Millalgi ma vaatasin, ei lähe pesitsuseks,  et ma vist lõpetan käimise ära ja just siis läks pesitsuseks. Üliharuldane kakupere avas oma koduse elu loodusfotograaf  Remo Savisaarele. Tagasi nägime kotkaid, et ma pean korra vaatama Looduse värvid ja mustrid looja loomingus. Täpselt see õhtu taeva, roosa ja lahemaa vännid. Kust sai alguse ühe loodusmehe kujunemislugu? Kõik sai alguse sellest, kui mul sõber Raul Kes on siin pikemalt käinud, on siia metsadesse pannud  ka mõned sellised pesapakud ja alused kakkudele pesitsemiseks. Siis varasematel aastatel ühe paku peal on pesitsenud tal  siin handkak. Ja siis ühel päeval kevadisel ajal ta tuli kuulama,  et kas ankak on olemas siin, sest kuulis imelikku häält. Ta sai, ta ei saanud aru, mis, mis imelik hääl see oli,  kuni ta nägi seda lindu. Ja see oli habekakk, habekakk hoopis, see oli hoopis saba  väga haruldane lind ja. Eesti kõige haruldasem kakuline Müstilisel kombel olid siin piirkonnas kokku saanud kaks  habekakku ja neil oli näha selline tõsine plaan,  et võib minna pesitsuseks siis, kui ma siin käima hakkasin. Noh, ega lind ei tunne. Ma hoidsin distantsi. Ma lugesin seda kehakeelt kogu aeg, see vahemaa oli seal,  ütleme selline 50 60 meetrit ja ma vaatasin,  et tegelikult mind nagu ei oleks nende jaoks  ja ma sain seda vahemaa üha vähendada, kuni noh,  habe, kakk, tegelikult on suur lind, et kui ta mul käe peale maandub,  Ta on umbes nii kõrge ja kui ta lendab, siis tema tiibade  sirualates on kuni poolteist meetrit, et ta on selline suur. Sa ei pea talle lähedale pääsema, et saada niimoodi ilus pilt,  suured kaadris. Ja siis, kui ma vaatasin seda tegevust, kuidas ema  ja isa nagu rameerisid, siis olid seal sellised märgid õhus  kas läheb pesitsemiseks või ei lähe, koht oli välja valitud,  see samane pesa, alus, tehis pesa, alus. Isane toimetas seal vedas sinna alusele hiiri. Siis ta viis mõned hiired emasele ja pani uuesti sinu alusele,  hiir. Et ma kujutan ette, et see vaatepilt,  kui seda alust oleks saanud vaadata, see oleks hiiri täis. Sellega ta siis garanteeris emasele, et näed,  ma olen tubli kütt, ma püüan siin hiiri palju,  me võiksime hakata siin pesitsema ja millalgi ma vaatasin,  ma ei lähe pesitsuseks, et ma vist lõpetan käimise ära. Ja just siis läks pesitsemiseks. Oli näha sellist piltlikult öeldes musitamist hästi palju  kuidas mitte ainult isane, aga ka emaslind lendas isase  juurde ja hakkas teda piltlikult öeldes musitama. Tegelikult siis puhastati üksteise näosulgi,  et see oli üks selline armastuse märk ja muidugi  ka paaritumine. Kui reaalselt läks pesitsuseks, siis ma kohe teavitasin  ka keskkonnaametit, et see koht saaks kaitse alla. Siis ma taotlesin ka loa, et ma saaksin siin liikuda  ja neid jäädvustada, et ta on ikkagi esimese kategooria  kaitsealune lind. Millal olid esimesed märgid sellest, et pojad on koorunud,  see oli esimene koht, kus ma jälgisin, emane istub pesa nagu ikka,  emase juurde mul asja ei olnud, aga sellel peal vaatasin,  et emane pesal ja ta pea liigub natuke nagu üles -alla. Midagi ta teeb seal ma mõtlesin, ta puhastab võib-olla ennast. Aga samas ma nägin, et see on midagi kahtlast,  mis ta reaalselt tegi seal, selle ma panin hiljem alles  pildi kokku. Isane oli viinud talle hiire, ta tüki kikeldas seda hiirt  ja ta toitis oma poega. Ja siis mõned päevad hiljem, kus ma kasutasin pikka sellist