Lahemaa rahvuspark loodi tuhande üheksasaja seitsmekümne esimesel aastal. Soome lahe kaldal paiknev rahvuspark on ühtlasi Eesti vanim ja suurim. Lahemaa rahvuspargi pindala moodustab üle neljakümne seitsme tuhande hektari maismaa ja kahekümne kuue tuhande hektari merepinna. Lahemaa rahvuspargis kaitstakse Põhja -Eestile iseloomulikku looduskeskkonda ning rikkalikku kultuuripärandit. Rahvuspargi ülesandeks on säilitada siilne maastik, kus metsaalad on valdavalt vähese inimmõjuga ning pärandkooslused hooldatud ja kaitstud. Lahemaa on Euroopa üks tähtsamaid metsakaitsealasid. Jalutuskäik Lahemaal võib viia sind nii mere äärde, kalurikülla, mõisaparki või sügavale metsamassiividesse. Siinsed metsarajad on meelispaigaks marjulistele ja seenelistele, pakkudes rikkalikku saaki. Lahemaal leidub ka näiteks Eesti soomuraka kasvukohti. Lahemaal elab väga palju linde ja loomi, nii tavalisemaid kui ka haruldasi. Lahemaa rahvuspargi oluliseks väärtuseks on kultuuripärand, inimese ja looduse koosmõjul kujunenud maastikud, piirkonnale iseloomulik elulaad ja vaimne pärand. See kõik säilib tänu põliste oskuste ja tavade tundmisele ja nende rakendamisele igapäevaelus. Lahemaa rahvuspargis on suur maastikuline mitmekesisus. Lisaks lahtedele ja poolsaartele on siin ka väga palju soid. Suuremad neist on tekkinud merest eraldunud laguunide kinnikasvamisel. Väikesood on aga kujunenud rannavallide vaheliste nõgude soostumisel. Üksikud madalsood on tekkinud kunagiste rannajärvede kohale. Suur hulk pesitsevaid, läbirändavaid ja talvituvaid linde teeb rahvuspargist esindusliku linnukaitseala. Lahemaa väärib tähelepanu nii Eestis kui Euroopas oma arvukate rändrahnude ja kivikülvide poolest. Mandrijää kandis need kivihiiglased siia meie põhjanaabrite juurest, Soomest ja Rootsist. Lahemaal on kuuskümmend kuus küla ja kaks alevihma. Sisemaa külades tegeleti peamiselt põlluharimisega. Rannakülasid aga toitis meri. Püüti kala, ehitati laevu, mehed sõitsid meröd ja vahetati kaupu. Lahemaal voolab seitse jõge, hulk väiksemaid ojasid ja allikaid. Rahvuspark on elupaigaks paljudele kaitsealustele ja ohustatud liikidele. Neist kõige haruldasem on jõgedes elutsev ebavärlikarp. Lindiastangult langedes moodustavad siinseid jõed, jugasid ja joastike, mis pakuvad sobivaid kudemispaiku lõhedele. Lõhed siirduvad sügisel oma sünnijõkke kudema. Eestis on teada vaid kümmekond sobivate tingimustega jõge, kus nende kudemine on üldse võimalik. Omaaegset baltisaksa kultuuri meenutavad neli silmapaistvat mõisakompleksi. Vihula, Sagadi, Palmse ja Kolga. Iga mõis pakub külastajatele omanäolisi elamusi. Külamaastikus väärtustatakse traditsioonilises ehitusstiilis ja kohalikest materjalidest korda tehtud talusid. Külad on oluline osa rahvuspargi maastikust, mida ilmestavad mõisad, kirikud, kabelid ja kalmistud. Tuntumad rannakülad on Käsmu kaptenite küla, Altja kaluriküla ning salapiirituse vedajate küla Viilistu. Sügise saabumist kuulutavad rändeks kogunevad sookured. Talvel jääb külades ja metsades vaiksemaks. Mets hõlmab poole Lahemaa maismaast. Levinumad metsatüübid on palumetsad, laanemetsad ja nõmme metsad, kus samblikerohkus näitab õhupuhtust. Lahemaa talv on lummav, täis salapärast elu. Lahemaa rahvuspargis on palju õppe - ja matkaradu, mis tutvustavad siinset loodust ja kultuuripärandit. Matkama sobib tulla kogu perega. Siin saab loodusest väge ammutada ja tutvuda ka kivihiidudega. Külastuskeskused asuvad Palmses ja Oandul. Seal jagatakse teavet kaitseväärtuste ja looduses liikumise võimaluste kohta. Siinse piirkonna vanimad inimtegevuse jäljed on leitud eelkõige veekogude äärest ja pärinevad keskmisest kiviajast, umbes kuue aastatuhande tagant. Hilisemad muistsed asulakohad, põllud ja kalmed paiknesid kliendipealsel alal. Lahemaalt on üles kirjutatud suur osa Eesti regilauludest ja rahvatantsudest. Üks siinsetest keelemurretest on eesti kirjakeele aluseks. Lahemaa külad on ärksad, rikka hariduselu ja seltsitegevusega. Piirkondlik vaimne pärand säilib läbi elava murdekasutuse ja rahvakultuuri viljelemise. Lahemaa rahvuspargi loodus ja kultuur on hoolega hoitud ja kaitstud.
