Reporteritund. Tere, head kuulajad. Nii nagu kogu majandust, ootab hiljemalt sügisel ees sügav kriis. Nii võib raskeid aegu ennustada ka sotsiaalsüsteemis sest kui töökoha on kaotanud nüüdseks ligi 50000 inimest, siis sügiseks ennustatakse selle arvu kahekordistumist. Ja on selge, et omavalitsustele laekub kub vähem üksikisiku tulumaksu, kuid vajadus kõikvõimalike toetuste ja hüvitiste järele on seda suurem. Riik mõtleb praegu ka teisele abipaketile majanduse pinnal hoidmiseks, samuti on mõtteid töötuskindlustuse ja töötutoetuse suurendamiseks, aga need on kõik alles mõttetasandil. Tänases saates me vaatame, kuidas omavalitsuste liidu hinnangul on eelarve täitumise ja sotsiaalabi ka eriolukorras hakkama saadud ja saate teises pooles veelkord hooldekodudest. Tänase saate toimetab Kaja Kärner. Stuudiokülaline on sotsiaalministeeriumi asekantsler Rait Kuuse, tere. Tervist. Ma tean, et te peate väga sageli omavalitsusjuhtidega videokonverentse just selle sotsiaalabi teemal, mis on praegu kõige suuremad murekohad, mis on uudised. Jah, meil on kujunenud välja selline hea praktika koostöös Eesti linnade-valdade liiduga on meil regulaarsed arutelud nii omavalitsusjuhtidega kui ka nende poolt nimetatud siis sotsiaalvaldkonna esindajatega just selles osas, kuidas sotsiaalvaldkonna erinevad murekohtadega rõõmukohtadega tegeleda. Ja me oleme nüüd kriisi vältel teinud juba kolm suuremat kohtumist videokonverentsi teel, viimane nendest oli Kagu-Eesti omavalitsuse esindajatega jagamaks siis ka omavahel neid kogemusi, et mis on siis sellised parimad praktikad, mis muret võib-olla omavalitsustes on. Et kui nüüd vaadata, siis kriisi alguses olid kindlasti isikukaitsevahendid see peamine kõneaine nii-öelda, et sellest räägiti väga palju, selles osas oldi väga murelikud. Nüüd muus osas, mis puudutab sotsiaalhoolekande erinevaid teenuseid abi andmist, abivajajate hulga võimalikku kasvu, siis siin nii andmed kui ka omavalitsuste tagasiside, noh, pigem on selline et väljaspool nii-öelda siis hooldekodusektorit tegelikult sellist midagi üle jõu käivat veel tekkinud ei ole, küll aga rohkem tähelepanu on läinud siis selliste koduteenuste korraldamisele ja ka nendele probleemidele, mis on tekkinud seoses sellega, et näiteks koolid või erinevad hoolekande asutused ka on suletud olnud või siis korraldanud oma tööd ümber, et ehk siis kuidas seda tööd korraldada selliselt, et kõik need inimesed saaksid vajalikud teenused kätte. Kas on mingit erinevust ida- ja Lääne-Eesti kagu ja, ja siin Harjumaa vahel? Pigem mitte, et ma nii ei saaks nagu öelda, et ma oleks nagu nii-öelda täheldanud väga suurt erinevust, võimalik, et need erinevused vast tulevad silma seal, et kui on olnud reaalselt pidanud rohkem tegelema, siis selle covid 19 nagu nakatumist, aga et mõned omavalitsused on nii-öelda rohkem puutumuses ja mõned nagu vähem, et, et see on nagu tegelikult seda siis nii-öelda tegutsemise tempot ja kiirust ja, ja, ja ka suunda väga palju mõjutanud. Et noh, võib ka öelda nagu seda, et et võib-olla ka mõne puhul on nagu näha olnud, et, et, et kui seda nagunii-öelda seos selle viirusega nii väga nagu ei suudeta luua, et siis nagu ollakse võib-olla ka üleliia rahulikud kohati, aga noh, üldjoontes selle järgi see erisus nagu silma paistab, et midagi sellist nüüd ütleme üks piirkond on kuidagipidi noh, parem kui teine. Seda nagu ei oskaks nagu ütelda. Küll, aga võib-olla erinevate omavalitsuste lõikes on selliseid erinevaid nutikaid ideid, et noh, mõni kaasab võib-olla vabatahtlike kiiremini ja paremini, teine keskendub sellisele. Ma ei tea laste teemadele paremini, kolmandal on koduteenused fookuses, mõni suudab läbi rääkida kaubanduskeskustega. Kaubanduskeskused korraldaksid toidu kojukande ära, et sotsiaaltöötajate koormust vähendada, nii et need praktilised näited on, kuidas inimesed mõtlevad, on natukene selliseid eripärasemad ja tegelikult sellesse võlu peitubki, et igal omavalitsusel on võimalik oma need tugevused siis ellu rakendada selle kriisi jooksul. Kuulamegi ära esimese intervjuu ja see algas sellest mõttekäigust, et lähimad kvartalid tulevad nii ettevõtete kui töötajate jaoks rasked ja et koroonaviirusest põhjustatud majanduslangus võib sügisel ulatuda 10 protsendini. Linnade ja valdade liidu juhatuse liige, Võru linnapea Anti Allas, milliseid ettevalmistusi ja plaane omavalitsusjuhid eelolevaks sügiseks üldse teha saavad? Kõigepealt me muidugi vaatame otsa sellele olemasolevale olukorrale ja peame ka nentima seda, et omavalitsuste tegemised ikkagi väga-väga suures osas tuvat riigi otsustest, see nagu fakt. Et kui me vaatame linna nagu tulubaasi täna, siis pool sellest, ehk siis umbes 48 protsenti on siis tulu tulumaksust, mis meile laekub, sealt kindlasti tuleb tagasilöök. Aga ülejäänud on siis toetus ja tasandusfondi ja lisaks siis meie oma tulud siis kokku tulevad, et need kõik need ülejäänud, viimased, mis ma ette lugesin, nende osas nagu väga suurt tagasilööki tulemas ei ole. Ja tõenäoliselt, et kõige suurem alalaekumine tuleb siis eelkõige ikkagi tulumaksu osas ja me praegu hetkel märtsi andmed on täna olemas. Et on näha, et see jääb seal Võrumaa, võib-olla ka kogu Kagu-Eesti omavalitsustel vahemikku viis kuni 10 protsenti oleneb omavalitsuste ettevõtluse struktuurist ja kõigest sellest. Aga mida me peame ka praegu arusaamale, et esimestel kuudel ja võib-olla ka osa sellest tulust, mis on täna juba alalaekunud, tuleneb sellest, et riik on lubanud, et ettevõtetel makse ajatada kolme kuu osas ehk siis me näeme, et täna ei ole kõiki makse deklareeritud ja märtsi tagasilöök siis