Tere kõigile aiasõpradele. Tartu Ülikooli botaanikaaias on juba teisipäevast saadik väljas näitus ajatatud sinililledest. Näituse koostaja, botaanikaaia aednik Katrin Mäeots, on meil telefonil, tere hommikust. Tere hommikut. Öelge palun, kas looduslikud sinililled metsas ja kraavipervel veel ei õitse? Sellel kevadel jah veel ei õitse, et praegu kevad annab veel natukene oodata, siin-seal on küll esimesi õisi juba näha olnud Eestimaal, aga üldiselt õitse. Ja see oli põhjus, miks te hakkasite näituse jaoks sinililli ajatama. See oli üks põhjus, kuna me oleme ka igal kevadel teinud sellise kevadise varakevadise lillenäituse just nimelt selleks, et inimestele kevadet lähemale tuua siis sel aastal jah, valisime sinililled. Mida siis külastaja Tartu Ülikooli botaanikaaia näitusel näeb? Näeb Eestimaa metsadest leitud erinevaid hariliku sinilille siis võiks öelda värvivarjundeid. Me oleme harjunud, et harilik sinilill on sinise õiega aga tegelikkuses võib looduses leida neid nii valgeid, roosasid kui ka siniseid, kusjuures siis nende erinevad värvide varieeruvus on hästi suur. Et võime tõesti leida nii roosade kui sinist erinevaid värvi varieteed väga palju. Kas need on erinevad liigid või lihtsalt loodus mängib niimoodi. Need on kõik hariliku sinilille lihtsalt looduse sellised mängud just nimelt sõltuvad nad siis kas kasvupinnasest või või erinevatest tingimustest seal metsas, aga, aga nii on, need on kõik harilikult sinilillad. Te siis ikka peate teadma, kust looduses neid valgeid ja roosasid otsida. No tegelikult on niimoodi, et tuleb looduses lihtsalt ringi käia. Et Eestimaal on tegelikult õnneks väga palju loodust veel alles ja me saame tõesti käia nendes ilusates metsades ja otsida ja vaadata, mis seal siis leida. Kui tavaliselt öeldakse, et Eesti lipu sinine on rukkilillesinine siis kas sinilillesinine on ka alati ühte värvi, ühte tooni sinine? Värvide nimetamisega on nii nagu on, eks me kõik näeme võib-olla ka värve natuke erinevalt, aga, aga just nimelt see, et nad tegelikult varieeruvad väga palju ei olegi sellist päris ühtset tooni. Vähemalt mina ei julge seda väita, sellepärast et nii palju, kui mina olen metsa all käinud, on nad ikka ikka suhteliselt erinevad. Kas oleneb ka sellest, kui päikesepaistelises kohas nad kasvavad? Ma arvan, et see sõltub kindlasti kasvukohast, jah, nii pinnasest kui ka valgustingimustest sinilill ongi ju selline taim, mis varakevadel vajab hästi palju valgust. Hiljem, kui tal lehed juba kasvavad, siis ta enam nii valgusnõudlik ei ole ja enamasti ta kasvabki meil leht- ja segametsades salumetsades, mis hiljem lähevad lehte ja sinilill, siis oma kõige efektsem aia õitsemiseks kasutab ära just nimelt seda varakevadet, kui puud ei ole veel lehes. Aastaid tagasi ma ostsin ühest puukoolist oma aeda roosa õiega sinilille. Ma arvan, see oli aretis, sest ta oli täidisõieline. Kas looduses ka täidisõielist sinilille kohtab? Kohtab aga üsna harva, et on ka meil siit Eestimaalt leitud, aga, aga nad on tõesti suhteliselt harvad. Ja just enne seda vestlust rääkisin ühe kolleegiga, kellel on olemas kogemused täidisõieline sinilill peenrasse ümber istutades, ehk siis kasvutingimuste vahetudes kaotas oma täidis õielisuse ehk muutus lihttõeliseks. Sellest ka võib eeldada, et kasvutingimused tegelikult