Suur salekoored ilmuvad välja südasuvel. Nende tegutsemisaeg on juuli. Neid oranži värvi putukaid näeb peamiselt taimeõitel  ja rohukõrtel ja nad kasutavad ära kogu päevavalge aja. Suursalekoored on kiskjad, kuna nende söögiks on väiksemad putukad,  nagu näiteks lehetäid. Samuti söövad nad ka õietolmu ja nektarit. Hetkel leiavad nad seda putkiõielt. Kehakatted ja kattetiivad on neil üsna õhukesed  ja pehmed. Kattetiivad on kaetud lühikeste karvadega. Kuna nende paaritumisprotsess kestab üsna kaua,  siis on tihti näha neid seda tegemas. Suur osa nende lühikesest elust kulubki paaritumistegevusele  paarilisi kõigile alati ei jagu, aga arusaamatused lahenevad kiirelt. Sel ajal, kui isa istub ema seal seljas,  ei lase emane aega raisku ja kasutab seda söömise peale. Selleks tuleb tal aga liikuda koos isasega ühest  toitumispaigast teisele. Paaritumise ajal ei saa sellist luksust lubada,  et üks läheb ühelt poolt posti ja teine teiselt poolt. Mõlemal tuleb minna sama teed. Peale paaritumist emane suur salekoor poetab oma munad pinnasesse,  kus kooruvad vastsed. Jõe ääres kasvab seaohakas. Ka siin leidub midagi maitsvat, nii et on tekkinud lausa järjekord. Eelisjärjekorras on loomulik. Kuid suuremad Aasa peal kasvab põldohakas selle õis on  nii rikkalikuks söögilauaks, et seda tuleb alati teiste  putukatega jagada. Suur salekoori ei häiri, et nende söögilaual on kärbsed. Ka sellisest olukorrast ei tee nad numbrit,  kujutage vaid ette, et sööte rahulikult ja  siis tuleb kuskilt vapsik, kes on teist 10 korda suurem  ja astub teile pähe. Tegelikult ootavad suur sale koori ka tõelised ohud. Neil on ka mõned vaenlased. Üheks vaenlaseks on krabiämblik, krabiämbliku teravad lõuad  tungivad suursalekoore pehmetest kehakatetest läbi  ja siis teevad sinna mürki. Hiljem imeb ämblik putuka sisu endasse ja järgi jääb tühi kest.