seetõttu veel väga suur ei ole suurusjärk siis sellest kogutulu 50-st protsendist siis viis protsenti, ehk siis Võru puhul see on umbes 50000 eurot. No riigihalduse minister Jaak Aab on lubanud, et riik katab lisaeelarvest kõik erakorralised kulud, mis omavalitsustel on kriisist tulenevalt tehtud. Öelge palun, kas riigiabi hakkab nüüd juba kohale jõudma? Jah, te peate päris riiki või valitsust tunnustama, et on olnud väga sihuksed, konstruktiivsed läbirääkimised, nii otse omavalitsus, riik kui ka linnade-valdade liidu kaudu. Tänaseks on meil teada aga siis esimene kriisipakett, mis siis on siis lähiajal saabumas, et on siis ette nähtud tulubaasi stabiliseerimiseks teatud vahendid. Meie hinnangul see esimene pakett katab ära aastast alalaekumisest umbes kolmandiku? Tõenäoliselt mitte tõenäoliselt, vaid kindlasti me peame ka ise kokku hoidma, kuid samas oleme me ka täna andnud sõnumi, et kusagil augustis koos rahandusministeeriumi linnade-valdade liiduga ja omavalitsused koos vaatame selle asja üle. Ja me väga loodame, et ka noh, ekspertiisi on nagu valitsus ka seda lubadustena andnud, et et võib-olla tuleb ka teine pakett. Ehk siis ma tahan nagu seda ütelda, et täna on omavalitsuselt riigilt seal selge sõnumi esialgu kindlasti asuda kärpima, sellepärast et üldine vabariigi valitsuse poliitika on see, et kui vähegi võimalik, siis proovida. Kui vähegi võimalik, siis proovida nagu palkade kallale, mitte minna, sest need on ju need ka tarbijad, kes kui linna nagu üleüldises selles vabalangusesse, siis kõik see mõjub lõpuks ka hilisema tulude laekumise osas, et et seda säilitada ja seetõttu oleme ka omavalitsusega seda nagu liini jälginud ja eriti kahju oleks seda teha seletatud, et täna ikkagi peaaegu kaks kolmandikku omavalitsuse palgasaajatel on seotud haridussüsteemiga või sotsiaalsüsteemi töö hulk kasvanud, rääkimata hariduses, kus ka kaugtöö on toonud pinget juurde sinna nagu kuidagi ei tahaks, sinna läheme kindlasti kõige viimases järgus midagi kärpima. Siin on ka see nüanss, et omavalitsuste võlakoormuse piirmäära on tõstetud 60-lt protsendilt 80-le protsendile. Mis te arvate, Anti Allas, kui varmalt omavalitsused seda võimalust hakkavad kasutama? Ma millegipärast arvan, et nad ei hakka seda kasutama, et need omavalitsused, kes täna on toimetanud ikkagi seal suhteliselt selle piiri peal sealhulgas ka võruni, sest meil on olnud noh, kuna Võru on väga suur teenuskeskus me peame need teenused objektid korda saama, et selle piirkonna selline konkurentsivõime säiliks tõttu oleme me meeletult vaeva näinud, et leida projektidest raha, aga ka see omaosalus on neelanud praktiliselt kogu laenuvõimekuse ja siiski on veel palju asju tegemata. Ja ma arvan, et see 20 protsenti on ju mõeldud lisaks seda laenuvõimekust on ju mõeldud eelkõige selleks, et see ei ole pika perioodi peale mõeldud, kuigi me taotlesime seda. Ja see on mõeldud ainult järgnevaks kaheks aastaks ja see noh, mitte ei anna meile võimalust täiendavat laenu võtta vaid see annab võimaluse, et me ei lange punasesse tsooni, et me ei saa elada eurotoetusi kätte, sellepärast et seoses tulude langemisega omavalitsustel langeb ka nende laenuvõimekus Nüüd läheme sotsiaalsfääri juurde. Ilmselgelt vajadus maksta toimetulekutoetusi suuremas mahus kui seni. See vajadus on täiesti olemas. Kas see tuleb nüüd nendest kriisipakettidest, mis valitsus on lubanud seda teist paketti või tuleb kuidagi endal omavalitsustel see raha kõrvale panna? Siin on jällegi noh, on välja kujunenud juba aastatega selline süsteem, kus siis kaks korda aastas vaadatakse riigi poolt üles, et toimetulekutoetuse vajaduse hulk ja vajadusel, kui on näha, et omavalitsus, nende inimeste hulk kasvab, siis on riik seda aasta jooksul jooksvalt korrigeerinud. Hetkel selleks vajadust veel ei ole, kuna noh, need ettenähtud summad katavad vähemalt ma arvan siin esimese lähikuude vajaduse kindlasti ära, et seal ka ei ole erilist kasvu märgata, kuna ikkagi praegu on riigi poolt jaotatud palgatoetusi Need inimesed ei saa ju täna tulla seda toimetulekutoetust taotlema, samamoodi on võib-olla ka koondamisi makstud ka nendel kuudel ei saa tulla seda toimetulekutoetust taotlema, aga loomulikult me oleme, anname endale aru, et see mure jõuab seal võib olla suve keskel või sügise alguses ja siis ta nagu võimendub, võimendub, aga seal seal sõltume jällegi otseselt sellest riiklikust poliitikast, ehk siis, kui palju riik sellest toimetuleku toetusest kompenseerib. Siiani on ta kompenseerinud seda 100 protsenti, me loodame, et kui see vajadus suureneb, siis ka sinna potti pannakse, panen teid juurde. Sel nädalavahetusel tuli teade, et lasterikkad, pered vajavad toiduabi. Samamoodi vajavad abi rahalist abi need inimesed, kes töö kaotuse tõttu ei suuda maksta hooldekodule oma osalust seal viibiva lähedase eest. Kas omavalitsustel on mingisugune prognoos selle kohta, kui suurt rahalist või toiduabi tuleb näiteks kolmandas kvartalis edaspidi osutada? Et südamejärje järjepidevalt mõõdame ja on ka näha, et jah, et tõesti see vajadus on kasvanud, et me oleme Võru linnas lähenenud, siis kõigepealt nii et et esimestel päevadel või kriisikuudel toimetasime nii, et no viisime circa 130-le lapsele toidu kõikidel nädalapäevadel ühe sooja toidu koju ja tegime seda siis lastekaitsjate soovitusel ja tegime seda siis ka nii-ütelda, klassijuhatajad. Välja pakutu põhjal ei pruugi olla nagu absoluutselt täpne, aga nüüd siis maikuust oleme ka laiendanud siis seda, et jagame juba kaks korda kõigile kooliõpilastele ka toidupakke. Ehk siis need vanemad, kes siis leiavad, et selle järgi on