Tere kõigile aiasõpradele. Äsja sai teatavaks ajakirja kodu ja aed käesoleva aasta kaunima aia ja kaunima kodu konkursi võitjad. Lisaks peapreemiatele andis žürii välja neli eripreemiat ja üks neist, nimelt parima maastikuaia preemia pälvis tänavu tunnustatud Pendroloogia, Räpina aianduskooli õppejõu Andres Vaasa maastikupark. Me olemegi täna hommikul Andres aasale, et telefonikõne võtnud, et öelda, palju õnne preemia puhul. Tänan. Teie juba väga mitmel konkursil auhinnatud kollektsiooniaed Põlvamaal on tõesti pargi mõõtu. Kirjeldage palun kuulajale, kes ei ole teie aias käinud või teie pargis käinud kui suur, kui lauge või kui mägine, kas seal on ka mõni looduslik veekogu? Tõesti Lõuna-Eesti kohta on see selline lauge ala, kus ümberringi puhub tuul ja selle tuule takistamiseks on tõesti istutud, tatud siis palju suuri puid, et aia sisemusse tekiksid aiaruumid ja onu tiik koos vesiroosidega, aga see on selle aia suht üsnagi proportsionaalselt väike, aga muud niisugused maastiku olulised elemendid on pigem üles ehitatud siis erinevatele põõsagruppidele ja pikalt nähtavatele vaadetele, kus vaatesse jääb siis erineva võra kuju, erineva oksa graafikaga taimi jaga lehe varvustel ning talvise lokka värvusel ning viljadel sügisel ja kõikidel nendel on oma koht selles koosluses ja kokku on seda ligi kahel hektaril. Missugune muld seal on ja kui palju te olete pidanud seda parandama? Mulla suhtes on vedanud, meil on hästi hea niiskust hoidev liivsavimuld, kust toitaineid uhutakse vähe välja, need akumuleeruvad sinna ning suveperioodil, kui teised peavad oma aeda kastma, siis tavaliselt meil sellist niiskuse probleemi suurtel taimedel ei ole tekkinud. Et nad saavad seal suurepäraselt hakkama ja huumushorisont on seal aastate jooksul kuskil 40 50 sentimeetri sügavune. Ta on seal ka eelnevate põllukultuuride hooldamise käigus tugevasti väetatud, et see on kõik andnud sellele aiale niisuguse hea aluspinnase, kus on võimalik kiiresti taimed suureks kasvatada, nii et see pargiosa on praegusel hetkel 12 aastat vana. Aga paljud inimesed lihtsalt ei usu, et selle 12 aasta jooksul on puud suutnud sedavõrd suureks kasvada, et aed tegelikult koosneb kahest osast. Ta on algne aed, kus domineerisid okaspuud, nüüd on selle ümber arenenud uus aed, kus on nii okaspuid kui lehtpuid. On sellist suurt avarust, mida paljud kaeda külastanud inimesed tegelikult naudivad ja on pikki selliseid suuri omapäraseid vaateid, millised muutuvad siis kogu kasvuperioodi vältel hotell. Ja põhimõte on ka selles, et aeda istutatud taimegrupid pakuvad siis aasta või terve vegetatsiooniperioodi vältel õisi, niiet tegelikult hellis perioodi aias ei ole, kui ühtegi puittaime kasvuperioodil ei õitse kindlasti midagi, õitseb kuskil nurgas või on sellised suuremad massilisemad õitsemise muidugi kevadperioodil ja suve võib-olla keskel ka eaka sügisesse, nii et see on kõik sellele üles ehitatud, millele lisandub siis sügisel valdavalt punastes toonides sügisvärvus ja mõned sellised puhas kollased aktsendid on selle sees. Aga kuna Eesti loodus on valdavalt sügisel kollane, siis selles aias on püütud seda looduse sellist kollast värvust eemale hoida, vaid teha erinevates punastes oranžides toonides taimedega siis istutused. Ning kindlasti tuleb ka talvel aias midagi näha ja see tall pakub siis ka okaspuude ilu, millele lisanduvad siis erinevad koore vääravused, oksa, graafikad sügist perioodil ka kaua puudel seisvad viljad näiteks