Tere kõigile aiasõpradele. Nagu aeg ja ilmaolud näitavad, tuleb hoolikalt varuda katmismaterjali, et kevadel ei oleks pilt väga kurb. Ja meil on täna hommikul taas nõu andmas jardini aianduskeskuse aednik Signe Raudsep. Käime siis läbi kõige tavalisemad koduaedade püsikud, et missugust talvekatet nad vajavad, kas nad üldse vajavad, sest et me ju ei tea, kui ränk või kui leebese talv meil tuleb. Alustame niisuguste väga armastatud taluaedade püsikutega, nagu on pojengid ja floksid. Pojengi lõigatakse tagasi tegelikult juba augusti keskpaigast, kuni augusti lõpuni täidetakse, kui end tagasi üks, viie kuni 10 sentimeetri peale ja siis võiks, kui on juba maa kohmetunud, võiks sinna panna ümber turvast nii viis kuni 10 sentimeetrit. Selleks, et kaitsta taime juuri, sest me ei tea, kas lumevaip tuleb nüüd paks, võiduleta õhukene, kõige rohkem püsikute puhul kardavadki külma taime juured, mis ei ole väga sügaval võrreldes puittaimedega. Selleks ongi kõige parem kasutada siis kas seda turvast, mis kaubanduses müügil kohe talvine kate, turvas või siis ka purustatud puulehti. Neid on, ma arvan, igas aias olema, et kõikidel vabalt võtta. Ja siis floksid floksidega on täpselt samamoodi, et ka tagasi lõigata ja sinna peale panna siis puulehti või turvast. Seda kõike saab kevadel uuesti sinna pinnasesse sisse kaevata. Purustatud puulehed annavad mullale siis toiteväärtust parandavad mullastikutingimuste ja kui on selline liivasem savisem pinnasti turvas täpselt samamoodi, parandab mullastikuolusid. Krüsanteem idia, liiliad. Nendega on täpselt samamoodi võtta neid täpselt samamoodi kui pojengide ja teiste püsilillede katmisel. Kõige suurem erinevus tekib matmise puhul Paksu leheliste püsikute puhul, nii nagu on mägisibulad ja leviisiad, et nemad kardavad kõige rohkem niiskust, ehk siis nendele tuleks peale ehitada niinimetatud katus milleks võib kasutada täiesti vabalt eterniiditahvlit. Aga eterniittahvli nurkade all oleks vaja ikkagi paigaldada. Õhupuuduse tõttu. Aga kui me räägime päevaliiliate, millel on ju väga suur niisugune lehepuhmas, kas see kõik tuleks maha lõigata talveks? Ja selle võiks ikkagi ära puhastada, võtta kolletub ära ja ta muutub iseenesest juba selliseks pehmeks, et sügisel kogu maapind on kergelt kohmetunud, siis on teda väga lihtne rehaga ära tõmmata ja palju ilusam on endal ka vaadata seda peenart, kui ei ole selliseid kollaseid lehti seal sees. Monardad, mis mõningate mullastiku olude ja, ja valgusolude puhul on suhteliselt kapriissed. Monardad tahaksid ka saada, panna nendele turvast. Turvas on tegelikult selline hästi hea kattematerjal. Nende puhul on täpselt samamoodi, et kaitsta tuleb taime juuri. Nii et ikka üldiselt kõik vajaksid talveks kaitset, sama jutust aru? Jah, kui inimesel endal on lihtne, et kui on külm, paneb ta endale soojemad riided selga, siis paraku taim, kui tal on külm ja ei tule seda lumevaipa, siis me peame neid aitama oma jõududega, et anname neile näiteks esimese soojustusena, anname neile turbakihi sinna taime juurte peale. Taksolehelistest ja, ja mägisibulatest oli juba mõnevõrra juttu, aga see kukehari, mis praegu juveel aias õitseb, kui külm ei ole teda ära võtnud, et kas tuleks ka maha lõigata? Paraku inimesed ei raatsi teda veel maha lõigata, nii ilusat õitseb, et oma isiklikust kogemusest võin öelda, et kui ta on ka mul maha lõikamata jäänud tuleb lumi peale