vajadus, kõik küsitlused on läbi viidud. Näiteks Võru linna puhul oli see pakkide soovijate arv 700 sooja toitu oleme viinud juba kriisi esimestest päevadest 130-le lapsele koju igapäevaselt. Ja teeme seda tõenäoliselt lisaks mai kuulega veel juunis. Et oleme niimoodi lähenenud loomulikult siis suvekuudel noh, nagu varasemadki tuleb tõenäoliselt suuremini toimetada ka seda nii-ütelda supikööki täna ja oleme koostöös kohalike väiksemate koguduste ja kirikutega siis seda poolt toimetanud ja kindlasti me ka seda mahtu sinna juurde paneme. Et kui ikkagi peredes on väga keeruline olukord, siis on võimalus seda üks kord päevas sooja toitu, vaid oleks võimalus üks kord päevas soovida. Ta, aga hetkel hetkel tõesti peabki nagu tunnistama, et erinevad paketid, meetmed noh, Eestis on varasemalt astutud aga õigeid samme, kõik need töötukindlustus, kõik sinna juurde kuuluvad inimesed, hoidke väga hea sõivelised sellesse kriisi. Me sisenesime ikkagi majanduslikult väga heas olukorras. Peame tunnistama ja tänu sellele on meil väike puhver, täna ka inimestel nagu päike, puhver, igasuguste toetuste ala töötukindlustus siis palgatoetus siis lisaks veel ka noh, võimalus mingist hetkest toimetulekutoetust saada, nii et söötatu. No kindlasti sellesse kriisi siseneda paremas olukorras. Ja lõpuks üks aspekt veel, te ütlesite intervjuu algupoolel, et hariduses koolides, lasteaedades see kaugtöö kaugõpetamine on tekitanud teatavat sorti tipppingeid. Noh, võtame näiteks need laste aiatki, et kui lapsevanemad olid eriolukorra ajal kodus, siis ei viidud ka lapsi lasteaeda, valdadel jäi sealt tulu saamata, ka personalile tuli ikka palka maksta. Nüüd on kuulda, et lasteaiaõpetajate töösuhteid on kavas muuta. Ta, mis on Võru linnapeavaade asjale Seda nagu maaga vist veidi mainisid, et seda me teeme küll kõige, kõige viimases järjekorras, kui häda on nii suur, et kuidagi enam ei ole võimalik, et me tõesti lähme õpetajad ja lasteaia töötajate palkade kallal kõige viimases järjekorras, et ma. Ma väga loodan, et kui ka riigilt tuleb see teine abipakett ja, ja me ise tõmbame ka rihma koomale kõigis nendes kohtades, siis inimene on ikkagi kõige suurem väärtusõpetajat ja palgad ei ole ju proportsionaalselt nende panusega kuidagi suured. Jätkuvalt Eestis õnneks on küll viimastel aastatel või väike trend olnud positiivses suunas. Et me tahaks seda trendi rikkuda. Südamest veel täna loodame, et äkki saaks sellest kriisist niimoodi läbi tulla, et nende ühiskonnas nii oluliste inimeste vanust saaksime ikkagi samal tasemel väärtustada. Reporteritunnile andis intervjuu linnade ja valdade liidu juhatuse liige, Võru linnapea Anti Allas. Ja me jätkame saadet stuudiost, kus on sotsiaalministeeriumi asekantsler Rait Kuuse, kas need olud ja põhimõtted, mida Anti Allas kirjeldas, käivad enamiku omavalitsuste kohta kui ministeeriumist vaadata? Jah, ma arvan küll, et võib-olla need need lahendused ja, ja need, mida konkreetselt kohtadel tehakse, et need on mõnevõrra nagu eri palgelisemad olnud, et, et sõltub siis sellest, et mis on see olukord parasjagu. Ja sõltub ka sellest, et mis on inimestele vajadused, et et noh, siin mainiti toidu kojuviimist näiteks, et noh, siin on omavalitsused korraldanud seda nagu kohati väga erinevalt. Ja, ja noh, eks see, eks see on ka nagu nii-öelda kohapealne valik ja õigus niimoodi valida. Kui ma mõtlen selle toimetulekutoetuse peale, siis jää riik on siin need vahendid alati taganud, et see on olnud selline riiklikult finantseeritud meede, et, et kui seal läheb rohkem raha vaja omavalitsustel siis riik nii-öelda selle kompenseerib, et ja ma olen ka nõus sellega, et olen varasemalt öelnud seda, et sügise poole nii-öelda need olud lähevad natukene kitsamaks tõenäoliselt, sest inimeste varud hakkavad ammenduma. Tõenäosus, et kõik need töökohad selliselt, et nii-öelda ei taastu, on väga suur ja tekivad siis ka näiteks suuremaid eluaseme kulud on ja mis käib ka sinna toimetulekutoetuse juurde. Hea meel on kuulda, et positiivne tagasiside on senistele nii-öelda suundadele, sest meil on, et nii-öelda toetusmeetmeid tõusnud, et sellest aastast näiteks ka puuetega lastetoetus on, on ju kõrgem ja ja lastetoetused aasta-aastalt nagu tõusnud, et eks need aitavad peresid ka päris palju. Nüüd üks võib-olla koht nagu, kus meil on nagunii-öelda mure ja siin on omavalitsused väga erinevalt käituvad ja siin on mul vaja kasvõi palve tegelikult omavalitsustele on nimelt see, et kui nüüd nii-öelda inimesed tulevad rohkem abi küsima, sest ega meil kuhugile mujale inimestel pole abi küsima tulla kui omavalitsusse, siis see abi küsimine iseenesest on inimestele keeruline. Paljud võib-olla pole käinudki kunagi abi küsimas ja nüüd siin mainiti näiteks seda samamoodi, et oma vanemate näiteks üldhooldushooldekoha omaosaluse tasumist, onju, et inimesi on järjest rohkem, kes siis nagu jäävad siin nagu jänni. Ja siin ma olen küll saanud ka väga vahetut tagasisidet, kas omavalitsuste praktika nende abivajajate ka siis nii-öelda käitumises on olnud väga erinev seaduse järgi nii-öelda tegelikult omavalitsuse ülesanne on see ära korraldada ja vaielda ka selgeks siis see, et kas lähedased peavad seda oma osalust nii-öelda kandma kas neile jõukohane või mitte. Aga nüüd siin tulebki mängu see, et kohad kohati nii-öelda toetatakse inimesi, nii-öelda ei ole see protsess nii selline keeruline, aga on ka selliseid juhtumeid, kus inimesed saadetakse ukselt tagasi. Et, et siin on küll palve suur, et et kui inimene abivajadusega tuleb, et siis püüdke sinna probleemi sisse ikka ikka ikka minna ja empaatiliselt vaadata, siis et