Vilsandi rahvuspargi eelkäijaks on 1910. aastal Vaika  saartele loodud Baltimaade vanim linnukaitseala. Rahvuspark moodustati 1993. aastal ja see hõlmab Eelneva  maastikuga looduskooslusi, millest iseloomulikumad on meresaared. Vilsandi rahvuspargi eesmärgiks on kaitsta Lääne-Eesti  rannikumaastikku ja merd, linnurikkaid, väikesaari  ja kultuuripärandit. Loodusvaatlejaid ootab siin läbi aasta põnev avastusrõõm. Merepõhi varieerub, kohati langeb see järsult kümnete  meetrite sügavusse, luues elupaigad limustele,  vähilaadsetele ja kaladele. Lahtedes on merepõhi kivine ja liivane. See on oluline toitumispiirkond pesitsevatele,  talvituvatele ja läbirändavatele veelindudele. Piirkonnas on registreeritud 247 erinevat linnuliiki. Haruldastest liikidest on esindatud merikotkas,  kassika, kirju, hahk ja niidurüdi. Rahvuspargi maastikku ilmestavad metsade,  heina ja põllumaade vahelised hajaasustusega külad,  rookatused ja pikad kiviaiad. Tuletornid ja tuulikud. Põlistest oskustest on säilinud traditsiooniline käsitöö  tõrva ajamine, lubjapõletus, kohalike toitude valmistamine  ja sepatöö. Taastumas on pütingu ahjus kala suitsutamine. Suulises pärimuses kohtab rohkelt tondijutte. Tänaseni elab veel üksikutes peredes kohaliku murdekeele kõnelejaid. Kevad on Vilsandil võrratu. Rahvuspargi ja selle lähiümbruse vanimad asustusjäljed on  kiviaegsed loona Undva ja Paju mõisa hülgeküttide  ning kalurite asulakohad. Loona mõisa hooned on taastatud ja kasutuses rahvuspargi keskusena. Mereimetajatest elavad Vilsandi rahvuspargis hallhülged. Siin asuvad Eesti suurimad hüljeste lesilad  ja sigimispaigad. Vaata. Eestimaa rahvusparkides toimub noortele looduskaitsekoolitusprogramm,  mille eesmärgiks on suurendada noorte keskkonna  ja loodusteadlikkust, süvendada loodushuvi  ning arendada rahvusvahelist koostöövõrgustikku. Tutvutakse looduskaitse praktilise tööga,  omandatakse teadmisi, taimestikust ja loomastikust  ning arutletakse laiemalt, kuidas muuta maailm keskkonnasõbralikumaks. Vilsandi rahvuspargi alast on ajalooliselt olnud metsaga  kaetud väga väike osa. Mets kasvab sinna, kus karjamaadel enam ei karjatata  ega heinamaadel niideta. Rahvuspargi lubjarikka, mulla ja pehme merelise kliima tõttu  on liikide mitmekesisus ja harulduste arv suur. Mitmed haruldased liigid on siin oma leviala piiril. Vilsandi rahvuspargis leidub madalaim paepanku  ja väga haruldasi biohermsest ehk ürgsete organismide  jäänustest moodustunud lubjakivist. Kaljurandu. Leidub ka puhtaveelisi jõesänge ning siin kasvab 32 liiki orhideesid. Liivastel rannikualadel elab ohustatud kahepaikne juttselg  kärnkonn ehk kõre, kelle elupaikade taastamisega aktiivselt tegeletakse. Vilsandi saarel asub Eesti vanim ilmajaam  mis on tegutsenud üle 100 aasta. Õhuseisundi kontrollimiseks on rajatud foonijaam. Rahvuspargis võib näha kohaliku piirkonna vaatamisväärsusi,  tuulikuid, tuletorne, leidub ka võrgukuure  ning etri kohti. Rahvuspargi pärandmaastik on viimase aastasaja jooksul  oluliselt muutunud. Endine avamaastik on metsastunud, paljusid karja  ja heinamaid ei kasutata või on nad kadastunud. Kuid kohalike elanike abiga hoitakse ja taastatakse seda,  mida suudetakse. Rahvuspargi alad sobivad lisaks kohalikule elanikule hästi  ka loodusest, mõtisklejatele ja talumiljöö. Nautijatele. Papissaare sadam. On olnud alates 19. sajandi lõpust oluline laevaehituskoht. Enne esimest maailmasõda rajati siia vesilennukite baas,  millest on osaliselt säilinud vaid angaarid. Samuti on säilinud ka mõned püügivahendite hoidmiseks  mõeldud vanad võrgukuurid. Täis siinne elu püsib vaid tänu kohaliku elaniku  ja looduskaitse hoolele ning on hoidmist  ja avastamist kuhjaga väärt.
