Aiatark. Aiatargale. Tere kõigile aiasõpradele. Kui jürikuu oli meil haruldaselt soe ja kuiv, siis maikuu esimene pool on pigem olnud jahe külmade ööde ja päevaste hoovihmadega. Loodus just võttis hoogu maha ja on uue stardi ootel. Ja seda aega täidab meil juba järgmine näitus Tallinna botaanikaaias. Nimelt saab täna terve päeva veel vaadata valikut aafrika kannikestest ehksand pooljatest. Neid on tulnud aia saatesse tutvustama Urmas Laansoo botaanikaaiast. Tere hommikust. Kui suur vahe on siis Aafrikas, looduslikult kasvavatel, kannikestel ja nendel pooljatel, mida me poest osta? Kannikestele saanud pool ja tal on päris suur erinevus selles mõttes, et meil Eestimaal leidub looduses 20 liiki kannikese aga seal pooliaid, keda rahvapäraselt küll Aafrika kannikesteks kutsutakse tõeliste kannikestega sugulust ega ka erilist välist sarnasust ei ole, et nad on väga-väga erinevad. Kes teab küll seal poolia nime või Aafrika kannikese nime rahvapäraselt siis nende lähim sugulane hoopiski on kinglill ja laiemalt või kaugemalt sugulased on iminõgeselaadsed, see tähendab valge iminõges, selline tavaline taim, kes natukene meenutab kõrvenõgest, on valgete õitega, jäi kõrveta, on sümboli sugulane palju lähem kui kannike, kas koer, kannike, võsa, kannike, imekannike või ka võõrasema, kes kuulub kannikese perekonda. Aga Ma ikkagi tahaksin kuulajale pisut laiemalt seda teemat tutvustada, selles mõttes, et Champoljaid isegi siin raadio stuudios näeme õitsemas ja neid igas lillepoes müüakse ja kodudes ka kasvatatakse. Sealpool ja ta on väga populaarsed armastatud taimed, aga nende sugulasi, kes neelelisi sealpool ise on ka geneeriline on koguni 3525 liiki. Ja need kolm ja pool 1000 ja natukene rohkem liiki, üks uus. Isegi tänavu kirjeldate juurde edasi mitte sealpool ja vaid ühest asjast perekonnast. Ja nad jaotuvad see kolm ja pool 1000 liiki, 151 erineva perekonna vahel, nagu perekond, õunapuu, perekond, ploomipuu, nii on perekond sant, poolia, perekond, sipelgalill, perekond, punahuul ja paljud teised, kes kuuluvad geneeriliste hulka näiteks õnne kanni riita. Ja meie näitusel täna kuni kella seitsmeni saab seda külastada, on väljas 200 sorti sämpoljaid, nende seas rohkem kui 20 täiesti uut sorti, mida Eesti vabariigis Pole varem eksponeeritud või avalikult näidatud ja üks väga eriline sort siis uute või suhteliselt uutes end pool ja sortide seas on küll Venemaal aretatud ja Vene sordi nimega leiab bonskaja šiimalast, mis tähendab kes jaapani kuslapuu ja kes teab kuslapuud neid on ronivaid liik aiataimena. Kui ka meil looduses sinine kuslapuu, harilik kuslapuu või ka aias ja pargis, sageli tatari kuslapuid ja paljusid teisi kuslapuuliike kasvatatakse siis jah, see huvitav, uus, esmakordselt eksponeeritav Sand poolia ehk Aafrika kannikese sort. Ta leiab bonskaja Shimolast on natukene kuslapuu, õisi meenutava õiekujuga. See tähendabki mõis on torujad, õied on rohekas, kas roosad. Ja Tal on seitse kroonlehte kui muidu sant poolijatel, kes on looduses lihtõielised on viis kroonlehte või täpsemalt öeldes viis kroonlehe hõlma, sest kroonlehed on omavahel liitunud, et tal on liitkroonlehine kroon Sand pool jätta, aga mis on huvitav kuulda ja seda võib-olla paljud ei tea. Kui varem tõepoolest seal pooliaid käsitleda Te omaette, iseseisva perekonna, nagu kuulus 20 liiki Ida-Aafrikas Keenia kaguosas Põhja-Tansaanias India ookeani