Aiatark. Tere kõigile aiasõpradele täna Naia saatel külas aednik ja arborist Ülle Michelson, et vastata aia sõprade küsimustele. Me alustame ühe kolleegi murest, kelle krundile levib naabrite hooldamata aiast väga elujõuline, kiire kasvu, kiire levikuga, umbes poolteise meetri kõrguseks kasvav taim, mille kohta arvab, et see võiks olla riitsinus, millest kolleeg tahaks ilma mürke kasutamata lahti saada. Ülle, kas teil on mõni hea nipp, millega seda aiasõpra aidata? Kui nüüd selle riiklase jutu juurde peatuma jääda, siis ma kardan, et see ei ole riitsinus. Küsimuses oli ka vist. Ta levib aastast aastasse või mida iganes, aga riitsinus on üks külmakartlikumad taimi, nagu ka kõrvits, nad ühel ajal umbes alluvad siis külmalainetele ja kindlasti ei saa riitsinus olla, kuna ta ei levini viisi. Taime leht meenutab näiteks hobukastanilehti ja viljad on tal ka üsna sarnased nagu kastanil, aga seeme on sees siis nagu väikene vaakene seal. Ja mingil juhul ta ei saa levida ei, ei juurevõsud ega, ega ka seemnetega, kuna ta on lõunama taimi ja meie kliimat ta lihtsalt ei ela talvel üle. Ma konsulteerisin botaanik Urmas Laansoo botaanikaaiast ja tema ütles, et riitsinus teeme küll mullas, elab talve üle, aga ta peab ka võimatuks, et, et riitsinus niimoodi ühest aiast teise levib ja igal juhul, kui Te olete niisugune küsimus tekib, et ei tunne taime päris täpselt aru ega tea, missugused on taimepaljunemise ja, ja eluviisid, siis kõige targem on alati saata kas meie aiasaatele või Tallinna botaanikaaeda pilt just meiliaadressile, et siis on võimalik palju täpsemalt aru saada natukene täpsemalt iseloomustada mingit üldisemat nõuannet, kui tuleb naaberaiast üks taim, mida sa oma aeda ei taha, võtab seal võimust. Mina arvan nii, et tuleb inimesega rääkida, tuleb naabritädiga ja naabrina seega rääkida ja selgusele jõuda. Kõigepealt, mis taimega tegu on, ise seal hakata nüüd juuri läbi raiuma või mürke kasuta, noh mina olen üldse nagu väga väike Vene kaubanduse toetaja, et sealhulgas ka mürkide ka ma väga ei tegelikult ega palju nendest ei tea, et räägi inimesega ja küllap siis saadakse ka selgusele. Nüüd on meil järgmine küsimus kõrgete kuue meetri pikkuseks kasvanud kuuskedega. Aiasõber tahaks natukene madalamaks võtta, aga küsimus ongi see, et kas kuusk talub seda või kahjustub nii väga, et sureb päriselt välja. Puudega on üldiselt nii, et Nemad ju vastu ei karju. Aga valus on neil kindlasti. Ja kui nüüd kuusehekist on jutt, siis kuuseheki tuleb ikka hekina ka hooldada ja ikka hästi varakult peale. Kui ta on nüüd juba nii suureks kasvanud, siis on tal tüvi kusagil ka juba üle üle 10 sentimeetri läbimõõduga. Ja selline lõige on kahtlemata väga-väga raske temale taluda. Ja kindlasti ei jää see hekkega see see mahalõigatud kuusk, kena ka oksad on ju selle vanuse võrra siis suured ja laiuvad ja mismoodi teda siis nüüd edasi kujundada, et see on ikka üsna üsna raske juhus. Sellisel juhul, kui ta tõesti on üle kasvanud ja ei meeldi sellisena, nagu ta vabalt on kasvanud, siis siis tuleks võib-olla päris maha lõigata või siis kas oksi vähemaks lõigata, aga mina nüüd ladvalõikust sellisel puhul küll ei soovita, see ei ole lihtsalt kena. Ja puul on see väga valus. Vaat sageli juhtub, et ostetakse kas talukoht või päritakse ja seal on juba see hästi kõrge kuusk ja kuusehekk olemas, nii et seda ei olegi saanud uus aiasõber ise kujundada. Ja kuse ekidega on üldse niiviisi, et kuuseheki võiks soovitada ainult talude ümbrusesse, et linnatingimustes kindlasti mitte. Arvatakse, et ta on maruvahva hästi, hoiab