et mis inimestel tegelikult mureks on, et alati ei ole ju lahendus see, et kohe peab kõiki rahaliselt toetama, vaid pigem on see küsimus selles, et teinekord on vaja ka head nõu ja, ja et need probleemid oleks nii-öelda selle targa nii-öelda siis sotsiaaltöö spetsialisti pilgu all. Et, et ma arvan, et siin tekib tõenäoliselt sinna noh, küsimus võib-olla või, või tekib see aruteluga ühiskonnas laiemalt. Et kui õigustatud on selline väga autonoomne ja siis võib-olla ka erinevate valikutega kohalike omavalitsuste lõikust sotsiaalhoolekandesüsteem, et noh, mina loodan, et nendele küsimustele sotsiaalhoolekandesüsteem peab vastu ja see, selline kohalike omavalitsuste toimetamine tegutsemine saab aina positiivsemat tagasisidet, aga selleks on vaja, et sellist et see abi vaja ja ütleme selline noh, aitamine ja temaga tegelemine ei oleks ülemäära erinev üle Eesti. Ma lisaksin siia veel ühe tsitaadi, nimelt üleeile esmaspäeval sotsiaalminister Tanel Kiik vastas Riigikogus arupärimistele ja muuhulgas ütles ta siis, kui me räägime sellest pereliikmete omaosaluse rahast. Hooldekodu kohatasu maksmisel ütles järgmised sõnad. Nüüd tsitaat. Kui pereliikmed ei ole võimelised lähedast sotsiaalteenuse eest tasumisel abistama, siis peab omavalitsusteenuse inimesele igal juhul tagama ja võtma teenuse eest tasumise kas osaliselt või ajutiselt enda kanda. See on tsitaat ja tõenäoliselt see tuleb sotsiaalhoolekande seadusest. Kui nüüd omavalitsuste tulud kahanevad siin kolmandas neljandas kvartalis, mis saab. Nüüd üteldes tsitaadi juurde tulla, siis see tsitaat on tegelikult tõepoolest kantud seadusest seaduse ka selline korraldus on ja ka hiljutine riigikohtu otsus seda otsesõnu ütles, et seal oli vaidluse all nii-öelda Narva linna sotsiaalhoolekande osutamise korrad ja tegelikult sealt see noh, ütleme tsitaat kindlasti sai ka kinnitust, et, et see on nagu kohane. Õige. Nüüd kui läheb raskeks, et eks siis täna on valitsus arutanud neid kohalike omavalitsuste muresid ja rõõme üsna palju, et ma usun, et ta teeb seda edasi. Teine pool võtta sotsiaalministeeriumi poole pealt, siis meil on hulk erinevaid meetmeid, mida me siin abistamiseks oleme kavandanud. Alates sellest, et me hoolekandes koorile ulatame siin abikäe, et kuidas leida sinna vajalikud meditsiinitöötajad saada nõuga nii-öelda selle viiruse ohjeldamiseks vajalikku infektsiooni kontrolli osas. Teistpidi, alates augustist on võimalik kohalikele omavalitsustele oma teenuste osutamiseks taotleda täiendavat toetust struktuurivahenditest, Euroopa sotsiaalfondist. Me avame selle ennaktempos, et varem oli plaan see toetusmeede avada sügisel, nüüd me teeme augustist selle lahtisena viis miljonit eurot võimalik kasutada ja ja peatselt saadame selle määruse projekti siis kooskõlastusringile, aga põhimõte on selles, et et seal ütleme minimaalselt 50000 eurot on siis projekti maht maksimumi veel ei ole otsustanud. Et siis kohalikud omavalitsused, kes seda abi vajavad, saavad tulla ja siis oma teenuste osutamiseks ja arendamiseks saada nii-öelda sellest sotsiaalfondi meetmest tuge ja see puudutab just sotsiaalteenuseid. Nii et meie vaatame hoolega seda olukorda ja, ja kuigi tänased numbrid, et ei toimetulekutoetuse saajate ega ka võib-olla selliste muude teenuste osas ei näita veel sellist noh, kasvu ja ütleme erinevat käitumist võrreldes eelnevate aastatega, siis nagu öeldud, sügisel me peame tõenäoliselt siin oma korrektuurid tegema ja arvatavasti inimesed vajavad sügisel rohkem tähelepanu ja abi. Üks tahk veel tervise valdkonnas siia juurde, nimelt haigekassale eraldati seitse ja pool miljonit eurot siis riigikassast, et katta statsionaarse õendusabi teenuse lisakulud nendele inimestele, kes sellel teenusel juba on, et nad saaksid seda teenust eriolukorra lõpuni või kuni olukorra normally seerumiseni. Me siirdume nüüd hooldekodude elukorralduse juurde eriolukorra ajal viimati tuli positiivse koroonatesti teade Lihula südame kodust. Rait Kuuse, mis on üldine olukord praegu hooldekodudes? No ma ütleksin niimoodi, et tegelikult on see üldine olukord täitsa hea, et et noh, loomulikult noh, kui ma, kui ma räägin ainult viirusest nii-öelda nüüd, kui ma, ma peaksin rääkima nagu selles mõttes ka sellest et inimeste isolatsioonist ja siis sellest, et kui palju saadakse lähedastega nii-öelda kontakti siis ka siin eelmises saates. Me Me korraks keskendusime sellel teemal, et siin see olukord on pigem nagu nii-öelda murettekitav, et me olime nagu sellises olukorras, kus viiruse ohuga võitlemisel nagu sedavõrd noh, ütleme siis efektiivne oli ainult sedavõrd nagu nii-öelda mahukas lukustamine ja ütleme, selline inimeste nagu nii-öelda tegevuse ja liikumise piiramine. Et see on midagi, mida me täna nagu tahame muuta just sellise läbi nõustamise ja kontrollimise. Meil on 60 inimest koolitatud, kes käivad nüüd kõikides hooldekodudes ja nende töö on seal hooldekodudes vaadata üle, et kas ja kuidas viiruse ennetamise, leviku ennetamise ja selle ohjamisega ollakse valmis tegelema konkreetses hooldekodus, need nimetatakse selliseid infektsiooni volinikeks ja riik rahastab seda teenust põhja regionaalhaigla ja siis Tartu Ülikooli kliinikum on need inimesed välja koolitanud ja sotsiaalkindlustusametis koordineerib nende tegevust ja nende esmased tagasisided on küll see, et et noh, ütleme niimoodi, et ma olen vaadanud neid aruandeid, mida nad on meile hooldekodude kohta esitanud, et pilt ei ole halb, on pigem selline julgustav, aga on selliseid üksikuid nagu nii-öelda nüansid erinevates hooldekodudes, tavaliselt käivad need nii-öelda siis ikkagi