äärsetes mägedes, siis praegu uute taime süstemaatilist andmete järgi. Enamsaynd pooliaid iseseisva perekonnana ei tunnista taimesüstemaatika vaid see on pool ja perekond on siis geeniuuringute alusel uputatud või liidetud Lõuna-Aafrika troopilise, Aafrika ja ka mõned leegid Madagaskaril leiduva perekonna keerd viljak ehk sinilehter stetokorpus hulka ka Strepto karpused, sinilehtrid eesti keeles on geneerilised, neid ka näitusel saab näha neid vahel ka lillepoes müüakse, aga võib-olla inimesed neid nime järgi ei tunne või ei tea. Ja nüüd uute andmete järgi siis perekonda, kuhu kuulub, kas ainult poolia ehk rahvapäraselt aafrika kannike kuulub 140 liiki, nii tohutu palju. Samas pooljate lähisugulased, teisest alamperekonnast, Strepto korpus. Sealpool ise kuulub alan perekondadest rektogar Bella. Et selles seltskonnas on niisuguseid huvitavaid taimi, kellel esineb Annisofülli ja selles mõttes, et kui seemned idanevad, siis üks iduleht võib olla suur ja teine imeväikeses, tavaliselt kui ma külvanud redist või hernest või vaatan, kuidas tamm idaneb, siis idulehed on enamikel taimedel võrdse suurusega, mõnel on küll ka ainult üks ei tule, et nagu näiteks alpi kannil aga enamasti siiski, kui on tegu kahe idule heliste taimedega, on idulehed ühesuurused, aga see on pool ja sugulaste seas on ka selliseid väga veidraid, kellel üks iduleht võib olla mitu korda suurem kui teine ja terve elu jooksul mõnel sinilehtril pooli sugulasel sinileetreid ka geneeriliste näitusel saab näha, ongi nii, et üks leht, võib-olla poole meetri pikkune või 30 sentimeetri pikkune ja ainult üks leht ongi peaaegu sünnist surmani. Mis on veel huvitav kuulda, et me oleme harjunud poolijaid pidama selliseks väikeseks ilusaks karvase lehega taimeks, kes moodustavad madalaid tihedaid lehekodarik. Aga nende sugulaste seas on nii näiteks Peruus, Lõuna-Ameerikas kui ka Queenslandis. Austraalia kirdeosas on ka suuri puid, see suur puu, Aafrika kannikese sümboli sugulane võib-olla 13, kuni 15 meetri kõrgune, puitunud tüvega ja tüve läbimõõt kuni 30 sentimeetrit, selline paras suur puu, aga samas on tal siis Aafrika kannikese moodi väikesed viie kroonlehega või viie kroonlehed tipuga hõlmaga õied ühekaupa ja väikene kuivvili, palju seemneline kupar, seemned enamasti geneeriliste, levivad tuule abil, tõsi, mõned üksikud on ka lihak vilju kandvad Se lihakali on siis mari nagu sõstra mari või jõhvikamari, nii et see seltskond on väga-väga huvitav, millest me põhjamaalastele teame vähe ja enamikes neelelisi, kellel võib-olla tõesti kõige tuntum esindaja on sealpool ja ehk rahvapäraselt aafrika kannike on troopilised taimed meil Eestimaal tõesti sellest rühmast ühtegi esindajat looduses ei ole, küll aga siiski Euroopas, mõned on need mõned Euroopas esinevad geneerilised troopilises Aafrikas, ainult sugulased kasvavad Lõuna-Euroopa selge Balkanil, neid on Janka ja nüüd on Haber Lea ja need on Ramonda, kedagi veel mõned aiapidajad teavad, sest neid vahel oh, sellise aia pärlina veeerrariteetse taimena kasvatatakse, tõsi, on küllaltki kapriissed, nõudlikud vajavad eritingimusi, poolvarju ja ei talu väga kuivust. Aga ma ütleksin siiski veel, mis puudutab pooliaid, et meie näitusel täna kuni kella seitsmeni saab näha rohkem kui kahtesadat sort d ja teisi geneerilisi veel 100 liiki, siis nende seas on tõesti on puid Onliaane On epifüütsed, et valdavalt