Viimastel aastatel on Tartu linn senisest rohkem proovinud Emajõe äärde ning jõe peale elu tuua, ütleb Tartu linnapea Urmas Klaas. Samas sõnab klaas, et mitmed võimalused, kuidas jõe äärt veelgi elavdada, on kasutamata ja seda nii-öelda apsu uue üldplaneeringuga kõrvaldama asuda. Taksegi jätkab Urmas Klaas. Me näeme seda, et huvi nii jõe äärde kui jõele rajada uusi kohvikuid ja puhkekohti on üsna suur ja ma loodan, et see huvi püsib vaatamata praegustele rasketele majanduslikele oludele. Linn näeb ette kohad, kus on võimalik taolisi ettevõtteid rajada. Teeme koostööd kommunikatsioonide rajamise osas kindlasti ka. Niisiis kavandataksegi uues üldplaneeringus alad, kust jõge inimestele erinevate teenuste kaudu rohkem avada. Põhimõte on, et Emajõevaateid ja jõe ühiskasutust loodavad puhkealad ja kohad piirata ei tohi. Kaldaga püsivalt ühendatud avalikku teenust pakkuvaid ehitisi võib tulevikus jõele kavandada kaarsilla ja kroonuaia silla vahelise ala kesklinnapoolsel küljel. Supilinnas Emajõe Jaguar tuli tänava ristumisalas ning Karlovas siili ja sõbra tänava ristumisala läheduses Emajõe paremkaldal sammutiga Ihaste sadamas ja fortuuna tänav 10 krundi naabruses Emajõe vasakkaldal ütleb klaas. Laias laastus võime öelda nõnda, et me räägime kahesugustest, kohvikutest ja puhkekohtadest, ühed, mis on jõe peal ja need on siis kaldaga püsivalt ühendatud läbi kommunikatsioonide vesi, kanalisatsioon, elekter ja teised on jõe ääres kalda peal, nii et me üldplaneeringuga näeme ette mõlemaid variante ja selleks on ka piirkonnad tähistatud, kus neid saab rajada sellisel juhul, et me vaateid kinni ei pane ja jõgi ja jõekaldad jäävad demokraatlikku ühiskasutusse. Kuna tegutsevad alused peavad pakkuma laiale avalikkusele suunatud teenuseid, siis näiteks paat majade ja väljaspool sadama alasid asuvate paat saunade pikaajalist ankurdamist linna piires üldplaneeringusse ei kavandata.
