Tere kõigile aiasõpradele tänast saadet sobib kuulata nii neil, kelle kasvuhoone on juba ammu kevadise puhastuse noorenduskuuri läbi teinud. Ja siis nad kuulevad, kas kõik on õigesti tehtud, aga eeskätt on järgmine intervjuu mõeldud ikkagi neile, kes alles võtavad hoogu ja ajavad teadmiste mõttes pisut järeleaitamist. Telefonil on Tartu Ülikooli botaanikaaia aednik Astrid Lepik, tere hommikust. Tere hommikut. No olgu siis öeldud, et me räägime eeskätt kütt deta ehk nõndanimetatud külmast kasvuhoonest, millest kevadel alustada, kas siis klaaskasvuhoone või kilekasvuhoone puhul. No alustada võiks kõigepealt, kui on nüüd eelmisest sügisest kõik see taimne kraam välja jäänud, viimata siis see kõigepealt kokku korjata ja välja viia. Kuna haigustekitajad jäävad taimedele pidama ja need uuesti satuvad siis mulda ja kahjustavad need taimed, mis seal sees on kell on võimalik, siis võiks need eraldi kompostida või võisid lausa ära põletada, kindlasti mitte tavalisse komposti panna neid taimejäänuseid. Ja siis tuleks kindlasti mulla peale mõelda, et kui teil on eelmine aasta või kasvuhoones kenasti korras, on detailne haiguseid, midagi ei ole olnud, siis piisab selle mulla läbikaevamisest. Ja noh, kui teil on võimalik siis tuua juurde värsket kompostimulda. Et see sisaldab taimele vajalikus koguses toitaineid, on hea hea taimekasvuomadustega. Aga kui on nüüd olnud selline olukord, et eelmine aasta on olnud palju haigustekitajaid kasvuhoones, siis võiks pealmise kihi küll ära koorida, noh, päris väljapoole võib-olla vaja seda mulda vedada, aga üks kümme-viisteist sentimeetrit võiks küll sealt pealt ära koorida, sisse asendada juba uue mullaga. Nii et kui kõik on korras ja juhtub, et ei ole mingeid koledaid kahjureid, kes võiksid mullas talvituda või siis ka haiguse idusid, siis kui mitu aastat võiks jätta sama mulla kasvuhoonesse. No üks kaks, kolm aastat, siis võiks küll välja vahetada, siis on see muld juba omajagu vaesunud ja, ja taimehaigused kindlasti on seal juba ennast niimoodi mõnusalt sisse seadnud, et üks-kaks-kolm aastat võiks küll võita, siis, siis oleks vaja välja vahetada. No räägime veel kasvuhooneklaaside pesust Klaasi võiks pesta võib-olla rohelise seebi lahusega ja pärast siis korralikult ära loputada, paljas vesi võib-olla ei puhasta päris hästi, et kasutada harja kindlasti siis sealt kõik need vetikad ja, ja mustus ilusti lahti tuleks. Et siis on klaasid läbipaistvamad ja taimed saavad vajalikul määral valgust. Ja raamid ja vundament. No raamid ja vundament tuleks ka ikkagi puhtaks teha, et vundamendi puhul kindlasti harja kasutada harjaga seda tööd nagu lihtsam teha raamidel samamoodi kasutada harja, et. Ja siis rohelist seepi. Jah, see on selline kõige lihtsamini kättesaadav, ohutu endale keskkonnale, et kindlasti mingi kanget keemiat võib-olla ei ole vaja isegi, et sööme ja taim ise ju pärast. Just siin mõni aeg tagasi oli üks kemikaal, mida soovitati, et võib sellega kasvuhoones mulda haiguste vastu töödelda, aga nüüd see on hobiaianduses keelatud. Miks see keelatud on? No paljud kemikaalid on siiski leitud, et on inimesele ja keskkonnale ohtlikud ja eks see ongi see põhjus, miks neid järjest keelatakse turul, et võib kasutada ainult taimekaitsetöötaja tunnistuse olemasolul ehk siis inimene teab täpselt, kuidas ja kui palju neid asju kasutada. Et see on ikkagi meie keskkonna enda säästmise pärast. Aga räägime siis nendest rohelistest tõrjevahenditest, kas kevadel oleks võimalik mingite, eriti vingete kahjurite mõttes ennetavalt juba hakata kasvuhoones tõrjetöid tegema? Kahjureid väga ei saa tavalt tõrjuda, kuna need ikkagi ilmuvad mingil hetkel, kui need taimed juba seal kasvuhoones on, et lihtsalt niimoodi need toimivad ikkagi kahjuri peal, mitte nüüd me lihtsalt puistame sinna midagi ja siis me arvame, et meil need kahjurid ei ole, kindlasti tuleks taimed hankida hästi kindlatest allikatest või lausa ise kasvatada, siis on see tõenäosus, et seal mingeid kahjureid peal on hästi väike või