teleobjektiivi,  jälgisin seda pesa eemalt. Siis ma lõpuks nägin ära väikese peanupukese korraks  siis mõni päev hiljem mul õnnestus paremini seda pea  nupukest näha ja ma sain selle ka videosse. Siis veel mõni päev hiljem paistis veel üks allikas peakene  ja siis ma mõtlesin, kui palju neid seal on,  et kaks on kindlasti ja kaks neid seal oligi. Kui oli näha, et nad on juba päris suured  ja emane enam pesas ei püsinud, vaid valvas kusagil pesa  lähedal siis ühel hetkel, kui ma tulin, siis ma vaatasin kaugelt,  et Ma näen ainult ühte pead pesas. Teine poeg oli väljunud. Tema avastas seda maailma, mis siin maas on. Järgmine päev, kui ma tulin, vaatasin, et üks poegadest on  ikkagi veel pesas. Just sellel hetkel ma nägin, kuidas isa lint tuli,  andis ema selle hiire. Ja ma arvasin, et emaslind läheb viib selle hiire kohe pojale,  kes pesas on ja toidab teda, sest see poeg küsis süüa. Ta läkski pesa juurde, näitas talle hiirt,  ei andnud talle seda hiirt. Ja siis Ta lendas eemale, läks uuesti pesa juurde,  näitasid, aga ei andnud. Järgmine päev oli see poeg pesast lahkunud,  et see oli taktika, et poeg lahkuks pesast. Kui juba tiivad hakkasid kandma siis võeti ette näiteks  pulksirge selline kasetüvi ja siis ta hakkas sinna otsa  ronima ja ta kukkus sealt päris mitu korda alla,  aga näha seda, kuidas ta pulksirge puu otsa,  kus ei ole mitte ühtegi oksa, kuidas ta sinna ronib oma  teravate küünistega tiiba, aga hoogu andes. No see oli, see oli võimas vaatepilt. Kord oli ka selline juhus, et mõlemad pojad küsivad süüa. Kes kõvemini küsib, see enamasti saab. Saab ju alati korraga ainult üks. Teine jäi ilma ikka küsib, küsib, küsib emane vaataja,  mis ühel hetkel emane lendas selle poja juurde  ja hakkas teda silitama, hakkas puhastama tema näosulgi,  tema keha jagas talle hellust ja oli näha,  et poeg oli sellega väga rahul. Ja umbes poole tunni pärast sai seesama poeg juba hiire. Kas see habekakkude perekond jäi lõpuni kokku  ja näiteks emane isane nüüd pesitsevad järgmistel aastatel  ka koos? Ei jäänud kokku. See oli juba näha augusti alguses, kui ma otsisin neid,  kus nad on. Leidsin emaslinnu ja vaatasin, et ta püüab saaki  ja mõtlesin, et kui ta nüüd hiire saab, siis ta viib  selle poegadele. Ta sõi selle hiire ise ära. Läks oksa peale, jäi magama ja tukkuski seal jäigi tukkuma. Ja poegi ei olnud mitte kusagil. Järgmine päev ma leidsin isaslinnu poegadega  ja see oli üldse kaks pool kilomeetrit eemal,  mujal emane isane enam kokku ei saanudki. See oligi kõik. Kes siin habekaku kodumetsas ennast siis veel üles näitasid,  nagu ma siin tee peal metsasihi juures jälgisin,  mis toimub siis näiteks nägin ma karu ja neid karusid nägin  ma suisa nii palju, et ma ristisin sellega suisa karude aastaks,  sellepärast neid karusid tuli kokku 11. Tegelikult su avanes ju kogu selle paiga eluköögi pool. Kuna habekakud olid ju väga liikuvad, siis  ka mina nägin väga palju erinevaid kohti,  mis siin raadiuses on, näiteks ma leidsin koha,  kus oli arvatavasti Ilves maha murtud metskitse  siis seda ma mainisin, endal sõber Raulile  ja me käisime seal jälgimas ja ka tal õnnestus  ka Ilvest näha suisa kahte ja ka hea pilt saada. Siis metsised on siin tavalised, metsised on siin sisse,  lend toimub õhtuti siis siin teede peal ja metsasihtidel  võis näha valge jäneseid siis händkakud,  kui ma mõtlen praegu, kus