maapinnal kasvavaid taimi ja isegi sealpool hulgas ei ole kõik varjulembesed metsataimed nagu sageli seal pooliaid rahvapäraselt ka varju kannikesteks või usam Paara kannikesteks šambragannikesteks ka kutsutakse. Nende seas on ka mägede nõlvadel lubjakivikaljudel kasvavaid liike, kelle lehti paitab siis troopiline Ekvatoriaal-Aafrika päike. Nii et päris kõike varjulembesed ei ole. Ja nüüd uuemal ajal sordiaretus ei ole mitte toppama jäänud ega soikunud, sest 2000 sorti võib-olla juba ju mõne jaoks tohutult palju ja hoomamatu, aga sordiaretus tänapäeval aastal 2019 või mõni aasta tagasi on vastupidi hoogu juurde saanud. Et saada uusi põnevaid sorte ja kuhu sämpoljate armastatud toataimede, Põhja-Euroopas või ka Põhja-Ameerikas sordiaretus läheb, läheb eelkõige selles suunas, et saada mingeid uusi põnevaid esindajad näiteks roheliste heite köitega, mis kunagi ei avane siis rippuvate õitega. Selliseid ampli sorte või ka väga palju pööratakse tähelepanu või rõhku. Et lehed oleksid kauneid teed, oleksid ilusa mustrilised lehed, oleksid huvitavalt kurulised, lõhestunud või mitmevärvilised parajasti kui ei õitse, kuigi pooliat õitsemisaeg on ju päris pikk, ta võib kodus ju mitu kuud õitseda, kogu suve õitseda jah, talvel kui on pime aeg ja kui me lisavalgust ei anna, siis on väike paus õitsemises. Aga et seda taime ilu nautida, selleks on, on sorteratajad vaeva näinud ja saanud muidugi palju põnevaid sorte, kelle lehed on valgekirjud, kollase kirjud, roosa, servalised, mitmevärvilised ja tohutu huvitavad, mida me võib-olla ei kujuta ettegi, et selliseid on olemas. Aga näitusel saab niisuguseid põnevaid tõepoolest ka näha ja mitte ainult näha ka endale koju kaasa muretseda. Ja see on üks väga populaarne näitus, seal käib kindlasti tuhandeid inimesi, nagu varasem ajalugu on näidanud ja tänavu on veel juubelinäitus. Kümnendat korda. Urmas kui seda kõige tavalisemat Ki sent pooliat on suhteliselt tülikas, kas kasvatada, sest ta on kapriisne veerežiimi, valguse ja väetamise suhtes, siis ma arvan, et need aretis, et mis on nagu amplisse mõeldud või mis on mitteavanevate õienuppude või või kirjuta lehtedega, et, et see peab ikka kohe eriline pool ja fanatt olema, kes. Ei, nii ei saa öelda, et sordiaretus on ainult selles suunas, et poolijaid oleks kergem kasvatada kodustes tubastes tingimustes potitaimele et nad oleksid pikaealisemad vastupidavamad sealpool ja ta on iseenesest pikaajalised taimed, nad ei ole üheaastased taimed ja mis on veel nende pluss või nende eriline omapära on see et erinevalt näiteks nurmenukust või või datlipalmist saab pooliaid suhteliselt kergesti üsna kergesti vegetatiivselt lehepistikust paljundada selle lehepistiku lehelaba kos rootsaga võib panna siis napsuklaasi või vette väikesesse anumasse. No mitte päris võib-olla külma kraanivette, vaid lõikesse vette või kas siis vahel kohe otse kergesse mulda sealpool ja jah, tõepoolest nad ei talu üleväetamist ega, ega liiga tugevate väetiselahusega väetamist kastmist ja kindlasti mitte väga külma veega, kuna tegu on ikkagi troopika taimedega, see vesi peaks olema pehme, kas läbikeedetud või läbi filterkannu lastud. Parem on, kui see on jõevesi, kraavivesi, akvaariumi vesi, vihmavesi või ka vee tilkunud vesi, näiteks, kes kodus, selliseid peab, see väga hästi sobib. Ja muidugi tõesti, mõnede väikesed reeglid on, kuidas anud pooliaid hooldamisel