praktiliselt olematud. Aga see väikene kasvuhoone karilane niisugune justkui koiliblika moodi, et kas temaga talvitub kasvuhoones. Ta võib talvituda küll, et soojades kasvuhoonetes või soojade talvedega, noh need viimane talv oli hästi selline noh, peaaegu külma ei olnudki, et ta täiesti vabalt võib talvituda. Tema tõrjumine on küll hästi keeruline, enamasti kemikaalidega, teda ei olegi võimalik tõrjuda. Võib-olla, kellel vähegi viitsimist ja tahtmist on, tasuks hankida endale biotõrje, on selline tore väike kile, diivaline parasid Pöide, Karlis ja kes küll väga-väga tõhusalt hävitab karilase. Ta ei ole väga kallis, endal täiesti koduaednikele kättesaadav. Kordame, palun selle nime ja ütleme, kust seda saab. Ent Garcia on selline tore pisikene kile diivaline kodukas. Ja teda saab erinevatest suurtest aiandusettevõtetest. Hordiku on minu teada, müüb Baltic Agro juht võib sealt uurida ja küsida, need on täiesti saadaval. No ega kahjurid ei ole ainsad, mis kasvuhoones saaki hävitavad ja taimi piinavad. Mõni sõnaga seenhaigustest, et eks needki ju elavad leebe talve korral talve üle. Jah, need kipuvad hobiaednikke kimbutama, et see on, haiguste puhul on hästi oluline jälgida ikkagi kasvuhoones teda režiimi, et ei läheks, aga väga niiskes kasvuhooned oleks tuulutust piisavalt, et noh, need on sellised hästi olulised tegurid nende levimisel kindlasti jälgida, et oleks taimed hangitud hästi puhtad, et ei oleks saastanud juba haigustekitajatega. Ja muld on hästi oluline, et kui te kasvuhoonesse uue mulla toote või värsket mulda peale, et jälgite, et see oleks puhas ja korralik, et päris suvalist halvasti lagunenud komposti kindlasti ei maksa tuua või suvalistest kohtadest tangitud mulda sealt iial, mida te kaasa saate. Sealt võib saada nii seenhaiguseid kui kui umbrohuseemned. Nii et need seenhaigused tulevad mullaga ja tulevad taimmaterjaliga sisse kasvuhoonesse. Ja halbadest kasvutingimustest sama moodi, et kasvuhoone õhutamine on hästi oluline. Seda peame me veel ootama, kui ilmad lähevad nii soojaks, et juba saab hakata tuulutama ja õhutama. Kui need kevad. Ja kui nüüd kevade jääb pikalt vinduma, siis millal võiks kütteta kasvuhoonesse hakata juba seemneid külvama? No mingeid seemneid võib juba tegelikult praegu vaikselt külvama hakata, noh näiteks kes tahab Orkut saada, võib seda külvata, võib-olla kapsataimi võib külvata Ta ettekasvatamise mõttes siis võib-olla ka salateid, aga siis sel juhul peaks arvestama, et neid külve tuleks kindlasti jahedusest kaitsta ja selleks on väga hea võimalus kaptenilt külvid lihtsalt kattelooriga, kes tahab, võib siis ühe kahekordse panna vastavalt siis ilmale, kattelur aitab päris palju. Kui oluline on külvieelne mulla kastmine, enne kui hakata seemneid maha panema? Seemned teadupärast vajavad ikkagi idanemiseks niiskust, muld peaks ikkagi olema kastetud eelnevalt, kui külvama hakata. Kui see muld on nüüd ikka väga, kui siis seemned ei saa vajalikul määral niiskust ja tõusma tulevad väga ebaühtlaselt, et, et ikkagi peaks enne ära kastma. Veel mingeid töid, mida saaks ja peaks kevadel kasvuhoones tegema. Kui on näiteks kilekasvuhoone, siis võiks vaadata, et see kile oleks terve, kui on väiksemaid auke. Neid saab paigata, aga kellel on ta natukene selline väsinud, et siis võiks kileti ära vahetada. Kui juba taimed ükskord suured on ja see siis kas hakkama kile vahetama, siis on see väga keeruline. Ja kindlasti võiks uksed ja ukseavad hinged luugid üle vaadata, et need korralikult käiks. Tuulutusluugid, kellel on, sõltub kasvuhoonest, kasvuhoone, siis on hästi palju erinevaid, kellel, mis võimalused ja soovid on. Et hilisemaid selliseid probleeme. Nii et praegu, kui on aega, siis tegevust, kes tahab midagi nokitseda oma aias ja kasvuhoone juures, seda tegevust jätkub ikka küll. Ja ja rohkemgi veel. Täna me täna hommikul Tartu Ülikooli botaanikaaia aedniku Astrid lepikut ja jääme siis jüripäeva ootama. Rahvakalendris tähendas meie mail kevadiste põllutööde algust kuulmiseni.