tolmu ja müra kinni, aga tegelikult on temaga minu meelest hekidest kõige rohkem vaeva vaja näha, et ta ilus oleks. Ja kes nüüd aiapidajatest, kääre isegi Te ei taha võtta, siis tuleks kohe päris ära unustada kuusehekk, aga talutingimustes võib-olla kuuseheki juba kõrgem, et ei pea, tasid niiviisi vanal puul nii raskeid lõikusi tegema, et just, et see Alt võib ju lõigata ja võib sinna siis tekitada uue, kuuseheki kõrvale madalama. Ja tavaliselt sellisel vanal kuusehekki on ka siis Alt väga palju Haasunudopsi, kuna kuusk ei talu mingisuguste teiste taimede piitsutamist eriti lehtpuudega koosluses näiteks et sellisel juhul jah, võiks nagu teise kuuseheki sinna alla istutada, mitte väga lähedal, aga siis natukene eemale taludes ju maad on ja ja siis saab nagu mitmeastmelise heki mõelda näiteks sinna juurde ja mõne muu taimega seal veel elustada, seda näiteks, aga kuusehekk on muidugi üks kõige uhkemaid. Aga selle eest tuleb ka vaeva näha. Jah, hästi hooldatud kuusehekk on tõepoolest ilmale väga nauditav vaadata. Nüüd nii nagu meil selle esimese küsimuse autor ennem küsib, kui käärid kätte võtab, siis järgmine küsija on ennem võtnud käärid kätte ja alles nüüd küsib, kas kogemata või teadmatusest on see aiapidaja lõiganud maha roniroosi, mis oli juba kolm aastat peenral kasvanud. Ja nüüd küsib, et et kas võib loota, et tuleval aastal kasvavad uuesti uued pik võrsed või on see roniroos lootusetult rikutud? Kerge vastata selles mõttes, et oleneb, millal ta lõikas praegu sügisel, kui kogu see taimejõud on nagu juures tähendab maa alla kogunenud siis on tal kevadel jõudu. Kui nüüd näiteks sel ajal lõigata praegu, kes tahavad oma kõike uuendada siis on just praegu tark aeg neid võrseid maha lõigata ja nii ka on roniroosiga, et kui see lõikamine olnud sellisel ajal, kui jõud on juures, siis kindlasti ta ajab uued võrsed sealt ja rohkelt neid. Sest taimel on elujõud tohutu ja ta tahab kindlasti kasvada ja, ja teeb seda. Kui aga on lõigatud nüüd sellisel ajal, kui kogu see taimetoitained on ülevalpool vartes ja võrsetes, siis muidugi on küsimus keerulisem. Ta võib ajada, aga võib, igal juhul ei ajada neid võrseid nii jõuliselt ja nii palju, kui õigel ajal oleks lõigatud. Aga roniroosi üldse pole vaja ju lõigata. Kui see õnnetus juhtus, siis eks siis paistab, mis nüüd tuleb, kui ta juba tehtud on. Mõnel pool on vahepeal maha sadanud lumi uuesti ära sulanud, mis tähendab seda, et puudelt mahalangenud lehed on jälle lume alt välja sulanud ja nüüd on küsimus, et kas need peaks sügisel ära riisuma või võiks jätta selle töö kevadeks, mis teie arvate? Tänavastreisusime lehti, aga üldine seisukoht? Minul on nüüd niisugune, et kui on tegu väikeaiaga, kui on tegu mingi esinduse aiaga, siis muidugi tuleb need lehed korralikult ära riisuda. Et muru oleks ilusti puhas ja silmale kena vaadata. Kui on aga tegu pargialadega ja suurte puudealustega, siis ei peaks väga seal kraapima, see puudutab ka kalmistualasid. Sageli me suures hoolsuses kraabime kogu selle pinnase niivõrd ära pealt, et juurel ei ole enam esiteks kaitset. Sest et loodus on ette näinud nõndaviisi, et need lehed kat, mis ta sügisel alla laseb need peavad olema siis temale toiduvaraks ka ja natukene siis soojenduseks ühesõnaga, huumuse tekitamiseks, taimele järgnevateks aastateks. Ja kõige parem leht muidugi mida ei oleks vaja eriti kraapida, üldse on kask, kaselehte kõduneb niivõrd kenasti ära ka vahtralehed, aga noh, nad on lihtsalt suured ja lopergusem ei paista nii kenad välja, aga kaseleht muruses sügisel kõduneb nii kenasti ära, et ma