Looduse ürgne rütm toob aasta aegade vaheldudes endaga kaasa  müstilise nähtuse. Juba koorudes teavad rändlinnud, et talve lähenedes tuleb  võtta ette pikk ja ohtlik teekond soojematesse paikadesse,  kus talv üle elada. Et siis kevadel lennata tagasi pesitsema. Kuigi Matsalu laht ja tema ümbrus on koduks  nii inimestele, lindudele kui loomadele muutub see rände  ajal otse kui lindude lennuväljaks. Lahkudes sadadele tuhandetele rändajatele oma ulatuslike  avamaastike ja veeväljadega, head kogunemist  ja puhkepaika. Siin asuvad Euroopa suurimad hooldatud luhaniidud omanäolised,  rannaniidud, puisniidud, puistud ja Eesti suurim  roostikumassiiv ning umbes 50 meresaart ja laidu. Rahvuspark loodi märgalade rannikuga seotud lindude  ja niitude kaitseks ning kultuuripärandi hoidmiseks. Kohalikud elanikud hoiavad loodust, korraldades elupaikade  taastamiseks ja hooldamiseks talguid. Rahvuspargis on kultuuripärandi säilitamine  ja jäädvustamine olulisel kohal. Matsalu piirkonnas on levinud patselapiliste tekkide valmistamine. Lõunapoolsetes kihelkondades on kogunud kuulsust  punasepõhjalised Lihula lilltikandis seelikud  ja vaibad. Looduse uurimisega on Matsalus tegeletud juba üle 120 aasta. Selle käigus kogutud teave ning materjal on külalistele  tutvumiseks eksponeeritud penijõel. Matsalu rahvuspargi külastuskeskuses. Talvel on Matsalus vaikne ja rahulik. Mererütm ja loodus mõjutavad siin inimest tänase päevani. Mere ja kalapüügiga seotud tavad ning oskused kestavad aga  tänase päevani. Merd hoitakse, kalapüügile on seatud kindlad reeglid. Rahvuspargi veealadel elab üle 40 kalaliigi. Olulisteks püügikaladeks on räim, ahven,  koha, haug, särg ja vimm. Jää lisab talvele erilise võlu. Siis saab Matsalu lahel uisutada ja kelgutada. Põlvkondade koos olemine ja koostegemine saab alguse juba koolist. Rahvuspargi asub metsküla algkool. Koos mängitakse musitseeritakse, tantsitakse  ja lauldakse imeilusates kohalikes rahvariietes. Lihula lill tikandi mustrid on saanud inspiratsiooni Matsalu  liigirikastelt liitudelt. Kevadpäike äratab Matsalu elanikud taas üles. Matsalu märgala paikneb lindude Ida-Atlandi rändeteel. Siinsed linnuvaatluskohad ja tornid on oma linnurohkusega  tuntud üle kogu maailma. Siia sõidetakse kohale Euroopa parima kevadrände  vaatluspaiga pärast väga paljudest riikidest. Kevadel rändab Matsalust läbi üle kahe miljoni vee  ja rannikulinnu. Lühema või pikema peatuse teeb üle 200000 linnu. Põnevat uudistamist leidub aga ka imetajate hulgas. Imetajaid on Matsalus kokku üle 40 liigi. Matsalu maastikuline pilt on väga vaheldusrikas. 10000 aasta eest viimase jääaja järel oli valdav osa  praegusest Matsalu rahvuspargi maismaast alles vee all. Maa kerkides jõudsid siinsetele aladele esimesed inimesed,  kes elatusid korilusest, kalapüügist ja küttimisest. Puis niidud ja puis karjamaad kujunesid inimese abil juba  üle 4000 aasta tagasi. Nende väärtus peitub liigirikas ja nad on oluliseks  elupaigaks looduskaitsealustele orhideedele  ehk käpalistele. Rahvuspargi maastiku käsitlemisel ei saa mööda vaadata geoloogiast. Siinsed paekivist kõrgendikud on siluriaegsed korallrihvid,  mille ümbruse on jää ära kulutanud ja hiljem meri ühe külje  järsuks paljandiks vorminud. Siin kasvavad ka mitmed haruldased sõnajalgtaimed. Ees. Matsalu maastikud jutustavad tähelepanelikule vaatajale  möödunud aegadest. Siia on inimesed rajanud oma kodud, kasutades ehitusel  peamiselt kohalikku materjali. Väikesed külad vahelduvad ulatuslike inimtühjade aladega  jättes nii loodusele palju ruumi. Siinsel maastikul leidub ka üksikuid rändrahne ja. Just avamaastikega seotud linnuliikide, nii pesitsejate kui  läbirändajate jaoks on Matsalu väga oluline piirkond. Matsalu rahvuspargi looduse kujunemine on tihedalt seotud  kohaliku inimasustusega. Maakerke tulemusena vee alt vabanenud rannikul hakati loomi karjatama. Seal kujunesid rannaniidud, mis on tüüpilised  poollooduslikud kooslused. Kasar jõe suudmeala viljakatel luhtadel on peamiselt tehtud  heina kuivad ja kivised. Loopealsed sobisid kõige paremini lammaste karjamaadeks. Matsalus karjatatakse ka tänapäeval lambaid,  hobuseid ja veiseid ning niidetakse luhaheina. Ilma selleta need kooslused võsastuvad ja roostuvad. Matsalu elanikele on läbi aja olnud omased piirkonna  erilised oskused näiteks hoonete ja paadiehitus,  kalapüük ning heinategu luhas ja puisniitudel. Roog oli varasematel aegadel oluline katusematerjal,  mille populaarsus tänapäeval on tõusmas. Talvine pilliroolõikus ehk mosaiikne roovarumine aitab hoida  ka linnuliikidele vajalikke elukeskkondi. Kui esivanemad niitsid vikati ja hobuse abil  siis tänapäeval tehakse see töö traktoritega. Vanade teadmiste levikut on toetanud valdavalt suuline pärimus. Säilinud arhailisi oskusi väärtustatakse  ning ühendatakse tänapäevaste vahenditega. Kõike teadaolevat antakse hoolikalt edasi  ka lastele. Looduse mõistmiseks on oluline viibida selle keskel Kuulda lindude ja loomade hääli tunnetada  ja oma käega loodust puudutada. Tänapäeva inimene aimu, kes elavad tema ümber  ja kas roostikus huikab, udupasun või on see siiski lind. Rahvuspargi rahvas elab lootuses, et siinne maastik  ja kohalikud kombed kestavad veel kaua.