siin händkakud on,  siis siin on vähemalt kolm pesakonda. Üks on linnulennult seal poolteist kilomeetrit  ja teine umbes sama kaugel teises suunas,  need on kõik siin olemas. See on händkakpesal Et temal on näha juba siit kaugelt me näeme,  et tal on üks poeg vähemalt liigutab seal,  et on olemas. See on kohe kindlasti emane ja isane käib,  kui päike madalamal liigub ja on juba ütleme loojangu aeg,  siis ta enamasti annab isasele teada, et vot nüüd on õige  aeg tuua hiir ja isane tuleb ja toidab. Kas see paik on kuidagi möödunud aastaga võrreldes muutunud ka? Ta võiks öelda, et ma ei tunne seda kohta enam äragi,  et siin need põhialad, kus on, kus see habekak jahil käis  need on muutunud, siin on käinud korralik,  ma ei tea, mis raiet siin tehtud on, aga siin on enamus neid puid,  mis siin olid sellised vanad üks puud, kuused. No neid ei ole enam. Et see võib ka üks põhjus olla, miks me seda habekaku siin  nagu ei näe, sest siin on nii palju seda raiet tehtud ja. Sellisest kuuse kuuse segametsast on saanud lihtsalt siin on näha,  et kaske, ma ei tea, mis siin veel muud domineerib,  et see ei ole, see ei ole enam see mets. Mis sa arvad, miks sul oli selline haruldane õnn  nii palju elurikkust kohata? No kindlasti see pühendumine ja märkamise oskus,  et ma oskan. Oskan vaikselt olla. Mind ma ei tunne sellist, et mul on igav. Ma tean, et millalgi tuleb see näiteks preemia,  see ei pea tulema, aga kui ma siin pikalt passin,  siis ma näen, mis toimub. Kui ma käin siin kogu aeg, siis ma näen isegi,  kuidas tavaline metsa siht muutub. Nii et sina usud seda mõttekäiku. Kui sa tahad avastada palju uut enda jaoks,  siis tuleb käia enda jaoks tuntud ja teada radu,  just kahtlemata siis sa märkad, mis on muutunud,  kui palju sina eelmisel aastal enda ajast siia pühendasid? No natukene üle poole aasta, et jah, siin sai ikka päris  palju käidud ja sai kahetse midagi. Rändlinnud on sinu igapäevased, kas. Kaaslased vaatan. Ja nagu näha, siin on kõik. Hane jälgi täis, nad on siin selle platsi peal,  aga ikkagi ma arvan, enamus päevast on siin üks  või teine parv tulevadki siia kodu lähedale,  sulle kohe ja täitsa akna alla, niimoodi tulevad tuterdama. Aga sulle meeldib neid vaadata, sul on isegi pinokk. Jaa, mulle meeldib neid vaadata. Mina ei ole linnuvaatleja. Võib-olla ma olen lihtsalt lindude vaataja. Ma võin istuda siin rahulikult niimoodi ühe koha peal  järjest ikka üsna pikka aega ja vahtida merele. No kõige parem aeg on siin kindlasti sellisel õhtusel öisel  varahommikusel ajal, eks ju? Oo jaa, no vot eelmisel aastal ma salvestasin oma plaati  siin saunas, mul oli ajutiselt siia kogu stuudio üles pandud  ja siis oli küll nii, et. Et need sessioonid kippusid ikka lõppema,  hommikul viie-kuue-seitsme isegi kaheksa aegu,  no kaheksa juba igav kellaaeg, eks. Aga kui saad kell viis 12 oma selle loo valmis  ja siis tuled. Siia välja nende helide keskele ja kõik see hommikuvalgus. Ja, ja nii ma veetsin siin ju terve kevade veebruarist juunini,  ma salvestasin. Ja see oli ikkagi müstiline, kuidas ma sain  selle tänu laulu tehtud töö eest. Hetk tagasi nägime kotkaid ja need on Kadri,  su tuttavad kotkad ja. Ja siin oli neid suisa neli lõpuks kokku. Kahte nägime lähemalt ja ega ma ei saa 100 protsenti kindel olla,  aga üks neist on mul käinud ikkagi ka seal õue peal külas. Eelmisel aastal oli ta isegi mitu