on siiski need, mis paljuski tingivad nii värvivariatsioonid kui ka täidis õielisuse. Jah, vaat ma istutasin sinililled, need roosa õiega ja täidisõielised kasvuhoone seina äärde hästi päikesepaistelisse kohta, nii et nad õitsevad alati kevadel nii varakult ära, et ma ei näegi neid. Aga huvitav oleks kuulda, et mida sordiaretajad maailmas sinilillest on veel aretanud. No maailmas aretatakse sinililledest ikka väga erilisi asju, iseäranis siis jaapani sinilillest, mis meil ei ole väga ütleme siis nii talvekindel, et neid kollektsionäärid ja huvilised tasapisi toovad Eestisse sisse maakodus ilmis asjaga just artikkel nendest sinililledest. Aga meie tingimustes jah, nad siiski sobivad ainult tõelisele fanaatikule ja ka nende hinnad on sellised, et, et selleks peab ikka väga järele mõtlema. Aga neid katsetajaid on järjest rohkem, tuuakse sisse põnevaid asju ja on ka harilikust sinilillest aretatud sorte. Meil siin näitusel ka fotode peal saab neid näha. Ja mis on kõige erilisem? Minu jaoks võib-olla kõige erilisem on sorts reklas, mis ongi selline valge ja lillakassinisekirju. Tupplehed siinkohal saangi ära seletada seda, et sinililledel ei ole kroonlehti, vaid need värvilised on tupplehed. Kas see looduslik sinilill on väga hea paljuneja vastandina neid aretatud, kes ei tahab vägav levida lillepeenras? Looduslik sinilill on suhteliselt hea, palju õnne ja tema seemneid üldiselt paljundavad ja levitavad sipelgad, kes siis kannavad need seemned niimoodi laiali ja kala oma koduaias, nad levivad üsna hästi, nad võivad ka omavahel moodustada selliseid põnevaid värvikombinatsioone. Harilik sinilill on on üsna lihtne kasvatada, lihtne paljundada, levitada, et selles suhtes ta on kerge taim ütlemini õigetes tingimustes. Kui te olete nüüd näituse jaoks käinud erineva õievärviga sinilille otsimas ja kogumas ja selle fotonäituse püsti pannud, et missugune sinilill on teie enda silmale kõige ilusam? Ma miskipärast arvan, et et mulle enda kõige lemmikum on just nimelt üksin aias tekkinud selline õrn roosaka tooniga variant. Tal on selline hästi omapärane värvus, aga tegelikult on absoluutselt iga sinilill ilus, ilu on vaataja silmades ja mina küll ei julge kellelegi ette kirjutada, et see on ilus või see ei ole või? Loodus on hästi mitmekesine. See ongi tore. Ja seda kevade algust tähistav näitus jääb siis Tartu botaanikaaias lahti mitte nädala lõpuni vaid panete selle juba reedel kinni. Põhjuseks on see, et kuna need sinililled on meil siia toodud nüüd üsna sooja tuppa, siis nad lihtsalt õitsevad natukene kiiremini ära kui õues. Et kahjuks jah, ma kardan, et sellesse teise nädalavahetus ei jää enam väga midagi vaadata. Aga siis võib-olla ongi juba väljas juba ilm nii kaugele läinud, et saab minna metsa alla, neid sinililli avastama. Ja mida ma muidugi ei tahaks siinkohal öelda, et suhtume loodusesse austusega, et me ei lähe sinna suurte labidata ja kärudega nüüd neid sinililli otsima, vaid vaid võtame loodust ikkagi kui väga austusväärsed partnerid. Imetleme silmadega. Nii et kellel siis veel on koduümbrus nii märg või lume Kiltsaga sinililli õitsemas näha ei ole, siis Tartus Ülikooli botaanikaaias näeb. Täname Katrin Mäeots. Meid valgustamast sinilillede maailma ja järgmine aiasaade on kavas juba nädala pärast kuulmiseni.