personalioskuseid pidi, et, et mõnes hooldekodus on, on võib-olla põhimure nagu selles, et kas koristatakse nii nagu ette nähtud on viirusetingimustes ja kas inimesed saavad aru, mida peavad tegema, kas kantakse neid isikukaitsevahendeid? Küsimus ei ole enam nappuses, vaid küsimus on selles, et kas neid isikukaitsevahendeid kasutatakse korralikult ja neid vahetatakse ja nii edasi. Nii et noh, need, selliseid väiksemaid murekohti on, aga üldpilt pigem on see et hooldekodud nii-öelda viirusega tegelemiseks on rohkem nagu valmis. Nüüd võib-olla eraldi probleem on siinkohal See, et kõik hooldekodud ei ole disainitud nagu nii-öelda ruumiliselt selliseks, et seal oleks näiteks võimalik luua mingeid eraldi tsoone, kui keegi haigestub ja see kehtib ju mis tahes nii-öelda viiruse puhangu puhul ka tavaline gripp on tegelikult sellises kõrges eas üsna nagu nii-öelda ohtlik. Nii et noh, me peame tõenäoselt mõtlema ka selle peale et siin hooldekodudele esitatavad siis ka nagu nõuded ja noh, ütleme siis erinevate tingimused, mida me seal tahame nii-öelda teenuse kvaliteedi mõttes, et need peavad nagu ajas muutuma, siis noh, mõnevõrra kõrgemaks või kasvama, et midagi pole parata, et et me ei saa jääda selle peale, et paneme kõik hooldekodud lukku, kuniks oht mööda läheb ja siis teeme nad jälle lahti. Et pigem me peaksime olema suutelised seda nii-öelda külastusi korraldada siis, kui see viiruseoht on kõrgem kui tavapäraselt. Ja näiteks teha seda siis nii, et sai puutub kõigi hooldekodu elanikega kokku, kui sa tuled oma lähedasele külla ja nii edasi, et siin võimalusi nagu on, aga need eeldavad väga palju praktika muutust, väga palju uut õppimist, väga palju selliseid noh, paremat arusaama nii hooldekodupersonalil, aga ka külastajatele, et kuidas ennast ja teisi hoida. Kuulame neid siinkohal ära, teise intervjuu ja selle annab Terje Teder Koeru hooldekeskusest. Telefonil on Koeru hooldekeskuse juhatuse liige Terje Teder. Kas tänavune emadepäev oli Koeru hooldekeskuses väga kurb. Emadepäev ei olnud kurb, kindlasti mitte, aga ta oli täiesti teistmoodi kui tavaliselt. Ehk siis ei käinud külalisi, ei toimunud kontserte meil, mis tavalised, on ülema ajalised. Aga samas tegime töötajad selle päeva kõikide meie juures olevate emade vanaemade jaoks võimalikult ilusaks. Eks küpsetati torti juba varasemalt meenutati siinolijate enda emasid, joonistati oma emale kaarti või või meenutati sõnaliselt. Töötajad panid need jutukesed kirja ja loomulikult hästi, palju oli telefonikõnesid, sealhulgas videokõnesid lähedastega. Seda on tore kuulda. Kas teil on muidu läinud selles mõttes Koeru hooldekeskuses hästi, et kõik on püsinud tervena, nii kliendid kui personal. Jah, täna me saame seda öelda, et tänase seisuga me oleme kõik olnud terved, et et ei ole haigestunud vähemalt koroonaviirusesse keegi. Aga see tähendab väga suurt ja pingelist tööd kõikide nende nädalate jooksul. Jah, tähendab küll, et, et see aeg on loomulikult pingeline meie elanikele ja nende lähedastele, sest nad ei ole tõesti mitu kuud kokku saanud. Ja samuti on seal väga pingeline ka töötajate jaoks, et ühelt poolt on hirm iseenda tervise pärast, klientide pärast ja kogu see piiratud piiratud elukorraldused, et väga palju ikkagi ju tuleb rakendada erinevaid piiranguid, et vältida seda nakkusohtu. Aga kas selle poolest on kergem, et nüüd enam ei ole seda igapäevast muret teeb kaitsemask, ei jätku ja kindaid ja neid kaitseülikondi või kitleid, mis iganes tarvis läheb personalil et neid on nüüd niipalju kui täpselt tarvis. Loomulikult on, et juba peale seda, et kui me kõigepealt ise saime soetada endale nagu esimese sellise suurema varu, et see oli ikkagi tohutu kergendus, et kuna see oli esimestel eriolukorra nädalatel, kui ikkagi oli, oli nagu väga suur teadmatuse, väga suur hirm haiguse ees, et et see ikkagi, et on võimalik ennast kaitsta, on väga oluline ja igapäevaselt töötades töötajad kannavad ka kaitsemaski ja kindaid. No ega muidu tänapäeval vist teisiti ei saagi ja siis nagu öeldud, üks, mis on haiguse kindlasti hooldekeskusest eemal hoidnud, on see külastuse ja vist ka paki saatmise keeld. Jah, no külastused on täielikult keelatud tõesti ka hooldekeskuse territooriumile ei luba võõraid inimesi, ainult et ainult meie teenindajad tarnijad saavad seda enda, et, et sõidavad meie asutuse hoovi sisse, aga faktide osas me ei ole neid täielikult ära keelanud. Me oleme kõiki kisada soovivaid inimesi teavitada, tänud, et pakki hoitakse 72 tundi karantiinis ehk sinna tuleb ennem läbi mõelda, mis sisse panna. Ja, ja tõesti me oleme hoidnud tiimil on garaaz, kus me siis need pakid säilitame ja, ja desotame ja alles seejärel anname inimestele kätte. Terje Teder, kas see jääbki nüüd niimoodi terveks maiks-juuniks-juuliks-augustiks? See on hea küsimus, oskaks ma sellele vastata. Ma väga loodan, et see ei jää, nii et meie unistus on küll see, et, et see nädal on viimane selline väga range pingutuse nädal ja ja eriolukord ikkagi lõppeb nädalalõpuga ja järgmisest nädalast ka hooldekodudele hakkavad natukene leebemaks minema need piirangud, et, et kasvõi isikukaitsevahendeid kasutades saaks ikkagi piiratud arvulgi külalisi käia või õues kohtumisi teha ja ja ka, ütleme asutusesiseseid tavapärast sellist elutegevust taastama hakata. Kui on juhtunud, et nende vahepealsete peaaegu kahe kuu jooksul on hooldekeskuses tekkinud vabu kohti, kas te saate võtta uusi kliente teenusele? Ja meie oleme uusi kliente võtnud kuna, kuna meil on tegemist suure hoonega, meil on endal olemas ka iseseisev statsionaarne õendusabi ehk meditsiinitöötajad nii-öelda 