siin viirpuudel või tika puudel, kelle vilju siis saab sügisel pikalt vaadelda. Ja talvine aed on praktiliselt sellise lumevaatluse aed, et kuna kõik tarastatud ala, siis mingisuguseid jälgi sinna tavaliselt ei teki, välja arvatud linnud, kes võib-olla mõnikord lumel käivad ja talvine, selline kõige ilusam aeg on siis, kui see on härmatises ja paljude rippuvate okstega puude võrad on siis justkui Jägala joa kose niisugused suured allarippuvad jääskulptuurid, et see on see aeg, kui aialt praktiliselt ei ei käida, vaid lihtsalt naudi, takse kuskilt aknast vaadet või ei püüta ka seda lund jälgedega ära ilustada, vaid vaadatakse ilusat, puhast valget, lumepinda. Ma vaatasin internetist fotosid teie kollektsiooni aiast ja tõesti, seal on väga palju pilte just sügisesest kirevast, väga värvirikkast ajast, teie kollektsiooniaias, aga räägime nüüd sellest, kuidas te olete näideksoote oma aeda valinud, kas seal on kõik okaspuud, mis Eestis üldse kasvada võtavad või te olete katsunud kodustada ka niisuguseid okaspuuliike ja sorte, kes Eestis on nii ja naa, kas elavad talve üle või ei ela? Eks aja jooksul on käinud väga palju taimi läbi ja loomulikult teeb Eesti kliima oma selektsiooni sellest ja eks me kõik oleme mõnikord sinisilmselt vaimustuses sellest, et üks kena tore taim on, et ma ikkagi proovin, äkki mul läheb õnneks. Neid õnnestumisi on, aga on ka selliseid mitmekordseid katsetusi, millest tuleb siiski loobuda, et kui tema ikkagi meil üle talve ei suuda kasvada ja elus olla, siis ta ei saa nagu aias pidada, et üks taim peab nägema ilus ja kena välja ja sellele, et ta näiteks süsteemselt igal aastal ära külmub, seda kahjuks ei saa aiaruumis eriti ilusaks pidada ja järelikult tuleb see asendada ikkagi taimega, kellel see kliima on sobilik ja talv võimaldab tal ka edukalt kevadel edasi kasvada, et et mingisuguseid talvekahjustusi ei tuleks. Aga loomulikult katsetada tuleb alati ja eks selline avatud keskkond, mis algselt siin 12 aastat tagasi oli, on nüüd muutunud tunduvalt turbelisemaksest. Osad suured puud, mis on aiaservadesse istutatud, on andmas tuuletõket ja segamas ka külmasid, õhuvoolusid. Sellega on tekkinud aia sisemusse, eksootilisematele, õrnematele, taimedele, paremm, mikrokliima, et see on igas aias või see mikrokliima on soodne, siis on võimalik ka Hellemate taimede kasvatamine väiksemate kahjustustega või kahjustusteta. Et see sõltub väga palju sellisest õhuvooludest, kuidas nad talvel käivad ja kuidas koguneb sellele piirkonnale näiteks külm õhk, kui Dentaktist lisatud ja on eraldi sopistused, kus talvel temperatuur võib-olla nii palju ei kõigu ja seda madalale ei lange, et siis on võimalik nii mõndagi kasvatada. Kahtlemata osade aednikud ju katavad, aga selle katmisega nii suures aias ma ei ole juba jupil ajal tegelenud. Me kõik alguses püüame, võib olla sooja hingeõhku ka sellele taimele peale talvel puhuda, et ära ei külmuks. Aga kui neid taimi on nii palju ja see aed on nii suur, siis tuleb ikkagi valida seedee, et aeda istutatakse taimed. Kelledel selliseid talvekahjusid ikkagi ei ole ja keda sügisel ei pea kogu hingest pakkima ja, ja muretsema nüüd madalat temperatuuri korral, et kas ta nüüd jääb alles ja, ja mis temaga kevadel saab, milline ta välja näeb. Selliseid riske oleks mõistlik teos ära hoida, sellepärast et sellel on ka majanduslik külg, et siis me ei pea midagi asendama. Pigem tuleb ikkagi teha väga tugevat eeltööd erinevate taimeliikide Aeda