korda. Täitsa see, et ma pean korra vaatama Ja oli täiesti seal õue peal mul külas ja Ühte õnnestus mul  isegi telefoniga filmida, see oli selline noorem. Ja need on küll sellised kohtumised, nagu oleks sattunud  audientsile mõnele tähtsale kuningale külla. Ja saanud suure au osaliseks, et mind on lubatud. Ja siin selles kohas on üks kindel kask. Mida ma juba eemalt kilomeeter eemalt? Võin silmaga rihtida teatavat oksa, kus üks nendest  kotkastest armastab passida. Mida sulle see looduse jälgimine on õpetanud,  mida su sina oma ellu saad kaasa tuua, sellest? No mind looduse pilt oma suursugususes Linnudemokraatias ja taevas oma vahelduva värvikammaga. Inspireerib nii nagu võib-olla mõni väga hea. Teos olgu siis kujutavast kunstist või kindlasti minu jaoks  ja muusikast. Kui midagi on lõpuni ilus ja aus siis ta inspireerib  ja mind paneb tegutsema. Ja annab selliseid klaarimaid mõtteid ja kindlasti ei saa ju väita,  et looduse pilt ei ole aus ja siiras. Kui ma seda vestlust pean, ma pean ikkagi aeg-ajalt kuulata. Sest et need hääled on nii ilusad. Ja, ja muidugi sookure selline sireen on mu lemmik. Ma väga kadestan, et seda häält oskab teha  ja nii valjusti Kilomeeter eemal on juba kostavõi rohkemgi tema seda toru,  kui saaks orkestrisse nad panna mängima. Vaat see oleks küll äge, kirjutas soo kurgedele mingi laulu. No vot, nad tiirutavad siin, eks, mõned on suuremad,  mõned väiksemad. Põnev põnev. Mul ei ole ka nii võimsat binoklit praegu  ka igal juhul põnev on ta. Loodus on lihtsalt iseenesest nagunii selgelt paigas. Ma mõtlen, kas kas inimene on looduse osa? See küsimus ju ikka tekib, et kui me juba defineerime  loodust siis me saame mõelda ju nii kaugele,  et tegelikult linnad on ka inimeste pesalad. Keset seda looduse pilti oma kummalise silguse kujuga. Aga kui samas inimene tahab kasutada juba mõistet loodus,  siis me ei saa sellist absurdi sisse tuua. Siis ma mõtlen, et mis hetkel ma siis olen loodus  ja võib-olla sellised hetked, kus ma olen ekstaasi täis või? See võib olla ülim rõõm või näiteks meeleheite moment,  kus sa oled endast väljumas ja võib-olla see siseilm,  mis siis kuidagi mingisuguse üleloomuliku energiaga sellel  raskel või rõõmsal või erilise momendil kokku puutub. Vot siis ma mõtlen, et kas see siseilm ongi äkki see osake loodusest,  mis on loomulik ja iseeneslikult protsessiv selline osa? Mis on igal juhul siiras ja aus, nii nagu looduse pilt? Et siis vot see osa vist on osa loodusest Nüüd on meie taustana metsalinnud ja muusika on hoopis teine. Jah, see metsalindude Foon läks intensiivsemalt käima minu jaoks nagu hiljem,  kuna mina mere ääres Passijana ja lindude vaatajana panen neid nagu rohkem  helipildis tähele. Aga seal põrkub ju sealsamas kohas meri ja mets. Ja siis nüüd alles mõned päevad tagasi. See metsalindude foon läks ka lärmakaks lahti. Ja see, nagu register on teises kohas, seal on palju rohkem  kõrgeid helisid ja laulud on pikemad ja põnevamad kui kuuleb  sellest möllust välja mõnda eraldi. Kas sa vahel oled looduses olles loonud midagi? Ja looduses ma olengi kõige rohkem loonud. Selle koha pealt on minu jaoks matk või jooksutiir  või jalgrattaga sõit looduses väga määrava tähtsusega. Et kui see mõte jookseb ummikusse või lihtsalt ei olegi Selliseid häid ideid siis liikudes. Ja eriti just looduses tulevad sellised puhtamad ideed  ja need tavaliselt on