24, seitse. Väga hea koostöö Koeru perearstikeskusega. Ja meie oleme võtnud inimesi teenusele. Nad on küll eelnevalt teinud kõik ära testi, neid suunavad nende enda perearstid, näiteks, kes on olnud kaasatud, on, on ikkagi selle terviseseisundi puhul kandnud sellise omapoolse, nii-öelda kindlustunde. Aga kuidas praegu selles mõttes olukord on, et kas Koeru hooldekeskusesse on järjekord vabadele kohtadele? Järjekord on aga, aga seda ei saa võtta nagu niimoodi, et et kõik need inimesed, kes järjekorras on, ei ole täna nii-öelda valmis kohe teenusele tulema, paljud panevad järjekorda ennast valmis, kui meil tekib vaba koht mehele helistama selle järjekorra läbi, et kas juba soovitakse tulla või saadakse veel kodus kama aga igaks juhuks ollakse järjekorras ja kahjuks teistpidi teeb ka järjekorras olijatega elu oma korrektuurid, ehk mõni neist lahkub meie seast ennem kui jõuab üldse teenusele. Niisugune see elu on, küsin veel, kas hooldekeskus on saanud sotsiaalkindlustusametist ja valla sotsiaalosakonnast kõike seda abi, mida on küsitud? Meie küll väga kiidame, eriti sotsiaalkindlustusametit, kes on tõesti eriolukorra esimestest päevadest alates olnud meile väga heaks toeks nõuandjaks iganädalaselt nendega suhtleme. Kui meil on nagu mingeid raskusi tulnud pluss siis on, on ta nagu seda isikukaitsevahendite abi läbi nende tulnud. Ja samuti on meil ka hea koostöö kohaliku omavalitsusega Järva vallaga, et ka Järva valla kriisikomisjoniga me tihkelt suhtleme. Oleme siin vastastikku abi andnud, kui oli alguses meil kaitsemaske, siis aitasime natuke neile, kui nemad said rohkem, siis andsid nemad meile. Palju edu ja tervitused kõikidele Koeru hooldekeskuse töötajatele ja klientidele samamoodi ning tänu intervjuu eest hooldekeskuse juhatuse liige Terje Teder. Suur aitäh teile ja olge terved. Jätkame stuudiost saates on sotsiaalministeeriumi asekantsler Rait Kuuse. No millal siis võib hakata oma lähedast hooldekodus külastama? Raske öelda, seda peab valitsus kõigepealt otsustama, et kui piirangud ka leevenevad siin lähiajal, mida kõik siis ootavad siis noh, ma ise küll näen seda, et hooldekodudes peaks ikkagi minema see üleminek natukene nii öelda siis mingi viiteajaga, et päris nii ei saa, et me hooldekodudes siis olles täna kõik nii-öelda hästi kõvad piiranguid rakendanud, et nüüd siis nagu teeme kohe kõik uksed lahti ja praktika läheb edasi nagu kriisi poleks olnudki. Et seal on natukene nagu selline, teine naljalt ütleme noh, ohutase, et ja nagu ma ennem mainisin siin neid infektsiooni nõustamisi nii-öelda, mida siis kõikides hooldekodudes tehakse, et nädala neile päris hea nagu pildi, et milline konkreetne hooldekodu, milleks nagu valmis on. Et siin noh, ma ei julge veel ütelda seda, et, et see otsus tuleb selline, et järgmisest nädalast on kõik piirangud nii-öelda riigi poolt nagu maas, aga ju see selgub siin lähipäevil omamoodi. Ma jäin siin mõttesse, kui ma kuulasin siis need hooldekodu juhi juttu siin, et noh, tegelikult riigil olnud ju pikka aega selline eesmärk, et ei institutsionaliseerimine, et inimesed saaksid rohkem oma kodus elada ja nii edasi, et nad ei sõltuks nii-öelda oma tegemistes ja valikutes nendest teiste inimeste tahtest ja ütleme sellest, et või mingist hooldekodu suurest päevarutiinist näiteks sa saad ikkagi hommikul ärgata, millal sa tahad sa käia, kus sa tahad ja nii edasi. Et noh, omamoodi võib-olla on see selline noh, ma ei tea siis empaatia hetk kogu ühiskonnale, et sisuliselt vast ka kõik kujutavad ette, mida see tähendab sellises piiratud keskkonnas ise elada ja kui meeldiv see on. Ja meie need debatid, mis me oleme pidanud siin ka laiemalt ühiskonnas, et kas siis nii-öelda need suured hooldekodud rohkem avada nii-öelda, kas neid teha nii-öelda rohkem inimestele lähemale või metsa sisse, et äkki need debatid vast võtavad natukenegi teise mõõtme, et me alati nagu ei ei vastandu sellele, et, et siis kas erivajadustega inimesed või vanemaealised kuskil ka meie keskel siis neid vajalikke sest nii-öelda abi ja teenust saavad ja ka tänaval kõnnivad. Et ma loodan, et, et see perspektiiv nagu nii-öelda ka kuulajatele võib-olla on väärt nagu mõtlemist, vähemasti et olles ise kogenud, siis nende piirangute mõju, mis ei ole, ma julgen väita, et enamikele inimestele olnud ülemäära meeldivad, kuigi nad on vajalikud. Üks korralduslik küsimus veeret, millal hooldekodud saavad hakata vastu võtma uusi kliente. Täna? Täna ei oska ma seda selles mõttes kuupäevaliselt ütelda, et eriolukord küll lõppeb kohe aga need need lahendused siis on väljatöötamisel, ma oskan öelda seda, et, et see tulevik peaks meie hinnangul välja nägema selline. Et siis piirangute kehtestamine tulevikus otsustatakse koha peal iga hoolekandeasutuse juhi poolt kooskõlastatult, siis terviseameti piirkondliku bürooga, et me sinna anname kindlasti eriolukorra nii-öelda lõppedes ja piirangute siis ülevaatamisel. Keskselt anname ka nii-öelda vajalikud juhtnöörid kõikidele hooldekodule, kuidas siis edasi käituda ja mida nagu teha. Nii et see info on kohe-kohe tegelikult tulemast terviseameti poolt. Pered on pidanud eriolukorra ajal olema kodus ninapidi koos, mis on ühest küljest võib-olla tore, aga teisest küljest on mõnes peres ka tülisid põhjustanud. Kui te võtate niisugused noh nagu mõõdikud või, või indikatsioonid nagu naiste varjupaigad, lasteabitelefonid, ohvriabitelefonid, kas sinna on eriolukorra ajal tulnud rohkem pöördumisi, kas naiste varjupaikadele on kohad täis või või kuidas see eriolukord sealt vaadates välja paistab? Siin on selline noh, võib-olla huvitav olukord, et et