istutamisel, et kui see on hästi läbi mõeldud, see tegevus, siis meil ka ei ole liigseid kulutusi katete peale ka asendusistutust peale. Aga tahest või tahtmata inimesed ikka püüavad ja mõtlevad, et see on tore, kui katsetatakse ja mõni kordsega õnnestub. Kas te isegi kevadise päikese vastu ei kata oma eksootilisi eksemplare varjutuskangaga? Jah, kanada kuuse sort koonika rühmast ma siiski vajutan, aga üldiselt olen ma püüdnud varjutada ainult tüvesid. Ehk siis niisugustel tugeva mahlajooksuga taimedel nagu vahtratel, et neti vertma kõik mähised, Iselginny, see meie selline Lõuna-Eesti talvine temperatuuri kõikumine, kus juba päiksekiir kevadel käib kõrgelt ja, ja kütab tüved väga soojaks ja öösel võib temperatuur langeda tugevalt miinusesse. Need on teinud ikkagi ahju hariliku vahtra tüvedele üldse vahtraliikide tüvedel, et need lähevad sügisel pakasekangaribadest, mis siis mähitakse tüvel ümber, et vältida siis koorelõhesid ja külma lõhesid. Et see on see tegevus, mis küll hetkel veel ei ole tehtud, aga peaks nagu kohe nädalavahetusel ette võtma, et siin selle aastanumbri sees või enne jõuluvõiksid need tüved kinni alla pandud, sellepärast et maapind on hakanud külmuma ja selle mõttega, et Hovida halvim ära, on mõistlik seda võimalikult varakult teha. Kas tänavune haruldaselt põuane suvi üldse jättis teie maastikupargile mingi jälje? Otseselt ma ei saa ütelda, et mingit väga suurt jälge oleks jätnud, loomulikult eks see kuivus mõnele taimele võib olla pidurdus, tõi küll, aga ühest küljest oli see kuum suvi ju väga tore. Sellepärast et taimed kogusid suure hulga plusstemperatuure ehk siis temperatuuride hulk, mida nad kasvuks vajavad, on kindlasti täidetud ja täidetud ka nendel taimedel, kes seda tavapärasest rohkem vajavad, ehkki soojalembesed taimedel aktiivseid temperatuure nad tõesti said sellel suvel ja pikal soojal sügisel palju, mis loob eelduse heaks talvitumiseks, et kõik on nagu talveks ette valmistatud ja korralikult puitunud, et see kasv lõppes siin küll kuivuse tõttu varem ära, aga õnneks nii palju siin vahepeal vihma ei tulnud, ta uuesti oleks selle produtseerinud kasvamas. Need võrsed oleksid sellisel juhul küll hukkunud, aga minu aiast, telliste teiskasvu nüüd sügisperioodil pärast seda põuaperioodi ei tulnud õnneks ja ma arvan seda vähemalt selles aias. Kõik need õrnemad taimed elavad paremini selle talve üle kui varasemalt. Loomulikult võiks sademeid olla sügisel olnud rohkem, sellepärast et suurte puude alt ikkagi see maapind ei ole väga sügavalt niiskunud, et sealt tuleb ikkagi sellist kuivemat mulda ka. Ja jääb ainult loota seda, et see maapind väga sügavalt ei külmuks ja jaanuari veebruarikuus meil temperatuurid ülimadalale ei langeks, et see ei ole kuiva mulla korral hea, sellepärast et ajaloost on teada see kuulus 39. 40. aasta tai, kus sellele talvele eelnes väga kuiv suvi ja sügis ja see, mis nende talvede järel kevadel toimude aedades see on paljudele teada ja, ja paljudes raamatutes ka läbi kantud, siis külmus ju suurema osa meil sellistest kultuurtaimedest kõvasti tagasi ja jääb ainult loota, et niisugune asi ei korduks. Palju tänu Andres Vaasa teile selle eest, et äratada huvi aianduse vastu, õpetate üha uusi ja uusi põlvkondi aednikke Räpina aianduskoolis ja mõnikord võtate vastu ka ekskursioone oma kaunis maastikupargis Põlvamaal, nii et palju jõudu teile edaspidiseks. Tänan. Niisugune sai tänane aiasaade uus saade jälle tuleval pühapäeval kuulmiseni.