siis kevadel vaadates ei ole mitte midagi juhtunud, vaid kevadel lihtsalt puhastan selle ära nendest kuivanud vartest ja tulevad noored uued varred sealt ülesse, et ei ole ka mitte midagi juhtunud. Siis kevadistele sibullilledele te olete soovitanud ka niisuguse kerge turbakorra peale panna. Jah, see on nüüd see, kui liiga vara pandi sibullilled maha, sest paraku me ei tea ju, kui soe, miks see sügis on meil, et selle aasta sügis näitas oma võimust ja oli väga pikalt oli soe, nii et need, kes panid oma sibulile vastu päikest, peenrasse, siis nendele hakkasid sibullilled ilusti kasvama ja tulika juba ilusad noored lehetipud tulid mullasest välja, aga et neid kaitsta neid külma eest, oleks sinna peale vaja neile turvast panna. Et muidugi kevadel see õitsemist perioodi ootamine venib neil väga pikaks. Kevadel tahaks juba varakult näha õisi ja seda rõõmu. Agaa sügisesed sibullilled ehk see täiesti harilik sügislill, mis ilusti meil veel oktoobri alguses õitses, lilla õiega emad kivis vajaksid pisut talvekatet. Nendele võiks ka jah panna, kui ta on samas peenras, kus on ka teised püsililled, siis ei ole ju raske panna ka nendele seda turvast peale, aga ei tasu minna selle katmisega ka liiga liiale. Et kui on taim alles esimest aastat maas, et siis ja vajab rohkem seda poputamist, aga kui ta on juba pikemalt olnud maas, siis ta on kohanenud meie ilmastikku ja meie kliimaoludega ja saab ka ise väga hästi hakkama. Liiga hea, ei ole ka hea. Kas rabarber on ka see, kes saab talvel ise hakkama? Küll, aga kuna rabarberi kasvukohaks on soovituslik sihuke huumusrikas ja niiskem kasvukoht siis sügisel, kui on rabarberilehed ilusti õievarred ära koristatud, siis sinna peale võiks panna kahjuks 10 sentimeetrit näiteks komposti. Et rabarber tahab saada hästi niisugune toitainerikast pinnast komposti peale panna on temale väga hea ja kes tahavad kevadel varakult saada juba rabarberit, siis kevade poole, kui lumi hakkab ära sulama, siis on soovitav peale panna katteloor ja saate oma esimese saagi. Parem kui teised inimesed. Eks neid püsivaid köögivilju on aias juveel petersell ja seller ja talirukola ja kas nad saavad ise hakkama? Talvel? Saavad küll aga mullastikutingimusi parandada ja kui on ikkagi lehti aias olemas, siis võiks neile lehekihi peale panna ja on nad väga tänulikud selle eest. Mida inimesed teie käest seal aianduskeskuses veel küsivad, just praegu, enne talve? Enne talve, et praegu veel küsitakse seda, et kas istutada võimekas istutusperiood on nüüd läbi. Ei, istutusperiood ei ole läbi, et te võite väga vabalt istutada niikaua kui abi kas maantee läheb. Kui maapind pole külmunud, siis te võite veel julgelt istutada. Ja on lootust, et juurdub. Taim tegelikult juurdub kaks kuni kolm aastat, kui me räägime nüüd puitainest, sinnamaani ta kohaneb. Need istikud, mis meil aianduskeskuses ka müümata on jäänud, siis nemad talvituvad ja täpselt samamoodi pottides ja paneme nad üksteise kõrvale, paneme poti ümber, paneme ka kas puulehti või paneme multši pihi ümber ja siis ootame talve ja kevadel edasi neid. Nii et suurt vahet ei ole. Kas taim talvitub potid ja maapinna peal, võite istutada kasvukohale ja ta talvitub seal hakkab kevadel edasi toimetama. Täna hommikul andis Aia sõpradele nõu jardini aianduskeskuse aednik Signe Raudsepp. Palju tänu teile ja uus aiasaade ootab meid juba nädala pärast, niiet kuulmiseni.