need kandvad ideed,  millega ma lähen siis tagasi. Pilli taha või või nooti kirjutama. Et need nii-öelda need turgatused tulevad ikkagi kusagil  keset seda rada. Mis muusikastiiliga loodus hästi kokku sobib? Võiks olla džäss näiteks. Ja minu meelest on looduses kõik stiilid ikkagi esindatud  ja kindlasti veel palju rohkem stiile, mida me veel ei tea,  aga alles hakkame avastama ja katsetama,  et see kõik on ikkagi vist emotsioonist kinni. Mis tundega sa sinna loodusesse lähed? Tundub, et me. Inimestele ikkagi vajame nagu mingisuguseid piire,  aga loodus on piiriteta. Et siis tähendab ka seda, et, et loodusest ma arvan,  On võimalik võtta nagu lõpmatuseni uusi ideid. Hetk tagasi loojus päike. Me oleme Eesti mandriosa kõige põhjapoolsemas tipus purekari neemel. Taustal paistab ka kuu väga ilus lõpp ühele muusikateosele. Ja võib-olla lõpp on juba ära olnud ja nüüd on kooda  ja siis on juba tegelikult uus lugu koidab kuskilt ja,  ja on sissejuhatus igal juhul millessegi järgmisesse. Ja. Ja pausi pole olnud. Igal juhul on see selline värvigamma, mis praegu on minu  jaoks võib-olla kõige inspireerivam taeva värvide kombo. Sellepärast et siin iga minutiga sisuliselt vahetub kogu  värviplaan välja. Ja. See on absoluutselt helid. Tõlgendatavad nagu värvidesse ja vastupidi. Ja võib-olla just siis, kui on päike, kas loojumas  või just loojunud. Täpselt see õhtu taeva, roosa ja lahemaa männid on see moment,  kui tulevad need esivanemate vaimud minu juurde. Ja neil on väga lõbus. Kui ma mõtlen oma vanaema, vanaisa ja isa peale  kes sealt pilve piirilt just selle värviga kuidagi Kõige rohkem kõnetavad ja võib-olla on just sellepärast see  õhtupäeva lillade roosade mäng minu jaoks. Alati kõige inspireerivam. Olen sündinud ja üles kasvanud Kesk-Eesti põllulahmakate keskel. Just siin Koigi ja Sõrandu kandis asuvadki Eesti suurimad põllud. See lage ja pealtnäha igavavõitu maa on inimeste poolt  sajandite jooksul metsa arvelt põlluks raadatud. Vanimad asulapaigad võivad olla siin üle 2000 aasta vanad. Nii on siin välja kujunenud ka suur igakevadine,  haneliste peatuspaik. Et meie mail on ammustest aegadest talivilja kasvatama On siit põldudelt harjutud üle talve seisnud orasest ringi. Rasva sööma. Vahel mängib ilm küll vingerpussi aga pikama rändureid see  ei heiduta. Siinse inimese jaoks on just haneparvet tõelise kevade  alguse märgiks ja pakub paeluvat vaatemängu,  kui kümned tuhanded haned põldude kohal tiirutavad,  et endale paremat ninaesist otsida või keskpäeval mõnele  põllulombile jooma lennata. Väiksele poisile oli hanede ränne samuti kevade kõige suurem sündmus. Lippasin igal õhtul peale kooli isa pink. Ega millel uhked olümpiarõngad peal kodu juurde künkale,  et hanesid vaadata. Oli harv juhus, kui neile põllu peal niimoodi lähedale sai hiilida. Ühel kenal kevadõhtul kutsus isa pois, kuule,  lähme hanesid vaatama. Panime mootorratta külgkorvi istuma ja nii podistasime mööda  põlluvaheteid paari kilomeetri kaugusele karsti järvele. Vara kevadel on seal küll nagu metsajärv aga kesksuveks kaob  vesi ja järves saab tavaline heinamaa. Järvel olid kunnad kudema asunud. Seda oli põnev vaadata, aga ma teadsin, et lõppvaatus on  alles ees. Ootusärevus pani põlve võdisema. Ümbruskonna põldudelt kostev hanede kisa muutus järjest lärmakamaks. Ja siis nad tulid. Ja muudkui tulid ja tulid. Sadade ja sadade kaupa.
