Soomaa rahvuspark on loodud 1993. aastal suurte rabade lamminiitude,  soostunud metsade, looklevate jõgede ja kohaliku  kultuuripärandi kaitsmiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Rahvuspargis on üheksa õppe ja matkarada. Siinne loodus annab hea võimaluse tegeleda korilusega  ning Soomaa elanikud on pühendunud korilased. Soomaa on alates 1989.-st aastast ka rahvusvahelise  tähtsusega linnukaitseala. Siinsete rabade avarus ja vaikus, eriilmelised metsad  ja liigirikkad luhad annavad võimaluse matkata,  jalgsi, sõita, veeteid mööda, vaadelda linde,  tegeleda fotograafiaga või tutvuda siinse eluoluga. Soomaa metsad on eriilmelised ja toetavad erinevate elu  ja kasvukohtadega. Siinset liigirikkust. Soomaa on Eesti kõige rikkam kaljukotkakaitseala. Pea igas rabas elab üks kaljukotkapaar. Rahvuspargis on viis raba ja nende vahel lookleb viis jõge. Soomaa rahvusparki läbivad jõed on olulised siinsete  maastike kujundamisel. Niimoodi. Ja. Ja. Siinsed sood hakkasid kujunema pärast piirkonna vabanemist  mandri jääst umbes 13000 aastat tagasi. Kunagi ammu laius Pärnu ja Viljandimaa serval suur järv. Selle taganedes jäid madalatesse nõgudesse maha veekogud,  millest aja jooksul kujunesid sood. Praeguseks on suured sood jõudnud raba arengujärku. Soome rahvuspargis asub Eesti kõige suurem terviklik  rabamassiiv Kuresooraba, mille pindala on umbes 10000 hektarit. Soomaa üks tuntumaid vaatamisväärsusi on niinimetatud viies aastaaeg. Suur vesi ehk ulatuslikud üleujutused. Kui vihmavesi või lumesulamisvesi Sakala kõrgustikult alla valgub,  ei jõua sooma jõed seda korraga ära mahutada  ning tasasel pinnal looklevad jõed väljuvad oma looduslikust sängidest. Mõnikord tõuseb kevadine suurvesi ligi meetri päevas  ja nii kolm-neli päeva järjest. Üleujutus võib kesta mõnest päevast mõne nädalani. Suurvee tulemusena tekib üleujutusala, mis võib ulatuda kuni  175 ruutkilomeetrini jaaa. Kaitseala sümboliks on kujunenud ühe puu lootsik  ehk Habias mida peetakse vanimaks veesõiduvahendiks Eesti alal. Soomaa metsad on elupaigaks Eesti põlisasukatele,  põdrale, metskitsele ja metsseale ning suurtele kiskjatele  nagu Ilves, hunt ja pruunkaru. Märtsi keskpaigast mai alguseni võib siinsetes rabaäärsetes  metsades kohata pisut enne päikesetõusu algavat metsise pulmamängu. Nagu teiste Kuigi kaitsealuste liikide püsima jäämine sõltub  ka metsise arvukus sobivate elupaikade allesjäämisest Aa. A. Lodu ja laanemetsades pesitsevad lindudest must rähn. Handkak karvasjalg kakk, must toonekurg ja laanerähk. Kevadise suurvee ajal vee väljadel liuglemine  ja suvistel jõesängidel Habjaga sõitmine on väga eriline elamus,  mille sarnast kogeb mujal harva. Poolveelistest imetajatest tegutsevad soomaa jõgedel,  koprad, saarmad ja mink. Sooma jõgedesse. On leitud 17 liiki kalu, kellest tavalisemad on haug,  särg, viidikas ja ahven. Jõeäärsetel lamminiitudel leiab kasvamas niidu kuremõõka  ja Siberi võhumõõka. Maas pesitsevate lindude kaitseks on soomaal niitude  hooldustööd ja heinategu soovituslik alates juuli keskpaigast. Oksa puisniitu hooldatakse käsitsi niitmise teel  ja hein pannakse pärast selle kuivamist seisma rõukudesse. Traditsiooniliste töövõtete ja elulaadi säilitamiseks  ja tutvustamiseks korraldatakse erinevaid koolitusi  ja elulaadi päevi. Samuti saab õppida. Kuidas endalegi arhailisel meetodil haabjas ehitada? Soomaa ootab külla nii üksi kui perega. Siin leidub palju avastamisrõõmu, puhast loodust  ja tõelist lõõgastumist. Soomaa loodus on eriline ja väärib nii avastamist kui  ka hoidmist.