noh, reaalselt, ütleme siis nende selliste teenuste ja, ja selline majutamistaja, selline abi, nagunii-öelda statistika, et veel meile ei näita mingit sellist tohutut nagu tõusu, aga hea indikatsioon on selles, et kui me vaatame neid erinevaid abitelefone ja need abitelefonid on selline vahetult võimalik sinna kohe helistada, kui sul probleem tekib nõu küsida võib-olla ka teada anda, et kuskil on mingisugune mure või oht et siis seal on, tegelikult toimus aprillis päris korralik hüpe. Kui me vaatame praegu numbreid, siis näiteks lasteabi telefonile aprillis oli 125 kõnet, kui jaanuaris oli 85, et see on pooleteistkordne hüppajad tegelikult ja need kõned on väga tõsised, mis sinna tulevad, need ei ole mingid naljakõned. Kui me vaatame siis ohvriabi telefonile, siis noh, kui ma andmeid vaatan, siis aprillis oli kahekordistanud kõnede hulka, et kuskil 20 kõne päevas. Et, et see siis tegeleb eelkõige perevägivalla kõikide, selliste nagu nii-öelda ka suitsiidimõtetega kõige sellega. Nii et noh, on näha, et selline esimene indikatsioon on selline murettekitav, sest et need kõned ja inimeste muredatel pöördumised nendele abitelefonidele on kasvanud kriisi ajal hüppeliselt. Nii et see meile näitab, et, et see probleem on tegelikult suurem, kui võib-olla selles nii-öelda vahetus ametkondlikust tavalise statistikas kajastub. Et no kui rääkida perevägivallast, siis see kõige suurem mure peaks alati olema siis, kui me sellest vähe kuuleme. Võib ju öelda seda, et, et siis on ju kõik korras, kui midagi ei kuule, aga siin on tegemist noh, väga selgelt ikkagi sellise noh, ütleme siis pinna alla kui nii-öelda hõõguva sellise, sellise probleemiga, millest on ühtepidi ka piinlik rääkida, aga teistpidi ka raske rääkida, kui näiteks sa oled nelja seina vahele surutud, sellesama vägivallatseja, et kuhu sa siis helistada, kus sa selle aja võtad ja nii edasi. Nii et ma pean paraku nagu kahetsusega nentima, et see perevägivalla probleem Eesti ühiskonnas vajab rohkem veel tähelepanu ja, ja see on nagunii tugevalt olemas ja need telefonikõned, et nii lasteabi kui ka ütleme, ohvriabi pinal pigem kinnitavad seda, et rahul olla siin ei saa, et sellist turvatunnet nagu meile peaks nagu olema, et meil need probleemid kuidagipidi ei ole võimendunud selle kriisi ajal, aga me kõike veel ei näe. Kas on loota, et kui eriolukord nüüd lõpeb 18. mail ja seda lähemate kuude jooksul ei ole põhjust uuesti taastada, kas? Kas need, eks need lähisuhtevägivalla probleemid, et kas, kui inimesed hakkavad rohkem väljas käima, et kas see asi leevenud leevenduge iseenesest või või on ikkagi vaja spetsialistidega? Ma ei tea, kust ta, ma mõtlen nagu niipidi, et noh, iseenesest leevendamiseks on siin ikka päris pikka aega olnud, ma kardan, et kardan, et sellist iseenesliku nii-öelda nagu nii-öelda lahendus siniei saabu küll, aga noh, julgustan kõiki ja otsima seda abi kõikides maakondades on olemas ka varjupaigad kes aitavad, suunavad, juhendavad meil on olemas ka sotsiaalkindlustusameti ohvriabi töötajad, kes samamoodi ja lastekaitsetöötajad, kes aitavad ja suunavad samuti saab ju kohe, kui on probleemid kas vägivalla või millegi muuga või keegi märkab ka pöörduda politsei poole, et et kõik on nagu väga hästi täna valmis nende teemadega tegelema kõik kaduvad kõik need spetsialistid, kes siis selles ringkonnas tegutsevad, kas nende inimestega peavad esimesena kokku puutuma ja neid aitama nad oskavad märgata, nad on tegelikult täna väga palju rohkem koolitatud valmis, jagavad seda eesmärki, et see perevägivald on nagu probleem. Et noh, ma ei saa ütelda seda, et, et kui et need piirangud nii-öelda selle probleemi piirangute lõppemine probleemi lahendab, et pigem on ikkagi küsimus selles, et sihikindlalt tuleb seda tööd teha edasi. Et nendel inimestel abi oleks tagatud, et nad julgeksid seda abi tulla võtma vastu. Pühapäeval, 10. mail tuli teade, et lasterikaste perede liidud taotlevad sotsiaalministeeriumilt toit, tahud Levad toetust toiduabi jagamise jaoks. Tallinna ja Harjumaa Lasterikaste Perede Liit saab IGA PÄEV alates aprilli keskpaigast peale iga päev kolm kuni viis liitumisavaldust, nii et see abivajadus on ilmselgelt suur. Mida ministeerium saab teha? Meil on korraldatud toiduabi jagamine selliselt, et, et täna nii-öelda tavapäraselt me jagame aastast kaks korda toiduabi, meil on avaliku hankega leitud partneriks toidupank, kes seda abi siis nii-öelda korraldab ja ja ministeerium siis nii-öelda riigihanke kostab selle toiduained ja neile kaks korda aastas jagavad ükse jagamise nii-öelda etapp praegu käib. Et kaks korda aastas mõlemal juhul kuni 20000 inimest saab seda toiduabi. Nii et noh, mõnes mõttes võib ütelda, et üsna nukker, sest et nii palju inimesi tegelikult seda toiduabi vajavad lisaks sellele toidupank korjab annetatud toitu ja jagab seda veel tuhandetele inimestele nii-öelda vahepealsel ajal ja paralleelselt nii-öelda juurde. Et tõesti, see lasterikaste perede liidu nii-öelda pöördumine on meil ka nemad on selle pöördumise kohaselt, kui ma õigesti aru saan, näinud siis seda, et nad võiksid tulevikus ka seda toiduabi jagamisega tegeleda lisaks toidupangale. Me oleme nendega sellises mõttevahetuses praegusel hetkel ütleme et nende taotlustega, et nendele siis nii-öelda anda toetust, et nad ehitaksid üles toidupangalaadse infrastruktuuri nii-öelda toiduabi jagamiseks, paralleel, paralleel see jah, et on noh, mõnevõrra keeruline, kui mitte võimatu. Et ma tean, et neil on koostöö tegelikult toidupangaga täitsa olemas, nii et eks me arutame nendega edasi, et mis need võimalused on, aga, aga siin midagi