olen omal ka kodus nüüd mitu aastat järjest jätnud nad riisuma Ta ja kevadel tõmban siis lihtsalt mingi keekihi pealt ära ja küllap ta on väga tänulik. Nii et ei maksa väga Klandsida kõike. Natukene ikka võib jääda neid lehti siis on ka nagu putukatel, kus varjul olla ja igal juhul on need kasulikud, kui nad maha jäävad. Iseküsimus, et kui ilusam. No küsija puhul on tegemist suured talukohaga, kus puit palju lehtede riisumist jätkub mitmeks päevaks ja ta küsib veel, et kuidas puulehti kasutada, kas teie soovitate komposteerida või oleks õigem põletada just talualadel, ei oleks küll vaja selle lehtede kraapimisega väga palju vaeva näha, riisuda ikkagi puhtaks õueala, kus on siis ka muruniidukiga iganädalane lõikamine või niitmine ja ülejäänud laste siis loodusel omasoodu toimetada ja mis nüüd siis nende lehtedega peale hakata? Kui nad on juba kokku riisutud siis võiks neid komposteerida küll, mina komposti erinevaid hea meelega ja see on ka hääd kraami vastu ja teen siis vastavat. Oleneb siis, missuguses aias, kui palju neid lehti on, aga ütleme, kui on suur aed näiteks nagu pirita Ta kloostri aias, kus ma riisunud lehti ja kus tuleb nad ära riisuda, on tehtud siis kaks, kaks korda kaks meetrit niuksed kastid laudadest, mis on siis immutatud ja väikeste vahedega, nii et ta ei ole nagu väga umbne kast, samas ka. Ja sinna saab siis need lehed kogutud ja kolmandal aastal saab sealt juba alt võtan mõne laua lahti ja siis ma saan sealt juba väga head lehemulda, nii et see on kallis varandus ja kellele ei ole siis komposteerimise võimalusi, siis tuleb lihtsalt kotti panna, aga muide ka kilekottides väga hästi saab lehtedest kuumust. Paljud on kasutanud seda, mina isiklikult ei ole, aga ma olen lugenud, et inimesed niiviisi teevad, et võib-olla saab siis igal juhul ta komposteerub seal kiiremini, kuna niuke und keskkond on siis tuleb need lehekotid lihtsalt müüa 30 krooni kott. Näiteks, see on hea äriidee. Nüüd järgmine küsija on võtnud tänavu kevadel ja suvel juga poolt kadakalt ja elu poolt pistik oksad, Nendel on juba nüüd juured all, nendel pistikutel jugapuudel on ka kallus olemas ja inimene küsib, et kuidas neid ületalve hoida, sest et ta ise elab korteris kasvuhooned, kus hoida ei ole ja on ainult kelder, nende pistikute ja nendega ei ole midagi keerulist. Tegelikult, kui need nüüd suvel või millal siis parasjagu mingeid on tehtud, tuleks nad juba paigaldada sellisesse kohta, kuhu nad jäävad ka talveks. Kas nad on siis mingisuguse okaspuuturve all, et midagi ei juhtuks nendega, et neid ei tohi liigutada? Ja Nad ei tohiks ka kuskil tuule tõmbuses olla, aga meda, aeda, nendega kõndida sellel perioodil nagu ei tohiks, et nad peavad väga rahulikult omaette ja, ja külm ei tee nendele mitte midagi. Mul on omal on ka jugapuu pistikuid tehtud ja minul on nad lihtsalt oma koha peal aias. Kustutasite kasvukohale kohe. Ei, ei osad on pottides ja osad on kastides ja, ja kõik elavad väga hästi talve üle. Need, mis on mul kuuse alla pandud kastidega, on seal rahumeeli oma talve elavad üle ilma ilma täiendava katmiseta ja need, mis on siis lagedal nendele noh, hea on, kui lumi kõigepealt peale ja siis ma viskan mingi kuuseoksaga peale. Aga mitte midagi ma rohkem ei tee ja keegi neist pole ära külmunud ja mis kasvama loodud, need on kõik kasvama läinud ja nii et ärge nähke vaeva ja ärge kõndige nendega mööda aeda ja, ja keldreid ringi. Kõik on väga lihtne. Aednik arborist Ülle Michelson jätkab küsimustele vastamist jälle tuleval pühapäeval. Seniks saab nõuportaalist aianduspunkti kuulmiseni.