mida silmas pidada, et mitte, mitte las ta lehtede peale või sinna kodariku vahele, mõni nimetame seda rošetiks, me ütleme nii, et proset pannakse rinda, aga taimed, kui neil lehed on tihedasti koos, nagu näiteks nurmenukul või kas ainult pooljatele moodustavad lehekodariku, mitte leheroseti. Ja kindlasti ei maksa külma veega kasta ümberistutamisel see substraat või see muld peaks olema kerge õhurit, kas vett, hästi läbilaskev ja millist kohta kodus valida, sobilikud on põhjapoolsed, idapoolsed aknad, lõunapoolse akna peal on võimalik ainult pooliad kasvatada, aga siis pisut aknast eemale, et nad kevadel alates märtsikuu seas kuni augustini kõige palavamat tulist kõrvetavad päikestei sakslast. Jah, tõesti, enamus säält poolijaid looduses kasvab ikkagi varjukates niisketes, metsades ja sordiaretuses on küll kasutatud ka uusi päikese käes veel lubjakivinõlvadel avatud kasvukohtades kasvavaid liike et saada põnevamaid tulemusi, lihtsalt uusi huvitavaid sorte. Aga see on siiski väga päikselembene taim. Jah, tõepoolest ei ole. Et kui meil on lõunapoolsed aknad, siis seal saame kasvatada kas datlipalmi, havisaba või potiroose. Kodus kasvatamiseks ühte nippi küsiksin Urmas veel, et kuuldavasti sant pooliaid ohustavad kõige rohkem lehetäi ja Cedric lest, mis aitab. Cedric lest võib tõepoolest ka vahel kahjustada, aga minu arvates šampoljale võib saada ka saatuslikuks hukatuslik villtäi keda on raske tõrjuda. Kui tegu on kedriklastaga, kes on ämblikulaadne siis tema puhul aitab aeg-ajalt puhta sooja, see tähendab 30, üle 30 kraadise veega, mitte tuli see või keeva veega piserdamine, sest Cedric lestad ei armasta niisket keskkonda. Muidugi võib kasutada ka kodused taimseid lahuseid, näiteks küüslauguleotist või tomati võid kartulilehele sest või neid variante ja võimalusi on veel tubakaleotis näiteks sellist taimekahjurite tõrjeks sobilikku tubakapuru või jahvatatud tubakat ka müüakse taimepoodides. Enne kui me sünteetiliste mürkkemikaalide poole pöördume või mina päris eluruumides või kodus neid soovitada ei saa, selleks on võib-olla tasub ennem proovida mingeid muid leebemaid vahendeid. Ja me botaanikaaias kasvatame ka bioloogilist tõrjet, et me kasutame iga kahjuri puhul, siis teda söövad või temast toituvad teist looma. Aga need ei ole väga kerge kätte saada, et kodus kasvatada ja kõige paremal muidugi hoolikalt oma taimi aeg-ajalt inspekteerida või jälgida. Ja kui me märkame kahjureid, siis tõrjuma asuda kohe oodata probleemi süvenemist Wilde'i puhul, mis on suhteliselt raskesti tõrjutab. Kahjur võib abi saada sellest, kui ma kõrvatiku, kas ta on piirituse või viina sisse ja tupsutad neid kohti, kui mul ei ole võib-olla päris sadu taimi, siis oma paari taime suudan niimodi tohterdavad, aga kui taimi on rohkem, siis selline ükshaaval iga putuka ülekäimine või töötlemine võib muidugi olla ka üsna tülikas ja aeganõudev. Aga see on ikkagi parem variant, kui kasvatada sünteetilisi mürkkemikaale eluruumides. Sest enamasti kasvatame toataime ikkagi seal, kus me ise elame ja mitte eraldi kasvuhoones või eraldi kinnises rõdus või kusagil mujal. Nii et igasuguseid häid nippe ka näituselt Ja kogu näituse jooksul saab konsultatsiooni, saab erimulda, saab väetist, saab filme vaadata ja saab muidugi ka töötubades osaleda. Täname Urmas Laansoo botaanikaaiast ja järgmine aiasaade ootab meid juba nädala pärast kuulmiseni.