lubada, täna ma küll ei saaks, sest et ka nendel nii-öelda hangetele konkurssidel, mis me oleme endale partnerite leidmiseks korraldanud nad ei ole siiamaani osalenud, et küllap see neil on nagu selline uue mõtte, et olla siis ise nagu nii-öelda rohkem nii-öelda eesliinil. Ma tean, et nad teevad väga tänuväärset tööd ja jagavad tõesti seda toiduabi ka oma liikmeskonnale edasi. Et küllap me siin jätkame nendega arutelu. Me oleme omalt poolt, mida me oleme teinud, me oleme öelnud ka valitsusele sotsiaalministeeriumi poole pealt, et meie arvates toiduabivajadus tegelikult siin sügisel poole suureneb veelgi, selleks on väga selged signaalid. Me oleme seda avalikult ka näinud, et erinevad toidupangad on kirjutanud, et näiteks toiduannetused on jäänud vähemaks, kuna restoranid on kinni, poed müüvad oma kauba tilgatamalt tühjaks ja nii edasi, et ei jää nagu seda toitu üle. Et noh, kaks suunda ministeeriumil. Me oleme taodelnud siin valitsuselt seda, et nad arutaksid, kas toiduabi mahtu riigi poolt oleks võimalik suurendada? Meil siin täna veel otsust ei ole selles osas noh, me ise näeksime, et kuskil kahe miljoni ulatuses võiksime me täiendavalt toiduabi inimestele veel jagada, et katta ära siis nii-öelda kõik need nii-öelda kuud lisaks sellele tavapärasele Euroopa Liidu vahenditest jagamisele. Aga noh, eks siin on tõenäoliselt ka need muude muid meetmeid ka, et kuidas inimesi toetatakse ja siinse selgus selgus loodetavasti mingil hetkel saabub, et, et kas me seda teed, läheme või ei lähe. Mõned osapooled ka noh, nii-öelda ühiskonnas on küsinud ka seda, et et kas nagu toiduabi on see kõige kohasem abi, et võib-olla peaksime inimestele hoopis nagu raha andma, et noh, ma arvan, et eks see kombineerituna niimoodi peabki lõpuks abi inimestele kokku nagu tulema teine pool, millega me oleme alustanud sellel aastal jõuliselt, on toidu raiskamise nii-öelda ennetusse panustamine meie ministeeriumi poole pealt ja just sellest aspektist, et see toidu raiskamine vähendades toidu raiskamist, saaksid need puudust kannatavad pered ja inimesed rohkem toiduabi. Ja siin on meil eraldi koordinatsioon koos keskkonnaministeeriumi ja maaeluministeeriumiga käimas, nii et noh, ma loodan siit väga palju tegelikult sellist edasiliikumist Kuidagi ootamatult on kujunenud tüliõunaks koduõppel kooli õpilaste toidupakkide jagamine, nendele toidupakkide jagamine, vaat kui alguses tehti seda vallavalitsuste sotsiaalteenistuste kaudu, siis oli see kuidagi nagu kõigile arusaadav, aga kui toidupakkide jagamine koolidele üle anud siis sai otsustavaks lapsevanema soov ja nõudlus toidupakkide järele kasvas mitu korda ja tekkis hõõrumisi, et kes saab ja mille alusel ja miks lapsevanem peab eraldi küsima, kuidas ministeerium seda lugu näeb? No eks me oleme jälginud ja saanud seda informatsiooni, et lõppastmes on ta ikkagi siis ju kohalike omavalitsuste otsustada, kuidas nad siis inimestele konkreetselt seda või lastele siis seda koolitoitu nagu jagavad, et noh, kui siin alguses ma tean, et väga mitmed omavalitsused on lähtunud vajaduspõhisusest püüdnud, siis nagu hinnata, et millised pered võib-olla vajavad sellist tuge ja abi rohkem kui teised, mis on ka täiesti aktsepteeritav viis, sest et ega noh, lõppkokkuvõttes oma pereliikmete heaolu eest esmajoones pere hoolitsema ja siis puudu, siis ei tohi muidugi kedagi jätta ja omavalitsus on see õige koht, et kes siis nagu peaks tegema need valikud siin Võru linna pealt me kuulsime, et nemad on laiendanud oma nii-öelda teenust, on jaganud nagu kõikidele, et noh, see võimekus on olnud nagu väga erinev ja küllap võib-olla siin ongi see peamine selline noh, ma ei ütle, et tüliõun, aga ütleme selline nagu arusaamatus peidus vähemasti et kui erinevad omavalitsused teevad väga erineval moel neid neid otsuseid. Et noh, ma ütleks nagu siin, et raske on nagu teha nii-öelda omavalitsusjuhi eest neid valikuid, et, et alati kaugelt on inimesed tunduvalt targemad. Mina seda teha ei tahaks, et ma ütleks nagunii, et küllap siis ikkagi kohtadel tunnetatakse nii-öelda, mis on inimeste tegelik vajadus ja, ja lähtuvalt sellest siis oma tegevused kavandatakse ja, ja neid ka vajadusel siis korrigeeritakse. Noh, selge on see, et see eriolukord pole mitte kellelegi ka nendele, kes siis seda konkreetset abi andma peavad üle määratud, tuttav olukord nii-öelda, et kõik peavad nii-öelda käigu pealt olema paindlikud ja, ja, ja, ja noh, ütleme, et alati on keegi ka kes võib-olla ei ole lõpuni nagu rahul, et kui need sotsiaalministeeriumi poole pealt vaadata, siis siis noh, meie sõnum võib-olla on, on see, et, et tuleb nagu olla väga arvestav selles osas, et väga paljudele lastele tahame endale seda tunnistada või mitte siis koolilõuna on tohutu oluline. Ja kui nad sellest jäävad ühel või teisel põhjusel ilma siis riskid nende heaolu kontekstis võimenduvad väga olulisel määral, nii et et seda tuleb nagu vaadata, et see väärtused, et, et noh, mina ütleksin isiklikult arvates, et noh, pigem rohkem kui vähem nii-öelda nagu jagada, kui see võimalus nagu on. Aga noh, see tähendab ka seda, et kohapeal tuleb see vajaduspõhiselt ikkagi nagu nii-öelda läbi kaaluda ja vaadata, mis on võimalik ja mis ei ole, mis on vajalik ja mis ei ole. Et siin on ikka kohaliku tasandi otsus, on see otse määrav. Rohkem tänasesse saatesse ei mahu. Me rääkisime omavalitsuste võimekusest eriolukorras sotsiaalabiga toime tulla ja olukordadest ka hooldekodus. Saates oli külas sotsiaalministeeriumi asekantsler Rait Kuuse. Tänan saates osalemast ja uus Reporteritund ootab kuulajat juba homme kuulmiseni. Reporteritund. Viker.
