri selles suhtes. Pärast on ju kõht lahti, siis hakka jälle teistmoodi tohterdama,  et seda kõhu lahti sust ära saada. No kes on esimene On esimene kas need pisikesed, kõige uuema tasuta  ja need kaks valget on mul kõige uuemad,  Mati on meil oma talvine poiss aga need kaks uuemad Üle iti, hakkame sööma üle. Kui palju teil neid siin õue peal kokku on? Igasugu loomi? Lehm lehmi on kaks, nüüd on vasikas ka sündis lambad,  ma tean seda, et neli on valget ja neli musta. Ja siis on kits, on ka ja hobune. Aga ega. Niimoodi ma oskan ütelda, aga muidu numbrite järgi ma ei tea,  kanad ja kuked kõik ka juurde liita, siis tuleb sinna 100  kanti ära või? Kuule vist nii. Kuule, võibolla isegi tuleb, kui kassid ja koerad  ka lugeda kokku. Ja laste lemmikloomad, kes toas veel on? Et neil on omal toas ka veel neid tegud ja hamstrid  ja kas keegi on veel selline, keda keda veel ei ole,  aga keda te ootajate, et võiks siia saabuda? Oti mägiveise vasika aga tahame nüüd tuua ühte endale. Et too on nagu lähimas plaanis nüüd kunagi,  et kui kevadööd ära lõpevad, et siis on plaanis tuua juurde,  too on niisugune, millest lapsed on unistanud kogu aeg. Iti aitab sulle, võtame nii. Kas ete saab Uku toita või Uku Ukuga, sa tahad etet toita  nad üle toida te siis. See on Uku lemmik toitmise jaoks. Ohu, mis su lemmiktöö on nendest asjadest,  mis sa pead tegema. Kõik meeldib. Vaata oligi hea, et lehmad said karjalaske päeva,  nüüd on koristada natukene. Parem. Sõnnik läheb põllu peale, no kuidas teil sellega on,  kui tihti te poes peate käima või saategi niimoodi,  et täitsa oma hoovi pealt kõik kätte, mis suhu läheb? Päris ei saa selleks Nüüd oli see Karantiiniaeg, aga muidu põhimõtteliselt saaks küll jah,  leiva küpsetab ise. Nii palju on, et ainult jahu peab leiva jaoks poest tooma,  aga muidu põhimõtteliselt ju saaks soolakaevandust ka. Ei ole veel nii, et soola peab poest. See väike asi on puudu. Aga sisuliselt ikkagi jah, kõik, kõik saab oma oma huvi pealt. Jah, ei, me nagu selle peale rõhumegi, et. Mida väiksem jalajälg meist jääb, seda? Seda nagu parem Põhimõtteliselt ju kõik? Kõik asjad saab ise ise ära teha. Nii palju on, et noh Siis teed mingi kokkulepe mingi lihakombinaadiga  või sellise väiksemaga, kes nagu rohkem rohkem nagu lihaga  tegeleb ja siis seal lased teha vorsti ja konserv. A kõik, kõik saab, ei ole üldse mingit probleemi. Kadi, teil on siin käed tööd täis, aga te ikkagi otsustasite  MTÜ veel ka omale teha. Igaks. Sellised jah, see oli nagu asjade loomulik käik,  et kuna meil oli hästi palju sõpradel, lapsed,  kogu aeg käivad siin mängimas ja sõbrad ka imestavad,  et teil on nii äge. Miks sa teistele ei näita seda ja kuidas te teete kõik,  et nii-öelda need ühele kahe lehmapidajad  ja sellised talupidajad need on ju hakkavad ära kaduma. Et ei ole ju kellegi käest õppida enam. Et mul on õnneks veel ema, kes eelab, kelle käest küsida. Aga noh, neid on jah vähe jäänud, et ma loodan,  et ma suudan nagu edasi anda seda, mida minu ema  ja vanaema on mulle õpetanud. Ja samamoodi mehe vanemad. Et. Just see, nagu see kaob ära ju, et see igapäevane toimetaja,  no kuidas lehma lüpsta, kanu, sööta kõike,  et mida sa tegema pead, kuna, mis ajal, et seda nagu edasi anda,  et tahaks olla nagu nii öelda teenäitaja  või kuidas tänapäeval öeldakse suunamudija. Et moodne sõna Et näidata, et ka niimoodi on võimalik, ei pea olema kellaajast,  kellaajani tööl, et sa teedki seda, mis sulle meeldib,  mis on sulle hingelähedane? Ja nii ei ole arsti ohtusid ka vaja. Loodetavasti saite tänases saates toredaid mõtteid  ja kes tahab nüüd proovida seda nurmenuku salatit teha,  siis retsepti leiate meie Facebooki lehelt. Aga nüüd vaataja mängu juurde eelmisel nädalal küsisin,  mis on 2020. aasta sammal? Õige vastus on, et harilik valvik seda kasvab eriti palju  Lääne-Eestis ja saartel. Ruhnu saarel pidi kohe kõvasti olema ja näeb enda nime  ekraanil ja auhinnaks selline Hiina kokaraamat. Täna käisime mere ääres ja isegi meres ning minu küsimus  ka selleteemaline, mis asi on iherus itähega  siis iherus. Saatke vastused e-postiaadressile, maahommik.err.ee  ja hoopis kodumaine kokaraamat, Eesti maitsed auhinnaks siis. Loodan, et teil on sama mõnus ilm nagu siin ilusat  nädalavahetust ja kohtume järgmisel laupäeval.
